close

Üritused

E
T
K
N
R
L
P
01
02
03
04
05
06
07
08
09
10
11
Praegune kuupäev
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
01
02
03
04
05


2023-2025


2020-2021

2023/2024 õa

2024

Elin Toona elust rääkiv lavastus „Elin Toona lapsepõlvelugu paguluses“

10. aprillil esitas teatritrupp KOKK Läänemaa Ühisgümnaasiumis Elin Toona elust rääkiva lavastuse „Elin Toona lapsepõlvelugu paguluses“.

KOKK teatritrupp koosneb Tallinna 32. Keskkooli ja Tallinna Saksa Gümnaasiumi õpilastest.

Etendusel oli kohal ka Elin Toona.

 

LÜGi õpilased olid edukad üleriigilise eesti kirjanduse võistluse „Rändaja“ finaalis

Laupäeval, 7. aprillil käisid meie kooli kolm tõsist kirjandushuvilist – Riin Tammet (12.H), Lotta Kärssin (11.H) ja Laurel Vali (10.H) – mõõtu võtmas eesti kirjanduse võistluse „Rändaja“ finaalvoorus. Kaks tundi kestnud mälumängu tüüpi võistlus lõppes meie noorte jaoks väärika 6. kohaga.

Finaalis osales vanemast (11.–12. kl) vanusegrupist 18, nooremast  (9.–10. kl) 9 võistkonda. Võistkonnad olid 3-liikmelised, aga arvestuse aluseks oli klass, kus õpib vanim võistkonnaliige.

Teemaks oli sel aastal Lydia Koidula (180. sünniaastapäev) ja Mehis Heinsaare (50. sünnipäev) elu ja looming. Haaratud oli kogu kirjanike looming ja eluloolised detailid.

Eelvoor oli veebipõhine, iga kool võis panna välja ükskõik kui palju võistkondi. Finaalvoor toimus Gustav Adolfi gümnaasiumis. Žüriisse kuulusid kirjanik Mehis Heinsaar, Koidula muuseumi juhataja Elmar Trink, kes ka küsimuste vastuseid pärast igat vastamisvooru kommenteerisid,  ja lisaks EESi juhatuse esimees Kaja Sarapuu.

Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi korraldatud koolinoorte mõõduvõtmine eesti kirjanduses toimus juba 3. korda.  Alati on teemaks olnud kahe autori elu ja looming.

Tiina Brock, emakeeleõpetaja ja EESi juhatuse liige

 

Läänemaa Ühisgümnaasiumi ja Haapsalu Kunstikooli ühisnäitus

3. aprillil avati Haapsalu Linnagaleriis Läänemaa Ühisgümnaasiumi ja Haapsalu Kunstikooli ühisnäitus.

LÜGi 11 humanitaarsuuna loovkunsti kursuse õpilased ja Haapsalu Kunstikooli põhikursuste õpilased on alates 2023. aasta sügisest tegelenud mõiste ÕNN mõtestamisega.

Näituse LÜGi poolsed koostajad: Rael Engman, Riin Engman, Emma Heinsaar, Emily Laurmann, Kaspar Kants, Kristjan Mihkel Kollom, Martin Oliver Kollom, Maarja Plamus, Marlen Makarov, Hanna Sepsivart, Lisete Ratas, Emma Loviisa Trubok. Õpilasi juhendas Karel Rahu.

Näitus on avatud 28. aprillini.

Kuidas siis defineerivad noored mõistet ÕNN🤔?

Õnn on õiglus, juhus, magus, püha, võimalus valida, lõhn, ühtsus, rahu keset tormi, erinev, selle äratundmine, rahulolu, õiglane väärikas elu, vabadus.

Need mitmed õnne tõlgendused on nüüdseks pandud kunsti keelde ja vormi. Valminud teosed on kunstinäitusel, või oleks õigem öelda kunstipeitusel, seatud labürinti, kuhu kutsutakse kõiki õnnele mõtlema ning õnne otsima. Labürindis, nagu õnne otsingutel ikka, tuleb teha valikud ning võibolla ei ole see õnn, milleni otsija jõuab, just tema õnn. Võibolla on õnn, et saame õnne otsida ning tähtis ei olegi siht, vaid teekond ise.

Oled oodatud õnneotsingutele!

 

Loovkirjutajatega kohtus kirjanik ja ajakirjanik Kaie Ilves

Loovkirjutajatega kohtus lasteraamatukogu hubases vana aja kambris Kaie Ilves, kes jagas soovitusi, kuidas arendada sõnavara. Kõlama jäi mõte, et tuleb lugeda ja veel kord hästi palju lugeda. Õpilased lugesid Ilvese luulekogu „Eikeegi“ ja noppisid sellest välja enda jaoks võõrad sõnad, et siis koos nende tähenduste üle arutada. Loovkirjutajad tegid ka mitmeid sõnavaraharjutusi.

Kaie Ilves jagas nippe, kuidas saada paremaks kirjutajaks ja kuidas koguda inspiratsiooni.

Aitäh Kaie Ilvesele põnevate ideede eest!

Monika Undo, eesti keele ja kirjanduse õpetaja

 

LÜGNESSI rekordinädala tulemused

LÜGNESS 2024 toimus 1.-4. aprill.

Uued rekordid LÜGi rekordiraamatusse:
pastakate kokkupanekus Markus Põru
trepijooksus Orm Robert Rammul
0,5 l vee joomises Otto Villem Valdmann
žongleerimises Mia Rahel Kander
palli kõksimises Robi Suder

Praeguse õppeaasta parimad:
0,5 l vee joomises Mariliis Tute
rattal seismises Laurel Vali ja Tõnu Robert Rand
teki tekikotti panemises Katarina Viktoria Ööbik
nööbikommide pulkadega söömises Raian Kleemann
sibula söömises Rasmus Nebokat
trepijooksus Karen Loorens
palli kõksimises Luise Palu
teksti arvutisse trükkimises Ott Rasmus Grigorenko

Eripreemiad: Tõnu Rober Rand kõige innukama osalemise eest (kokku 7 alal) ja Arseni Hohlatov nädala kõige stiilsema esituse eest (jalgpalli kõksimine).

Projekti vedasid Janar Voorel ja Ott Rasmus Grigorenko.

Vaata pildigaleriid siit

Fotod: Kaur Nellis & Ott Rasmus Grigorenko

 

Mingi Muusika Üritus

21. märtsil toimus Mingi Muusika Üritus ehk lihtsalt MMÜ 2024.
Ägedas ja loomingulises õhkkonnas astusid üles erinevad koolirahva-kooslused oma eriilmeliste muusikaliste etteastetega.
Soliste saatsid juba eelnevatest MMÜ-dest ja muusikalidest tuttavad muusikud: Antti Kammiste, Karel Rahu, Kristo Kuuse ja Kristjan Lepik.
Õhtut juhtisid Kaspar Plans ja Oliver Laasik.
Noori juhendasid Karin Lükk-Raudsepp ja Karel Rahu.
Valguskujundus: Remo Sirila
Projekti juhtisid Hugo Juurik, Angela Meeles, Karen Loorens, Margret Karm ja Lisandra Sommerman.

Fotod: Kaarel Metssalu

Vaata pildigaleriid siit

 

Tartu Ülikooli Rahvusvaheliste Suhete Ringi külaskäik Läänemaa Ühisgümnaasiumis

5. märtsil külastasid 12H ühiskonnaõpetuse tundi Tartu Ülikooli Rahvusvaheliste Suhete Ringi esindajad, kes andsid õpilastele ülevaate Euroopa Liidust, Euroopa Liidu poliitikast ning rahvusvahelistest suhetest. Vesteldi käimasolevatest sõdadest ning nende mõjust Euroopa poliitikale, populismist, inflatsioonist, migratsioonist ning keskkonnaprobleemidest ning arutati, kuidas kõik see mõjutab eesseisvaid Euroopa Parlamendi valimisi.

Karl Hein, ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja

 

12.M õpilase külastasid Haapsalu kohtumaja

28. märtsil külastasid 12.M klassi õpilased kursuse „Inimene ja õigus“ raames Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja. Õpilastel õnnestus jälgida kohtuprotsessi, mis lõppes roolijoodikule reaalse vanglakaristusega.

Pärast protsessi tutvustasid ja kommenteerisid kohtunikud Piia Jaaksoo ja Ruth Sild õpilastele kohtupidamise põhimõtteid kriminaal- ja tsiviilasjades. Kohtunikud tõid elulisi näiteid enda praktikast ja selgitasid juristi elukutsega kaasnevaid väljakutseid.

Elevust tekitas võimalus tutvuda arestikambriga.

Mida uut said õpilased teada? Õpilaste sõnul oleme tundides juba kõigest rääkinud. Lisandub reaalne kogemus, emotsioonid ja tunded. Õpilane Oliver Laasik võttis selle elegantselt kokku: „Nägin kuidas tegelik kohtuprotsess töötab oma endi silmadega. Ei ole nagu filmides, kus süüdistatav hakkab karjuma ja nutma peale karistuse määramist.“

Kalle Lõuna, ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja

 

Klassidevahelised võrkpallivõistlused

Teisipäeval, 19. märtsil toimusid Wiedemanni spordihoones Läänemaa Ühisgümnaasiumi klassidevahelised võrkpallivõistlused, mida korraldasid valikaine õpilased.

Mängud olid üsna huvitavad, arvestades seda, et mõnes meeskonnas oli vaja mängijaid hoopis teisest klassidest juurde võtta.

Kümnendate klasside noormeeste arvestuses osutus 10.M võitjaks ning 10.LRST sai teise koha. 10.H mängis küll sihikindlalt, kuid kahjuks võiduks sellest ei piisanud. Neidude arvestuses osutus samuti võitjaks 10.M ja teise koha saavutas 10.H, kahjuks pidi 10.LRST tõdema 10.H osavust ning seetõttu neile kolmas koht.

Võrreldes kümnendike mängudega, olid üheteistkümnendike mängud pingelisemad. Esimese koha saavutas noormeeste seas 11.M, kellel olid tiimi pandud väga osavad mängijad. Teise koha saavutas 11.LRS ning kolmas koht jäi 11.H-le.

Neidude arvestuses tuli üle pika aja võitjaks 11.H ning teise koha saavutas 11.M. Väga tasavägise mängu tulemusena õnnestus 11.H klassil võita 11.LRS klass, mis otsustas ka lõpliku punktiseisu.

Viimasena täitsid saali lõpuklassid ning koheselt hakkasid mängud pihta.

Suur võrkpallurite osakaal tõi mõnele võistkonnale üsna suure eelise. Väga hea meeskonnatööga saavutas 12.M noormeeste arvestuses esimese koha. Teise koha sai 12.LRS ning kolmandaks jäi 12.H.

Neidude arvestuses pani võistluse kinni 12.H ning 12.M saavutas teise koha, 12.LRS sai pärast rasket mängu kolmanda koha.

Superfinaali esindasid kõik majandusklassid. Mängud olid tasavägised, kuid väsimust oli mängijate näost näha. Noormeeste arvestuses üheteistkümnendikud mängisid hästi, kuid kümnendikel ja kaheteistkümnendikel oli eelis. Kolmandaks jäigi 11.M ning teiseks 12.M. Suurt võitu tähistas 10.M.

Neidude arvestuses õnnestus esikoht saada 10.M klaasil, teise koha sai 12.H ja kolmandaks osutus 11.H.

Päeva lõpetuseks toimus üllatusmäng õpetajate ja superfinaali võitjate vahel. Viimane mäng toimus segavõistkondadega ning üllatusmängu võitis samuti 10.M.

Liisi Roos ja Sandra Toom 11.LRS

Vaata pildigaleriid siit

 

Punk elab veel

Selles võis veenduda 11.H klassi kirjandustunnis teisipäeval, 12. märtsil. Kõik olid võtnud seda ajarännakut väga tõsiselt – alates riietusest ja lõpetades meigi ning soenguga. Kuid kirjandustunnile omaselt oli siiski põhirõhk tekstidel. See tähendas, et loeti üksteisele punkautorite luulet – Merca, Villu Tamme, Tõnu Trubetsky – , kuhu sekka sattus ka mõni kaasaegsem mässumeelsem autor, nagu näiteks Jürgen Rooste ja Sveta Grigorjeva.

Ega neid tekste niisama loetud, ikka täielikult punkari rollis püsides, seega kas laual  või aknalaual seistes või hoopis lebades või prügikastil istudes või hoopis ringi kõndides. Sellises rollimängus polnud puudu ilmekusest ega julgusest (seda ka tagasihoidlikemate puhul). Pärast arutasime ka luuletuste mõtte üle, samuti räägiti, miks üks või teine tekst valiti.

Eesmärk oli astud n-ö ajajõkke ja saada puudutatud pungi vaimust. Eelnevalt oli toimunud paar tundi, kus tutvuti teooria, autorite ja ajastu eripäradega.

Tund meeldis nii õpilastele kui õpetajale 🙂

Tiina Brock, emakeeleõpetaja

Vaata pildigaleriid siit

 

Hugo Juurik luges Enno luulet

7. märtsil möödus 90 aastat Enno surmast. Sel puhul toimusid Haapsalus mitmed mälestusüritused. Neljapäeval mälestati luuletaja Ernst Ennot tema haual Haapsalu vanal kalmistul ning raamatukogus näitust avades ja Ennost kõneldes.

Hugo Juurik 12.M klassist luges Ernst Enno mälestuspäeval Enno luuletusi Haapsalu vanal kalmistul.

Monika Undo, eesti keele ja kirjanduse õpetaja

Lõpumärgi kavandi konkursi võitis Julia Snigurskaja

Läänemaa Ühisgümnaasiumi lõpumärgi kavandi konkursile laekus kokku kolmteist võistlustööd viielt autorilt.

Julia Snigurskaja kavand võitis žürii poolehoiu, kuna oskuslikult oli kasutatud eelmisest märgikavandist inspireeritud sinilinnu nööpkinnitust kombineerituna aula seintelt tuttava kipsroseti stiliseeritud motiiviga.

2. koha pälvis Kätlin Sandvik-Soone võistlustöö.

Žürii koosseisu kuulusid: direktor Gina Metssalu, kunstiõpetaja Karel Rahu, ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Kalle Lõuna ja õpilaste esindaja Janar Voorel.

 

Jääohutuse koolitus

5.- 6. märtsil toimusid kooli valikaine „Liikumine ja tervis“ raames jääohutuse koolituse tunnid.

Esimeses, teooria tunnis rääkisid vabatahtlikud merepäästjad jääohutusest üldiselt ja näidati kuidas õigesti selga panna veekindlat kombinesooni, et pärast õppust saaksime kuivalt veest välja. Teoreetilises tunnis anti meile ka erinevate paksustega  nn „jääklotsid“ ning seejärel pidime gruppides mõtlema, kui palju kedagi jää kannataks nii, et oleks ohutu. Kokkuvõttes oli teoreetiline osa ka neile väga kasulik ja õpetlik, kes järgmisel päeval jääaugust päästmist kaldalt vaatasid.

Teisel päeval kogunesime Veskiviigi sadamas, kus on merepäästjate konteiner. Meile anti selga  veekindlad kombinesoonid ja kiivrid pähe. Kui lõpuks kõigil 20 õpilasel olid veekindlad riided seljas, räägiti veel kord  teoreetiliselt, mida tegema hakkame. Lõpuks olime valmis minekuks. Läksime jääle, hüppasime, et läbi jää kukuksime. Seejärel proovisime juhiste järgi veest välja saada. Algul proovisime omal jõul, aga natukese aja pärast anti meile jäänaelad, mis olid suureks abiks.

Tunni lõpus aitasime Veskiviigi sadamas kaldale tõmmata ühte balloonidel sillaosa, mis meil õnnestus väga hästi ning oli pigem lõbus tegevus, kui raske töö 😊

Kogemus oli väga lahe ja igal võimalusel läheks uuesti. Sai palju uusi teadmisi ja nippe, mida uppumis- olukorras tegema peab. Nüüd on ka teadmisi, kuidas teisi sellises olukorras aidata, et mõlemad vette ei kukuks. Suured tänud Haapsalu merepäästjatele, kes kogu koolituse meile läbi viisid.

Marietta Muld ja Lisete Ratas 11.H õpilased

Vaata pildigaleriid siit

 

Krista Kumberg jagas lugemissoovitusi

Bibliograaf Krista Kumberg jagas 10.H klassile raamatusoovitusi, seda enam, et klass on võtnud vastu lugemisväljakutse (kõik perioodil loetu fikseeritakse).

Fookuses oli noortekirjandus. Kumberg rõhutas eesti keeles lugemise tähtsust. Ka tõi Kumberg välja, et ühe raamatu puhul on peale keelelise toimetamise oluline veel sisutoimetamine.

Paljud õpilased lahkusid raamatukogust vähemalt ühe raamatuga.

Aitäh Krista Kumbergile sisuka tunni eest!

Monika Undo, emakeeleõpetaja

 

Sarah-Sofia Brock saavutas Luuleprõmmi vabariiklikus voorus 3. koha

22. veebruaril toimus Tartus Luuleprõmmi vabariiklik voor, kus osalesid piirkondlike voorude võitjad. Läänemaa vanemat vanuseastet (10.-12. kl) esindas Sarah-Sofia Brock (11.H), kes saavutas konkursil oma vanuseastmes kolmanda koha.

Igas vanuseastmes valiti kolm paremat omaenda loomingu esitajat ja anti ka eripreemiaid. Konkurents oli tugev, ka žürii väitis, et aastaga on tase erakordselt palju tõusnud. Lisaks žüriile andsid hääli ka kuulajad – oli kolm n-ö lauda, kes iga esinemise järel tõstsid hindekaardi 1-10.

Kuulaja võis saada tõelise luulenaudingu. Noored ise aga inspireerusid üksteisest ja soov värsisepitsustega jätkata on ilmselt nüüd veel suuremgi. Auhinnaks saadi ka luuleraamat ja kõigile osalejaile jagus ka üks magus kingitus.

Tiina Brock, emakeeleõpetaja

 

Antonist Tammsaareni

16. veebruaril olid 11. klassid Tammsaare lainel. 11.M ja 11.LRS külastasid esmalt Tammsaare sünnikodu Albu vallas ja seejärel hilisemat elukohta Kadriorus. 11.H alustas kohtumist Tammsaarega just sealt.

Albus võttis meid esmalt vastu Anton ise ehk siis 10-aastane muuseumi kass, kellest kujunes Vargamäe staar. Giid tutvustas Tammsaare-aegset eluolu, rääkis kirjaniku lapsepõlvest, kuidas Hansenid üldse Vargamäele jõudsid, „Tõe ja õiguse“ prototüüpidest. Tundus, nagu oleksime ise sattunud kesk romaani sündmustikku. Mõlema klassi õpilased osalesid draamatöötoas. Nimelt mängisid õpilased Urmas Lennuki töötlusi Tammsaare romaanidest.

Edasi sõitsime Kadriorgu. Ühtlasi oli Kadriorg ka kõikide 11. klasside ristumiskohaks. Kadrioru serval asub piparkoogimaja meenutav Tammsaare kortermuuseum (kirjaniku abikaasa Käthe just sellepärast omal ajal sinna kolida ihkaski, sest hoone meenutas piparkoogimaja). Korteris oli kõik nii autentne, et tekkis mulje, nagu oleks iga hetk saabumas ka Tammsaare ise.

11.H klass sõitiski hommikul esmalt Tallinna Kadrioru muuseumi, kus kirjandusteadlane Maarja Vaino viis läbi muuseumitunni teemal „Suurim õnn on armastus“, mis tutvustas armastusteemat Tammsaare romaanides ja elus. Muuseumitund ja näitus „Armastuse stiihia“ on seotud 12.02 esilinastunud filmiga „Elu ja armastus“ (põhineb Tammsaare samanimelisel romaanil). Edasi osaleti rollimängulisel kortermuuseumituuril Hansenite teenijanna Meetaga, keda kehastas muuseumipedagoog Mari Vapper. Sellel meeleolukal ajarännakul võis tõepoolest kogeda, et ollakse ligi 100 a ajas tagasi rännatud.

Seejärel suundus 11.H klass Apollo kinno Solarises, kus vaadati ühiselt ära film „Elu ja armastus“. Selle filmi põhjal valminud ülesandeid sai lahendatud veel ka järgmises tunnis ja ees seisab esseekonkursski.

11.LRS ja 11.M klass väisasid aga sel ajal Kadrioru muuseumi, kus Maarja Vaino tegi põhjaliku kortermuuseumituuri ja Mari Vapper viis läbi muuseumitunni teemal „Suurim õnn on armastus“. Kõik õpilased kuulasid muuseumitundi huviga ning samuti oli meeldejääv ekskursioon Tammsaare korteris.

Õppepäev oli huvitav ja rikastav ning tõstis kindlasti huvi nii Tammsaare teoste ja nende põhjal valminud filmide vastu.

Aitäh koolile, kes seda õppepäeva kõigile õpilastele tasuta võimaldas!

