close

Üritused

E
T
K
N
R
L
P
01
02
03
04
05
06
07
08
09
10
11
12
13
14
15
Praegune kuupäev
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
31
01
02
03
04

2021/2022 õa

2022

LÜGi õpilased olid edukad kirjandusvõistlusel „Minu raamatukogu“

Raamatukogude aasta puhul korraldas Läänemaa Keskraamatukogu kirjandusvõistluse „Minu raamatukogu“.

Noorte vanusegrupis saavutas I koha Elis Keksüla (11.H).

Eripreemia tõsielulise naljaloo eest anti välja Rageri Keelusele (10.M).

Veel said eripreemiad Briti Elise Jõpiselg (11.H), Diana Snigurskaja (10.H), Riin Tammet (10.H) ja Kadriin Lillelaid (11.H).

Elise, Briti Elise, Diana, Riinu ja Kadriini juhendaja oli Tiina Brock.

Rageri juhendaja oli Monika Undo.

Loe lähemalt siit

Võitjate õnnitlemine ja autasustamine toimub oktoobris üleriigiliste raamatukogupäevade ajal.

Monika Undo, eesti keele ja kirjanduse õpetaja

 

LÜGi õpilased osalesid Enno päeval

8. juunil on Ernst Enno sünniaastapäev. LÜGi õpilased osalesid Enno päeval, lugedes ette Enno omaloomingukonkursi “See juhtus raamatukogus…” ja Läänemaa Keskraamatukogu võistluse “Minu raamatukogu” töid.

Kohal oli ka Enno lapselaps kirjanik Elin Toona, kes innustas noori kirjutamisega jätkama. Ka teistelt said LÜGi õpilased sooja vastuvõtu osaliseks.

Oma töid esitasid Ralf Lamp (10.M), Mauri Siider (11.M), Elisabeth Sild (11.H), Grete Sallo (11.H), Saamuel Radzikovski (11.H) ja Kadriin Lillelaid (11.H).

Õpilaste juhendajad on Tiina Brock ja Monika Undo.

Monika Undo, eesti keele ja kirjanduse õpetaja

Vaata pildigaleriid Lääne Elust

 

 

Sille Kolga ja Kleer Jaani tänuüritusel presidendi kantselei roosiaias

1. juunil 2022 osalesid Sille Kolga (10.H) ning Kleer Jaani (10.H) tänuüritusel presidendi kantselei roosiaias ning sellele järgnevale näituse avamisele Kadrioru pargis, kuhu olid kutsutud säravamate kirjutiste autorid  konkursil „Millist Eestit me siis tahame?“.

President Alar Karis korraldas jaanuaris-veebruaris kooliõpilaste seas vanuses 7-19 aastat kirja- ja mõttetalgud ning kutsus üles jagama mõtteid teemal „Millist Eestit me siis tahame?“.

Riigipea üleskutse tõukus levinud küsimusest „Kas me sellist Eestit siis tahtsimegi?“, millega väljendatakse hetkeolukorraga rahulolematust, kriitilist hoiakut praeguse Eesti vastu ja irdumist enda või oma vanemate kunagisest ettekujutusest ideaalsest Eestist. Või õieti selle ettekujutuse mälestusest.

Kirjutada võis vabas vormis kuni kahe lehekülje pikkuselt. Kleer ja Sille kirjutasid manifesti, mille siinkohal ka avaldame.  Manifest “Millist Eestit me siis tahame?” Kleer Jaani ja Sille Kolga.

Ka presidendi kantselei lubas säravamad tööd avaldada.

Tiina Brock, emakeeleõpetaja, Kleeri ja Sille juhendaja

 

Kevadine spordipäev

20. mail samal ajal, kui 12. klassid matemaatika riigieksamil pingutasid, toimus Haapsalu staadionil Läänemaa Ühisgümnaasiumi kevadine spordipäev, kus osalesid 10. ja 11. klassi õpilased.

Päeva avas Alexis Rebane 10.M klassist koos asepääliku Elisabeth Sillaga, seejärel viis soojenduse läbi Ralf Lamp 10.M klassist. Võistlused algasid klassidevahelise pendelteatejooksuga, mille võitis 10.M/MU.

Võisteldi kolmel kergejõustiku alal: kaugushüpe, 100m jooks ja kuulitõuge. Samal ajal, kui 10. klassid võistlesid kergejõustiku aladel, võistlesid 11. klassid jalgpallis. Peale söögipausi toimus alade vahetus.

Jalgpalli superfinaalis kohtusid 10.M ja 11.MA, mängu võitis 11.MA.

Köieveos selgitati esmalt 10. klasside võitja ja 11. klasside võitja. Superfinaali võitis köieveos teist aastat järjest 11.LR. Kuigi spordipäeval sadas juba teist aastat järjest vihma, oli päev ikka tegus ja tore. Ürituse viisid läbi liikumise ja tervise valikaine õpilased.

Kergejõustiku alade võitjad saavad õiguse sügisel, 20. septembril Läänemaa Ühisgümnaasiumi III olümpiamängudel, kanda olümpialippu ja olümpiatuld.

Mia Rahel Kander, 10.H õpilane

Vaata pildigaleriid siit

 

LÜGi parimad meemimeistrid

Eesti Kunstikoolide Liit tähistas keskkonnakuud (aprillis) muuhulgas ka õpilaste keskkonnateemalise meemikonkursiga. Kokku laekus konkursile 99 tööd, millede hulgast valis kolmeliikmeline žürii oma lemmikud – 14 õpilase tööd. Töödele ei jagatud kohti, vaid äramärgitud töid hinnati võrdselt ilma pingereata.

LÜGist märgiti ära kolme õpilase tööd: Kätriin Vichterpal (12.H), Elise Tilk (11.H), Elisabeth Sild (11.H).

Žürii hulka kuulusid fotokunstnik ja fotodokumentalist Annika Haas, kunstnik ja keskkonnaaktivist Torm Parts ning Eesti Kunstikoolide Liidu esindaja Rita Proos. Žürii hindas tööde valikul teemakohasust, keelekasutust, üllatuslikkust, oskust meemiformaati kasutada ning omaloomingu osakaalu.

Kõik äramärgitud tööd saavad preemia.

Nii žüriid kui Eesti Kunstikoolide Liitu rõõmustab Eesti noorte teadlikkus keskkonnaalastest probleemidest ning vajalikkusest selles vallas tegutseda.

Kõiki konkursile saadetud töid saab vaadata siit

Tiina Brock, eesti keele ja kirjanduse õpetaja, humanitaarsuuna juht

 

 

 

Rahvatantsurühm „Tantsulust“  osales riigigümnaasiumide rahvatantsufestivalil

LÜGi rahvatantsurühm „Tantsulust“ Malle Õiglase juhendamisel osales 13.-14. mail riigigümnaasiumide rahvatantsufestivalil Saaremaal Kuressaares. Festivali korraldaja oli Saaremaa Gümnaasium. Festival toimus esimest korda, osalema olid kutsutud segarühmad kõigist riigigümnaasiumidest üle Eesti. Festivalist võtsid veel osa Jõhvi Gümnaasium, Tartu Tamme Gümnaasium, Jõgevamaa Gümnaasium, Viljandi Gümnaasium ja Valga Gümnaasium.

Vaata pildigaleriid siit

 

Tervisevahetunnid

Teisipäeval, 19. aprillil korraldas 12.S klass suunaaine Elu ja tervis raames tervisevahetunde. Soovijate silmanägemine sai kontrollitud ning võimalik oli ka kaalule astuda, aga nagu päev näitas olid julgemad põhiliselt poisid. Aulas vaadeldi lampjalgsust, tutvustati erivajadusega inimestele liikumiseks vajalikke abivahendeid ning võimalus oli ka ratastooliga slaalomit sõita. Spordisaalis sai painduda, hüpata, rippuda ja tasakaalu hoida. Kõige rohkem rahvast käis ilusa ilmaga õues, kus sai korvpalli ja lauatennist mängida.
Tublimad said ka auhinnatud:
Ratastooli slaalom – Aaron Pähkel
Korvpalli vabavisked – Aliis Vatku
Rippumine – Matteus Kalda
Kaugus – Kaarel Kiivit
Painduvus – Epp Emili Saue
Kõige aktiivsem õpetaja – Karin Lükk-Raudsepp

Liisa Lehtla, 12.S õpilane

Vaata pildigaleriid siit

 

Heategevusüritus Haapsalus elavate Ukraina laste ja noorte heaks

30. aprillil toimub heategevusüritus Haapsalus elavate Ukraina laste ja noorte heaks. Andsime oma väikse panuse valmistades heategevusmüügiks päevalilli.