Monika Undo, Tiina Brock, emakeeleõpetajad

Vaata pildigaleriid siit

 

10.H klassi õpilastel käisid külas Haapsalu raamatuklubi liikmed

10.H klassil oli 15. veebruaril eriline eesti keele tund, sest külas oli 8 vanaprouat Haapsalu raamatuklubist (Haapsalu sotsiaalmajas tegutseb novembrist eakate raamatuklubi, mille vanimal liikmel on õlul rohkem kui 90 aastat). Teemaks oli Andrus Kivirähki „Rehepapp ehk November“, mis oli kõigil läbi loetud. Vanaprouadel olid isegi märkmelehed kaasas, et edukalt viktoriiniküsimustele vastata.

Igas laudkonnas oli nii õpilasi kui vanaprouasid, et tekiks suhtlemine noorte ja vanaproaude vahel. Koos maiustati, lobiseti niisama, aga ka arutati, mis „Rehepapi“ juures köitis, mis mitte. Vahetati lugemiselamusi, jagati lugemissoovitusi. Vanaprouad jutustasid, milliseid raamatuid nemad oma kooliajal lugesid ja kui raske oli üldse teinekord raamatut saada. Erinevate põlvkondade vahel tekkis elav diskussioon kirjanduse üle. Samas jätkus kõigil laudkondadel juttu ka teistel teemadel. Tundi aitas läbi viia 12.M klassi õpilane Alver Järv.

Hiljem tegi LÜGi ekskursiooni Tormi Erstu. Õpetaja Kalle Lõuna jagas põnevaid fakte kooli ajaloost LÜGi muuseumitoas.

Natuke läks prouade vahel hiljem vaidlemiseks: nimelt arvas iga proua, et just tema lauas istusid ägedaimad noored.

Kohtumine sai võimalikuks tänu Anne Järvele, kes õpib Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledžis „Kogukonnatööd vananevas ühiskonnas“. Idee säärane kohtumine läbi viia tuligi Anne Järvelt.

Õpilastepoolne tagasiside oli positiivne ja nende meelest võiks sääraseid projekte veelgi olla. Kirjandusklubiliikmeid peeti põnevateks ja värvikateks isiksusteks ning „elavateks ajalooõpikuteks“. Toonitati, kui erinevalt lähenesid „Rehepapile“ erinevad generatsioonid. Mõte  „Äge oli näha, et paljudel olid üles kirjutatud märkmed ja isegi mõned kohad tekstist, et neid siis meiega jagada“ ütleb juba ise, et kohtumine oli edukas, huvitav ja arendav vanusest sõltumata.

Monika Undo, eesti keele õpetaja

Vaata pildigaleriid siit

 

 

Luuleprõmm 2024 finaalis esindab Läänemaa 16–19-aastaseid noori Sarah-Sofia Brock

15.02 toimus Luuleprõmm 2024 piirkondlik eelvoor, kus selgusid maakonna esindajad kolmes vanuserühmas (kuni 11 aastased, 12–15 aastased ja 16–19 aastased), kel on võimalik osa võtta lõppvõistlusest Vabariiklik Noorte Luuleprõmm 2024, mis  toimub 22. veebruaril Tartus.

Gümnaasiumiastmes osales neli LÜGi õpilast – Riin Tammet (12.H), Meribel Lepp (11.H), Sarah-Sofia Brock (11.H) ja Mariliis Tute (10.H). Võitjaks osutus sel korral Sarah-Sofia Brock.

Žüriis olid Adam Cullen, Jaanus Kõuts ja Krista Kumberg. Kõigi osalejate kohta öeldi, et nad võiks vabalt erinevatel luuleloomingu esitamise üritustel osaleda ega peaks häbenema. Hinnati ka esitamist, kuid sellest aspektist, kui kohal esineja suutis olla. Kõiki esinejaid oli väga meeldiv kuulata.

Luuleprõmm (Poetry slam) on luulevõistlus, kus autorid ise esitavad oma trükis avaldamata loomingut. Võistlusel on  igal esinejal aega kuni 3 minutit, et lugeda ette üks või mitu enda luuletust. Korraga on laval üks esineja, abivahendite (kostüümid, muusikainstrumendid, laulmine jms) kasutamine  ei ole lubatud. Erandiks on oma luuletuste tekst, kas paberil või ka helendaval ekraanil. Loomulikult on parem, kui tekst oleks peas!

Loe Sarah-Sofia Brocki luuletust Sõnad ja mõtted siit

Tiina Brock, emakeeleõpetaja

 

Vastlapäev

Vastlapäeval, 13. veebruaril tegid õpilased Väikesel viigil vastlasõitu tõukekelkudega. Iga klassi võistkonnas võistles 5 noormeest ja 5 neidu.

10. klasside arvestuses võitis 10.LRST, 11. klasside arvestuses võitis 11.M ja 12. klasside arvestuses võitis 12.M.

Lisaks toimus kõige pikema liu võistlus. Noormeestes lasi kõige pikema liu Martin Toomsalu (12.M), neidudest Karen Loorens (11.M).

Klassidelt küsiti ka arvamust, mida nemad sellest päevast arvasid ja kas peaks veel korraldama selliseid üritusi:

10.M – Päris tore oli, idee oli väga hea ja teostusel ka viga polnud. Muutuste koha pealt ei osatud midagi öelda. Meie sooviks küll, et sellised üritused toimuks.

11.H – Korraldus oli täitsa okei, oleks võinud olla ka näiteks koha peal tee ja vastlakukli söömine, lisaks ebaõiglane oli see, et kelgud olid ebavõrdsete pikkustega, nii et klassil oli raske lükata. Muusika oleks võinud olla selline neutraalsem. Oleks võinud olla rohkem kui 2 ala, mida proovida sai. Väike ühine soojendus enne sõitmist, oleks väga kasuks tulnud.

12.M – Normaalne oli.

Vastlapäeva korraldasid valikaine liikumine ja tervis õpilased.

Vaata pildigaleriid siit

 

Eesti Vabariigi 106. aastapäevale pühendatud kõnevõistlus

12. veebruaril toimus Läänemaa Ühisgümnaasiumis Eesti Vabariigi 106. aastapäevale pühendatud kõnevõistlus.

Seekord astus oma kõnedega üles 8 õpilast. Kõnesid hindas žürii koosseisus: Tiit Salumäe (EELK Haapsalu Püha Johannese koguduse esindaja), Kaire Reiljan (Lääne Elu peatoimetaja, ajakirjanik), Krista Kumberg (Lääne maakonna keskraamatukogu, kirjanik ja kirjanduse uurija), Anneli Ilves (Läänemaa Ühisgümnaasium, raamatukoguhoidja), Miia Krips (Läänemaa Ühisgümnaasium, õpilane, 2023. aasta kõnevõistluse võitja), Kalle Lõuna (Läänemaa Ühisgümnaasium, ajalooõpetaja).

I koht Angela Meeles, 11.M, kõnega „Hindame üksteist, hindame Eestit!“

Juhendaja Monika Undo

II koht Maarja-Luisa Adelman, 12.H, kõnega „Märgates lihtsust, külvame tugevust“

Juhendaja: Tiina Brock

III koht Markus Rafael Kalda, 12.M, kõnega „Eesti ilu ei ole varjatud“

Juhendaja: Monika Undo

Lääne Elu eripreemia – Krisse-Liisa Mastakov, 11.H, kõnega „Haridusel on aeg muutuda!“

Juhendaja Tiina Brock

Haapsalu Püha Johannese koguduse eripreemia – Maarja Plamus, 11.H, kõnega „Minu kodumaa“

Juhendaja Tiina Brock

Angela Meeles kannab oma kõne ette 24. veebruaril Toomkirikus, Markus Rafael Kalda kõnet kuuleme 21. veebruari vabaõhuaktusel.

Võitjaid autasustatakse Heino Noore stipendiumifondi poolt rahaliste auhindadega.

 

LÜGi õpilased külastasid eesti kirjanduse päeval luulepanka

Eesti kirjanduse päeva puhul on kultuurimajas luulepank. Kõik LÜGi õpilased leidsid nädala jooksul tee luulepanka, mõni suisa mitu korda.

Luulepank ei väljasta raha, vaid pärast lustlikku mängu, mille käigus tuleb näiteks tõestada, kas oled robot või inimene, hoopis luuletuse. Kuigi võib ju mõelda luulepanga praktilise väärtuse üle, siis annab luulepank võimaluse hetkeks argisest eemalduda. Seepärast ei saa ka luuletust lihtsalt niisama kätte, vaid peab lõbusa, mõne meelest jabura mängu läbi tegema. Pank väljastab nii eesti luuleklassikat, uuemat luulet kui ka tehisintellekti loodut. Lisaks saab kaasa personaalseks kasutamiseks mõeldud annustamisjuhised. Luulepanga idee ühe autori Katrin Essensoni sõnul võiks luulepank vabalt mahtuda teiste pangaautomaatide kõrvale.

Õpilaste meelest on luulepank äge, inspireeriv, uudne, innovaatiline ja aitab luulega sõbaraks saada ning tuju rõõmsaks teha.

Õpilastel oli luulepangas erinevaid tööülesandeid.

Luulepanga jaoks tuli ameteid mõelda. Nii sündisid

luulepankur – kogub luuletusi;

luulekoristaja – vahetab pangas vanad luuletused uute vastu välja;

personaalne luulenõustaja – aitab valida, mis sobiks kliendi luuletusse.

Vaata õpilaste teisi tööülesandeid siit

Õpilaste õpetajad on Tiina Brock, Maret Järveots ja Monika Undo.

Monika Undo, eesti keele ja kirjanduse õpetaja

Vaata pildigaleriid siit

 

Loovkirjutajaid inspireeris fotokunstnik Höije Rahu

Loovkirjutajatel käis külas rahvusvaheliselt tunnustatud fotokunstnik Höije Rahu. Höije rääkis oma loomingu köögipoolest ja loomise protsessist.

Höije jagas nippe, kuidas saada inspiratsiooni ning kuidas seda endasse talletada. Kõlama jäi mõte, et me kõik oleme loovad ja loomingulised. Teinekord on oluline mõelda nagu laps, sest lapsed ei sea piire, vaid lasevad fantaasial vabalt lennata.

Höije kõneles kirglikult ja sütitavalt inspiratsioonist ja kunstist, süstides sellega kuulajatesse tubli annuse loovaid mõtteid.

Õpilaste mõtteid

Mulle väga meeldis Höije tund, tema teosed ajasid mul suu lahti, sest ma poleks kunagi aimanud, et kõik osad on eraldi pildistatud.

Mulle meeldis lisaks ka tema mõte, et „tee, mis inspireerib“.

Höije oli väga põneva jutuga ja tema fotod olid megalahedad.

Väga põnev tund, kordagi ei hakanud igav. Meeldis näha tööprotsessi pilte, millest tuli lõpuks ilus töö. Sain teada, et inspiratsiooni saab kõikjalt meie ümbert.

Mulle oli väga huvitav näha, kui palju vaeva ja tööd ühe pildi jaoks läks. Kui ise ei süvene või ei tegele sellise loomingulise fotograafiaga, siis ei oskaks seda oodatagi. Ma olen ise harjunud pildistama klassikalist maastikku/loomi/looduspilte, seega oli see tund midagi uut ja silmi avavat.

Höije juttu oli väga huvitav kuulata. Eriti meeldis see, kuidas ta rõhutas enda loomuse jaoks sobiva keskkonna leidmist. Juba sain luua igasuguseid seoseid fotograafia ja kirjutamisega.

Väga põnev oli näha veidi ebatavalist kunsti ja üsna inspireeriv kuulda, et kõik on loomingulised ning kõigest on võimalik kunsti teha.

Minu jaoks oli tund väga inspireeriv! Vägev oli näha inimest, kes on tõesti loomingu oma ellu nii rakendanud, et sellest on võimalik ka raha teenida. Mulle meeldis eriti mõtte, et inimene ja maailm ei ole kaks erinevat asja, vaid tegelikult üks.

Aitäh, Höijele põnevate mõttekildude ja loovust turgutava tunni eest!

Monika Undo, eesti keele ja kirjanduse õpetaja

 

Krista Kumberg tutvustas loovkirjutajatele muinasjutuilma

Loovkirjutajad kuulasid Krista Kumbergi ettekannet „Seitsme kuningriigi taha, ääretust ilmamerest kaugemale“, mis esimest korda kõlas 2023. aasta muinasjutukonverentsil.

Kumberg tutvustas muinasjutuilma; seda, kuidas muinasjutud pakuvad materjali põnevateks mõttekäikudeks ning võimalusi igal teemal kirjutamiseks. Mis oleks, kui korraldaks muinasjutumaa olümpiamängud? Kelle võiks sinna saata? On see Kratt, Kalevipoeg, Kaval-Ants? Mis aladel nad võistleksid? Maadluses? Järsku võistusöömises, valetamises või hoopis püstijalakomöödias? Kes kasutaks dopingut? Selgub, et Kalevipoeg on tuntud dopingukasutaja. Tegelasi saab asetada uutesse olukordadesse ja tulemuseks võib olla kasvõi uus „Rehepapp“. Muinasjutud ja folkloor üldse on ju meie kirjanduse selgroog.

Tund oli inspireeriv. Hiljem nuputasid õpilased ka ise, keda ja mis kaalutlustel nad olümpiale saadaksid. Tundub, et võiksime igal alal kuldmedali koju tuua.

Õpilaste mõtteid:

Kumberg inspireeris mind selle koha pealt, et tegelaste loomist ei pea tõesti üliraske ülesandena võtma, vaid piisab kasvõi meie oma eesti muinasjuttude tegelaste põhjal millegi loomisest. Samuti sain muinasjuttude näol veidi nostalgitseda, mis muidugi ka mingil moel minus loovust vast rohkem valla päästis.

See andis see palju häid ja jaburaid ideid oma tegelase arendamiseks.

Kumbergi tund inspireeris mind kastist välja mõtlema, andis ka mõista, et kui tahta teha hea lugu, ei pea täielikult tegelasi/sündmusi välja mõtlema, vaid võib võtta mõne tegelase/sündmuspaiga, mis on täitsa olemas, ning oma vinti peale keerata:)

Aitäh taas lasteraamatukogule ja Krista Kumbergile!

Monika Undo eesti keele ja kirjanduse õpetaja

 

11.H suunapäev

Seekordne suunapäev kujunes väga omapäraseks omavahel lõimitud ketiks, mida esialgu ette näha ei teadnudki. Arvo Pärdi keskus Laulasmaal, Fotografiskas Toomas Volkmanni ja teiste autorite fotonäitused, Eesti Draamateatris etendus „Mefisto“ – selline oli päevakava, mille sihtkohtade vahel nähtamatud niidid tekkisid.

Päev algas sõiduga Laulasmaale Arvo Pärdi keskusesse. Tutvusime majaga, vaatasime lühidokumetaali Pärdi elust, kuulasime loengut Pärdi muusikaloome eripäradest (tintinnabuli tehnika ja omapärane kodeeritud sõnakasutus tema heliteostes). Lõpuks kogesime loomeprotsessi ise sellesse sukeldudes – nimelt maalisime pisikesi lillepotte, Pärdi muusika taustaks (nii nagu tegi seda Arvo Pärt ise, kui teda loomekriis muusikas valdas).

Sealt edasi suundusime Tallinnasse Telliskivi loomelinnakus olevasse kaasaegse fotokunsti muuseumi Fotografiska. Giid juhatas meid Toomas Volkmanni näitusel täis minevik. See rännak algas suurte triptühhonidega Eesti 100 raames pildistatud inimestest. Kõige esimesel teosel oli Arvo Pärt – kes võinuks seda arvata, et tulles Arvo Pärdi keskusest kohtume fotonäitusel esmalt just temaga?! Kogu näitus oli kui ajarännak popkultuuri lähiminevikku, lõppedes teosega, mis eksponeerib samasooarmastust meeste vahel. Teised kaks näitust jäid iseseisvaks uudistamiseks.  Roger Balleni näitus Maailm Roger Balleni moodi mõjus õõvastavalt ja/või šokeerivalt, kuid igal juhul oli see väga raputav. Elizaveta Porodina näitus Maskiga/Maskita võlus seevastu oma iluga, mida võimendas teadmine, et pilte on töödeldud vaid 1%, ülejäänud 99% on puhas fotokunst.

Õhtune etendus Draamateatris rääkis küll 30ndate Saksamaast ja seal võimule tulnud natsionaalsotsialistliku partei võimu taustal näitlejate elust ning dilemmast puhas kunst versus kunst, mis sobib parteile. Milliseid nähtamatuid niite aga võis olla näituse ja selle etenduse vahel? Volkmanni näitus lõppes homoseksuaalset suhet illustreeriva fotoga, samuti ei varjanud näidendi „Mefisto“ aluseks olnud romaani autor Klaus Mann oma homoseksuaalsust, mida aga pidi tegema näidendi peategelase prototüüp Gustaf Gründgens. Ehk ebaoluline siinkohal, aga siiski niit, mis ühendas, kui teada tausta ja osata märgata.

Tugevaid emotsioone ja muudegi seoste märkamist  jagus nii Pärdi keskusse, fotonäitustele kui teatrisse. Igaüks leidis päevast  enda jaoks midagi ja võibolla rohkemgi, ükskõikseks ei jätnud see igal juhul kedagi. Kõlama jäi mõte, et kunst on läbi aegade olnud seotud millegi keelatuga või lihtsalt tabuga, kas siis sisuliselt või poliitiliselt.

Kogu päev oli tihedalt seotud ka 11. klassi loov- ja lavakunstikursustega ning 20. saj kirjandust käsitleva kursusega, lisaks võis leida tihedaid seoseid ühiskonna- ja perekonnaõpetusega ning ajalooga.

Tiina Brock, emakeele- ja kirjandusõpetaja, humanitaarsuunajuht

Vaata pildigaleriid siit

 

2023/2024 õa

2023

Jõuluball “Sinilinnu rokk”

20. detsembril toimunud juubelihõnguline ball „Sinilinnu rokk“ pakkus meelelahutuslikku programmi, mõnusat nostalgitsemist ning suurepärast võimalust nautida live-muusikat ja tantsida.

Balli külalisi tantsutasid ansambel Royal ja DJ Markus Sein.

Kvaliteetset meelelahutust pakkusid Riin Jürise, Sarah-Sofia Brock, Aaron Lillemäe, Mart Villem Kelner, T-Stuudio ja klasside esindused.

Õhtu rokkstaaride tiitlid pälvisid Sarah-Sofia Brock, Tõnu Robert Rand ja 10.H.

Õhtut juhtisid Erko Puskar ja Märt Õiglas.

Valgus ja heli: Remo Sirila ja Tiit Maivel.

Projektijuhid: Angela Meeles ja Karen Loorens.

Mairi Grossfeldt, huvijuht

Vaata pildigaleriid siit

Fotod: Markus Sein

 

Ajarännak

19. detsembril 2023 toimus Läänemaa Ühisgümnaasiumis järjekordne ajarännak. See päev oli valitud seetõttu, et 105 aastat tagasi alustas tegevust eestikeelne gümnaasium Haapsalus.

Ajarännakus osalesid 12.H ja 12.M õpilased. Abiturientidel oli ülesandeks kehastuda  ühe kunagise  vilistlase või õpetaja rolli.

Näiteks oli kohale reisinud minevikust Anton Üksti, kes oli esimese Haapsalu Poeglaste ja tütarlaste Gümnaasiumi direktor. Teisi põnevaid isikuid kohtas veel, näiteks oma kooliaja mälestusi ja kunagist elu meenutasid Liki Toona, Tiiu Kammiste, Heino Noor, Tiina Brock ja Mati Hunt jt. Iga abiturient andis kehastavat õpetaja või vilistlase rolli suurepäraselt edasi.

Ajas sai rännatud, põnev oli näha isikuid minevikust ja olevikust. Au oli meenutada kooliajamälestusi ja seda, mida me tegime selle aja isikutena. Ajarännakut viis läbi ajaloo õpetaja Kalle Lõuna, kes samuti aitas abiturientidel jätta oma jälje kooli ajalukku, paludes igal abituriendil kirjutada oma nimi külalisraamatusse.

Jane-Anett Riibak, 12.H õpilane

Vaata pildigaleriid siit

Fotod: Ksenija Fedorishcheva

 

Advendihommik

18. detsembril tähistasime 3. adventi. Lindude all esines noortekoor. Noortekoori juhendajad on Karin Lükk-Raudsepp ja Ilona Aasvere.

Vaata pildigaleriid siit

Fotod: Ott Rasmus Grigorenko

 

10.H kirjanduse ja rahvakultuuri lõiming

10.H lass käis lasteraamatukogu jõulukambris. Õpilased lugesid üksteisele rahvakultuuris valminud tekkemuistendeid, valminud töödele anti tagasisidet. Sellega lõimuti kirjanduskursusega „Pärimus ja kirjandus“.

Mööda ei saanud ka jõuludest. 10.H laulis jõululaule, jutustati lapsepõlvest meelde jäänud jõululugusid.

Monika Undo, eesti keele ja kirjanduse õpetaja

 

Tiina Tammani mõttekonkursil osalemise kogemus

Sel õppeaastal korraldas Tiina Tamman taas mõttekonkursi, seekord teemal ,,Tegutsen”. Kohe, kui sellest kirjanduse tunnis kuulsin, pakkus see konkurss mulle huvi. Parimad said ka stipendiumi. Mina kahjuks rahalist auhinda ei võitnud, kuid  Tiina Tamman valis minu kirjutise ja veel mõned teised välja kui ühed silmapaistvamad tööd ning kutsust autoreid temaga kohtuma Tallinna linna keskraamatukokku 9. detsembril.

Kohtumisele tuli peale Tiina Tammani ja minu veel üksteist inimest. Kõige noorem oli kaheksandast klassist ja kõige vanemad olid üliõpilased. Osalejad olid Soomest, Tartust, Tallinnast ja Haapsalust. Tegime ka ühise grupipildi. Raamatukogu teisel korrusel oli hubane puhkeruumilaadne tuba, kus istusime pika laua ümber ning tutvusime üksteisega. Pärast tutvumist mängisime sõnamängu: igaüks pidi ütlema kahesuguseid eestikeelseid sõnu, ühed, mis on meie arvates ilusad, ja teised, mis tunduvad koledad. Nende sõnadega mängisime sõnamänge ning tegime lauseid. Lausete moodustumine kujunes nii, et iga järgmine inimene jätkab lauset ühe sõnaga. Eesmärgiks oli saada lause, mille sisse jääb mainitud sõna ja lauseehitus on korrektselt vormistatud. Kui olime pisut lauseid moodustanud, siis püüdsime selle mänguga teha ka ühe jutukese. Tiina Tammani sõnul ei tulnud see meil aga mitte just kõige paremini välja.

Pärast seda kostitati meid Reval Cafes koogi ning kohvi ja/või teega. Seal jätkus juttu mitmetel teemadel: rääkisime oma arvamustest ja kogemustest erinevates eluvaldkondades, kuulasime Tiina Tammani jutte, tegime nalja ja jagasime muljeid konkursi võidutööde kohta. Enne lahkumist andsime üksteisele lubaduse, et järgmisel aastal osaleme jälle ja kohtume uuesti.

See oli üks põnevamaid, lõbusamaid ja veidi hirmutavamaid kogemusi minu elus. Hirmuäratav seetõttu, et ma olin uues kohas täiesti võõraste inimestega, aga põnev seetõttu, kuna ma ei ole elus kunagi sellist asja teinud. Järgmine aasta jälle!

Emma Heinsaar, 11.H õpilane

 

Koolidevahelised korvpallivõistlused

28.11.2023  toimusid Wiedemanni spordihoones Läänemaa Koolispordiliidu meistrivõistlused korvpallis 10.-12.klassidele. Võitjateks tulid neidude arvestuses Läänemaa Ühisgümnaasiumi (LÜG) I võistkond ja noormeeste seas Noarootsi Gümnaasium.

Neidude arvestuses saavutas II koha Noarootsi Gümnaasium ja III koha LÜG II võistkond.

LÜG I võidukas võistkonnas mängisid: Laura-Meribel Veide (11.H), Kleer Jaani (12.H), Karen Loorens (11.M), Mia Eliisa Maripuu (10.M), Lianna Lisette Erit (10.LRST), Marite Hallik (11.M).

LÜGi noormeeste võistkond saavutas pingelises võistlusel III koha.

Leelo Paju, kehalise kasvatuse õpetaja

 

Klassidevahelised korvpallivõistlused

23. novembril toimusid Läänemaa Ühisgümnaasiumi klassidevahelised korvpallivõistlused. Võistlused algasid sopsuvõistlusega, kus osales igast klassist üks tiim, milles olid 5 tüdrukut ja 5 poissi. Samuti võtsid võistlusest osa ka õpetajad. Sopsuvõitsluse võitis 12.M klassi õpilased, kes viskasid 16 korvi.

Klassidevaheliste korvpallivõistluste I koha võitis 10. klaaside arvestuses 10.M, 11. klasside arvestuses 11.M ja 12. klasside arvestuses 12.M. Superfinaalis mängisid kõikide vanuseklasside võitjad. Üpriski tasavägiste mängude tulemusena võitis lõpuks 11.M klass.

Auhindadeks oli iga klassi parimale karikas koos kringliga. Sopsuvõistluse ja superfinaali võitjad said auhinnaks karika ning kommikarbi.

Võistluse korraldasid Hugo Bert Muru ja Patrick Teslon oma praktilise tööna.

Aitäh Mariliis Koplik, Ain Kivimaa, Anti Sündema, Hendrik Hans Holm, Toomas Keba, Mats Naar, Harly Viira, Hannes Rabi, Tõnis Tammus, Sören Pent, Leelo Paju ja Aavo Tomingas, kes olid abiks võistluste korraldamisel. Samuti suur tänu osalejatele ning pealtvaatajatele, kes võistkondi toetamas käisid.

Patrick Teslon, 11.LRS õpilane

Vaata pildigaleriid siit

 

10.S külastas Pärnu maakohtu Haapsalu kohtumaja

27. novembril külastasid 10. sotsiaalsuuna õpilased Pärnu maakohtu Haapsalu kohtumaja.

Kohtunikud Piia Jaaksoo ja Ruth Sild tutvustasid õpilastele kohtupidamise põhimõtteid kriminaal- ja tsiviilasjades.

Lisaks vaadeldi ühte kohtuistungit, millel käsitleti kindlustuspettuse juhtumit. Kohtumaja külastuse käigus saadi ülevaade kohtuniku tööst ja istungi käigust, samuti kinnistati varemõpitud teadmisi.

Kalle Lõuna, ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja

 

12.M klass sai Krista Kumbergilt aabitsatarkust

Haapsalu lasteraamatukogu bibliograaf Krista Kumberg andis 12.M klassile põneva kirjandustunni aabitsast pealkirjaga „A nagu aabits“. Kumberg rääkis, kuidas on aabitsas erinevatel aegadel kujutatud soorolle, kuidas tuleb aabitsast välja ideoloogia, millest kõnelevad pildid aabitsas. Kumberg jagas hulganisti põnevaid fakte, nii said õpilased teada, miks on ikkagi paljudel aabitsatel kujutatud just kukke. Lisaks rääkis Kumberg, kuidas on sõna aabits tähendus ajas muutunud, näiteks on meil olemas kala-aabits. Kumberg tutvustas ka murdeaabitsaid.

Aitäh Krista Kumbergile sisuka tunni eest!

Monika Undo, eesti keele ja kirjanduse õpetaja

 

Väitlejad osalesid koolitusel Argument 2023 Saue Riigigümnaasiumis ja väitlusturniiril START 2023 Tallinna Inglise Kolledžis

Oktoobris ja novembris osalesid meie noored väitlejad kahel nädalavahetusel Argument 2023 koolitustel Saue Riigigümnaasiumis. Seal omandati kogemusi, pandi ennast proovile väideldes Harjumaa õpilastega ja valmistudes väitlusturniiriks START 2023. Turniiri väitlusteema oli “Väikesed maakoole ei tohiks sulgeda”. Selleks, et üldse võistlema minna koostati koolitusel Saue Riigigümnaasiumis terve hulk näidiskaasused.

Koolitusi viisid läbi kaks ägedat ja kogenenud Eesti Väitlusseltsi noort, kes on ise Argumendi projektis abilised ning teavad väitlemisest palju. Koos nendega arutasime läbi erinevaid teemasid, õppisime kuidas päriselt väitlemine välja näeb. Meile näidati ette olulisemad võtted ning nipid, kuidas olla silmapaistvamad ja tugevamad oma tiimiga. Kui olime end rohkem ette valmistanud, oli aeg võistlema asuda. Protsess oli küll väsitavam kui algul tundus ja hirm oli sees, aga kogu see pingutamine oli seda väärt.

Kokku osales õpetaja Kalle Lõuna juhendamisel väitluskoolituses 8 õpilast: Mirtel Engman, Gabriel Hännikäinen, Marta Klooster, Tauri Korbe, Kertu Madelene Ladva, Alice Leer, Rene Martin Rohela ja Triinu Tamme.

Väitlusturniiril Tallinna Inglise Kolledžis osales kaks Läänemaa Ühisgümnaasiumi võistkonda. Edukam oli noormeeste võistkond (Rene Martin Rohela, Tauri Korbe, Gabriel Hännikäinen), kes saavutasid ka ühes voorus võidu. Neidude võistkond (Kertu Madelene Ladva, Triinu Tamme, Marta Klooster) esines seekord tagasihoidlikumalt. Seekordsetel START-turniiridel osales üle 100 tiimi ja rohkem kui 300 väitlejat.

Isegi kui turniiril võite ei tulnud nii palju kui lootsime, siis saime vähemalt suures koguses kogemusi juurde. Põnev oli kohtuda igas voorus uue kohtunikuga, otsustajaga lisaks ka teiste väitlejatega, kelle tagasiside ja ideed aitasid meil aru saada kuidas järgmised korrad veelgi tugevamad olla. Oleme ülimalt tänulikud oma väitluskunsti õpetajale kui ka Eesti Väitlusseltsile kes meile sellise võimaluse andsid.

See mõtteviis ja arusaam, kui äge tegelikult väitluskunst on, motiveerib meid  rohkem kui võit ise.

Mirtel Engman, 10.H õpilane

 

10.H õpilased laenutasid raamatuid Läänemaa keskraamatukogus

Külalislaenutajate päeval, 27. oktoobril teenindasid lugejaid Läänemaa keskraamatukogus 10.H õpilased. Raamatukogutöötajad jäid LÜGi õpilastega väga rahule, nimetades neid toredateks ja asjalikeks noorteks, kes haarasid kõike lennult ja olid julged. Lisaks küsiti väga huvitavaid küsimusi.

Külalislaenutajate päevast loe siit

Vaata ERRi videot siit

Õpilaste mõtteid:

Minule meeldis see üritus väga. Kõik sealsed töötajad olid väga toredad ja toetavad ning kliendid olid ka väga kannatlikud. Sain raamatukogus olevatest süsteemidest rohkem aru ja sain tutvuda igapäevaste töökohustustega. Sooviksin ka teinekord sellistest tegevustest osa võtta, kui võimalus avaneb.

Laura, 10. H

See oli väga lahe kogemus, õppisin kuidas tagastada ja laenutada raamatuid. Laenutamine oli lõbus ning kui tulevikus tuleb veel selliseid võimalusi, siis kindlasti võtan osa. Kindlasti suur aitäh keskraamatukogule, et nad selle päeva tegid.

Michelle, 10. H

Monika Undo, eesti keele ja kirjanduse õpetaja

 

Selge keele tund 12.M klassis

Selge keele nõustaja Katre Kasemets Eesti Keele Instituudist oli veebi vahendusel külas 12.M klassi eesti keele tunnis. Tänu veebisillale oli võimalik tundi pidada Luksemburgist. Kasemets keskendus selge keele põhimõtetele.

Katre Kasemets juhtis tähelepanu tüüpvigadele, mida sõnumi edastamisel tehakse. Lisaks rääkis ta, milline on selge kirjutamise protsess. Kasemets jagas palju näpunäiteid, kuidas paremini, selgemini kirjutada.

Aitäh Katre Kasemetsale!

Monika Undo, eesti keele ja kirjanduse õpetaja

 

Õpetajate päeva tähistamine

Õpetajate päeva tähistamine oli meeleolukas ja pakkus palju värvikaid hetki. Telemängust „Me armastame Eestit“ inspireeritud võistluses „Me armastame LÜGi“ olid vastamisi kooli töötajate ja õpilaste esindajate võistkonnad. Seekord läks mänguvõit õpetajatele, kuid huumoritaseme tõstmises võitsid kõik. Mängu juhtis meie VIII asepäälik Maria Palk, esinesid Jane-Anett Riibak ja LÜGi meeskvartett. Projekti juhtis Krisse-Liisa Mastakov ja auhinnad pani välja Euronics.

Päeva oluliseks osaks oli õpetajate õnnitlemine ja meie 2023. aasta eriti eriliste väljatoomine.

Pidulikkuse lõppakordiks andis direktor Gina Metssalu kooli juhtimise üle Hugo Juurikule ja tema õpetajate tiimile.

Toimus ka õpetajate päeva traditsiooniline fotosessioon asendusõpetajatega.

Vaata pildigaleriid siit

Mairi Grossfeldt, huvijuht

 

Kümnendike ühine eesti keele tund

3. oktoobril oli kõigil kümnendikel ühine eesti keele tund. Kümnendikud vallutasid terve teise korruse koridori ja koostööna kaardistati soomeugrilastele omast.

Ühistöö sai üles raamatukokku, seetõttu on põhjust ka sealt läbi astuda, seda enam, et 21. oktoobril on hõimupäev.

Monika Undo, Maret Järveots, eesti keel ja kirjanduse õpetajad

 

Sinilinnunädal

18.-22. septembril oli LÜGis Sinilinnuaeg.

Teisipäeval olid tervitatud kõik filmikangelased ja sinilinnumunad! Neljapäeva toimus Sinilinnudisko.

Reedel sai Sinilinnuaeg kauni punkti – kõik abiturientide väljakutsed vastuvõtnud kümnendikud jõudsid läbi pidulike ja traditsiooniliste rituaalide sinilinnu-staatusesse. Oli uhkust, rõõmu ja pisut heldimustki.

Värvikat aega jääb meenutama värvikas fotogalerii.

Mairi Grossfeldt, huvijuht

 

11.M Ernst Enno jälgedes

11.M klass oli luuletaja Ernst Enno jälgedes. Õpilased tutvusid esmalt kirjandustunnis Enno loominguga. Edasi mindi Enno radadele. Käidi Enno kodumaja ja mälestussamba juures. Enno kalmule viidi valge kanarbik (valgel oli Enno elus ja loomingus oluline koht) ja süüdati küünal.

Ilme Sepp Lääne Maakonna Keskraamatukogust rääkis lugusid Ernst Ennost, tema perekonnast, abikaasa Ella Ennost, tütar Likist ja Elin Toonast, Enno lapselapsest, kes on samuti kirjanik. Võimalus oli käes hoida Ennole kuulunud märgilise tähendusega esemeid, luuletuste originaale ja Ella Enno joonistusi.

Aitäh Ilme Sepale!

Monika Undo, eesti keele ja kirjanduse õpetaja

 

2022/2023 õa

2023

Laura Kirke Kaijalainen ja Victoria Požidajeva edukad omaloomingukonkursil

Taas lõppes Ernst Enno omaloomingukonkurss ja parimad on välja selgitatud. Sel korral oli konkurss seotud liikumisaastaga ja kandis pealkirja „Välja õuest ja väravast“. Omaloomingukonkursile olid oodatud näiteks reisikirjad ja -lood, luuletused, ka muinasjutud jm kirjutised.

Gümnaasiumiastmest valiti välja kaks parimat luuletust ja kaks parimat proosavormis kirjutist (kohti ei jagatud). LÜGist pälvisid preemia Laura Kirke Kaijalainen (12.H) jutukesega „Välja õuest ja väravast“ ning Victoria Požidajeva (12.H) luuletusega „Kaugelt lähedal kosmos“.

Žüriisse kuulusid Krista Kumberg, Adam Cullen ja Eva-Maria Brock.

Mõlema õpilase juhendaja on Tiina Brock.

Tiina Brock, eesti keele ja kirjanduse õpetaja

 

LÜGi õpilased parimate arvustuste kirjutajate seas

15. mail kuulutati välja 21. korda arvustuste võistluse Ulakass parimad. Sel korral tuli kaks auhinda ka LÜGi: gümnaasiumiastme 2. koha pälvis Hugo Juurik (11.M) ja eripreemia Riin Tammet (11.H).

Hugo töö eristus selle poolest, et ainsana preemia saanutest võttis ta arvustada luulekogu: Lauri Räpp ,,Lihtsate asjade tähtsus. Tähtsate asjade lihtsus“. Riin valis arvustamiseks proosateose: Colleen Hoover „Ei iial enam“.

Arvustamiseks valitud eesti või välisautori ilukirjanduslik teos pidi olema ilmunud (esmakordselt eesti keeles) ajavahemikus 2013–2023. Võistluse korraldaja on Tartu Tamme Gümnaasium.

Sel aastal võttis võistlusest osa 34 gümnasisti ja 25 põhikooliõpilast.

Võitjad olid kutsutud autasustamiseks Tartusse Eesti Kirjandusmuuseumi, kus saadi osa ka huvitavast ekskursioonist.

Kõik tulemused on nähtavad siin

Gümnaasiumiastme parimad arvustused on loetavad siit

Hugo juhendaja on Monika Undo. Riinu juhendaja on Tiina Brock.

Tiina Brock, eesti keele ja kirjanduse õpetaja

 

 

Meediapädevustund 11.H ja 11.M klassis

11. mail andis rahvusraamatukogu meediaspetsialistEva Ladva 11.H ja 11.M klassile meediapädevustundi.

Eva Ladva kõneles, kuidas digiajastu infomaastikul orienteeruda, kuidas aru saada, kui lugeja/kuulajaga on manipuleeritud. Õpilased said ka ülevaate, kuidas ära tunda valeuudist. Tunnis oli mitmeid praktilisi ülesandeid.

Suured tänud Evale ja rahvusraamatukogule hariva tunni eest.

Monika Undo, eesti keele ja kirjanduse õpetaja

 

 

Läänemaa Ühisgümnaasiumi tunnustamine EOA aastakonverentsil

28. aprillil toimus Eesti Olümpiaakadeemia aastakonverents, mille raames toimus paneeldiskussioon teemal „Liikumine kui kaitsevõime tugevdaja“, kuulutati välja 2022. aasta Georg Hackenschmidti raamatuauhinna võitja, tunnustati 2022. aastal kooliolümpiamänge korraldanud koole ning toimus EOA täiskogu.

Eesti Olümpiaakadeemia president Neinar Seli andis üle Läänemaa Ühisgümnaasiumile III olümpiamängude korraldamise eest EOA sertifikaadi.

EOA aastakonverentsi kohta võid lugeda täpsemalt siit

Leelo Paju, kehalise kasvatuse õpetaja

 

 

Riigigümnaasiumite II rahvatantsufestival

28.-29. aprillil toimus Kuressaaresriigigümnaasiumite II rahvatantsufestival. LÜGi esindas “Tantsulust”, mida juhendab Malle Õiglas.

Festival sisaldas paaride võistutantsimist, rahvusvahelise tantsupäeva tähistamist ühistantsimisega Kuressaare keskväljakul, kontserti Kuressaare kultuurikeskuses ja elava muusikaga simmanit.

 

 

LÜGi Sinusulg on seitsme parima koolilehe hulgas Eestis!

LÜGi koolileht Sinisulg pälvis tunnustuse Õhtulehe korraldatud koolilehtede konkursil. Korraldajate sõnul oli võistlus äärmiselt tasavägine ning parimate väljaselgitamine polnud ühtlaselt kõrge taseme tõttu žüriile kerge ülesanne.

Sisukaim koolileht oli Hugo Treffneri Gümnaasiumi õpilasleht Miilang.

Tugevatest koolilehtedest  tõsteti esile veel kuus: LÜGi Sinisulg,  Gustav Adolfi Gümnaasiumi Ausõna, Lähte ÜG Lügemik, Paide Gümnaasiumi Novus, Tartu Jaan Poska Gümnaasiumi Sihker ning Tartu Waldorfgümnaasiumi Oma Allikas.

Konkursile tuli saata sellel õppeaastal ilmunud leht. Sinisule toimetus valis välja 2 numbrit – nr 21 ja nr 23. Need on loetavad ka kodulehel: Sinisulg 21, Sinisulg 23

Žüriisse kuulusid Õhtulehe peatoimetaja Martin Šmutov, Õhtulehe popkultuuri osakonna juhataja ja ajakirjanik Geidi Raud, Õhtulehe popkultuuri osakonna toimetaja ja ajakirjanik Helen Reinhold, uudistetoimetuse juhataja Dannar Leitmaa, tasulise sisu juht Hindrek Pärg, sporditoimetuse juhataja Mart Treial, arvamustoimetuse juhataja Manona Paris ja eluosakonna juhtaja Katrin Roht.

„Au ja kiitus kõigile osalejatele, et panustate koolilehes tegutsemisega Eesti ajakirjanduse oleviku ja tulevikku!“ kirjutas Helen Reinhold, Õhtulehe ajakirjanik, koolilehtede konkursi koordinaator.

Sinisule toimetusse kuuluvad Grete Sallo, Elise Tilk, Sarah-Sofia Brock, Mia Rahel Kander, Jasper Klippberg, Miia Krips, Lotta Kärssin, Meribel Lepp, Riin Tammet, Keijo Vasar, Ines Ira.

Juhendaja on Tiina Brock

Lehe kujundaja on Karolin Aru

Tiina Brock, meediaklubi juhendaja

 

Innovatsioonikonverents

17. aprillil 2023 toimus innovatsiooni- ja tulevikukujunduse kursuse lõpetamine järjekordse Läänemaa Ühisgümnaasiumi Innovatsioonikonverentsiga.

Konverents korraldati koostöös SA-ga Läänemaa.

Konverentsil esitasid kursuselõpetajad oma ettekandeid, milles käsitleti erinevaid probleeme ning esitati neile omalt poolt innovaatilisi lahendusi.

Lahenduste hulgas olid metsade kasutamine ettevõtluseks, neid raiumata, rabade taastamine, noortele väikemajade ehitamine, linnaruumi rohestamine ja ruumiplaneerimine, nutisõltuvus, säästliku pakendi loomine, rohelisem vaade matustele.