Idee autor ja juhendaja Tiiu Randmann-Mihkla.

Fotod: Marie Keldrima

 

LÜGNESSI rekordinädala tulemused

Uued rekordid LÜGi rekordiraamatusse:

0,5 l vee joomises Triin Kahn ja Mark Schwindt
rattal seismises Martin Toomsalu
žongleerimises Mia-Rahel Kander
teksti arvutisse trükkimises Elisabeth Sild
kätelseisus Annely Bankier ja Erko Puskar

Praeguse õppeaasta parimad:

rattal seismises Elis Tamm
teki tekikotti panemises Reli Rosenberg
nööbikommide pulkadega söömises Alen Šamonin
sibula söömises Märt Õiglas
pastakate kokkupanekus Kristjan Allik
trepijooksus Annely Bankier ja Keijo Vasar
palli kõksimises Aron Pähkel

Kõige rohkematel aladel osales Alen Šamonin ja kõige aktiivsem klass oli 12.M.

Fotod: Sander Põldmaa

Vaata pildigaleriid siit

 

Loovkirjutajatel käis külas fotograaf ja graafiline disainer Höije Nuuter

Loovkirjutajaid külastas 8. aprillil  Höije Nuuter, kes on rahvusvaheliselt tunnustatud fotograaf (Höijet on peetud Sony World Photography konkursi rahvuspreemia vääriliseks).

Höije rääkis tõelise kirega oma inspiratsiooniallikatest: Haapsalust, merest, kaladest, kuidas looming, ükskõik milline siis, on tegelikult leiutamine. Tuleb katsetada ja kui ebaõnnestud, uuesti üritada.

Ka kõneles Höije loomeprotsessi telgitagustest, selle köögipoolest, kuidas üks kunstitöö päriselt sünnib, kui oluline on loomeprotsessi käigus enese usaldamine, eneseks jäämine. Lugu (näiteks pilt, foto, tekst) peab tulema enda seest, enda ümbert.

Höije tutvustas samuti oma ideede tahvlit: oluline on ideed tallele panna, et siis vajalikul hetkel nende juurde uuesti tulla.

Aitäh Höije Nuuterile inspireeriva tunni eest!

Mõtteid tunnist:

Fotograafia on ise juba väga huvitav ala ning oli tore, et seda tutvustama tuldi. Sai väga hea ülevaate, kuidas tegelikult neid pilte tehakse ning kuidas tekivad ideed.

Huvitav oli. Höijel on mõtete sein, millele ta jäädvustab oma tulevaste tööde vundamendi.

Aliis: „Mulle väga meeldis Höije, ta oli tõeliselt inspireeriv. Eriti tänulik olen selle üle, et ta tuletas mulle meelde ka minu peas sündivad pildid. Tavaliselt ma loongi kõik oma teosed esmalt peas valmis, mõnikord näen und ka ja siis kannan nad paberile. Viimasel ajal olin ma selle võime endal unarusse jätnud, aga Höije jutt mõjus värskendava meeldetuletusena. Vähemalt kolm varasemalt peas valmis mõeldud teost tõusid jälle pinnale ning sel ajal, kui Höije rääkis, valmis mu peas üks uus piltide seeria. Mulle väga meeldis ka teada saada, kuidas need pildid tehniliselt sünnivad. Algul pildile peale vaadates ei saa kohe arugi, mis etappidest ja osadest see tehtud on. Lisaks meeldis mulle, kuidas loovus neil piltidel avaldunud oli.“

Monika Undo, eesti keele ja kirjanduse õpetaja

 

Epp Emili Saue oli külalisõpetaja 11.MS ja 11.MA klassis

Epp Emili Saue (12.H) tutvustas oma eelmise aasta uurimistööd reklaamide keelekasutuse kohta 11.MS ja 11.MA klassile. Üheteistkümnendikud õpivad hetkel meediakursuses, mida reklaamide puhul silmas pidada, seega olid Epp Emili näited väga teretulnud.

Kuna üheteistkümnendikel seisab peagi ees uurimistööde kaitsmine, kulusid Epp Emili mõtted ka kaitsmise kohta marjaks ära. Lisaks on Epp Emili uurimistöö näide sellest, et uurimistöödel ongi lisaväärtus ja neist on päriselt kasu.

Monika Undo, eesti keele ja kirjanduse õpetaja

 

 

Klassidevaheline segavolle

22. märtsil 2022 toimusid spordisaalis meie kooli klassidevahelised segavolle võistlused.

Esmakordselt mängiti klassidevahelistel võrkpallivõistlustel segavollet, kus iga klass pidi välja panema kaks võistkonda (mõlemas 3 tüdrukut + 3 poissi). Mõlemad võistkonnad mängisid ühe geimi ja tulemus liideti. Võistlust sellise formaadi järgi korraldati seetõttu, et võrkpallimängu oleks kaasatud võimalikult palju õpilasi. Probleeme tekkis nendes klassides, kus on vähe tüdrukuid või vähe poisse.

Päev algas 12. klasside võistlustega, kus 12.LR ja 12.M kogusid mängude lõpuks võrdselt 3 võidupunkti. Peakohtuniku otsusega määrati I koht 12.M klassile, sest 12.LR mängis kõik mängud ühe võistkonnaga.

11. klassidest võitis 11.H ja 10. klassidest ülekaalukalt 10.M.

Superfinaalis kohtusid kõikide vanuseklasside võitjad omavahel, kus üldvõitjaks tuli 12.M.

12.M kohtus viimases mängus õpetajatega, mille võitsid õpetajad 😊

Võistlusi korraldasid valikaine „Liikumine ja tervis“ õpilased.

Leelo Paju, kehalise kasvatuse õpetaja

 

LÜGi õpilased olid edukad esseekonkursil „Minu keel“

Toimetaja tõlkebüroo, Eesti Keele Instituut, Eesti Emakeeleõpetajate Selts ja Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituut korraldasid emakeelepäeva puhul esseekonkursi „Minu keel“.

Esseekonkursile laekus väga palju vahvaid esseesid, kokku 140 tööd. Kokku valiti välja viis parimat tööd ja anti ka mitu eripreemiat. Eripreemia pälvisid ka meie kooli õpilased Miia Krips (10.H), Julia Snigurskaja (10.H), Sille Kolga (10.H), Anastasiya Chertova (11.H), kes saavad kingituseks raamatupoe kinkekaardi. Kõikide nende õpetaja on Tiina Brock.

„Oleme meeldivalt üllatunud, et õpilaste huvi esseekonkursi vastu oli nii suur ja tööde tase nii kõrge. Noorte arutlusi ja mõtteid oli väga põnev lugeda. Täname kõiki esseekonkursil osalejaid ja loodame, et nende huvi keeleteemade vastu ei rauge,“ kommenteeris Toimetaja tõlkebüroo tegevjuht Külli Kittus.

Auhindadega tunnustati ka kolme õpetajat, lisaks Türi ühisgümnaasiumi ja Hugo Treffneri gümnaasiumi emakeeleõpetajatele ka Läänemaa ühisgümnaasiumi emakeeleõpetajat Tiina Brocki, kelle õpilaste tööd paistsid silma väga hea keelekasutuse, analüüsioskuse ja  originaalsuse poolest.

Esseesid hindas kaheksaliikmeline žürii, kuhu kuulusid Eesti Keele Instituudiesindajad ja emakeeleõpetajad Kerli Rhede, Ivika Hein ja Kaja Sarapuu Eesti Emakeeleõpetajate Seltsist, samuti Tallinna ülikooli referent-toimetaja eriala tudengid ja Toimetaja tõlkebüroo toimetajad.

Esseekonkursi tulemusi näeb siit

Lisaks esitas vilistlane Katrina Lehis kolme neist auhinnatud esseedest emakeelepäeva ettelugemisel presidendi kantselei ees, kus 70 Eesti inimest loevad erinevaid eestikeelseid tekste. Lugemisaktsioonil osalesid tuntud ühiskonnategelased, haridus- ja teadusinimesed, kirjanikud, näitlejad, muusikud, kunstiinimesed, filmitegijad, sportlased ja paljud teised.

Loe ettelugemisest lähemalt ERRi veebilehelt

Vaata lugemismaratoni president Alar Karise Facebookist (vt 6:42:20)

Eripreemia pälvinud õpilaste tööd:

Minu keel – Julia Snigurskaja, Minu keel – Anastasiya Chertova, Minu keel – Sille Kolga, Minu keel – Miia Krips

Eriauhinna saanud tööd on üleval ka meie kooli 2. korruse stendil! Head lugemist!