Kursuse lõpetasid edukalt ja aplausiga Girtel-Helena Alaküla, Alexis Rebane, Elisa Kruusmaa (11.M), Katarina Viktoria Solovjova, Keijo Vasar (11.LRS), Lisett Saarjõe (11.H), Andre Esko (10.LRS), Sarah Pärli (10.H).

Innovatsioonikursuse juhendaja on õpetaja Rea Raus.

Osalejad iseloomustasid läbitud innovatsioonikursust, konverentsi ja kaaslaste ettekandeid nii: „Leidsin oma eriala siit kursuselt!“, „Suurepärased lahendused, kõigil on väga suur potentsiaal ja väärtus. Uhke tunne oli vaadata, et leidub inimesi, kes oskavad mõelda innovaatiliselt, kastist välja.“.

SA Läänemaa esindaja Maarja Läänesaar kommenteeris konverentsil kuuldut-nähtut järgmiselt:

Elisa – tõesti haarav teema ja hästi teostatud projekt! Sellist linnaruumivisiooni tuleks järjekindlalt kuulutada, igal avalikul arutelul asjalik sõna kaasa öelda. Ja kui nüüd õppima minna, siis saaks hakata tulevikus ka sellist ruumi looma. Soovitusi: mitte_tallinn, linnad ja liikuvus jm grupid.

Katarina Viktoria – üliäge esineja! ja väga hea teemapüstitus. Tõesti, tihedam ja kvaliteetsem, läbimõeldum kodune ruum lubab panustada kvaliteedile. Tiny house movement on mu lemmik!

Girtel-Helena – wow, mis teema nii noorel inimesel! Oluline ja põhimõtteline. maailmaparanduskoht, ja pealegi sobib peale surma puuna kasvamine nii hästi meie rahvapärimusega.

Andre – kohe näha, et inimene teab, millest räägib, ja on antud silma ja südant looduse tunnetamiseks. Leida sarnaselt mõtlejaid ja kõik on teostatav!

Lisett – äge mõte! Lihtne, konkreetne, võib olla täitsa teostatav. Soovitaks teha paar kena prototüüpi juurde ja suhelda nt šokolaadifestivalil.

Sarah ja Keijo nutisõltuvusest – nii vajalik teema! Ja äge, et tegite „inimkatseid“! On teada, et umbes 21 päevaga saab end harjumusest võõrutada või tekitada uue. Miks mitte teha sel teemal mingi paarist lihtsast sammust ja heade, löövate argumentidega varustatud kolme nädala väljakutse?

Rea Raus, innovatsiooni- ja tulevikukujunduse kursuse õpetaja

Õpilaste esitlused: Nutisõltuvus – Keijo Vasar Sarah PärliRabade kadumine – Andre Esko, Linnaplaan – Elisa Kruusmaa, Projekt „Roheliselt hingusele – Girtel-Helena Alaküla, Sõltumatu – Katarina Viktoria Solovjova, Seemnepaberist šokolaadipaber – Lisett Saarjõe, Alexis Rebane – Metsa lageraie alternatiiv 

 

LÜGi õpilased osalesid EESi eesti kirjanduse olümpiaadi finaalis

1. aprillil 2023 toimus Tartus Miina Härma Gümnaasiumi aulas Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi eesti kirjanduse olümpiaadi finaal, kus osales ka LÜGi võistkond koosseisus Elisabeth Sild, Elise Tilk, Kert Kallas. Olümpiaadi teemaks oli kahe autori – Jaan Krossi ja Kristiina Ehini – elu ja looming. Eelvoor toimus novembris, mille põhjal selgusid finalistid.

Võistlus toimub kahes vanusegrupis. Finaalis osales kokku 28 võistkonda: 9.–10. klass (osales 10 võistkonda) ja 11.–12. klass (osales 18 võistkonda). Eelvoorudes osales kokku üle 50 võistkonna.  LÜGi võistkond asetus lõpuks 14. kohale.

Eesti Emakeeleõpetajate Selts korraldab eesti kirjanduse olümpiaadi teist korda. Eelmise aasta võistlus toimus Tallinnas ja teemaks oli Andrus Kivirähki ja A. H. Tammsaare elu ja looming. Ka eelmisel aastal pääses LÜGi võistkond finaali.

Võistluse korraldustoimkonda kuulub EESi juhatus: Anu Kell, Tiina Brock, Ivika Hein, Kerli Rhede ja Kaja Sarapuu. Võistluse žüriisse kuulusid sel aastal Märten Kross (Jaan Krossi noorim poeg), Joosep Susi (kirjandusteadlane, õppejõud) ja Kaja Sarapuu (EESi juhatuse esimees).

Õpilaste juhendajad olid Tiina Brock ja Monika Undo.

Lõppvooru küsimused ja vastused on nähtavad siit

Tiina Brock, emakeeleõpetaja, humanitaarsuuna juht

 

Klassidevahelised võrkpallivõistlused

Kolmapäeval, 15. märtsil toimusid Wiedemanni spordihoones Läänemaa Ühisgümnaasiumi klassidevahelised võrkpallivõistlused.

Kümnenda klasside mängud olid üsna huvitavad, arvestades seda, et mõnes meeskonnas oli vaja mängijaid hoopis teisest klassist. Eriti pingeliseks kiskus võistlus humanitaari ja majanduse vahel. Siiski osutus 10.M võitjaks ning 10.H haaras teise koha. 10.LRS mängis küll sihikindlalt, kuid võiduks sellest ei piisanud.

Võrreldes kümnendike mängudega, olid üheteistkümnendike mängud hoopis pingelisemad. Võrkpallurite osakaal tõi mõnele võistkonnale üsna suure eelise. Esimese koha saavutas 11.M, kellel olid tiimi pandud väga tugevad mängijad. Teise koha sai 11.LRS ning kolmas koht jäi 11.H-le.

Hommikuse vaikse saali täitsid lõpuklassid ning koheselt hakkas soojendus pihta. Kuna kaheteistkümnendike seas on neli erinevat klassi, toimus ka rohkem mänge. Väga hea meeskonnatööga, saavutas 12.MA esimese koha. Teise koha napsas 12.LR ning kolmandat kohta jäid jagama 12.H ja 12.MS.

Superfinaali esindasid kõik majandusklassid. Mängud olid tasavägised, kuid väsimust oli mängijate näost näha. Kümnendikud mängisid hästi, kuid üheteistkümnendikel ja kaheteistkümnendikel oli eelis. Kolmandaks jäigi 10.M ning teiseks 11.M. Suurt võitu tähistas 12.MA.

Anonüümne pealtvaataja:
“Võistluse evidentne favoriit oli majandusklass, kes on ka eelkäivatel spordivõistlustel esile küündinud oma hiilgavate sportlaste tõttu. Kuigi humanitaaridele ennustati meessoo puudumise tõttu paljukardetud viimset kohta, võistlesid nad siiski vapralt oma koha nimel. Loodusreaal klass, kus osalejate leidmisega tekkis mõningaid probleemsemaid olukordi, esines samuti võistlusel täpselt nii, nagu oodatud oli – kristallselgelt mitte esikoha nimel… ega ka mitte teise koha nimel. Pealtvaatajaid takseerides valitses loodusreaal- ja majandusklasse tajutav apaatsus, vaid humanitaarklassi ovatsioone võisid ka LÜGi sööklatöötajad kuulda.”

Leana Arro, 10.M klassi õpilane, fotograaf

Vaata pildigaleriid siit

 

Plakatikonkursi preemiareis

Eduka osalemise eest Vanglateenistuse ideekonkursil „Meie klassi panus turvalisemasse Eestisse“ said 10.LRS ja 12.MA preemiaks ekskursiooni Tallinna vanglasse ja Sisekaitseakadeemiasse.

Õpilased arutlesid kursuse „Inimene ja õigus“ raames turvalisuse parandamise võimaluste üle ja koostasid oma plakatid.

12.MA käis õppereisil 17. märtsil ja 10.LRS 24. märtsil.

Tallinna vanglas järgisime kõiki turvanõudeid. Meid jagati kaheks väiksemaks rühmaks. Mõlema rühmaga käisid kaasas kaks vanglaametnikku, kes viisid läbi väga põhjaliku ekskursiooni. Vangla need hooned avati 2018. aastal. Varem asus vangla Tallinna kesklinnas Magasini tänaval. Kompleksi kuuluvad hooned on omavahel ühendatud tunnelite kaudu. Nägime tootmisruume, kus vangid tegid puu- ja metallitööd. Samuti nägime kambreid nii seest kui ja väljast. Vaba aja veetmiseks on loodud võimalused igas plokis. Tutvusime ka spordisaali ja vanglatöötajate sportimisalaga. Vanglas töötab ka kool, kus saab täiendada oma haridust. Vangide jaoks on ka raamatukogu. Hinge ravimiseks töötavad kaks kaplanit ja on olemas kabel, kus toimuvad jumalateenistused iga päev. Sööki teevad vangid ise koka juhendamisel ja jagavad koos ametnikega. Vangidele on tagatud igakülgne arstiabi.

Päeva teine õppekäik toimus Sisekaitseakadeemiasse. Seal töötavad 5 erinevat kolledžit. Õppehoone on kaasaegne, kus on olemas kõik edukaks õppimiseks. Sealgi töötasime kahe rühmana. Meile tutvustati SKA erinevaid õpperuume. Spordisaalis tutvustasid kolm instruktorit, kuidas õigesti kukkuda, panna peale käeraudu ja neid eemaldada, läbiotsimist. Väga põnev oli turvavarustuse kasutamine. Lisaks tutvustati osadele õpilastele lasketiiru ja vanglaametnike treeninguala.

See oli väga õpetlik ja hariv õppereis. Õpilased jäid väga rahule.

Varje Sild, 12.MA klassijuhataja; Kalle Lõuna, 10.LRS klassijuhataja

Vaata pildigaleriid siit

 

 

Pii päev

Kõrvuti Emakeelepäevaga sai 14. märtsil tähelepanu ka rahvusvaheline matemaatilise konstandi Pii päev. E-etteütlusele pakkusid konkurentsi pii-teemaline viktoriin ja võistlus pii komakohtade peast teadmise peale.

2 minuti jooksul suutis Reli Rosenberg (12.MS) mälust leida 115 õiges järjekorras numbrit pärast koma ja saavutas II koha.

Võistluse võitis Toomas Keba (10.LRS) 119 komakoha järgse numbriga!

Päeva juhtisid Sander Põldmaa ja Kert Kallas.

Mairi Grossfeldt, huvijuht

Vaata pildigaleriid siit

 

     

 

Marlen Makarov võitis President Kaljulaidi fondi preemia esseekonkursil “Sõna jõud ja keele vägi”

Emakeelepäeva eel, 13.03 külastas president Kersti Kaljulaid Läänemaa Ühisgümnaasiumit, et anda üle lõppenud esseekonkursi preemiad ja ühtlasi kohtuda kogu kooliperega ning pidada loeng sõnavabaduse teemal. Väga haarav loeng lõppes küsimuste-vastuste vooruga. Kõige lõpus andis Kersti Kaljulaid üle äsja lõppenud esseekonkursi preemiad.

„Sõna jõud ja keele vägi“ oli esseekonkurss IX-XII klassi õpilastele. Selle eesmärk oli kutsuda õpilasi üles teadvustama emakeelt kui oma identiteedi osa ja suurendada õpilastes huvi keeleõpingute ja keelealase kõrghariduse omandamise vastu. Konkursi korraldajad olid Toimetaja tõlkebüroo, Eesti Keele Instituut, Eesti Emakeeleõpetajate Selts, Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituut, Euroopa Komisjoni Eesti esindus ja President Kaljulaidi Fond.

2023. aasta esseekonkursile „Sõna jõud ja keele vägi“ saadeti 104 väga hästi kirjutatud ja kaasahaarava teemakäsitlusega esseed 41 koolist. Õpilased peatusid lisaks kirjanduse-, kultuuriloo- ja emakeelekesksetele teemadele ka poliitikal ja valimistel, Ukraina sõjal, rahvusvahelistel suhetel, spordil ning paljudel teistel teemadel.

Läänemaa Ühisgümnaasiumist osales kolm õpilast, kellest Marlen Makarovi essee (10.H) osutus President Kaljulaidi Fondi žürii lemmikuks ning pälvis 300-eurose stipendiumi ja Kersti Kaljulaidi raamatu „Sõna on vaba”. Marleni essee kirjeldas kõige paremini sõna jõudu meie ühiskonna haavatavamate rühmade õiguste eest seismisel. Essee Naiste sõna on naiste jõud

Konkursil anti välja neli esimest kohta, lisaks valis Eesti Keele Instituudi žürii välja neli võidutööd, mille oskuslik keelekasutus, ainulaadne teemakäsitlus ja suurepärane õigekiri väärisid eraldi esiletoomist. Oma lemmiku valis ka Euroopa Komisjoni Eesti esinduse žürii.

Lisaks toodi märksõnaga „suurepärane essee“ eraldi välja ka neljateistkümne õpilase tööd. Neid õpilasi tunnustati raamatu ja tänukirjaga. Nende hulka kuulusid ka Miia Krips (11.H) ja Emily Laurmann (10.H)

Kõigi õpilaste juhendaja oli emakeeleõpetaja Tiina Brock.

Tiina Brock, eesti keele ja kirjanduse õpetaja

 

 

Läänemaa Koolispordi Liidu meistrivõistlustel võrkpallis võitsid meie kooli võistkonnad II ja III kohad

8. märtsil  toimusid Wiedemanni spordihoones Läänemaa Koolispordi Liidu meistrivõistlused võrkpallis 10.-12. klasside õpilastele, kus osales 4 neidude ja 5 noormeeste võistkonda. Parima kooli karika nii neidude kui ka noormeeste arvestuses võitsid Noarootsi Gümnaasiumi õpilased.

Neidude arvestuses saavutasid II koha LÜG I võistkond, kuhu kuulusid: Rebeka Villakov (12.H), Luise Türnpu (12.H),  Briti Elise Jõpiselg (12.H), Mia Mai Muru (12.LR), Gtethel-Rosiine Simson (12.M), Marite Hallik (10.M), Kärolin Kuura (10.H).

III koha sai LÜG II võistkond: Karen Loorens (10.M), Miia Krips (11.)H, Jane-Anett Riibak (11.H),  Anett Saarjõe (11.H), Johanna Kaskla (11.M), Merilyn Juhkam (12.H), Martina Muld (12.H).

Noormeeste esikolmik selgus peale pikka ja pingelist võistluspäeva omavaheliste punktide lugemise tulemusena, mille põhjal selgus võitjaks Noarootsi Gümnaasium, teine koht LÜG I ja kolmas koht Haapsalu Kutsehariduskeskus. LÜG II saavutas IV koha.

LÜGi I võistkonnas mängisid:  Oliver Mark (10.M), Markus Rafael Kalda (11.M), Henri Suder (12.LR), Kaspar Kirsipuu (12.MA), Ivan Sobol (11.UA), Kaarel Villem Vennola (12.LR)

Liisi Roos, 10.LRS õpilane ja Merlin Ojala, 10.M õpilane

  

 

LÜGi suusareis 

5. märtsil sõitis kamp Läänemaa Ühisgümnaasiumi 10. ja 11. klasside õpilasi ja õpetajaid talvepealinna Otepääle. Kahe päeva vältel nauditi talverõõme Otepää Winterplace´is, Munakal ja Kuutsemäel.

Päev algas pika bussisõiduga Otepääle. Kes tegi koolivaheaja magamata öötunde järgi, kes ajas niisama sõpradega juttu, vaatas filmi või luges raamatut. Enne tegevusi viisime oma asjad Marguse spordibaasi ning sõime lõunat. Kui kõhud täis söödud, suundusime Tehvandi suusahüppemäele, kus õpetaja Aavo pidi ette näitama, kuidas suusahüpped käivad. Hüppeid me siiski kahjuks ei näinud. Seal uurisime mäge, ilusat loodust ning liikusime edasi järgmistesse sihtkohtadesse. Edasi jagunes grupp kaheks: osad soovisid Munaka suusakeskuse mäel laua või suusa soojaks sõita, teised käisid Otepääl tuubiga mäest alla vuhisemas. Kui kõigil olid riided märjad ja jalad väsinud, sõitsime ööbismiskohta tagasi, kus pakuti sooja õhtusööki. Õhtul vaatasime kordamööda muusikali „Mamma Mia“ ja riigikogu valimisi, mängisime kaarte ning erinevaid lauamänge ja rääkisime sõpradega juttu.

Teisel päeval, pärast hommikusööki, liikusime kohe Kuutsemäele. Samal ajal kui 12. klass tegi eesti keele proovieksamit, sõitsime meie Kuutsekal. Mõni proovis alles esimest korda sõita, mõni oli juba vana tegija. Edasi kulges päev rahulikult. Mõned lihvisid oma sõiduoskust, mõned proovisid pargis sõita ja teised kruiisisid mäel niisama. Vahepeal sai kohvikus kõhtu täita ning siis edasi kütta. Õhtupoolikuks olid osadel jalad sõitmisest läbi, laud või käsi katki sõidetud ja oli aeg sammud tagasi Haapsalu poole seada. Bussisõit möödus rahulikult, enamik meist kasutas seda järgnevaks koolipäevaks energia kogumiseks väikese uinaku näol.

Mia Rahel Kander, Riin Tammet (11.H)

Vaata pildigaleriid siit

 

Vanglateenistuse ideekonkurss „Meie klassi panus turvalisemasse Eestisse“

Osalemise eest Vanglateenistuse ideekonkurssil „Meie klassi panus turvalisemasse Eestisse“ said 12.MA ja 10.LRS klassid preemiaks ekskursiooni Tallinna vanglasse.

Õpilased arutlesid kursuse „Inimene ja õigus“ raames turvalisuse parandamise võimaluste üle ja koostasid enda nägemusest plakatid.

Kalle Lõuna, ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja

 

Sõbrapäev

15. veebruaril tähistasime sõbrapäeva.

Jagati roosasse postkasti kogunenud kaarte ja punaseid roose. Otsiti sõpru ja püüti paari peale hakkama saada roosa sinilinnu voltimisega. Traditsiooniliselt lauldi karaoket (loomulikult armastuslaule!) ja oldi tavapärasest rohkem elevil. Päevast ei puudunud ka stiilne lennupulma abieluettepanek.

Mairi Grossfeldt, huvijuht

Vaata pildigaleriid siit

 

Eesti Vabariigi 105. aastapäevale pühendatud kõnevõistlus

15. veebruaril toimus Läänemaa Ühisgümnaasiumis Eesti Vabariigi 105. aastapäevale pühendatud kõnevõistlus.

Seekord astus oma kõnedega üles 23 õpilast. Kõnesid hindas žürii koosseisus: Tiit Salumäe (Eesti Evangeelne Luterlik Kirik, piiskop), Kristel Engman (Vabariigi Presidendi Kantselei, diplomaat ja vaimulik), Kaire Reiljan (Lääne Elu peatoimetaja, ajakirjanik), Kaja Rootare (Haapsalu aselinnapea), Karmel Naudre (vabakutseline näitleja), Krista Kumberg (Lääne maakonna keskraamatukogu, kirjanik ja kirjanduse uurija), Ain Iro (Läänemaa Ühisgümnaasium, direktor), Kalle Lõuna (Läänemaa Ühisgümnaasium, ajalooõpetaja).

I koht Miia Krips, 11.H, kõnega „Armastus, see on võimalus“

Juhendaja Tiina Brock

II-III koht Karlote Karm, 12.MA, kõnega „Püha on maa“

Juhendaja Monika Undo.

II-III koht Aksel Tammann, 12.MA, kõnega „Sitta kah!”; lisaks „Lääne Elu“ eripreemia

Juhendaja Monika Undo

IV koht Elis Tamm, 12.MA, kõnega „Pikka iga Eesti Vabariigile”

Juhendaja: Monika Undo

V koht Kaspar Kants, 10.H, kõnega „Isamaaline tänukõne“

Juhendaja: Tiina Brock

Žüriiliikme Karmel Naudre eripreemia – Maribel Mursal, 10.H, kõnega „Mine metsa!”;

Juhendaja Tiina Brock

Miia Krips kannab oma kõne ette 24. veebruaril Toomikirkus, Karlote Karmi kõnet kuuleme 21. veebruari vabaõhuaktusel.

Võitjaid autasustatakse Heino Noore stipendiumifondi poolt rahaliste auhindadega.

 

Tammsaarest Tammsaareni

9. veebruaril külastasid 11.H ja 11.M klass kaht Tammsaare muuseumi: kirjaniku sünnikodu Albu vallas Vetepere külas (tuntud kui Vargamäe muuseum) ja hilisemat elukohta Tallinnas Kadrioru veerel.