 

Eesti Vabariigi 104. aastapäevale pühendatud kõnevõistlus

17. veebruaril toimus Läänemaa Ühisgümnaasiumis Eesti Vabariigi 104. aastapäevale pühendatud kõnevõistlus.

Seekordne kõnevõistlus oli erakordselt populaarne, kokku astus oma kõnedega üles 20 õpilast. Kõnetekste hindas žürii koosseisus: Tiit Salumäe (Eesti Evangeelne Luterlik Kirik, piiskop), Kristel Engman (Vabariigi Presidendi Kantselei, diplomaat ja vaimulik), Kaire Reiljan (Lääne Elu peatoimetaja), Imbi Paju (kirjanik), Karel Rahu (Läänemaa Ühisgümnaasium, lavakunsti õppejõud), Janne Rau (Tallinna Ülikool, üliõpilane-praktikant), Kalle Lõuna (Läänemaa Ühisgümnaasium, ajalooõpetaja). Esinejatele kõne teemat täpselt ette ei antud, žanriliselt oli tegemist pidupäevakõnega.

Võistlust modereeris Kalle Lõuna. Kirjanik Imbi Paju jagas õpilastele oma mälestusi meie vilistlasest Heino Noorest. Kõnevõistlust kommenteeris Imbi Paju järgnevalt: „Kõne on suur kunst, see ühendab, ülendab, ravib üksikinimest, perekonda, riike…. Nii tore oli olla selle kunsti kujunemise sees. Noori on hea kuulata ja neile on tore hoogu anda, neis on ehedat tunnet ja tarkust.“

Tulemused:

I koht Riin Katie McLave, 10.H, kõnega „Mis tähendab minu jaoks Eesti?”

Juhendaja Tiina Brock

II koht Kristofer Jalonen, 12.M. kõnega “Vabadus”. Eripreemia heinonooreliku esituse eest.

Juhendaja Monika Undo

III koht Miia Krips, 10.H, kõnega „Eestimaa kui minu võimalus”

Juhendaja Tiina Brock

IV koht Aliis Vatku, 12.M, kõnega „Mida tähendab olla eestlane?“

Juhendaja Monika Undo

V koht Birgitta Vare, 12.M, kõnega „Eestist Eestile, üdini ausalt“, Lääne Elu eripreemia.

Juhendaja Monika Undo

Riin Katie McLave kõne kantakse ette 24. veebruaril aktusel Toomkirikus, Kristofer Jaloneni kõnet kuuleme 21. veebruaril vabaõhu aktusel.

Imbi Paju kirjeldab parimaid esitlusi järgnevalt: „Riin Katie McLave, kes rääkis sellest, milline muinasjutuline maa Eesti talle senini on olnud ja kuidas talle teeb nüüd muret õpilaste negatiivsus, ajakirjandus, sallimatuse ja kurjuse õhutamine. Sellele vaatamata ta armastab Eestit, aga selle armastusega kaasneb nüüd see valu. Kõne väärtustas riiki, inimest ja üksteise hoidmise vajadust.“ Kristofer Jaloneni heinonooreliku kõne kohta kirjutas Imbi Paju: „Kõne tõi meelde Paul-Erik Rummo ajakirjas Looming 1968. aastal ilmunud julge luuletuse „Saatja aadress”, ka seal mainiti ära metsavennad. Tollal tõi see luuletajale kaasa poliitilisi probleeme. Nüüd on noor autor sama uljas ja leidlik, kui meie elav klassik. Meeldib, et noormees julgeb eristuda ja kasutada oma loovust.“

Kalle Lõuna, ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja

 

 

Loovkirjutajad kohtusid Kaie Ilvesega

Loovkirjutajad kohtusid 10. veebruaril lasteraamatukogu hubases talvetoas kirjaniku ja ajakirjaniku Kaie Ilvesega.

Kaie Ilves rääkis, kuidas saada paremaks kirjutajaks, kuidas arendada sõnavara. Retsept on lihtne: lugeda ja veel kord hästi palju lugeda. Sõnavara arendamisel tuleb appi näiteks sünonüümisõnastik. Oluline on jälgida ja märgata detaile. Retsepti üheks koostisosaks on  jalutamine, mis aitab ideid koguda, aga ka kirjutamiskrambist üle saada. Näiteks sündis just jalutuskäikudel Ilvese viimane luulekogu „Klaasipuhuja“. Kõik tunnis osalenud said mälestuseks kirjaniku autogrammiga luulekogu.

Paljud Kaie Ilvese luuletused on sündinud bussis ja kui märkmikku pole käepärast olnud, siis on ta luuletusi isegi bussipiletile kirjutanud. Seega, kunagi ei tohi unustada märkmikku!

Kaie Ilves kõneles ka kirjanikuks olemise telgitagustest ja sellest, milline kirjutaja peab olema ajakirjanik.

Kaie Ilvese juhendamisel tegid loovkirjutajad erinevaid kirjutamisülesandeid. Näiteks tuli juba ilmunud uudisele uus pealkiri mõelda, analüüsida katkendit  Mehis Heinsaare värskest „Ööpäevikust“ ajakirjaniku pilguga, anda Kaie Ilvese luuletuse sisu edasi ühe lausega. Kaie Ilves jagas ka õpilastele tagasisidet.

Aitäh lasteraamatukogule ja Kaie Ilvesele!

Õpilaste mõtteid

Nüüd tean, et kui linna peal on näha ajakirjanikku jalutamas, võib see tähendada, et ta mõtleb, kuidas uudist kirjutada.

Oli  tore kohtuda esimest korda kirjanikuga.

Tore, et sai järjekordselt klassiruumist välja ning huvitava inimesega tutvuda. Ülesanded olid toredad just sellepärast, et need polnud pikad ning erinesid üksteistest vägagi palju. Kaie jutt oli niivõrd sorav ja hea, et tund sai kuidagi liiga kiirelt läbi. Kõige rohkem teadmisi sain temalt ajakirjanike kohta.

Meeldis see, et saime ise kõik oma uued teadmised käikku panna ülesannete näol. Lisaks sain aimduse, milline ajakirjanikutöö välja näeb ning mida teha, kui ei tule ühtegi mõtet, millest kirjutada.

Mulle meeldis see kuidas kõik oli vabas vormis ja sai tunda ennast mugavalt.

Monika Undo, eesti keele ja kirjanduse õpetaja

 

 

Kätriin Vichterpal – 3. koht võistulugemisel

28.01.2022 toimus üleriigiline võistulugemine Hansenist Tammsaareni Albus juba 19. korda. See konkurss populariseerib noorte seas Tammsaare loomingu lugemist ja analüüsimist. Konkursil loeti peast kuni 5 min pikkusi katkendeid vabalt valitud Tammsaare teosest, võisteldi neljas vanuserühmas. Võistlesid V-VII kl; VIII-IX kl, X-XII kl ja täiskasvanud, sh vilistlased, (kutsekool, kõrgkool jt). Kätriin Vichterpal (12.H õpilane, juhendaja Tiina Brock) saavutas sellel võistulugemisel oma vanusegrupis 3. koha.

Läänemaa Ühisgümnaasium osales sellel konkursil esimest korda. Kooli esindasid Kätriin Vichterpal (12.H) ja Elise Tilk (11.H). Kätriin esitas Tammsaare lühijutu „Hea valitseja“ ja Elise miniatuuri „Laulik“.

Avamisel viis näitleja Eva Koldits läbi soojenduse, et võtta maha esinejate pinged. Esinesid Albu Põhikooli õpilased. Kõik vanuserühmad võistlesid samal ajal erinevates ruumides. Iga vanuserühma hindas eraldi 3-5-liikmeline žürii. Žüriiesimeesteks olid tuntud näitlejad, lavastajad, avaliku elu tegelased; liikmeteks suure staažiga hindajad koduvallast. Lõunavaheajal toimusid ekskursioonid giidi juhendamisel. Pärast lõunat andsid žüriide esimehed tagasisidet esinejatele ja juhendajatele. Autasu sai igas vanuserühmas kolm  esimest kohta ning kaks eripreemiat.

Üritust on toetanud Haridus- ja Teadusministeerium, SA A. H. Tammsaare Muuseum Vargamäel, JOL, EESELTS, kultuurkapital, Järva vallavalitsus, Albu Pk, MTÜ Kultuuri- ja Haridusselts, Üksmüts. TÜ Narva Kolledž. Projekti juht Enda Trubok.

Artikkel Järva valla lehel

Tiina Brock, emakeeleõpetaja

 

Loovkirjutajad käisid trükikojas

Loovkirjutajad käisid neljapäeval, 27. jaanuaril trükikojas, kus trükikoja köögipoolt tutvustas Vaike Linamäe. Vaike Linamäe rääkis, et trükikoda avati Haapsalus juba 1935. aastal ja on alates sellest ajast järjepidevalt tegutsenud, tõsi, erinevates hoonetes. Huvitav fakt oli veel näiteks see, et 1970ndatel töötas trükikojas üle 40 inimese.

Trükikojas tutvusid õpilased trükkimisprotsessiga. Võimalus oli näha, kuidas erinevad masinad töötavad. Näiteks kasutatakse jätkuvalt 19. sajandist pärit soonimismasinat.

Loovkirjutajad said kätte trükisoojad 6 sõna jutud, mis valmisid eelnevalt tunnis.

Ühtlasi juhtis Vaike Linamäe tähelepanu, millega tuleb arvestada, kui on soov midagi trükkimiseks saata, milliseid tüüpvigu tehakse.

Aitäh Vaike Linamäele!

Õpilaste mõtteid

Sellised kohtade külastamised on minu arust päris huvitavad. Meeldis, et see külaskäik ei veninud, omaniku jutt oli sorav ja lühike.

Mulle meeldis see käik selle poolest, et sain teada, kuidas vormistada enne pilti ja kuidas sinna tekst kvaliteetselt peale saada.

Õppekäik oli tegelikult täitsa tore, igal juhul oli huvitav uusi asju teada saada. Failide kohta käiv jutt oli igati kasulik.

Monika Undo, eesti keele ja kirjanduse õpetaja

 

Jääohutuskoolitus ehk kuidas kool inimesi tahtlikult uputab

13. ja 20. jaanuaril 2022 toimusid valikaine “Liikumine ja tervis” tundides jääohutuskoolitus, mida viisid läbi Haapsalu vabatahtlikud päästjad Vallo Vilta, Kaire Reiljan jt.

Esimene tund oli teoreetiline ja toimus klassiruumis. Nädal hiljem kogunesid õpilased Veskiviigi sadamas, kus viis julgemat õpilast panid selga spetsiaalse riietuse, millega oli võimalus hüpata ja „kukkuda“ läbi jää vette, et praktiliselt läbi mängida jääauku kukkunud inimese aitamist ja päästmist. Ülejäänud õpilased jälgisid õppust kaldalt, pildistasid ja filmisid ning kirjutasid kokkuvõtte õpitust.

Õpilased kirjutasid:

Kahe tunni jooksul õppisime jää ohutusest ja kuidas aidata inimest, kes on läbi jää vajunud. Esimesel tunnil anti meile viis erinevat jää paksust ja elusolendit nukkudena, siis me pidime sobitama nuku ja sõidukid jää paksusele, mis neid kannaks. Edasi anti meile jäänaasklid ja seletati, kuidas neid tuleks kasutada. Viimaseks õpetati, kuidas inimest mässida termosteki sisse. Teisel tunnil läksime kai äärde ja vaatasime, „kuidas kool inimesi tahtlikult uputab. Õppisime, kuidas käituda, kui oled ise läbi jää kukkunud ning kuidas aidata teisi sellises olukorras.

Koolitus oli vajalik selleks, et õpiksime ennast ning teisi aitama olukorras, kus keegi on läbi jää kukkunud. Järgmine aasta sooviksime kindlasti ka ise end ohverdada jääohutuse jaoks.

Elisabeth (10. LRS), Mia Rahel (10.H)

Kahe õppetunniga sain teada, et pikipragu vähendab jää tugevust 25% ja ristipragu  40% võrra.

Jää paksus peab olema vähemalt 10 cm, et inimest kanda. Kevadel ja sügisel ei pruugi isegi selline jää olla turvaline. Sain teada kuidas kasutada jäänaaskleid  – need tuleb panna kaela, kõige pealmise riietuse peale, et neid vajadusel takistuseta kätte saaks. Alkohol tekitab petliku sooja tunde.

Liikuda jääl tuleb eelnevalt käidud paikades, nii saab kindel olla, et jää kannab.

Samuti sain teada rohkem päästjate varustusest. Koolitus oli vajalik sellepärast, et selline situatsioon võib juhtuda igaühega.

Õnnetus jääl ei pruugi isegi sinuga juhtuda,  kuid teadmine kuidas tegutseda sellises olukorras võib teoreetiliselt päästa kellegi elu.

Arseni (10.M)

Jääohutuse koolitus pani meid kindlasti vaatama asju teise nurga alt kui varem.

Näiteks ei olnud me teadlikud varem sellest, et vette kukkudes lööb hinge kinni. Ja kui nt sõber või teine inimene läbi vajub, siis esimese asjana tuleb talle meelde tuletada, et ta õigesti hingaks.

Samuti jäi meile meelde, kuidas tuleb õigesti jääaugust välja tulla, et ohutum oleks. Jalad tuleb tõsta vee peale, kuna tavaliselt kipuvad jalad tõmbuma jää alla ja siis on palju keerulisem hakkama saada. Kui jalad on veepeale tõstetud, siis tuleb hakata end tõmbama jää peale. Kui see on õnnestunud tuleb rullida end august kaugemale ja peale rullimist tuleb nelja käpukil, keha võimalikult jää ligidal, hakata tagasi liikuma. Tark on liikuda sama teed tagasi, kust sa varem juba tulid, kuna siis sa enamvähem tead, kus kohas jää kannab. Liikudes teist teed edasi, liigud sa tegelikult teadmatuses ja võid uuesti läbi jää kukkuda.

Kui oled läbi jää kukkunud, siis heaks abivahendiks on tavalised võtmed (kui jäänaelu kaasas ei ole). Võtmed aitavad sind samuti august välja tõmmata.

Lisaks enne jääle minekut on vaja kindlasti teavitada sellest oma lähedasi ja öelda, mis kell umbes tagasi tulete ning kui võimalik, siis alati hoida telefon läheduses. Meeles on vaja ka pidada, et jää paksus peab olema vähemalt 10 cm. Tähtis on ka, mis jalanõusid kantakse. Kummikuid ei ole hea kanda, sest vette kukkudes neid ei saa jalast ära võtta ning siis on jääaugust raske välja tulla.

Jää peale minnes peab vältima ohtlikke kohti, kus jää võib nõrk olla, nagu nt kõrkjate kasvukohtades, jõe, oja ja jõe kitsenemis- või pöördekohtades.                                                                                

Mariin, Annely (10.LRS)

Leelo Paju, kehalise kasvatuse õpetaja

    

 

Loovkirjutajad käisid raamatukogus

20. jaanuaril käisid loovkirjutajad lasteraamatukogus. Bibliograaf Krista Kumberg, kes on raamatukogus töötanud juba 40 aastat, tutvustas õpilastele eelmise aasta menukeid ja nende edu saladust. Ühtlasi püüdis ta portreteerida tüüpilist laenutajat. Selleks on pisut vanem naisterahvas, kes loeb eesti uudiskirjandust.

Krista Kumberg rääkis ka raamatute avaldamisest, mis tänapäeval on lihtne ja odav, samas kui avaldamiskulud on viidud miinimumini, kannatab teose kvaliteet. Kumbergi meelest peaks autor alati arvestama oma teose lugejaskonnaga. Kumberg jagas mitmeid soovitusi, mida raamatu väljaandmise puhul peaks silmas pidama, tuues nii häid kui halbu näiteid.

Lisaks sai õpilastega õnged vette visatud. Nimelt luges Kumberg katkendi raamatust „Musta kaarna küüsis“, kus peategelane jätab raamatu vahele appikutse. Õpilased valisid raamaturiiulitelt oma kunagisi ja praegusi lemmikuid ja jätsid nende vahele lugemissoovitusi.

Õpilane Aliis: Eriti huvitav oli Krista Kumbergi kuulata, tal on alati huvitavad mõttekäigud ja jutul on hea puänt. Samuti mõte raamatute vahendusel omamoodi kirjasõbrale mõtete jagamisest on hea idee. Eriti tore oleks, kui see muutukski traditsiooniks.

Monika Undo, eesti keele ja kirjanduse õpetaja

 

2021

Sotsiaalsuuna õpilased osalesid kogukonnapraktikas

Kogukonnapraktika on programm, mille käigus õpilased siirduvad valitud vabaühendustesse lühiajalisele praktikale. LÜGis on praktika seotud sotsiaalsuuna ainega „Mina ja kogukond I“.

10.S ja 11.S õpilased tegid tutvust vabatahtliku tööga Haapsalu Hoolekandekeskuses, Läänemaa Toidupangas, Läänemaa loomade varjupaigas, Innovatsioonikeskuses Innokas, Sihtasustuses Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid ning Taebla Noortekeskuses.