Tammsaare sünnikodus sai üle vaadata kõik autentsed taluhooned ja nende sisustuse ning lisaks kuulata giidi juttu tolleaegsest eluolust, samuti Tammsaare lapsepõlvest. Vend Augusti majas sai aga uudistada nii vanu perealbumeid kui vaadata  videoid, teha pilti Tammsaare reaalsuuruses vahakujuga, tutvuda „Tõe ja õigusega“ huvitava püsinäituse kaudu. Lusti lisas draamatöötuba Vargamäel lavastatud näidenditekstidega, mis olid Urmas Lennuki töötlused Tammsaare romaanidest. Eestlasele tuttav, kuid alati siiski harjumatutuna tunduv külm ilm pani mõne õpilase siiski sooja tuba igatsema, aga enamik õpilasi jäi väga rahule, vaatamata tuulisele ilmale ja jahedatele ruumidele osades hoonetes.

Pärast paaritunnist peatumist kirjaniku sünnikodus, viis teekondTallinna. Kadrioru serval asuv piparkoogimaja meenutav (Tammsaare abikaasa Käthe just sellepärast omal ajal sinna kolida ihkaski, sest hoone meenutas piparkoogimaja) kortermuuseum tervitas oma hubase soojusega. Ees ootas väga uuenduslik giidituur, mis oli üles ehitatud rollimänguna. Nimelt oli giid kehastunud Tammsaare teenijanna Meetaks ja õpilased olid Tammsaare sugulased, kes on saabunud Albust, kuid kahjuks kirjanikuhärrat ennast polnud kodus. Vaatamata sellele lubas Meeta „külalised“ tuppa ja tutvustas lahkesti Hansenite elamist, jutustades juurde lugusid Hansenite pereelust. See tuur meeldis õpilastele kõige rohkem. Teine osa oli loeng-vestlus muusemi kuraatoriga, kes rääkis kirglikult Tammsaare romaanide taustast, nende saamisloost ja jagas igasugu põnevaid fakte. Nii mõnigi õpilane kirjutas, et giidi jutu põhjal tekkis tõdemus, et ilmselt see „Tõde ja õigus“ on ikka tõesti üks vägev ja oluline teos, lausa hea teos.

Selles muuseumis meeldis õpilastele väga veel see, et sai kaasa haarata tasuta raamatuid (just Tammsaare omi, seda ka nii mõnigi tegi).

Õpilased kiitsid  õppepäeva ja leidsid, et see oli igati silmaringi avardav ja rikastav.

Õpetajad jäid ka igati rahule.

Õpetajad Tiina Brock ja Monika Undo

Vaata pildigaleriid siit

 

Krisse Liisa Mastakov võitis üleriigilise etluskonkursi oma vanusegrupis

3. veebruaril toimus Albu põhikoolis juba 20. üleriigiline võistulugemine Hansenist Tammsaareni. Tingimus oli lugeda peast maksimaalselt 5 min pikkune katkend või lühipala Tammsaare loomingust. Võisteldi neljas vanuserühmas. Kokku oli 46 osalejat.

Läänemaad esindasid LÜGi õpilased Krisse Liisa Mastakov (10.H) ja Jasper Klippberg (11.H).

Krisse Liisa võitis oma vanusegrupis (9.-10. klass) esikoha, esitades katkendi Tammsaare jutustusest „Noored hinged“. Palju õnne Krisse Liisale!

Mõlema õpilase juhendaja on Tiina Brock.

Loe lähemalt ka Järva valla kodulehelt

Tiina Brock, eesti keele ja kirjanduse õpetaja

 

LÜGi rahvast kõnetab enim Kivirähk

Esmaspäeval, 30. jaanuaril, mil Eestis tähistati esmakordselt eesti kirjanduse päeva, valis meie kooli rahvas kõige enam kõnetanud teost eesti kirjanduses.

Hääletamas käis 196 õpilast (75% õpilastest) ja 21 töötajat (70% töötajatest).

Meie kooli õpilasi on enim kõnetanud Andrus Kivirähki „Rehepapp ehk November“ (23% õpilastest), õpetajaid ja teisi töötajaid aga Anton Hansen Tammsaare „Tõde ja õigus“ (14% töötajatest).

Autoritest domineeris Andrus Kivirähk (26% kõigist hääletanutest).

Laste- ja noorsookirjanduse kasuks hääletas 34% kogu rahvast. Kaks aabitsatki sai valitud.

3% hääletanutest eelisasid populaarteaduslikke ja eneseabi raamatuid.

10 kõige rohkem esinenud teost:

 Hääli Autor Teose pealkiri
50 Andrus Kivirähk Rehepapp ehk November
18 Anton Hansen Tammsaare Tõde ja õigus
13 Andrus Kivirähk Kaka ja kevad
8 Andrus Kivirähk Mees, kes teadis ussisõnu
8 Andrus Kivirähk Limpa ja mereröövlid
7 Oskar Luts Kevade
6 Jim Ashilevi Kehade mets
6 August Gailit Nipernaadi
4 Aidi Vallik Kuidas elad, Ann?
4 Lauri Räpp Lihtsate asjade tähtsus

Anneli Ilves, raamatukoguhoidja

 

Jääohutuskoolitus

19. jaanuaril toimus valikaine „Liikumine ja tervis” õpilastele jääohutuskoolitus, mille viisid läbi Haapsalu oma ala asjatundjad – Läänemaa merepäästjad. Koolitus toimus Veskiviigi sadamas. Õpilastele õpetati, kuidas kiiresti ja eelkõige ohutult veest välja tulla. 13 õpilast, nendest 3 vaprat tüdrukut käisid jääl/vees. Kõik tunnis kaasa teinud õpilased andsid ka omalt poolt suurepäraseid mõtteid koolituse kohta. Ülejäänud õpilased jälgisid õppust kaldalt, pildistasid ja filmisid ning kirjutasid kokkuvõtte õpitust.

Kaspar: Päris hea oli isegi, väga tore oli. See oli hea kogemus, et sai õppida, kuidas vee seest välja tulla ja kui tuleb selline olukord.

Marietta: Väga äge ja kasulik oli.

Lisete: Väga, väga, väga äge ja lahe oli.

Robin Harley: Mulle väga meeldis, oli väga põnev ja vajalik kogemus.

Hugo Bert: Kindlasti kui tuleb veel selline võimalus võtan osa. Põhimõtteliselt täiesti uus kogemus. Muidugi sai ka targemaks ōppides juhendajatelt. Soovitan ka teistel kunagi seda proovida.

Patrick: Suht aus oli ja võiks veel selliseid koolitusi olla.

Otto Villem: Lahe oli.

Merlin: Väga lahe oli, jää ei tahtnud alguses katki minna aga pärast ei saanudki jääle minna ja pidi ujuma sillani, õppisin kuidas veest välja tulla.

Orm Robert: Väga lahe kogemus oli, soovitan kõigile.

Silver: Väga lõbus oli ja head koolitajad olid. Päris kasulik oli.

Robi: Väga huvitav ja väga põnev kogemus oli.

Tõnis: 10/10 teeks uuesti, sain teada, kuidas mitte jää alla libiseda ja kuidas peaks käituma läbi jää kukkudes.

Arti: Soe oli.

Kokkuvõtte kirjutasid: õpilased Liisi Roos, Sandra Toom (10.LRS), Ketlin Püüding, Laura-Meribel Veide (10.H)

Vaata pildigaleriid ja videosid siit

 

2022/2023 õa

2022

Jõuluball

21. detsembril toimus jõuluball. Õhtut juhtisid vilistlased Vadim Konov ja Karmo Einmann. Lisaks õpilastele esines mustkunstnik Marko Mölder ja tantsuks mängis Dance-o-phones.

Projektijuhid: Margret Karm, Lisandra Sommermann, Dagmar Toffer, Henrieth Kampmann, Ott-Rasmus Grigorenko, Ralf Lamp.

Vaata pildigaleriid siit

 

Vilistlastunnid LÜGis

21. detsember oli vilistlastelt õppimise päev. Toimusid vestlusringid õpingutest, tööst ja elust peale gümnaasiumi lõpetamist. Vestlusringe viisid läbi: Andres Dobõšev-Proosväli, Anette Marilin Villand, Britta Sool, Demi Link, Greete Tikerpuu, Jasper Vimm, Karl-Cristoph Rebane, Karmel Naudre, Kriss-Lyna Prees, Maarja Konrad, Marko Maisalu, Sandra Saarniit ja Siim Jürise. Enamus neist õnnestus saada ka pildile.

Mairi Grossfeldt, huvijuht

 

12. klassidele pidas loengut Krista Kumberg

Lasteraamatukogu bibliograaf Krista Kumberg pidas kõikidele abiturientidele loengut teemal “A nagu aabits”. Kumberg tutvustas õpilastele eestikeelse aabitsa ajalugu, kuidas aabitsas on kajastatud soorolle, ühiskonnas toimuvat.

Monika Undo, eesti keele ja kirjanduse õpetaja

 

Jõulukuu lugude saatel

Kõik sai alguse 1. detsembril Tuuru karjamõisas toimunud jõulumaast, mida 11.H klass külastas. See oli väga teistmoodi jõulumaa, mis algas maagilise videvikutunniga suures magamiskambris patjadel istudes ja  kuulates jutte, mida rääkis armastatud jutuvestja Piret Päär. Pärast seda küpsetati karjamõisa suures köögis koos kardemoniseid keerusaiu, valmistati piparkoogitainast ning kaunistati piparkoogid tõelisteks kunstiteosteks. Lisaks said soovijad teha endale ruumilõhnastaja, ise sobivaid aroome kokku segades.

Kõige erakordsem oli kindlasti aga jututund, sest see lõi ka kogu järgneva meeleolu. Piret Päär oskab nõndamoodi vestelda (just niimoodi peaks tema lugude jutustamist nimetama), et ükskõik mis vanuses inimesed on lummatud ja soovivad, et see jututund kestaks ja üha kestaks. See näitab, kui suur puudus on sellisel ajaviitel ja kui väga nauditakse lugusid, mille õpetliku iva tabamise ootus põnevust hoiab.

See tuletas aga mulle kui kirjandusõpetajale meelde, et olen ju isegi varem lastele aeg-ajalt mõistulugusid jutustanud, aga päris mitu head aastat pole seda enam teinud. Selleks oli vaja taaskohtuda Piretiga, et mulle lugude vestmise võlu meelde tuletada. Seega lubasin endale ja ka oma õpilastele, et räägin neile kogu detsembri jooksul iga eesti keele või kirjanduse tunni alguses ühe loo. Seda ma olen ka teinud ja kui vahel unustasin, siis noored andsid kohe märku: „Aga tänane lugu?!“

Nagu Piret Päär ütles, talletuvad lood inimestesse ja tulevad meelde just sobival eluhetkel kui on vaja abi, lohutust, lootust.., sest lugudes on kogu elutarkus ja õpetus maailmast sees. Seepärast ongi lugude rääkimine oluline!

1. detsembril sõitsime läbi lumise Läänemaa Tuurust Haapsallu tagasi, buss täis kardemonisaia lõhna ja mõtteis mõlkumas kuuldud lood. Helge detsember oli alguse saanud ja on samas meeleolus lugude saatel jõudnud jõulueelsesse aega. Aitäh Tuuru karjamõis ja Piret Päär, et kinkisite meile imelise jõulukuu!

Siia lõppu üks lugu inspiratsiooniks, mille jutustas Piret Päär meile ka Tuurus:

Ühte külasse asus elama vana tark mees. Ta armastas lastele mänguasju kinkida, aga need olid väga õrnad – klaasist. Üksõik kui ettevaatlikud lapsed ka polnud, ikka läksid mänguasjad katki ning lapsed nutsid ja kurvastasid ja nutsid kibedasti.

Seda pealt näinud, läksid laste vanemad vanamehe juurde ja ütlesid talle: „Sa oled tark mees ja tahad lastele head teha. Kuid miks teed sa neile selliseid kingitusi, mis ettevaatusest hoolimata katki lähevad, nii et lapsed nutma hakkavad. Samas on need mänguasjad ju nii ilusad, et võimatu on nendega mitte mängida.“ Vanamees vastas naeratades: „Lähevad aastad ja kord kingib keegi teie lastele oma südame. Loodan, et need mänguasjad õpetavad neid selle hindamatu aardega hoolikalt ümber käima.“

Tulgu kõigile kaunid jõulud ja rääkige ikka lugusid!

Õp Tiina, 11.H klassijuhataja

Vaata pildigaleriid siit

 

Haapsalu koolinoorte kontsert “Jõulud tulnud ju!”

8. detsembril toimus Haapsalu Toomkirikus Haapsalu koolinoorte kontsert “Jõulud tulnud ju!”

Teiste seas esinesid LÜGi noortekoor, väikekoor ja ansamblid (viimaste koosseisudesse kuulusid Margret Karm, Karlote Karm, Elis Tamm, Elisabeth Sild, Mart Villem Kelner ja Hugo Juurik).

LÜGi muusikaliste koosluste juhendajad on Karin Lükk-Raudsepp ja Ilona Aasvere.

 

ERRi ajakirjanik Merilin Pärli eesti keele tundi andmas

Reedel, 2. detsembril andis ERRi ajakirjanik Merilin Pärli ühe tunni eesti keelt meediaõpetuse teemal. Kuulamas olid 11.H, 11.LRS ja 10.M. Kuna 11. klassis on eesti keele kursus „Meedia ja mõjutamine“, siis sobis ajakirjaniku antav tund väga hästi. Teemad, mis tunnis said käsitletud, olid järgmised:

* Kust uudised tulevad ja milline on uudis

* Ajakirjandus ja meedia

* Kollane meedia ja pärismeedia

* Ajakirjanduse ja ajakirjanike roll

* Päev toimetuses

* Ajakirjandus vs propaganda

Tund toimus Eesti Rahvusringhäälingu meediataibu projekti raames. Projekti eesmärk on tõsta noorte meediakirjaoskust.

Tiina Brock, eesti keele ja kirjanduse õpetaja

 

Läänemaa koolispordiliidu meistrivõistlustel korvpallis 10.-12. klassidele võitsid meie kooli võistkonnad II ja III kohad. Parima kooli karikad viisid sel aastal oma kooli Noarootsi Gümnaasiumi õpilased.

30. novembril 2022 toimusid Wiedemanni spordihoones Läänemaa KSLiidu meistrivõistlused korvpallis 10.-12. klasside õpilastele, kus osales 3 neidude ja 4 noormeeste võistkonda. Parima kooli karika nii neidude kui ka noormeeste arvestuses võitsid Noarootsi Gümnaasiumi (NG) õpilased.

Neidude teise koha võitis Läänemaa Ühisgümnaasiumi (LÜG) I võistkond, kus mängisid: Elis Tamm,  Laura-Meribel Veide, Karlote Karm, Rebeka Villakov, Briti Elise Jõpiselg, Johanna Loorens, Luise Türnpu, Mia Mai Muru, Grethel-Rosiine Simson.

III koha sai LÜGi II võistkond: Diana Snigurskaja, Annely Bankier, Karen Loorens, Annabel Voolaid, Marite Hallik, Marietta Muld, Kleer Jaani, Sille Kolga.

Noormeeste esikolmik selgus peale pikka ja pingelist võistluspäeva omavaheliste korvide lugemise tulemusena, sest päeva esimese mängu võitis LÜG II võistkond LÜG I võistkonda tulemusega 32:24. Teise mängu võitis NG Haapsalu Kutsehariduskeskust (HKHK) 30:9. Seejärel LÜG II kaotas NG-le 5:13 ja LÜG I võitis HKHK 19:5 ning LÜG I võitis NG-i 10:6. LÜG I võitis HKHK-d tulemustega 19:5 ja võistluspäeva viimase mängu võitis 41:18 LÜG II HKHK-d. Mängude lõppedes olid kolmel võistkonnal turniiritabelis kokku 5 punkti ning võitja selgitati korvide vahe lugemisega, mille tulemusel selgus võitjaks NG, teine koht LÜG II ja kolmas koht LÜG I.

Esmakordselt tekkis koolidevahelistel võistlustel enneolematu olukord, et kui LÜG II võistkond oleks viimase mängu kaotanud HKHK-le, siis oleks koolidevahelistel võistlustel võitjaks tulnud hoopis LÜGi I võistkond.

LÜG II noormeeste võistkonnas mängisid: Ralf Luks, Oliver Metsar-Villakov, Märt Õiglas, Sören Pent, Oliver Laasik, Tanel Toomemägi, Robi Suder, Henri Suder, Markus Roomet.

LÜG I noormeeste võistkonnas mängisid: Kert Kallas, Mauri Siider, Jose Benitez Montenegro, Sander Soome, Jan-Erik Niit, Janar Voorel, Kristofer Kattel.

Leelo Paju, kehalise kasvatuse õpetaja

 

Esseekonkursi “Minu raamatukogu – linnas, taskus, südames…!“ kolm auhinda LÜGi

Kodanikuhariduse programm Minu Riik koostöös Tartu Oskar Lutsu nimelise Linnaraamatukoguga kuulutas selle aasta kodanikupäeva tähistamiseks välja XXI esseekonkursi üldhariduskoolide 9.–12. klassi õpilastele. Konkursi teema oli “Minu raamatukogu – linnas, taskus, südames…!“

20 aasta jooksul on programmi Minu Riik korraldatud esseekonkursid olnud väga menukad.

Sel aastal osales 76 üldhariduskooli ja laekus  268 tööd. Žürii otsustas välja anda kolm auhinnalist kohta ja 26 ergutusauhinda.

Ergutusauhinna said ka kolm LÜGi õpilast:

Kadriin Lillelaid, 12.H klass
auhind – Tartu Oskar Lutsu nimeline Raamatukogu

Laura Kirke Kaijalainen, 12.H klass
auhind – AS Tallink

Riin Tammet, 11.H klass
auhind – Riigikogu

Kõigi õpilaste juhendaja on õpetaja Tiina Brock

Loe auhinnatud töid:

Kadriin Lillelaid – Minu raamatukogu

Laura Kirke Kaijalainen – Minu raamatukogu

Riin Tammet – Minu raamatukogu

Žürii koosseis:

Rein Veidemann – Eesti Rahvusringhäälingu Nõukogu esimees, kirjanik, TLÜ emeriitprofessor, filoloogiadoktor (žürii esimees)

Märt Treier – vabakutseline ajakirjanik (žürii aseesimees)

Toivo Keva – kodanikuhariduse programmi MINU RIIK tegevjuht

Irina Külmoja – Tartu Ülikooli slaavi filoloogia emeriitprofessor, filoloogiadoktor

Siret Kotka – Riigikogu liige, MINU RIIK Nõukogu liige

Archibald-Stiwan Kald – Riigikogu Kantselei konsultant, MINU RIIK Nõukogu liige

Ljudmila Jelanskaja – ajakirja „Tallinn“ kirjandustoimetaja

Anneli Oidsalu – Tallinna Prantsuse Lütseumi eesti keele ja kirjanduse õp

Eleonora Rudakovskaja-Borissova – Tallinna Prantsuse Lütseumi vene keele ja  kirjanduse õp

Ädu Neemre – Tartu Oskar Lutsu nimelise Raamatukogu laste- ja noorteosakonna juhataja

Laura Loolaid – Tartu Oskar Lutsu nimelise Raamatukogu raamatukoguhoidja

Tiina Brock, eesti keele ja kirjanduse õpetaja

 

Külas käis vilistlane Kendra Kurisman

25. novembril käis Läänemaa Ühisgümnaasiumis külas LÜG-i vilistlane Kendra Kurisman, kes õpib Tartu Ülikoolis riigiteadusi.

Kendra andis 10.S, 12.H ning 12.MS klassidele tunni, kus kõneles korruptsioonist, huvide konfliktidest, onupojapoliitikast ning sellest, kuidas õpilased võivad oma igapäevaelus selliste teemadega kokku puutuda. Analüüsisime ühiselt erinevaid korruptsioonikaasuseid Eesti ja maailma uudistest.

Lisaks rääkis Kendra ka Tartu Ülikoolis õppimisest, olümpiaadidest, karjäärivalikutest ja paljust muust.

Karl Hein, ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja

 

 

 

Klassidevahelised korvpallivõistlused

24. novembril 2022 toimusid Läänemaa Ühisgümnaasiumi klassidevahelised korvpallivõistlused, mida aitasid korraldada “Liikumise ja tervise” valiknaine õpilased.

I koha karika, kringli ja diplomi võitis 10. klassidest 10.M, 11. klassidest 11.LRS, 12. klassidest 12.MA.

Võistlused algasid 3-minutilise sopsuvõistlusega, kus osales igast klassist 5 tüdrukut ja 5 poissi. Sopsuvõistlustel osalesid  ka õpetajad ja koolitöötajad. Sopsuvõistluse karika võitis selleks õppe-aastaks enda klassi 10.M klass, kes viskasid 21 korvi.

Superfinaalis kohtusid kõikide vanuseklasside võitjad – päris tasavägises võistluses 10.M klassiga võitis siiski kogenum ja julgem 12.MA.

Võistlused sujusid hästi, kuigi olid mõned vigastused ja med abi rolli täitnud Karen Loorens jooksis oma arsti kotiga ringi nagu päris meedik ning oli alati valmis kõiki aitama.

Päeva juhtis Alexis Rebane ning muusika eest vastutas Tanel Toomemägi, ülejäänud valikaine õpilased tegutsesid väga hästi lauakohtunikena, autasustajatena ja olid igati abiks võistluste korraldamisel.

Lisete Ratas, 10.H õpilane

Pildigaleriid vaata siit

Fotod: Dagmar Lai, Leelo Paju

 

Playback Gala 2022

GRAND PRIX:

10.M – Noisy Nation “Funky Attack”

LAUREAADID:

12.H – Glee “Footloose”

12.MS – Electric Callboy “We Got the Moves”

Saabastega kassid – Nancy Sinatra “These Boots Are Made For Walkin”

PUBLIKU LEMMIK:

10.H – “Mamma Mia” soundtrack “Money, Money, Money”

PARIM NAISSTAAR – Kleer Jaani

PARIM MEESSTAAR – Märt Õiglas

ERIPREEMIAD:

Margret Karm

Krisse-Liisa Mastakov

Kirke Kuusk

Markus Roomet

Carl Marten Aru

Andres Paat

Žürii: Kai Tarmula, Eva-Maria Brock, Britta Sool, Maarja Konrad, Anastasia Nevski, Vadim Konov, Karmo Einmann, Rainis Altmeri, Rasmus Kuslap

Pildigaleriid vaata siit

 

Autasustati kirjandusvõistluse “Minu raamatukogu” võitjaid

22. oktoobril autasustati Läänemaa Keskraamatukogus raamatukogude aasta puhul toimunud kirjandusvõistluse “Minu raamatukogu” võitjaid. Kuigi võitjad kuulutati välja juba kevadel, leidis õnnitlemine aset just 22. oktoobril, mil toimusid mitmed raamatukogude aastale pühendatud kirjanduslikud üritused Läänemaal.

Kuna võitjate tunnustamine langes vaheajale, ei saanud kõik kutsutud osaleda.

Vahva oli see, et üritusel oli õnneloos. Peaauhinna, milleks oli meepurk, sai Kadriin Lillelaid.

Noorte vanusegrupis saavutas I koha Elis Keksüla (12.H).

Eripreemia tõsielulise naljaloo eest anti välja Rageri Keelusele (11.M).

Veel said eripreemiad Briti Elise Jõpiselg (12.H), Diana Snigurskaja (11.H), Riin Tammet (11.H) ja Kadriin Lillelaid (12.H).

Elise, Briti Elise, Diana, Riinu ja Kadriini juhendaja oli Tiina Brock.

Rageri juhendaja oli Monika Undo.

Loe lähemalt siit

Monika Undo, eesti keele ja kirjanduse õpetaja

 

 

Kümnendikel käis külas luuletaja ja tõlkija Adam Cullen

Kümnendaid klasse külastas eesti keele ja kirjanduse tundides Haapsalus elav, kuid Ameerikast Minnesotast pärit luuletaja ning tõlkija Adam Cullen. Nagu Cullen märkis, siis ta on maailma ainus täiskohaga töötav eesti kirjanduse tõlkija.

Kirjanik-tõlkija avas õpilaste jaoks ka tausta, kust ta täpselt pärit on ja et ta nimetab end Eestis kliimapagulaseks, kuna siin on talvel märksa soojem ning suvel jahedam. Õpilasi üllatas, et ka USAs on aktsendid ja Minnesota inimestel oma aktsent ja isegi keelepruuk.

Lugesime Culleni luulet, eelkõige Haapsalule pühendatud eesti haikusid (4+6+4 silpi). Cullen rääkis tõlkijatööst ning mida selle juures peab arvestama, näiteks on keeruline tõlkida inglise keelde sõna viitsima, sest inglise keeles ei tule viitsima mõte nii hästi esile kui eesti keeles.

Cullen oli kaasa võtnud enda tõlgitud teosed, mida õpilased huviga sirvisid.

Õpilasi võlus eelkõige Adam Culleni eesti keele oskus. Ta ise nimetas eesti keelt salakeeleks, haldjakeeleks. Mõnda õpilast ta inspireeris isegi  vene keelt õppima, rääkides sellest, mil viisil on võimalik täiesti võõras keel nii kiiresti omandada. Mõnel õpilasel taastus aga huvi raamatute lugemise vastu – nii põnevalt suutis ta enda tõlgitud teostest rääkida.

Veel rääkis Cullen oma raamatupoest Pagu, mille ta hiljuti Haapsalus avas ja kust saab eelkõige soetada eesti kirjandust võõrkeeltes.

Aitäh Adam Cullenile!

Monika Undo, emakeeleõpetaja

Õpilaste mõtteid

10.M kommentaarid

* Alati on lahe kuulata, kui keegi välismaalt Eestist räägib. Selliseid tunde võiks kindlasti veel olla.

* Tänane tund oli mu jaoks huvitav, sest see on üks ainukestest kordadest, kus ma sain kuulda ameeriklast eesti keelt rääkimas. Meeldis ka tema huvi eesti keele vastu (pidas seda maagiliseks keeleks). Tore mõelda sellele, et keegi, kes ei ole üldse algul Eestiga seotud, saab sellele varsti nii lähedaseks.

* Tänane tund oli väga inspireeriv ja huvitav.

* Mulle väga meeldis see tund ja ma olin imestanud, et meil Haapsalus elab selline inimene, kes pole üldsegi eestlane, kuid väga palju loeb ja tõlgib ja kirjutab raamatuid eesti keeles.

* Ta rääkis palju erinevatest kohtadest, kus ta on käinud ning milliseid keeli ta teab. Tänan õpetajat ja Adam Cullenit.

* Jäin mõtlema, kuidas suudab ameeriklane eesti keele nii puhtalt ja veatult ära õppida.

* Huvitav on alati teisi inimesi kuulata, kui nad oskavad seda huvitaval moel teha. Adam seda suutis, vähemalt minu jaoks. Tore oli ka, et tal olid raamatud kaasas, mida sai oma silmaga päriselt näha ja samuti käes hoida ja sirvida. Sain uusi fakte tema kodukandi kohta, mida varasemalt kuulnud polnud. Võiks teinekordki keegi tulla rääkima nii endast kui ka oma andest või ametist. Tore tund oli!

*  Mulle meeldis, kui põnevalt Adam rääkis oma kodukohast ja oli väga huvitav kuulata tema enda raamatutest kui ka nendest, mida ta tõlkinud on.

* Väga huvitav oli kuulata erinevatest väljenditest, mis on omased just Minnesotale.

* Kuna minu emakeel ei ole ka eesti keel, on minu tunded ja arvamused eesti keele kohta sarnased tema omadele. Näiteks, et eesti keel on nagu haldjate keel.

* Oli huvitav kuulda sellest, missugune on tõlkija töö.

* Tänane tund meeldis mulle väga. Adam Cullen rääkis väga põnevalt ja tänu temale sain ma aru, kui raske raamatute tõlkimine tegelikult on – ei saa tõlkida lihtsalt sõnu, vaid sa pead aru saama ka raamatu mõttest. Lahe oli kuulata, kuidas on keegi nii kaugelt tulnud väikesesse linna ja  meie raske keele ära õppinud. Mulle väga meeldis, et ta oli kaasa võtnud enda tõlgitud raamatud, neid oli põnev sirvida. Kuna mind ennast huvitab luule väga, siis tema kirjutatud luuleraamat „Samblik” pakkus mulle väga huvi, kindlasti sooviksin seda ka põhjalikumalt lugeda.

* Algselt mõtlesin, et tund tuleb igav, kuid üllatavalt oli see hoopis põnev ja veidi isegi humoorikas.

10.H kommentaarid

* Mulle väga meeldis, eriti lahe oli kuulata teda eesti keelt rääkimas, ta rääkis väga põnevalt. Samuti oli tore näha tema tõlgitud raamatuid ja tema kirjutatud raamatuid, tekitas mulle huvi nendega tutvuda ja ehk ka tema raamatupoodi külastada!

* Tänane tund mulle meeldis, väga huvitav oli kuulata, kuidas üks noormees Minnesotast siia sattus. Vahva oli sirvida tema tõlgitud ja trükitud teoste lehekülgi.

* Minule väga meeldis temaga kohtumine. Ta rääkis väga põnevalt ja ladusalt. Mulle meeldis tema järjepidevus. Kui ta midagi väga tahtis, siis ta ka täitis oma soovi, nt eesti keele selgeks õppimine.

* Mulle meeldis, kuna tema juttu oli mõnus kuulata, sest see oli loomulik ja sujuv. Hästi tore oli ka tema aktsent. Leidus ka mõni raamat, mis köitis lugema.

* See oli väga lahe! Mulle meeldis, kuidas vahepeal polnud isegi aru saada, et ta eestlane pole. Tal oli üsna suur sõnavara. Ta luuletused olid minu arust väga ilusad!!

* Väga huvitav oli kuulda välismaalast eesti keeles rääkimas. Tema hoiak elule ja saavutused on mulle kindlasti eeskujuks.

* Oli väga kaasahaarav tund. Üllatav teada, et meie väike Eesti võib suurriigist tulijale nii korda minna. Ainult sihikindel ja järjepidev inimene on sellise väikse aja jooksul võimeline omandama sellist laia sõnavara ja korrektset grammatikat. Teosed olid ka köitvalt tõlgitud.

* Huvitav oli teda kuulata. Meeldis, kuidas nalja tegi. Inspireesis mind vene keelt õppima.

* Mulle väga meeldis see tund, väga nautisin kuidas ta rääkis endast ja jutustas. Ta taastas mul huvi raamatute lugemise vastu 🙂

* Teda oli väga huvitav kuulata. See, kuidas ta rääkis oma kodust ja Eestist oli ülimalt lahe. Ma ei teadnud kunagi, et Ameerikas on aktsendid.

*  Väga meeldiv tund oli. Kohe tekkis isu raamatute lugemise järele.

* Minule meeldis väga, tund oli põnev. Mulle meeldis kui soravalt ja hästi ta eesti keelt rääkis. Raamatute vastu tekitas Adam Cullen samuti huvi 🙂

* Väga inspireeriv tund 🙂

* Tund oli äärmiselt meeldiv, Adam Cullen oskas väga kaasahaaravalt rääkida. Väga tore oli see, et ta ei rääkinud ainult Eestist, vaid ka oma kodumaast, millest oli põnev teada saada. Tema julgus ja tahtejõud on ääretult inspireerivad ning tuletasid meelde just seda, et mugavustsoonist välja astudes võib juhtuda palju häid asju.

* Adam Cullen on väga inspireeriv inimene. Tema sihikindlus ja järjepidevus on imetlusväärne. Ta oskas enda esitluse teha põnevaks ja kuulasin teda huviga. Kindlasti tahan tema raamatupoodi külastada!!

* Adam Cullen tundub tõesti huvitav inimene, kes julgeb teistest erineda oma erilisel moel. Eriti tekitas Wow-efekti see, et ta on siiralt vaimustuses tagasihoidlikust ja natukene tagaplaanile jäänud keelest, milleks on meie enda armas emakeel. Tema tahtejõud selle keele õppimiseks on muljetavaldav, kohati tundus nagu ta olekski põline eestlane nii kõnes kui ka kultuuris. Mind väga inspireeris tema raamatuhuvi, olen püüdnud mitmeid kordi nn raamatukoiks hakata, kuid pole õnnestunud. Tema soovitatud raamatute pealkirjad kirjutasin kohe vihiku servale, et hiljem meelest ära ei ununeks. Lõpetuseks lisan, et tema väike haikukogu „Väikeses linnas” lõi mulle otsekui filmi silme ette, kuidas siin meie Haapsalu linna sügisesed sombused õhtud mööduvad.

*  Nautisin seda tundi väga. Eriti meeldisid mulle ta luuletused. Tema teekond Eestisse on inspireeriv, näitab kuidas sihikindluse ja tahtejõuga saab jõuda kaugele.

* Minu arust oli ka põnev tund. Eriti meeldis see, kuidas ta lasi meil lehitseda raamatuid, mis ta ise tõlkinud või kirjutanud on.

* Mulle meeldis külalisega kohtumine ja see oli teistsugune tund. Naljakas, et ta eesti keeles nii hästi rääkida oskas.

* Mulle meeldis kuulata tema teekonda, kuidas ta jõudis Haapsallu. Ta inspireeris mind sellega, et kui sa tahad mingit keelt väga õppida, siis tasub sinna kohta elama minna.

* Adam Cullenit kuulates oli nii huvitav teada saada tema enda kohta, et miks ta siin on ja kuidas ta siia sattus. Mulle meeldis, et kui ta Eestisse tuli, oli ta enesekindel ja tahtis suhelda ainult eesti keeles, just siis selle mõttega et õppida meie keelt. Ta rääkis väga rahulolevalt oma tõlgitud teostest ja oli näha, et ta on uhke ja õnnelik selle üle, mis ta teeb. Neid raamatuid sirvides ja juttu kuulates oli päris põnev saada tema kui kirjaniku/tõlkija arvamust raamatutest, ta soovitas väga avameelselt meile, mida tasuks eelistuses lugeda ning mida jätta alguses kõrvale. Mulle meeldis ta väike raamatukohvik, see nägi nii hubane ja meeldiv välja, kuna ma ise ei ole seal veel käinud, siis nüüd on raudkindelplaan sinna sattuda just selle tõttu, et on näha, kuidas inimene teeb oma tööd hoole ja armastusega ning pakub seda ka meile :).

Kui ma saaksin Adamile anda soovituse, siis see oleks selline, et tee tööd, mis sulle meeldib, kuid ära unusta ennast ning anna ka endale rohkem aega, kas siis tegeleda millegi sulle olulisega või minna oma kodukanti rohkem külastama (sest oli näha, et oled sellest vaimustuses ning igatsed seal viibimist).

Mina võin kindlalt öelda, et sain suurepärase kogemuse osaliseks, aitäh Õpetaja Tiina sellise kogemuse pakkumise eest ning aitäh Adan Cullen, et leidsid aega ja tahtmist (arvestades seda, et sa ei ole hommikuinimene :D) meile tulla rääkima sellest, mis just Sulle endale meeldib.

Õpetajate päeva tähistamine

LÜGis oli 6. oktoobril südamlik ja värvikas õpetajate päeva tähistamine.

Mängisime Sinivillakut. Õpetajaid esindasid Rea Raus, Karl Hein, Monika Undo, Leelo Paju, Kerli Kosk ja Aavo Tomingas. Mängu juhtis LÜGi VI monarh Gert Käsk.

Esines noortekoor, mida juhendavad õpetajad Karin Lükk-Raudsepp ja Ilona Aasvere.

Tunnustasime õpetaja ametit ning tõstsime eriliselt esile Läänemaa aasta gümnaasiumiõpetajat Monika Undot ja aasta klassijuhatajat Imbi Raudkivi.

Direktor Ain Iro andis juhtimise üle direktor Märt Õiglasele, kelle töötajaskond tuli imeliselt toime kõikide ülesannetega tundide andmisest fotogalerii täiendamiseni.

Traditsiooniline fotosessioon asendusõpetajaga ehk lahe koolipäev LÜGi moodi.

Korraldustiimi juhtisid Elise Tilk ja Katarina Viktoria Solovjova.

Mairi Grossfeldt, huvijuht

Vaata pildigaleriid siit

 

 

LÜGi õpilased käisid Old Hapsal Hotelis praktikapäeval

Teisipäeval, 27. septembril käisid kursuse “Terve eluviis – mis see on” õpilased ja õpetaja Rea Raus Old Hapsal Hotelis (OHH) praktikapäeval.

Veendusime, et kohalikest toorainetest, mida ehk sageli ei kasutata, saab valmistada põnevad toitusid. OHHi omanik Daire Kaup juhendas kõrvitsalasanje tegemist, mille siis ühiselt ka ära sõime.

Lisaks saime ülevaate sellest, kuidas luua toimiv ettevõte, mis keskendub teenuste ja toodete kvaliteedile ning kuidas teha suurepärast turundust. Kohaliku ettevõtluse olemasolu, puhas  ja kohalik toit, kõik see panustab ju nii füüsilise kui vaimse heaolu olemasolusse.

Rea Raus, valikkursuse õpetaja

 

 

12.MA klassi preemiareis Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumisse

Läänemaa Ühisgümnaasiumis toimusid 20. septembril 2022 kolmandad olümpiamängud. Need mängud võitis 12.MA klass, kes sai auhinnaks preemiareisi Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumisse.

Muuseum asub Tartus, Rüütli 15, mis Raekoja platsi lähedal väikese jalutuskäigu kaugusel. See muuseum on kogu Baltikumi suurim omasuguste seas. Muuseum on köitev ja põnev elamusmuuseum. Kõikidel külastajatel on võimalus oma võimed proovile panna. Spordimuuseum ootab nii peresid, gruppe kui ka üksikkülastajaid.

On võimalus tutvuda muuseumiga giidi juhendamisel. Meie giid tutvustas turnimise ja spordi arengut Eestis alates 19. sajandi teisest poolest kuni tänapäevani.

Paljud interaktiivsed atraktsioonid on kõigi kasutuses, näiteks sõit bobikelguga, virtuaalreaalsusprillide abil Tehvandi suusahüppetornist laskumine, ronimissein, rula, ralliauto, näpurula, slackline …

Ühes saalis on pannoo meie olümpiavõitjatega. Pannoo sai enne valmis, kui toimusid Tokio mängud ja seal ei ole meie võidukaid naisvehklejaid.

Muuseumil on väga suured kogud, milles on kõikvõimalikud spordivahendid, auhinnad, medalid, fotod … Igal aastal kogud täienevad ja ruumipuudus kasvab.

Huvitav oli teada saada, et esimene maskott oli taksikoer Waldi, kes astus üles 1972. aastal Müncheni suveolümpial.

Selles muuseumis võib veeta terve päeva ja ikka jääb ajast puudu. See paik väärib korduvat külastamist.

Varje Sild, 12.MA klassijuhataja

Vaata pildigaleriid siit

 

 

 

Sinilinnuaeg

23. septembriks, SINILINNUAJA LÕPUKS, sirgusid meie uued tibud kauniteks sinilindudeks.

Selle värvika aja jooksul said erinevad lennud omavahel lähemat tutvust teha ning just kümnendikele oli see suurepäraseks võimaluseks läbi erinevate seltskonnamängude ning etteastete (olgu see siis munalaul või –tants!) oma lennukaaslasi paremini tundma õppida.

Nädala tipphetk oli muidugi neljapäevaõhtune retk Viigi äärest kooli aulasse, kus anti sinilinnuks saamise vanne. Reede hommikul kuulutati pidulikult riides kümnendikud pärast oma allkirja pärgamendile jäädvustamist, rituaalimõõgaga ristimist ja tunnustavat käesurumist ametlikult sinilindudeks.

Korraldustiimi juhid Karoliina Lääne ja Elis Tamm

Mairi Grossfeldt, huvijuht

 

Vaata pildigaleriid siit

 

 

Läänemaa Ühisgümnaasiumi olümpiamängud Piiskopilinnuses

20. septembril 2022 korraldasime Läänemaa Ühisgümnaasiumi III olümpiamängud praktilise tööna – Elisabeth Bergmann (11.LRS), Mia Rahel Kander (11.H) ja abiline Jasper Klippberg (11.H).

Kooliolümpiamängud on kogu koolipere ühendav spordipidu, mis järgib olümpiaharta põhimõtteid ja on sarnane päris olümpiamängudega ning mida meie koolis on korraldatud iga kolme aasta tagant, et kõik lennud saaksid olümpiaharidust ja kogeda osalemisega ühtsustunnet.

Traditsiooni jätkamise eesmärgil alustasime olümpiamängude korraldamisega 2022 kevadel ülekoolilise logokonkursiga, mille võitis Reli Rosenberg (12MS).

Septembri alguses palusime igal klassil välja mõelda nn riigi nimi, millega klass olümpiamängudel osaleb.

Päeva alusatsime Läänemaa Ühisgümnaasiumi aulas olümpiateemalise mälumänguga, mida korraldasid ajalooõpetajad Kalle Lõuna ja Karl Hein. Pingelises võistluses jäid esikohta jagama võistkond Noorus (õpetajad ja koolitöötajad) ja Humanji (12.H klass). Samal ajal valmistusid ülejäänud õpilased kultuuriprogrammi etteasteks, kujundasid riigilippe ja ühtset riietust ning harjutasid rivilaule.

Kell 9.30 kogunesid külalised ja väljamõeldud nimedega riigid ühtses riietuses ning loominguliselt kujundatud riigilippudega kooli hoovi, kus neid tervitas päevajuht, meie kooli vilistlane ja aukoja liige, Maarja Konrad. Meie kooli tubli sporditüdruk Annely Bankier hoides nõguspeeglit, süütas Sander Soome päikesekiirest olümpiatõrviku. Seejärel liikus kogu koolipere ühiselt lauldes läbi linna Haapsalu Piiskopilinnuse hoovi, kus olümpiasportlasi tervitas Haapsalu linnapea Urmas Sukles, Spordiliit Läänela peasekretär Ülle Lass, meie kooli asepäälik Elisabeth Sild ning vilistlaste nimel Maarja Konrad. Olümpiamängud kuulutas avatuks kooli direktor Ain Iro, millele järgnes olümpia hümni saatel Eesti Olümpiaakadeemia lipu heiskamine. Olümpiatule süütas meie kooli tubli sportlane Ralf Luks. Olümpiavande andis kohtunike nimel Rahel Strauss ja sportlaste nimel Kleer Jaani. Kultuuriprogrammi sisustas iga riik oma väga omanäoliste ja vaimukate etteastetega. Enne pingutavaid spordivõistlusi viisid korraliku soojenduse läbi Märt Õiglas ja Elisabeth Sild.