Üks huvitavamaid praktikaid toimus Sihtasutuses Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid, kus praktikant Andreas Võttin aitas korrastada ja puhastada Haapsalu vanalinnast arheoloogiliste kaevamiste käigus leitud loomaluid ja esemeid. Noormees kaalub edaspidigi arheoloogiaga tegelemist.

Varjupaikade MTÜ Läänemaa loomade varjupaigas tegelesid noored kasside sotsialiseerimisega ja aitasid nende eest hoolt kanda.

Haapsalu Hoolekandekeskuses tegelesid praktikandid sealsete noorte ja lastega. Praktikandid suhtlesid ja mängisid nendega ning aitasid töötajatel valmistada õppevahendeid.

Taebla Noortekeskuse praktikandid organiseerisid kogukonnanoortele ühe suure ja muljetavaldava halloween´i peo.

Läänemaa Toidupanga tegevuses osalenud noored kogusid abivajajatele toiduaineid, jagasid toidupanga tegevust tutvustavaid materjale ning aitasid süüa valmistada.

Innovatsioonikeskuses Innokas praktikal käinud noored aitasid korraldada fantaasiarobotite võistluse.

Kogukonnapraktika õnnestus vaatamata kehtivatele piirangutele ja noored said tänuväärse kogemuse, aidates erinevaid kohalikke vabaühendusi.

Projekti üleriigiliseks koordineerijaks on Eesti Noorteühenduste Liit. Läänemaa Ühisgümnaasiumi õpilased on programmis osalenud seitse aastat.

Kalle Lõuna, ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja, sotsiaalsuunajuht

 

 

Jõuluball “Sinuga maailma teise otsa”

Balli bänd: James Werts World Project

Esinejad: Anastasia Nevski, Getter Puu, Annmari Raud, Ralf Lamp, Luise Türnpu, Katarina Sits, T-Stuudio ja 12.M klass

Õhtujuhid: Karel Rahu ja Siim Jürise

DJ Rasmus Kuslap

Valgus: Remo Sirila

Heli: Tiit Maivel

Fotograaf: Markus Sein

Projektijuhid: Elisabeth Sild, Karlote Karm, Luise Türnpu

Vaata pildigaleriid siit

 

Läänemaa Ühisgümnaasiumi ja Haapsalu Põhikooli õpilaste kontsert Jõulu eel Jaani kirikus

Neljapäeval, 9. detsembril toimus Haapsalu Jaani kirikus kontsert Jõulu eel, kus esinesid nii Läänemaa Ühisgümnaasiumi kui ka Haapsalu Põhikooli õpilased.

Kontserdi aitasid ette valmistada ja laulud esinemiskõlbulikuks harjutada muusikaõpetajad Karin Lükk-Raudsepp ja Ilona Aasvere.

Loe meie abiturientide muljeid kontserdist – Johannes Jakobsoni oma siit ja Geily Sillaste oma siit

Karin Lükk-Raudsepp, muusikaõpetaja, noortekoori juhendaja

 

 

LÜGi noormehed on Läänemaa Koolispordi Liidu meistrid korvpallis

Läänemaa Koolispordi Liidu meistrivõistlused 10.-12. klassidele toimusid 15. detsembril Wiedemanni spordihoones. Osalesid Noarootsi Gümnaasium, Haapsalu Kutsehariduskeskus ja Läänemaa Ühisgümnaasiumi kaks neidude ja kaks noormeeste võistkonda.

Peale pikka ja pingelist võistluspäeva saavutasid noormeestest I koha LÜGi I võistkond koosseisus Erko Puskar, Martin Vatku, Robin Särg, Heinrih Heintalu, Markkus Kõre, Mauri Siider, Kert Kallas ja Kaspar Kariste, kes esimeses mängus alistasid LÜGi II võistkonda 21:8, seejärel Haapsalu kutsehariduskeskust 25:7 ja Noarootsi gümnaasiumi 14:10. III koha sai LÜGi II võistkond.

Neidudest saavutas esikoha Noarootsi gümnaasium, kes alistasid väga tasavägises mängus LÜGi II võistkonda 10:9 ja  LÜGi I võistkonda 9:7. Teise koha sai LÜGi I võistkond ja III koha LÜGi II võistkond.

Leelo Paju, kehalise kasvatuse õpetaja

 

Selgusid omaloomingukonkursi „Minu Haapsalu“ võitjad

Omaloomingukonkursi „Minu Haapsalu“ võitjad on Aliis Vatku (12.M), Laura Rouhiainen (12.H) ja Rageri Keelus (10.M). Eripreemiad said Annmari Raud (12.H), Rahel Aurelia Strauss (12.H) ja Ralf Lamp (10.M).

Laupäeval, 4. detsembril toimus Lääne Maakonna Keskraamatukogu lugemissaalis omaloomingukonkursi „Minu Haapsalu“ lõpuüritus. LÜGi õpilastega olid kohtuma tulnud kirjanikud Adam Cullen ja Aidi Vallik. Autorid rääkisid kirjutamisest, Haapsalust, kirjanikuks olemisest, oma Haapsalu kirjutistest. Ühtlasi valisid Cullen ja Vallik välja parimad Haapsalu-teemalised eesti haikud (4+6+4 silpi).

Meie õpilaste looming mõjus kirjanikele inspireerivalt. Näiteks kirjutas Adam Cullen pärast pikemat vahet taas Haapsalu-teemalisi haikusid, neid luges ta kohtumisel ette.

Kõik konkursil osalejad said Adam Culleni autogrammiga haikukogumiku „Väikses linnas“, võitjad ka Aidi Valliku autogrammiga „Minu Haapsalu“. Eripreemia omanikud said kingiks Adam Culleni esimese luulekogu „Lichen/Samblik“ ja Aidi Valliku „Imelood“.

Lõpuüritusel vaatasime Haapsalu-teemalistest haikudest valminud videot, kuulasime Aliis Vatku 10. klassis kirjutatud ja toona Enno omaloomingukonkursil auhinnatud Haapsalu-ainelist lustlikku, kohati sürrealistlikku lugu Rahel Aurelia Straussi esituses, maiustasime. Kuna on advendiaeg, siis ei saanud üle ega ümber piparkookidest, mandariinidest ja glögist.

Õpilastel jagus ürituse kohta vaid kiidusõnu, seda peeti harivaks, ägedaks ja meeleolukaks, loovust arendavaks. Meeldis, et sai tutvuda kaasõpilaste töödega video vahendusel. Kuna lõpuüritusele tuli ka gümnasiste, kes ise võistlusel ei osalenud, kuid soovisid kirjanikega kohtuda, siis nendelt jäi kõlama mõte, et „miks me küll ise haikusid ei kirjutanud“. Lisaks toodi välja, et kirjanike sõnad  motiveerisid kirjutamisega jätkama. Tõsteti esile Aidi Valliku ja Adam Culleni väga head jutustamisoskust. Kiideti raamatukogu hubast ja mõnusat keskkonda, mis oli just see õige säärase ürituse läbiviimiseks.

Konkursile esitatud tööde juhendajad olid eesti keele ja kirjanduse õpetajad Tiina Brock ja Monika Undo.

Omaloomingukonkurss toimus Haridusministeeriumi ja Haapsalu Linnavalitsuse huvihariduse ja huvitegevuse projekti toetusel koostöös Lääne Maakonna Keskraamatukoguga.

Fotode autorid: Tiina Brock, Ilme Sepp ja Monika Undo

Vaata pildigaleriid siit

Vaata videot siit

Loe Aliis Vatku Haapsalu-ainelist lugu siit

Loe konkursi kohta siit

Monika Undo, eesti keele ja kirjanduse õpetaja

 

Õpilaskonverents „Terves kehas terve vaim“

19.11.2021 toimus Läänemaa Ühisgümnaasiumis õpilaskonverents „Terves kehas terve vaim“, kus osalesid meie kooli valikaine „Liikumine ja tervis“ õpilastele lisaks veel õpilased kuuest Läänemaa koolist. Konverentsi moderaator oli Haapsalu Wiedemanni Gümnaasiumi endine õpilane Margus Luik, kes on Tallinnas Kristiine Gümnaasiumi kehalise kasvatuse õpetaja ja vabal ajal töötab õhtujuhina ning on 25-kordne Eesti meister käimises.

Konverentsil rääkis Tartu Ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi liikumislabori juhataja, tervisekasvatuse lektor Merike Kull erinevatest liikumisuuringutest ja liikuma kutsuva kooli eesmärgist. Loengus rõhutas lektor, et kehaline aktiivsus toetab vaimset töövõimet ning parandab tähelepanu ja mälu.