Spordivõistluste alad vajasid väga head meeskonnatööd ja korralikku kaasaelamis.

Tulemused: auto vedamises oli kõige kiirem ja tugevam Maamaa (11.M), rennipalli võistluses oli kõige parem tiimitöö võistkond Imbiinial (10.M), käsikutega kaugushüppes suutis 30 hüppega kõige kaugemale hüpata Labidarahvas (12.LR), takistusraja läbimisel oli kõige osavam Rahamaamaharmaahar (12.MA), rehvi tõstsid 30 korda kõige kiiremini Maamaa (11.M) ja mobiili täpsusvisetes viskasid kõige täpsemini Meistersportlaste Vabariigi võistlejad (12.MS).

Kõikide alade kokkuvõttes saavutas kõige rohkem punkteRahamaamahar (12.MA), kes sai KÕIGE ÄGEDAMA KLASSI karika ja preemiareisi Tartusse Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumisse. Teise koha saavutas punktidega Maamaa (11.M), kes valisid auhinnaks Haapsalu linnuse muuseumi külastuse. Kolmanda koha saavutas punktidega Labidarahvas (12.LR) ja nemad valisid auhinnaks klassiga Haapsalu seikluspargi külastuse. Humaania (11.H) auhinnaks on üks jalgpallitrenn uues jalgpallihallis treener Aavoga ja Woudland (11.LRS) valis auhinnaks sulgpallitrenni õpetaja Knudiga. Humanji (12.H) valikuks osutus joogatund õpetaja Tiinaga. Imbiinia (10.M) valis auhinnaks Haapsalu veekeskuse külastuse ja Meistersportlaste Vabariik (12.MS) automudelismi tutvustava ürituse Haapsalu noortekeskuses ning võistkond NOORUS (õpetajad ja koolitöötajad) valisid jalgrattamatka õpetaja Leeloga.

Peale autasustamist ja tänukirjade üleandmist  langetas LÜGi III olümpiamängud võitnud Rahamaamahar olümpia hümni saatel olümpialipu. Olümpiatule kustutas Ralf Luks ja olümpiamängud kuulutas lõppenuks kooli direktor.

Osalejatelt tagasisidena selgus, et olümpiamängud meeldisid õpilastele ning nad teeksid selle uuesti hea meelega läbi. Ukrainast meie koolis õppiv noormees oli väga üllatunud, et olümpiamängudel osalesid ka õpetajad ja koolitöötajad, sest nende koolis seda kunagi ei juhtunud.

Korraldajad tänavad sponsoreid: Eesti Olümpiaakadeemiat projekti rahastuse eest, Herman, Haapsalu Kardipark, Haapsalu Spordibaasid, Haapsalu Noorte huvikeskus, Uuemõisa autokeskus, Haapsalu Piiskopilinnus, Spordiklubi Hantel, Meediaguru. Täname abivalmis kohtunikke: meie kooli vilistlasi Annmari Raud ja Rahel Strauss, Haapsalu Kutsehariduskeskuse õpilasi: Sten Veski, Erik Teppan, Matis Russ, Kristofer Andres, Keio-Kevin Korpe, Martin Nurk ja asjalike jalgpallipoisse Karl Kika ja Sander Jaaska.

Täname DJ Sören Penti ja suurepärast päevajuhti Maarja Konradit, kes suutis samal ajal ka fotosid teha ning Jasper Klippbergi, kes aitas alati hea nõu ja jõuga.

Elisabeth Bergmann 11.LRS õpilane

Vaata pildigaleriid siit

 

 

Ajarännak 1944. aastasse

LÜGi 12.LR ja 12.MS õpilased tegid 22. septembril ajarännaku 22. septembrisse 1944. Just sel päeval õhtul pidas Põgari-Sassi palvemajas oma istungit Otto Tiefi valitsus.

Tänavu rändasid LÜGi abituriendid ajas juba neljandat korda. Võrreldes varasemate ajarännakutega polnud seekord tegemist üle-eestilise vaid meie enda ajarännakuga.

Loe lähemalt Lääne Elust

Vaata pildigaleriid siit

 

 

Selge sõnumi tund 12.MA ja 12.MS klassis

Katre Kasemets Eesti Keele Instituudist oli veebi vahendusel külas 12. MA ja 12. MS klassi eesti keele tunnis. Kasemets keskendus selgele sõnumile. Lisaks rääkis ta käimasolevast selge sõnumi võistlusest.

Katre Kasemets juhtis tähelepanu tüüpvigadele, mida sõnumi edastamisel tihti tehakse. Lisaks rääkis ta, milline on selge kirjutamise protsess. Kasemets jagas näpunäiteid, kuidas paremini, selgemini kirjutada.

Aitäh Katre Kasemetsale!

Monika Undo, eesti keele ja kirjanduse õpetaja

 

11.M klassi Enno nädal

11.M klassis oli luuletaja Ernst Enno nädal.

Õpilased tutvusid kirjanduses Enno loominguga, illustreerisid tema luuletusi, käisid Enno kodumaja ja mälestussamba juures. Enno kalmul sai süüdatud küünal ja loetud tema luulet.

Ilme Sepp Lääne Maakonna Keskraamatukogust rääkis lugusid Ennost, võimalus oli käes hoida Ennole kuulunud olulisi esemeid, ka tema luuletuste originaale.

Aitäh Ilme Sepale!

Monika Undo, eesti keele ja kirjanduse õpetaja

 

2021/2022 õa

2022

LÜGi õpilased olid edukad kirjandusvõistlusel „Minu raamatukogu“

Raamatukogude aasta puhul korraldas Läänemaa Keskraamatukogu kirjandusvõistluse „Minu raamatukogu“.

Noorte vanusegrupis saavutas I koha Elis Keksüla (11.H).

Eripreemia tõsielulise naljaloo eest anti välja Rageri Keelusele (10.M).

Veel said eripreemiad Briti Elise Jõpiselg (11.H), Diana Snigurskaja (10.H), Riin Tammet (10.H) ja Kadriin Lillelaid (11.H).

Elise, Briti Elise, Diana, Riinu ja Kadriini juhendaja oli Tiina Brock.

Rageri juhendaja oli Monika Undo.

Loe lähemalt siit

Võitjate õnnitlemine ja autasustamine toimub oktoobris üleriigiliste raamatukogupäevade ajal.

Monika Undo, eesti keele ja kirjanduse õpetaja

 

LÜGi õpilased osalesid Enno päeval

8. juunil on Ernst Enno sünniaastapäev. LÜGi õpilased osalesid Enno päeval, lugedes ette Enno omaloomingukonkursi “See juhtus raamatukogus…” ja Läänemaa Keskraamatukogu võistluse “Minu raamatukogu” töid.

Kohal oli ka Enno lapselaps kirjanik Elin Toona, kes innustas noori kirjutamisega jätkama. Ka teistelt said LÜGi õpilased sooja vastuvõtu osaliseks.

Oma töid esitasid Ralf Lamp (10.M), Mauri Siider (11.M), Elisabeth Sild (11.H), Grete Sallo (11.H), Saamuel Radzikovski (11.H) ja Kadriin Lillelaid (11.H).

Õpilaste juhendajad on Tiina Brock ja Monika Undo.

Monika Undo, eesti keele ja kirjanduse õpetaja

Vaata pildigaleriid Lääne Elust

 

 

Sille Kolga ja Kleer Jaani tänuüritusel presidendi kantselei roosiaias

1. juunil 2022 osalesid Sille Kolga (10.H) ning Kleer Jaani (10.H) tänuüritusel presidendi kantselei roosiaias ning sellele järgnevale näituse avamisele Kadrioru pargis, kuhu olid kutsutud säravamate kirjutiste autorid  konkursil „Millist Eestit me siis tahame?“.

President Alar Karis korraldas jaanuaris-veebruaris kooliõpilaste seas vanuses 7-19 aastat kirja- ja mõttetalgud ning kutsus üles jagama mõtteid teemal „Millist Eestit me siis tahame?“.

Riigipea üleskutse tõukus levinud küsimusest „Kas me sellist Eestit siis tahtsimegi?“, millega väljendatakse hetkeolukorraga rahulolematust, kriitilist hoiakut praeguse Eesti vastu ja irdumist enda või oma vanemate kunagisest ettekujutusest ideaalsest Eestist. Või õieti selle ettekujutuse mälestusest.

Kirjutada võis vabas vormis kuni kahe lehekülje pikkuselt. Kleer ja Sille kirjutasid manifesti, mille siinkohal ka avaldame.  Manifest “Millist Eestit me siis tahame?” Kleer Jaani ja Sille Kolga.

Ka presidendi kantselei lubas säravamad tööd avaldada.

Tiina Brock, emakeeleõpetaja, Kleeri ja Sille juhendaja

 

Kevadine spordipäev

20. mail samal ajal, kui 12. klassid matemaatika riigieksamil pingutasid, toimus Haapsalu staadionil Läänemaa Ühisgümnaasiumi kevadine spordipäev, kus osalesid 10. ja 11. klassi õpilased.

Päeva avas Alexis Rebane 10.M klassist koos asepääliku Elisabeth Sillaga, seejärel viis soojenduse läbi Ralf Lamp 10.M klassist. Võistlused algasid klassidevahelise pendelteatejooksuga, mille võitis 10.M/MU.

Võisteldi kolmel kergejõustiku alal: kaugushüpe, 100m jooks ja kuulitõuge. Samal ajal, kui 10. klassid võistlesid kergejõustiku aladel, võistlesid 11. klassid jalgpallis. Peale söögipausi toimus alade vahetus.

Jalgpalli superfinaalis kohtusid 10.M ja 11.MA, mängu võitis 11.MA.

Köieveos selgitati esmalt 10. klasside võitja ja 11. klasside võitja. Superfinaali võitis köieveos teist aastat järjest 11.LR. Kuigi spordipäeval sadas juba teist aastat järjest vihma, oli päev ikka tegus ja tore. Ürituse viisid läbi liikumise ja tervise valikaine õpilased.

Kergejõustiku alade võitjad saavad õiguse sügisel, 20. septembril Läänemaa Ühisgümnaasiumi III olümpiamängudel, kanda olümpialippu ja olümpiatuld.

Mia Rahel Kander, 10.H õpilane

Vaata pildigaleriid siit

 

LÜGi parimad meemimeistrid

Eesti Kunstikoolide Liit tähistas keskkonnakuud (aprillis) muuhulgas ka õpilaste keskkonnateemalise meemikonkursiga. Kokku laekus konkursile 99 tööd, millede hulgast valis kolmeliikmeline žürii oma lemmikud – 14 õpilase tööd. Töödele ei jagatud kohti, vaid äramärgitud töid hinnati võrdselt ilma pingereata.

LÜGist märgiti ära kolme õpilase tööd: Kätriin Vichterpal (12.H), Elise Tilk (11.H), Elisabeth Sild (11.H).

Žürii hulka kuulusid fotokunstnik ja fotodokumentalist Annika Haas, kunstnik ja keskkonnaaktivist Torm Parts ning Eesti Kunstikoolide Liidu esindaja Rita Proos. Žürii hindas tööde valikul teemakohasust, keelekasutust, üllatuslikkust, oskust meemiformaati kasutada ning omaloomingu osakaalu.

Kõik äramärgitud tööd saavad preemia.

Nii žüriid kui Eesti Kunstikoolide Liitu rõõmustab Eesti noorte teadlikkus keskkonnaalastest probleemidest ning vajalikkusest selles vallas tegutseda.

Kõiki konkursile saadetud töid saab vaadata siit

Tiina Brock, eesti keele ja kirjanduse õpetaja, humanitaarsuuna juht

 

 

 

Rahvatantsurühm „Tantsulust“  osales riigigümnaasiumide rahvatantsufestivalil

LÜGi rahvatantsurühm „Tantsulust“ Malle Õiglase juhendamisel osales 13.-14. mail riigigümnaasiumide rahvatantsufestivalil Saaremaal Kuressaares. Festivali korraldaja oli Saaremaa Gümnaasium. Festival toimus esimest korda, osalema olid kutsutud segarühmad kõigist riigigümnaasiumidest üle Eesti. Festivalist võtsid veel osa Jõhvi Gümnaasium, Tartu Tamme Gümnaasium, Jõgevamaa Gümnaasium, Viljandi Gümnaasium ja Valga Gümnaasium.

Vaata pildigaleriid siit

 

Tervisevahetunnid

Teisipäeval, 19. aprillil korraldas 12.S klass suunaaine Elu ja tervis raames tervisevahetunde. Soovijate silmanägemine sai kontrollitud ning võimalik oli ka kaalule astuda, aga nagu päev näitas olid julgemad põhiliselt poisid. Aulas vaadeldi lampjalgsust, tutvustati erivajadusega inimestele liikumiseks vajalikke abivahendeid ning võimalus oli ka ratastooliga slaalomit sõita. Spordisaalis sai painduda, hüpata, rippuda ja tasakaalu hoida. Kõige rohkem rahvast käis ilusa ilmaga õues, kus sai korvpalli ja lauatennist mängida.
Tublimad said ka auhinnatud:
Ratastooli slaalom – Aaron Pähkel
Korvpalli vabavisked – Aliis Vatku
Rippumine – Matteus Kalda
Kaugus – Kaarel Kiivit
Painduvus – Epp Emili Saue
Kõige aktiivsem õpetaja – Karin Lükk-Raudsepp

Liisa Lehtla, 12.S õpilane

Vaata pildigaleriid siit

 

Heategevusüritus Haapsalus elavate Ukraina laste ja noorte heaks

30. aprillil toimub heategevusüritus Haapsalus elavate Ukraina laste ja noorte heaks. Andsime oma väikse panuse valmistades heategevusmüügiks päevalilli.

Idee autor ja juhendaja Tiiu Randmann-Mihkla.

Fotod: Marie Keldrima

 

LÜGNESSI rekordinädala tulemused

Uued rekordid LÜGi rekordiraamatusse:

0,5 l vee joomises Triin Kahn ja Mark Schwindt
rattal seismises Martin Toomsalu
žongleerimises Mia-Rahel Kander
teksti arvutisse trükkimises Elisabeth Sild
kätelseisus Annely Bankier ja Erko Puskar

Praeguse õppeaasta parimad:

rattal seismises Elis Tamm
teki tekikotti panemises Reli Rosenberg
nööbikommide pulkadega söömises Alen Šamonin
sibula söömises Märt Õiglas
pastakate kokkupanekus Kristjan Allik
trepijooksus Annely Bankier ja Keijo Vasar
palli kõksimises Aron Pähkel

Kõige rohkematel aladel osales Alen Šamonin ja kõige aktiivsem klass oli 12.M.

Fotod: Sander Põldmaa

Vaata pildigaleriid siit

 

Loovkirjutajatel käis külas fotograaf ja graafiline disainer Höije Nuuter

Loovkirjutajaid külastas 8. aprillil  Höije Nuuter, kes on rahvusvaheliselt tunnustatud fotograaf (Höijet on peetud Sony World Photography konkursi rahvuspreemia vääriliseks).

Höije rääkis tõelise kirega oma inspiratsiooniallikatest: Haapsalust, merest, kaladest, kuidas looming, ükskõik milline siis, on tegelikult leiutamine. Tuleb katsetada ja kui ebaõnnestud, uuesti üritada.

Ka kõneles Höije loomeprotsessi telgitagustest, selle köögipoolest, kuidas üks kunstitöö päriselt sünnib, kui oluline on loomeprotsessi käigus enese usaldamine, eneseks jäämine. Lugu (näiteks pilt, foto, tekst) peab tulema enda seest, enda ümbert.

Höije tutvustas samuti oma ideede tahvlit: oluline on ideed tallele panna, et siis vajalikul hetkel nende juurde uuesti tulla.

Aitäh Höije Nuuterile inspireeriva tunni eest!

Mõtteid tunnist:

Fotograafia on ise juba väga huvitav ala ning oli tore, et seda tutvustama tuldi. Sai väga hea ülevaate, kuidas tegelikult neid pilte tehakse ning kuidas tekivad ideed.

Huvitav oli. Höijel on mõtete sein, millele ta jäädvustab oma tulevaste tööde vundamendi.

Aliis: „Mulle väga meeldis Höije, ta oli tõeliselt inspireeriv. Eriti tänulik olen selle üle, et ta tuletas mulle meelde ka minu peas sündivad pildid. Tavaliselt ma loongi kõik oma teosed esmalt peas valmis, mõnikord näen und ka ja siis kannan nad paberile. Viimasel ajal olin ma selle võime endal unarusse jätnud, aga Höije jutt mõjus värskendava meeldetuletusena. Vähemalt kolm varasemalt peas valmis mõeldud teost tõusid jälle pinnale ning sel ajal, kui Höije rääkis, valmis mu peas üks uus piltide seeria. Mulle väga meeldis ka teada saada, kuidas need pildid tehniliselt sünnivad. Algul pildile peale vaadates ei saa kohe arugi, mis etappidest ja osadest see tehtud on. Lisaks meeldis mulle, kuidas loovus neil piltidel avaldunud oli.“

Monika Undo, eesti keele ja kirjanduse õpetaja

 

Epp Emili Saue oli külalisõpetaja 11.MS ja 11.MA klassis

Epp Emili Saue (12.H) tutvustas oma eelmise aasta uurimistööd reklaamide keelekasutuse kohta 11.MS ja 11.MA klassile. Üheteistkümnendikud õpivad hetkel meediakursuses, mida reklaamide puhul silmas pidada, seega olid Epp Emili näited väga teretulnud.

Kuna üheteistkümnendikel seisab peagi ees uurimistööde kaitsmine, kulusid Epp Emili mõtted ka kaitsmise kohta marjaks ära. Lisaks on Epp Emili uurimistöö näide sellest, et uurimistöödel ongi lisaväärtus ja neist on päriselt kasu.

Monika Undo, eesti keele ja kirjanduse õpetaja

 

 

Klassidevaheline segavolle

22. märtsil 2022 toimusid spordisaalis meie kooli klassidevahelised segavolle võistlused.

Esmakordselt mängiti klassidevahelistel võrkpallivõistlustel segavollet, kus iga klass pidi välja panema kaks võistkonda (mõlemas 3 tüdrukut + 3 poissi). Mõlemad võistkonnad mängisid ühe geimi ja tulemus liideti. Võistlust sellise formaadi järgi korraldati seetõttu, et võrkpallimängu oleks kaasatud võimalikult palju õpilasi. Probleeme tekkis nendes klassides, kus on vähe tüdrukuid või vähe poisse.

Päev algas 12. klasside võistlustega, kus 12.LR ja 12.M kogusid mängude lõpuks võrdselt 3 võidupunkti. Peakohtuniku otsusega määrati I koht 12.M klassile, sest 12.LR mängis kõik mängud ühe võistkonnaga.

11. klassidest võitis 11.H ja 10. klassidest ülekaalukalt 10.M.

Superfinaalis kohtusid kõikide vanuseklasside võitjad omavahel, kus üldvõitjaks tuli 12.M.

12.M kohtus viimases mängus õpetajatega, mille võitsid õpetajad 😊

Võistlusi korraldasid valikaine „Liikumine ja tervis“ õpilased.

Leelo Paju, kehalise kasvatuse õpetaja

 

LÜGi õpilased olid edukad esseekonkursil „Minu keel“

Toimetaja tõlkebüroo, Eesti Keele Instituut, Eesti Emakeeleõpetajate Selts ja Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituut korraldasid emakeelepäeva puhul esseekonkursi „Minu keel“.

Esseekonkursile laekus väga palju vahvaid esseesid, kokku 140 tööd. Kokku valiti välja viis parimat tööd ja anti ka mitu eripreemiat. Eripreemia pälvisid ka meie kooli õpilased Miia Krips (10.H), Julia Snigurskaja (10.H), Sille Kolga (10.H), Anastasiya Chertova (11.H), kes saavad kingituseks raamatupoe kinkekaardi. Kõikide nende õpetaja on Tiina Brock.

„Oleme meeldivalt üllatunud, et õpilaste huvi esseekonkursi vastu oli nii suur ja tööde tase nii kõrge. Noorte arutlusi ja mõtteid oli väga põnev lugeda. Täname kõiki esseekonkursil osalejaid ja loodame, et nende huvi keeleteemade vastu ei rauge,“ kommenteeris Toimetaja tõlkebüroo tegevjuht Külli Kittus.

Auhindadega tunnustati ka kolme õpetajat, lisaks Türi ühisgümnaasiumi ja Hugo Treffneri gümnaasiumi emakeeleõpetajatele ka Läänemaa ühisgümnaasiumi emakeeleõpetajat Tiina Brocki, kelle õpilaste tööd paistsid silma väga hea keelekasutuse, analüüsioskuse ja  originaalsuse poolest.

Esseesid hindas kaheksaliikmeline žürii, kuhu kuulusid Eesti Keele Instituudiesindajad ja emakeeleõpetajad Kerli Rhede, Ivika Hein ja Kaja Sarapuu Eesti Emakeeleõpetajate Seltsist, samuti Tallinna ülikooli referent-toimetaja eriala tudengid ja Toimetaja tõlkebüroo toimetajad.