Haapsalu kolledži tervisedenduse eriala tudeng Kairi Sule tõi oma  ettekandes välja tervisliku toitumise põhitõed ja sama eriala üliõpilane Allan Hallik korraldas sarnasel teemal mängu „Läänemaa kõige teadlikum noor toituja“, mille võitis meie kooli 10.M klassi õpilane Helena Kase. Kolledži tudeng Taire Ojala käsitles kehakaalu teemat ning rõhutas, et meie tervis on kallis vara ja mõistlik on seda hoida, mitte tegeleda tagajärgedega! Kullamaa kooli huvijuht Pirja Laanemets tutvustas Villem Mihki uurimust koolikiusamisest ja Mari-Ann Liidemaa tööd ärevushäiretest ja nendest ülesaamisest.

Ettekanded vaheldusid aktiivsete liikumispausidega, mida koolitajad soovitasid kasutada ka erinevates koolitundides.

Tervisekonverentsil oli hea võimalus tutvustada meie kooli uut ja põnevat tervisesuunda Läänemaa põhikoolide õpilastele. Õpetajad Rea Raus ja Leelo Paju tegid lühikokkuvõtte tervisesuuna kursustest ja kutsusid huvilisi uuel õppeaastal meie kooli õppima.

Konverentsi teine osa, peale terviseampsu, algas mõttetalgutega, kus osalejad arutlesid gruppides selle üle, mis tooks koolipäeva liikumist juurde, mis takistab seda tegemast ning kuidas õpilased saaksid ise olukorda paremaks muuta. Kokkuvõttes oli suur osa õpilasi seda meelt, et liikuda tuleks rohkem, rohkem võiks olla ka kehalise kasvatuse tunde ja need võiksid olla intensiivsemad. Sooviti paremaid sportimistingimusi, liikumisvahetunde ja erinevaid liikumisüritusi.

Konverentsi lõpetas Läänemaa tervist edendavate koolide koordinaator Mai Jõevee kõigi asjaosaliste tänamisega.

Tagasiside meie kooli õpilastelt:

„Sain palju tõestust, et aju töötab paremini pärast füüsilist koormust. Päevas peab liikuma vähemalt 60 minutit. Luid saab tugevaks näiteks hüppavate harjutustega. Umbes 25% õpilastest liiguvad piisavalt.“

„Mind motiveeris kõige rohkem see, et virgutusvõimemist tuleb teha tihedamini, kui mina seda teinud olen. See aitab ka paremale tervisele kaasa.“

„Sain teada, et suurem osa Eesti noortest ei liigu piisavalt. Peaks liikuma vähemalt tund päevas ja kolm korda nädalas ka tegema trenni, kuid ainult veerand uuringus osalejatest suutis selle normi täita.“

„Liikumine enne ülesannete lahendamist soosib paremat tulemust.“

„Sain teada erinevas vanuses õpilaste liikumisaktiivsuse kohta ning ülekaaluliste laste arv Eestis on liiga suur.“

„Et tuleb liikuda iga päev vähemalt 60minutit keskmise kiirusega ja vähemalt 3 korda nädalas liikuda nii, et sa higistad ja hingeldad.“

„Noored lapsed peaksid rohkem liikuma, trenni tegema. (miinimum 1h päevas)“

„Ma sain teada et 20 minutit jalutamist võib tuua paremaid tulemusi ülesannete lahendamisel“

„50% taldrikust võiks olla roheline. Söö vähemalt 5 korda päevas juur- ja puuvilju. Süsivesikud ei ole suhkur. Söömiste kordade vahed võiksid olla 3-4 tundi. Söö vähemalt 3 korda päevas.“

„Söö regulaarselt, suurte toidukordade vahel peab võtma vahepala, et vältida kontrollimatut näksimist, ära liialda suhkru ja süsivesikuterikka toiduga, tasakaalusta menüüs toidurasvad ja tarbi iga päev rohkesti värsket.“

„Kindlasti peaks, sest see oli hästi korraldatud ja ei tekkinud kordagi seda tunnet, et ei jaksa rohkem kuulata ja see võiks juba läbi saada. See tõstis palju õpilaste teadlikkust ning kui teha veel selliseid, aga muu teema kohta, siis saaksid õpilased veelgi targemaks.“

„Õppides gümnaasiumis, tunnen nagu polekski enam koolikiusamisi, sest ei puutu kokku ise ja pole ka kaas õpilaste seas seda näha, kuid tuleb välja, et need pole kadunud veel mitte kuhugi ning on igal hetkel aktuaalne teema.“

„Mäng, kus saime käemärguannetega vastata vastuseid ja need kes valesti vastasid pidid istuma, sest seal mōtlesin kõige rohkem kaasa ja kõik küsitud küsimuste vastused jäid ka meelde. Kodus küsisin ka emalt, et kas tema teab nende vastuseid.“

„Mulle meeldiski mõttetalgud, sain arutada teiste õpilastega, mis puudused on koolis ja koolil, et me ei saa liikuda piisavalt, kui poleks olnud mõttetalguid, ma ei teaks kuidas hakata toimetama, ennast rohkem liikuma pannes ja mida ma saaksin hakata tegema, et ka teisi rohkem liikuma panna.“

„Kõige rohkem meeldiski see, et räägiti tänapäeval kaasnevatest tõsistest probleemidest ja nende lahendustest. See oli väga hariv ning huvitav.“

„Elulised näited mitmes teemas, sest neid on kõige huvitavam kuulata.“

Leelo Paju, kehalise kasvatuse ja valikaine Liikumine ja tervis õpetaja

Vaata fotogaleriid siit

 

11.MA ja 11.MS klassil käis külas kunstnik Tiiu Randmann-Mihkla

26. novembril külastas 11.MA ja 11.MS klassi eesti keele tundi kunstnik Tiiu Randmann-Mihkla. Kuna on hingedeaeg, siis oli just sobiv moment rääkida Tiiu Randmann-Mihkla ja muusik Antti Kammiste linnagaleriis olevast installatsioonist „Hingede aeg“.

Lisaks tutvustas Randmann-Mihkla oma luulekogu „Taevased lood“, mis ilmus just „Hingede aja“ raames. Õpilased lugesid autori luulet värskelt avaldatud kogust. Meie õpilaste esitustest oli kunstnik hinge põhjani liigutatud.

Veel kõneles Tiiu Randmann-Mihkla, kuidas üldse sünnib üks näitus, milline on protsess ideest teostuseni. Vast oligi kõige üllatavam, et see võib võtta aega mitu aastat.

Tegime ka rühmatööd ja püüdsime tabada kaasaegse kunsti olemust, tõlgendasime kunstiteoseid ja arutasime, mida on vaja selleks, et aru saada kaasaegse kunsti olemusest.

Aitäh, Tiiu Randmann-Mihkla, et leidsid aega luulest, installatsioonist ja kunstist rääkida!

Õpilaste arvamused:

Vahva on, kui inimene on hingega asjas ning naudib oma tööd.

Väga huvitav oli kuulata ja kordagi ei tekkinud tahtmist telefoni näppida.

Tiiul on hoopis teine vaade kunstist.

Mulle meeldib, kuidas kunstnikud julgustavad teisi silmaganähtavast kaugemale mõtlema.

Kõige rohkem meeldis rühmatöö ja pärast nende võrdlemine. Kõigil olid nii erinevad mõtted, mille peale poleks ise osanud tullagi. Meeldis, et räägiti ka kunstiteoste tähendusi, kuidas need valmivad.

On alati tore näha inimesi, kes päriselt naudivad seda, mida teevad.

Aitäh, et leidsid aega tulla rääkima!

Huvitav oli kuulda, kuidas kogu see protsess käib, ma poleks uskunud, et see mitu aastat aega võtab.

Au oli lugeda luuletusi autorile, kes need lõi.

Rohkem kohalikke inimesi, kes tegelevad huvitavate asjadega, võiks meid külastada.

Maagiline.

Mõnus oli esitada Tiiu Randmann-Mihkla luuletusi temale otse reaalajas.

Monika Undo, eesti keele ja kirjanduse õpetaja

 

 

PLAYBACK GALA 2021

GRAND PRIX:

VÕLV – The Roop “Discoteque”

LAUREAADID:

10.H – My Chemical Romance “Helena”

11.H – High School Musical “Stick To The Status Quo”

Naised (Anastasia Nevski, Annmari Raud, Getter Puu) – Nelly Furtado “Maneater”

PUBLIKU LEMMIK:

12.M – Ricky Martin “Livin´ La Vida Loca”

PARIM NAISSTAAR – Anastasia Nevski

PARIM MEESSTAAR – Mart Villem Kelner

ERIPREEMIAD:

Erko Puskar

Rasmus Kuslap

Märt Õiglas

Annabel Alemaa

Jasper Klippberg

10.M – Oliver Tree & Little Big „Turn It Up” feat.Tommy Cash

Žürii: Kai Tarmula, Karoline Suhhov, Karmel Naudre, Antti Kammiste, Siim Birk

Õhtujuhid: Eliis-Maria Koit, Katarina Sits, Karel Rahu

Valgus: Remo Sirila (Maivel heli- ja valgustehnika)

Tehniline tugi: Indrek Viiret, Demis Teral, Silver Loorens, Roland Luhaväli, Rasmus Valdmann, Henry Viiret, Liisi Suitsberg, Annely Maide, Jan-Erik Niit, Patrick Püve ja Sixten Kaljuste (Minu Rada TV)

Fotod: Markus Sein

Vaata pildigaleriid siit

Klassidevahelised korvpallivõistlused

Nagu igal aastal toimusid LÜGis ka sel aastal klassidevahelised korvpallivõistlused. 17. novembril peetud võistlused olid seekord pisut teistmoodi kui tavaliselt. Sel korral mängiti poolel väljakul 3×3 võistkondades ühe korvi all ning mängu aeg oli 10 minutit.

Võistluseid alustasid 12. klasside õpilased sopsuvõistlusega ning seejärel 3×3 mänguga, võitjaks tuli 12.M, kes võitis kokkuvõttes ka sopsuvõistluse 13 korviga.

Võistlemist jätkasid 11. klasside võistkonnad samuti sopsu viskamisega, millele järgnesid mängud. Võitjateks osutusid 10.MA õpilased.

Viimastena võistlesid 10. klassid. Tulemused olid üsna tasavägised, kuid võidu saavutas siiski 10.H.

Superfinaalis võistlesid kõik eelnevalt nimetatud klassid, superfinaali võitis 12M.

Parimad klassid said enda valdusesse rändkarikad ja kringlid. Tänud kõigile korraldajatele – liikumise ja tervise valikaine õpilastele ning võistlejatele ja vaatajatele.

Tekst ja fotod Diana Snigurskaja, 10.H õpilane

Vaata pildigaleriid siit

 

LÜGi õpilased osalesid väitlusturniiril START 2021

Turniiril väideldi teemal “Riiklikud lõpueksamid tuleks ära kaotada“. Väitlus toimus Zoomi videokeskkonnas ja selles osales 45 võistkonda. Väideldi keskkoolide väitlusformaadi alusel. Korraga oli vastamisi kaks võistkonda, mis püüdsid tõestada enda teema jaatust või eitust. Väitlust hindasid Eesti Väitlusseltsi kohtunikud, kes andsid hiljem osalejatele ka tagasisidet.

Meie koolist osalesid turniiril Kaisa Mannert, Daniel Kuldmeri, Karel Markus Rääli, Ralf Lamp, Mark Marcel Schwindt, Lisandra Sommerman.

Individuaalselt tunnistati meie parimaks väitlejaks Lisandra Sommermann, ent ka kõik ülejäänud meie  väitlejad pälvisid tänukirja eduka osalemise eest.

LÜGi õpilasi aitasid ette valmistada  Eesti Väitlusseltsi treenerid Tuule Sõber ja Michelle Kiik. Just nemad viisid läbi ka võistlustele eelnenud  koolitusprogrammi Argument 2021, mis toimus 16.-17. oktoobril ja 5.-7. novembril. Sellel koolitusel osalesid Maarja-Luisa Adelman, Miia Krips, Uku Viispert, Ralf Lamp, Mark Marcel Schwindt, Lisandra Sommerman, Karel Markus Rääli, Daniel Kuldmeri, Anni Metssalu ja Kaisa Mannert. Koolituse käigus õpiti argumenteerimise, kriitilise mõtlemise ning selge eneseväljenduse oskuseid.

Maarja-Luisa Adelman vahendas enda emotsioone järgnevalt: „Päevad olid küll pikad, aga need läksid kiirelt kuna mängisime vahelduseks erinevaid mänge. Seltskond muutus avatuks, kõik julgesid vabalt suhelda ja teemade üle arutleda. Saime väga laheda kogemuse, mis tuleb kindlasti edaspidises elus kasuks.”.

Väitlusprojekti toetas SA Archimedese noorteagentuur Erasmus+ programmist.

Kalle Lõuna, ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja, sotsisaalsuuna juht

 

Spordinädal

Selle õppeaasta aktiivne spordinädal (27. september – 1. oktoober) Läänemaa Ühisgümnaasiumis on jõudnud lõpule. Liikumise ja tervise valikaine õpilased olid ette valmistanud erinevaid sportlikke tegevusi, mida korraldati koolihoovis. Paralepa metsas toimus sügisjooks ja orienteerumine, kus õpilased osalesid aja peale.
Spordinädalat korraldati LÜGis seitsmendat korda.

Õpetajad/koolitöötajad olid kõige osavamad „Nael pakku“ võistlusel – pakust jäi välja 0,2 cm naelast.
Discgolfis olid kõige osavamad viskajad 11.H klassist – 13 korvi 32 kettast.
Lauatennises olid parimad 12.H klassi õpilased – 66 korda suutsid palli lüüa üle võrgu (2 minuti jooksul).
Kõige aktiivsema klassi tiitel kuulub sel aastal 10.H klassile, II koht 11.LR klassile ja III koht 11.MS.

Orienteerumispäeval oli kohal 100% õpilastest 11.LR klassist!

Orienteerumise parimad neidudest:
1. Briti Elise Jõpiselg (11.H) ja Mia Mai Muru (11.LR), 2. Martina Muld (11.H) ja Luise Türnpu (11.H), 3. Anastasia Nevski (12.H) ja Marie Keldrima (12.H)

Orienteerumise parimad noormeestest:
1. Aron Pähkel (11.MA) ja Kert Kallas (11.MA), 2. Oliver Metsar-Villakov (11.LR) ja Kevin Nurme (11.LR), 3. Robin Särg (12.M) ja Kaspar Kariste (12.M).

Sügisjooksu parimad neidude 2000 m –  1. Martina Muld (11.H klass), 2. Annely Bankier (10.LRS), 3. Lisandra Sommerman (10.M)

Noormeest 3000 m jooksu parimad – 1. Carl Marten Aru (11.MS), 2. Erko Puskar (12.M), 3. Robin Särg (12.M).

Martha Aavisto, 11.MS õpilane

Vaata pildigaleriid siit

Spordinädala lauatennis

 

12.M klassil oli külas Katre Kasemets Eesti Keele Instituudist

28. septembril andis 12.M klassile Zoomi vahendusel eesti keele tundi Katre Kasemets Eesti Keele Instituudist. Kasemets keskendus selgele sõnumile. Katre Kasemets juhtis tähelepanu tüüpvigadele, mida sõnumi edastamisel tihtipeale tehakse. Lisaks rääkisime sellest, milline on selge kirjutamise protsess. Samas jagas Kasemets näpunäiteid, kuidas paremini, selgemini kirjutada, seda enam, et tekstiloomega puutume tänapäeval üha rohkem erinevates situatsioonides kokku.

Tunnis tegime ka praktilisi harjutusi, näiteks kohendasime lauset „Annan lühikese ülevaate meie lõunapoolse naaberriigi Läti Vabariigi pealinna Riia teatrielust“.

Tund oli sisukas ja kõiki ülesandeid kahjuks valmis ei jõudnudki. Jätkame teisel korral. Siit ka järeldus, et hea teksti koostamine nõuab aega ja kannatlikkust.

Mõtteid õpilastelt:

Oli huvitav ja sisukas tund.

Tore, et slaididel oli palju näiteid.

Selline teema oli vajalik.

Kahju, et ajast puudu jäi.

Tund oli õpetlik.

Aitäh Katre Kasemetsale selle võimaluse eest!

Monika Undo, eesti keele ja kirjanduse õpetaja

 

Sinilinnuaeg

SINILINNUAJA LÕPUKS – 24. septembriks – sirgusid meie uued tibud kauniteks sinilindudeks.

Selle ühe värvika nädalaga said erinevad lennud omavahel lähemat tutvust teha ning just kümnendikele oli see suurepäraseks võimaluseks läbi erinevate seltskonnamängude ning etteastete (olgu see siis munalaul või –tants!) oma lennukaaslasi paremini tundma õppida. Nädala tipphetk oli muidugi neljapäevaõhtune retk: kinnisilmi läbi pimeda koolimaja kolonnides liikumine, põgenemistuba, takistusrada, raskendatud kujul pranglimine, pöörane „just dance” ja muidugi kõigi lemmik Kahoot! Pärast „15 magamata ööd“, mida kõik entusiastlikult kaasa laulusid (rohkem vist abituriendid kui kümnendikud) anti sinilinnuks saamise vanne. Reede hommik sisaldas abiturientide poolt esitatud üllatusi, pärast mida said pidulikult riides kümnendikud läbi oma nime ja allkirja pärgamendile jäädvustamise, rituaalimõõgaga ristimise ja mõnusa nuki saatel ametlikult sinilinnuks!

Liisa Lehtla, 12.S õpilane

Vaata pildigaleriid siit

 

 

Kohtumine Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli tegevusjuhendajate eriala tudengitega

21.09.2021 toimus valikaine Liikumine ja tervis tunnis, kooli aulas kohtumine Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli tegevusjuhendajate eriala 3. kursuse tudengitega. Meie kooli vilistlane Marita Türkson koos 6 kursusekaaslasega tutvustas projekti raames tegevusteraapia eriala, mille eesmärgiks oli laiendada tegevusteraapia eriala tuntust ja anda õpilastele mõtlemisainet kõrgkooli valikul ning tutvustada edasiõppimise võimalusi.

Tunni esimeses osas tutvustasid tudengid tegevusteraapia eriala esitlusena ning näitasid õppevideot. Tunni teises osas näidati tegevusterapeudi töös kasutatavaid teste ning erinevaid  hindamisvahendeid. Õpilased katsetasid liikumist ratastooliga aulast muusikaklassi ja tagasi, mis valmistas päris palju raskusi. Prooviti karkudel kõndimist ja suhkruhaigete tüsistusena tekkinud nägemispuudega inimeste nägemisulatust matkivad erinevaid prille. Parkinsoni tõvega kaasnevat liigutusvõimet (motoorsed sümptomid) ehk värinaid kätes oli võimalik ette kujutada vastavate kinnastega, mis tekitasid värinaid kätes.

Tunni lõpus jagasid tudengid flaiereid ja kutsusid meie kooli õpilasi Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õppima.

Tagasiside õpilastelt: „Sain teada, et tegevusteraapia tegeleb inimese vaimse ja füüsilise seisundi parandamisega. Nad selgitavad välja inimese tegevuslikke võimeid ja proovivad teda aidata. Näiteks inimestele, kellel on halb silmanägemine soovitavad nad erinevaid värvikombinatsioone, mis paistavad neile hästi silma ja ei lase neil viga saada, näiteks soovitavad nad panna mustale alusele valge taldriku, et nad näeks, kus see on. Sain teada ka üleüldiselt inimeste probleemidest ja nende raskusastmest. Arvan, et see eriala mulle ei sobiks, sest mul ei oleks piisavalt kannatust, et oodata ja näha, et mu abist tulemusi tekiks. Soovitaksin tegevusteraapia õppimist inimesele, kes on kannatlik, sihikindel, viisakas ja tahab inimesi väga aidata.“

„Ma sain teada selle olemasolust ning tegevusvaldkondadest. Mulle võiks selline eriala sobida, kuna ma olen ise väga füüsiliselt aktiivne ning hea empaatiavõimega. Soovitaksin seda väga ka teistele selliste omadustega inimestele, kes on tervisest, meditsiinist ja teiste aitamisest huvitatud.“

„Sain teada, et tegevusterapeut tegeleb inimeste abistamisega nii füüsiliselt kui ka vaimselt, nõustab psühholoogiliselt ja aitab ka erivajadustega lapsi. Mina arvan, et selline eriala võiks mulle isegi sobida, sest mulle meeldib inimesi aidata, kuid see ei oleks kindlasti mu esimene valik. Soovitaksin tegevusterapeudi eriala inimestele, kellele meeldib teisi aidata ja nendega tegeleda ning tuge pakkuda.“

Leelo Paju, kehalise kasvatuse õpetaja

Vaata pildigaleriid siit

 

11.MA ja 11.MS klassi Enno nädal

Külastasime 11.MA ja 11.MS klassi kirjandustundides Ennoga seotud paiku. Käisime raamatukogus, kus Ilme Sepp rääkis lugusid Ennost ja sai käes hoida Ennole kuuluvaid esemeid ning luuletuste originaale.

Õpilaste mõtteid:
Meeldis see, et nägime Ennole kuulunud asju ja saime neid ise käes hoida.
Meeldis Ennoga seotud kohtade külastamine, luuletuste lugemine tema auks.
Meeldis raamatukogus käik ja Ennoga seotud esemete ja lugudega tutvumine.

Enim üllatas, et raamatute ostmiseks hoidis Enno raha kütte pealt kokku ja pigem külmetas kodus.
Enim üllatas, et lasteluulet kirjutades oli Enno täiesti teine inimene.

Enno oli geenius omas mahlas, endasse sulgunud, kuid kirjasule kätte võttes muutus suurepäraseks ekstravertseks sõnaseadjaks. Ta oli lillelallerade, luuletuste ja toredate mõtete külvaja.

Monika Undo, eesti keele ja kirjanduse õpetaja

Vaata videokokkuvõtet siit

 

Ajarännak 1991. aastasse

Ajarännak on Eesti Rahva Muuseumi ning Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetuse Seltsi poolt algatatud projekt, mille käigus kehastutakse teatud ajastu inimesteks ja elatakse sisse kunagisse õhustikku. Läänemaa Ühisgümnaasiumi õpilased osalevad selles projektis kolmandat korda. Eelmistel kordadel on meie õpilased rännanud aastasse 1920 (Tartu rahu sõlmimine) ja 1869 (esimene üldlaulupidu).

Käesoleval aastal toimus õpetajate Kalle Lõuna ja Karl Heina juhendatud ajarännak 13. septembril. Selles osalesid 10.S , 12.M, 12 H ja 12.LRS õpilased.

Seekord rännati 20. augustisse 1991. See on aeg, millal Moskvas oli käimas augustiputš ja RESKi korraldusel püüti võimude poolt võtta kontroll üle ka impeeriumivastases Eestis.

Ajarännaku käigus lavastati Wiedemanni tänava koolimajas toimunud vilistlaste kokkutulek. Õpilased kehastusid  erineva tausta ja elusaatusega vilistlasteks või õpetajateks.

Osalejad jagasid enda mälestusi kooliajast ning mõtteid ja tundeid kaasajast (st aastast 1991).

Keskustelu katkestasid ärevad teated Tallinnast, nimelt olid Pihkva dessantdiviisi võitlejad jõudnud teletorni juurde ning asusid seda ründama. Mida teha? Järgnesid arutelud klassides, mille tulemusena enamus osalejatest olid valmis minema koheselt Tallinna, et näidata maailmale oma vabadustahet. Sündisid  loosungid ja nõudmised, mida kavatseti anda edasi välisajakirjandusele. Mõned radikaalsemad ideed, näiteks Molotovi kokteilidega tankide vastu minemine hinnati ebamõistlikuks.

Lõpp oli sama õnnelik kui päriselu, augustiputš kukkus läbi ja Eesti Vabariigi riiklik iseseisvus taastati.

Loomulikult ei ole ajas tagasirändamine kerge ja sellest tingituna esines ka pisiäpardusi. Nii kutsus  üks rahvuslikult meelestatud noor kirglikult kaitsma Tallinna tuletorni

Kahtlemata oli ajarännak õppevorm, mis erines tavapärasest ja sundis noori mõtlema teistmoodi. Ja see, et 20. augustil 1991 kaitsti ikka teletorni, jääb õpilastele meelde igaveseks.

Ajarännakuks valmis ajalooklassis ka väike näitus 1991. aastast, milles tuletati meelde tollast eluolu. Osalejatele näidati 20-minutilist katkendit koolis samal ajajärgul toimunud vilistlasaktusest.

30 aastat tagasi läksid Haapsalu koolinoored  reaalselt Tallinna kaitsma meie iseseisvust. Tegemist oli  fotoring „Peegel“ liikmetega. Paraku on see ka kogu teadaolev info. Kui keegi teab täpsemalt, kes konkreetselt Tallinnas käisid ja mis sai ülesvõetud fotomaterjalist, palume anda sellest teada õpetaja Kalle Lõunale:  kalle.louna@lyg.edu.ee.

Elagu Eesti!

Kalle Lõuna
ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja, sotsiaalsuuna suunajuht

Vaata pildigaleriid siit

Fotod: Malle-Liisa Raigla

E
T
K
N
R
L
P
01
02
03
04
05
06
07
08
09
10
11
12
13
14
15
Praegune kuupäev
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
31
01
02
03
04

keyboard_arrow_up