Esseekonkursi tulemusi näeb siit

Lisaks esitas vilistlane Katrina Lehis kolme neist auhinnatud esseedest emakeelepäeva ettelugemisel presidendi kantselei ees, kus 70 Eesti inimest loevad erinevaid eestikeelseid tekste. Lugemisaktsioonil osalesid tuntud ühiskonnategelased, haridus- ja teadusinimesed, kirjanikud, näitlejad, muusikud, kunstiinimesed, filmitegijad, sportlased ja paljud teised.

Loe ettelugemisest lähemalt ERRi veebilehelt

Vaata lugemismaratoni president Alar Karise Facebookist (vt 6:42:20)

Eripreemia pälvinud õpilaste tööd:

Minu keel – Julia Snigurskaja, Minu keel – Anastasiya Chertova, Minu keel – Sille Kolga, Minu keel – Miia Krips

Eriauhinna saanud tööd on üleval ka meie kooli 2. korruse stendil! Head lugemist!

 

Eesti Vabariigi 104. aastapäevale pühendatud kõnevõistlus

17. veebruaril toimus Läänemaa Ühisgümnaasiumis Eesti Vabariigi 104. aastapäevale pühendatud kõnevõistlus.

Seekordne kõnevõistlus oli erakordselt populaarne, kokku astus oma kõnedega üles 20 õpilast. Kõnetekste hindas žürii koosseisus: Tiit Salumäe (Eesti Evangeelne Luterlik Kirik, piiskop), Kristel Engman (Vabariigi Presidendi Kantselei, diplomaat ja vaimulik), Kaire Reiljan (Lääne Elu peatoimetaja), Imbi Paju (kirjanik), Karel Rahu (Läänemaa Ühisgümnaasium, lavakunsti õppejõud), Janne Rau (Tallinna Ülikool, üliõpilane-praktikant), Kalle Lõuna (Läänemaa Ühisgümnaasium, ajalooõpetaja). Esinejatele kõne teemat täpselt ette ei antud, žanriliselt oli tegemist pidupäevakõnega.

Võistlust modereeris Kalle Lõuna. Kirjanik Imbi Paju jagas õpilastele oma mälestusi meie vilistlasest Heino Noorest. Kõnevõistlust kommenteeris Imbi Paju järgnevalt: „Kõne on suur kunst, see ühendab, ülendab, ravib üksikinimest, perekonda, riike…. Nii tore oli olla selle kunsti kujunemise sees. Noori on hea kuulata ja neile on tore hoogu anda, neis on ehedat tunnet ja tarkust.“

Tulemused:

I koht Riin Katie McLave, 10.H, kõnega „Mis tähendab minu jaoks Eesti?”

Juhendaja Tiina Brock

II koht Kristofer Jalonen, 12.M. kõnega “Vabadus”. Eripreemia heinonooreliku esituse eest.

Juhendaja Monika Undo

III koht Miia Krips, 10.H, kõnega „Eestimaa kui minu võimalus”

Juhendaja Tiina Brock

IV koht Aliis Vatku, 12.M, kõnega „Mida tähendab olla eestlane?“

Juhendaja Monika Undo

V koht Birgitta Vare, 12.M, kõnega „Eestist Eestile, üdini ausalt“, Lääne Elu eripreemia.

Juhendaja Monika Undo

Riin Katie McLave kõne kantakse ette 24. veebruaril aktusel Toomkirikus, Kristofer Jaloneni kõnet kuuleme 21. veebruaril vabaõhu aktusel.

Imbi Paju kirjeldab parimaid esitlusi järgnevalt: „Riin Katie McLave, kes rääkis sellest, milline muinasjutuline maa Eesti talle senini on olnud ja kuidas talle teeb nüüd muret õpilaste negatiivsus, ajakirjandus, sallimatuse ja kurjuse õhutamine. Sellele vaatamata ta armastab Eestit, aga selle armastusega kaasneb nüüd see valu. Kõne väärtustas riiki, inimest ja üksteise hoidmise vajadust.“ Kristofer Jaloneni heinonooreliku kõne kohta kirjutas Imbi Paju: „Kõne tõi meelde Paul-Erik Rummo ajakirjas Looming 1968. aastal ilmunud julge luuletuse „Saatja aadress”, ka seal mainiti ära metsavennad. Tollal tõi see luuletajale kaasa poliitilisi probleeme. Nüüd on noor autor sama uljas ja leidlik, kui meie elav klassik. Meeldib, et noormees julgeb eristuda ja kasutada oma loovust.“

Kalle Lõuna, ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja

 

 

Loovkirjutajad kohtusid Kaie Ilvesega

Loovkirjutajad kohtusid 10. veebruaril lasteraamatukogu hubases talvetoas kirjaniku ja ajakirjaniku Kaie Ilvesega.

Kaie Ilves rääkis, kuidas saada paremaks kirjutajaks, kuidas arendada sõnavara. Retsept on lihtne: lugeda ja veel kord hästi palju lugeda. Sõnavara arendamisel tuleb appi näiteks sünonüümisõnastik. Oluline on jälgida ja märgata detaile. Retsepti üheks koostisosaks on  jalutamine, mis aitab ideid koguda, aga ka kirjutamiskrambist üle saada. Näiteks sündis just jalutuskäikudel Ilvese viimane luulekogu „Klaasipuhuja“. Kõik tunnis osalenud said mälestuseks kirjaniku autogrammiga luulekogu.

Paljud Kaie Ilvese luuletused on sündinud bussis ja kui märkmikku pole käepärast olnud, siis on ta luuletusi isegi bussipiletile kirjutanud. Seega, kunagi ei tohi unustada märkmikku!

Kaie Ilves kõneles ka kirjanikuks olemise telgitagustest ja sellest, milline kirjutaja peab olema ajakirjanik.

Kaie Ilvese juhendamisel tegid loovkirjutajad erinevaid kirjutamisülesandeid. Näiteks tuli juba ilmunud uudisele uus pealkiri mõelda, analüüsida katkendit  Mehis Heinsaare värskest „Ööpäevikust“ ajakirjaniku pilguga, anda Kaie Ilvese luuletuse sisu edasi ühe lausega. Kaie Ilves jagas ka õpilastele tagasisidet.

Aitäh lasteraamatukogule ja Kaie Ilvesele!

Õpilaste mõtteid

Nüüd tean, et kui linna peal on näha ajakirjanikku jalutamas, võib see tähendada, et ta mõtleb, kuidas uudist kirjutada.

Oli  tore kohtuda esimest korda kirjanikuga.

Tore, et sai järjekordselt klassiruumist välja ning huvitava inimesega tutvuda. Ülesanded olid toredad just sellepärast, et need polnud pikad ning erinesid üksteistest vägagi palju. Kaie jutt oli niivõrd sorav ja hea, et tund sai kuidagi liiga kiirelt läbi. Kõige rohkem teadmisi sain temalt ajakirjanike kohta.

Meeldis see, et saime ise kõik oma uued teadmised käikku panna ülesannete näol. Lisaks sain aimduse, milline ajakirjanikutöö välja näeb ning mida teha, kui ei tule ühtegi mõtet, millest kirjutada.

Mulle meeldis see kuidas kõik oli vabas vormis ja sai tunda ennast mugavalt.

Monika Undo, eesti keele ja kirjanduse õpetaja

 

 

Kätriin Vichterpal – 3. koht võistulugemisel

28.01.2022 toimus üleriigiline võistulugemine Hansenist Tammsaareni Albus juba 19. korda. See konkurss populariseerib noorte seas Tammsaare loomingu lugemist ja analüüsimist. Konkursil loeti peast kuni 5 min pikkusi katkendeid vabalt valitud Tammsaare teosest, võisteldi neljas vanuserühmas. Võistlesid V-VII kl; VIII-IX kl, X-XII kl ja täiskasvanud, sh vilistlased, (kutsekool, kõrgkool jt). Kätriin Vichterpal (12.H õpilane, juhendaja Tiina Brock) saavutas sellel võistulugemisel oma vanusegrupis 3. koha.

Läänemaa Ühisgümnaasium osales sellel konkursil esimest korda. Kooli esindasid Kätriin Vichterpal (12.H) ja Elise Tilk (11.H). Kätriin esitas Tammsaare lühijutu „Hea valitseja“ ja Elise miniatuuri „Laulik“.

Avamisel viis näitleja Eva Koldits läbi soojenduse, et võtta maha esinejate pinged. Esinesid Albu Põhikooli õpilased. Kõik vanuserühmad võistlesid samal ajal erinevates ruumides. Iga vanuserühma hindas eraldi 3-5-liikmeline žürii. Žüriiesimeesteks olid tuntud näitlejad, lavastajad, avaliku elu tegelased; liikmeteks suure staažiga hindajad koduvallast. Lõunavaheajal toimusid ekskursioonid giidi juhendamisel. Pärast lõunat andsid žüriide esimehed tagasisidet esinejatele ja juhendajatele. Autasu sai igas vanuserühmas kolm  esimest kohta ning kaks eripreemiat.

Üritust on toetanud Haridus- ja Teadusministeerium, SA A. H. Tammsaare Muuseum Vargamäel, JOL, EESELTS, kultuurkapital, Järva vallavalitsus, Albu Pk, MTÜ Kultuuri- ja Haridusselts, Üksmüts. TÜ Narva Kolledž. Projekti juht Enda Trubok.

Artikkel Järva valla lehel

Tiina Brock, emakeeleõpetaja

 

Loovkirjutajad käisid trükikojas

Loovkirjutajad käisid neljapäeval, 27. jaanuaril trükikojas, kus trükikoja köögipoolt tutvustas Vaike Linamäe. Vaike Linamäe rääkis, et trükikoda avati Haapsalus juba 1935. aastal ja on alates sellest ajast järjepidevalt tegutsenud, tõsi, erinevates hoonetes. Huvitav fakt oli veel näiteks see, et 1970ndatel töötas trükikojas üle 40 inimese.

Trükikojas tutvusid õpilased trükkimisprotsessiga. Võimalus oli näha, kuidas erinevad masinad töötavad. Näiteks kasutatakse jätkuvalt 19. sajandist pärit soonimismasinat.

Loovkirjutajad said kätte trükisoojad 6 sõna jutud, mis valmisid eelnevalt tunnis.

Ühtlasi juhtis Vaike Linamäe tähelepanu, millega tuleb arvestada, kui on soov midagi trükkimiseks saata, milliseid tüüpvigu tehakse.

Aitäh Vaike Linamäele!

Õpilaste mõtteid

Sellised kohtade külastamised on minu arust päris huvitavad. Meeldis, et see külaskäik ei veninud, omaniku jutt oli sorav ja lühike.

Mulle meeldis see käik selle poolest, et sain teada, kuidas vormistada enne pilti ja kuidas sinna tekst kvaliteetselt peale saada.

Õppekäik oli tegelikult täitsa tore, igal juhul oli huvitav uusi asju teada saada. Failide kohta käiv jutt oli igati kasulik.

Monika Undo, eesti keele ja kirjanduse õpetaja

 

Jääohutuskoolitus ehk kuidas kool inimesi tahtlikult uputab

13. ja 20. jaanuaril 2022 toimusid valikaine “Liikumine ja tervis” tundides jääohutuskoolitus, mida viisid läbi Haapsalu vabatahtlikud päästjad Vallo Vilta, Kaire Reiljan jt.

Esimene tund oli teoreetiline ja toimus klassiruumis. Nädal hiljem kogunesid õpilased Veskiviigi sadamas, kus viis julgemat õpilast panid selga spetsiaalse riietuse, millega oli võimalus hüpata ja „kukkuda“ läbi jää vette, et praktiliselt läbi mängida jääauku kukkunud inimese aitamist ja päästmist. Ülejäänud õpilased jälgisid õppust kaldalt, pildistasid ja filmisid ning kirjutasid kokkuvõtte õpitust.

Õpilased kirjutasid:

Kahe tunni jooksul õppisime jää ohutusest ja kuidas aidata inimest, kes on läbi jää vajunud. Esimesel tunnil anti meile viis erinevat jää paksust ja elusolendit nukkudena, siis me pidime sobitama nuku ja sõidukid jää paksusele, mis neid kannaks. Edasi anti meile jäänaasklid ja seletati, kuidas neid tuleks kasutada. Viimaseks õpetati, kuidas inimest mässida termosteki sisse. Teisel tunnil läksime kai äärde ja vaatasime, „kuidas kool inimesi tahtlikult uputab. Õppisime, kuidas käituda, kui oled ise läbi jää kukkunud ning kuidas aidata teisi sellises olukorras.

Koolitus oli vajalik selleks, et õpiksime ennast ning teisi aitama olukorras, kus keegi on läbi jää kukkunud. Järgmine aasta sooviksime kindlasti ka ise end ohverdada jääohutuse jaoks.

Elisabeth (10. LRS), Mia Rahel (10.H)

Kahe õppetunniga sain teada, et pikipragu vähendab jää tugevust 25% ja ristipragu  40% võrra.

Jää paksus peab olema vähemalt 10 cm, et inimest kanda. Kevadel ja sügisel ei pruugi isegi selline jää olla turvaline. Sain teada kuidas kasutada jäänaaskleid  – need tuleb panna kaela, kõige pealmise riietuse peale, et neid vajadusel takistuseta kätte saaks. Alkohol tekitab petliku sooja tunde.

Liikuda jääl tuleb eelnevalt käidud paikades, nii saab kindel olla, et jää kannab.

Samuti sain teada rohkem päästjate varustusest. Koolitus oli vajalik sellepärast, et selline situatsioon võib juhtuda igaühega.

Õnnetus jääl ei pruugi isegi sinuga juhtuda,  kuid teadmine kuidas tegutseda sellises olukorras võib teoreetiliselt päästa kellegi elu.

Arseni (10.M)

Jääohutuse koolitus pani meid kindlasti vaatama asju teise nurga alt kui varem.

Näiteks ei olnud me teadlikud varem sellest, et vette kukkudes lööb hinge kinni. Ja kui nt sõber või teine inimene läbi vajub, siis esimese asjana tuleb talle meelde tuletada, et ta õigesti hingaks.

Samuti jäi meile meelde, kuidas tuleb õigesti jääaugust välja tulla, et ohutum oleks. Jalad tuleb tõsta vee peale, kuna tavaliselt kipuvad jalad tõmbuma jää alla ja siis on palju keerulisem hakkama saada. Kui jalad on veepeale tõstetud, siis tuleb hakata end tõmbama jää peale. Kui see on õnnestunud tuleb rullida end august kaugemale ja peale rullimist tuleb nelja käpukil, keha võimalikult jää ligidal, hakata tagasi liikuma. Tark on liikuda sama teed tagasi, kust sa varem juba tulid, kuna siis sa enamvähem tead, kus kohas jää kannab. Liikudes teist teed edasi, liigud sa tegelikult teadmatuses ja võid uuesti läbi jää kukkuda.

Kui oled läbi jää kukkunud, siis heaks abivahendiks on tavalised võtmed (kui jäänaelu kaasas ei ole). Võtmed aitavad sind samuti august välja tõmmata.

Lisaks enne jääle minekut on vaja kindlasti teavitada sellest oma lähedasi ja öelda, mis kell umbes tagasi tulete ning kui võimalik, siis alati hoida telefon läheduses. Meeles on vaja ka pidada, et jää paksus peab olema vähemalt 10 cm. Tähtis on ka, mis jalanõusid kantakse. Kummikuid ei ole hea kanda, sest vette kukkudes neid ei saa jalast ära võtta ning siis on jääaugust raske välja tulla.

Jää peale minnes peab vältima ohtlikke kohti, kus jää võib nõrk olla, nagu nt kõrkjate kasvukohtades, jõe, oja ja jõe kitsenemis- või pöördekohtades.                                                                                

Mariin, Annely (10.LRS)

Leelo Paju, kehalise kasvatuse õpetaja

    

 

Loovkirjutajad käisid raamatukogus

20. jaanuaril käisid loovkirjutajad lasteraamatukogus. Bibliograaf Krista Kumberg, kes on raamatukogus töötanud juba 40 aastat, tutvustas õpilastele eelmise aasta menukeid ja nende edu saladust. Ühtlasi püüdis ta portreteerida tüüpilist laenutajat. Selleks on pisut vanem naisterahvas, kes loeb eesti uudiskirjandust.

Krista Kumberg rääkis ka raamatute avaldamisest, mis tänapäeval on lihtne ja odav, samas kui avaldamiskulud on viidud miinimumini, kannatab teose kvaliteet. Kumbergi meelest peaks autor alati arvestama oma teose lugejaskonnaga. Kumberg jagas mitmeid soovitusi, mida raamatu väljaandmise puhul peaks silmas pidama, tuues nii häid kui halbu näiteid.

Lisaks sai õpilastega õnged vette visatud. Nimelt luges Kumberg katkendi raamatust „Musta kaarna küüsis“, kus peategelane jätab raamatu vahele appikutse. Õpilased valisid raamaturiiulitelt oma kunagisi ja praegusi lemmikuid ja jätsid nende vahele lugemissoovitusi.

Õpilane Aliis: Eriti huvitav oli Krista Kumbergi kuulata, tal on alati huvitavad mõttekäigud ja jutul on hea puänt. Samuti mõte raamatute vahendusel omamoodi kirjasõbrale mõtete jagamisest on hea idee. Eriti tore oleks, kui see muutukski traditsiooniks.

Monika Undo, eesti keele ja kirjanduse õpetaja

 

2021

Sotsiaalsuuna õpilased osalesid kogukonnapraktikas

Kogukonnapraktika on programm, mille käigus õpilased siirduvad valitud vabaühendustesse lühiajalisele praktikale. LÜGis on praktika seotud sotsiaalsuuna ainega „Mina ja kogukond I“.

10.S ja 11.S õpilased tegid tutvust vabatahtliku tööga Haapsalu Hoolekandekeskuses, Läänemaa Toidupangas, Läänemaa loomade varjupaigas, Innovatsioonikeskuses Innokas, Sihtasustuses Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid ning Taebla Noortekeskuses.

Üks huvitavamaid praktikaid toimus Sihtasutuses Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid, kus praktikant Andreas Võttin aitas korrastada ja puhastada Haapsalu vanalinnast arheoloogiliste kaevamiste käigus leitud loomaluid ja esemeid. Noormees kaalub edaspidigi arheoloogiaga tegelemist.

Varjupaikade MTÜ Läänemaa loomade varjupaigas tegelesid noored kasside sotsialiseerimisega ja aitasid nende eest hoolt kanda.

Haapsalu Hoolekandekeskuses tegelesid praktikandid sealsete noorte ja lastega. Praktikandid suhtlesid ja mängisid nendega ning aitasid töötajatel valmistada õppevahendeid.

Taebla Noortekeskuse praktikandid organiseerisid kogukonnanoortele ühe suure ja muljetavaldava halloween´i peo.

Läänemaa Toidupanga tegevuses osalenud noored kogusid abivajajatele toiduaineid, jagasid toidupanga tegevust tutvustavaid materjale ning aitasid süüa valmistada.

Innovatsioonikeskuses Innokas praktikal käinud noored aitasid korraldada fantaasiarobotite võistluse.

Kogukonnapraktika õnnestus vaatamata kehtivatele piirangutele ja noored said tänuväärse kogemuse, aidates erinevaid kohalikke vabaühendusi.

Projekti üleriigiliseks koordineerijaks on Eesti Noorteühenduste Liit. Läänemaa Ühisgümnaasiumi õpilased on programmis osalenud seitse aastat.

Kalle Lõuna, ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja, sotsiaalsuunajuht

 

 

Jõuluball “Sinuga maailma teise otsa”

Balli bänd: James Werts World Project

Esinejad: Anastasia Nevski, Getter Puu, Annmari Raud, Ralf Lamp, Luise Türnpu, Katarina Sits, T-Stuudio ja 12.M klass

Õhtujuhid: Karel Rahu ja Siim Jürise

DJ Rasmus Kuslap

Valgus: Remo Sirila

Heli: Tiit Maivel

Fotograaf: Markus Sein

Projektijuhid: Elisabeth Sild, Karlote Karm, Luise Türnpu

Vaata pildigaleriid siit

 

Läänemaa Ühisgümnaasiumi ja Haapsalu Põhikooli õpilaste kontsert Jõulu eel Jaani kirikus

Neljapäeval, 9. detsembril toimus Haapsalu Jaani kirikus kontsert Jõulu eel, kus esinesid nii Läänemaa Ühisgümnaasiumi kui ka Haapsalu Põhikooli õpilased.

Kontserdi aitasid ette valmistada ja laulud esinemiskõlbulikuks harjutada muusikaõpetajad Karin Lükk-Raudsepp ja Ilona Aasvere.

Loe meie abiturientide muljeid kontserdist – Johannes Jakobsoni oma siit ja Geily Sillaste oma siit

Karin Lükk-Raudsepp, muusikaõpetaja, noortekoori juhendaja

 

 

LÜGi noormehed on Läänemaa Koolispordi Liidu meistrid korvpallis

Läänemaa Koolispordi Liidu meistrivõistlused 10.-12. klassidele toimusid 15. detsembril Wiedemanni spordihoones. Osalesid Noarootsi Gümnaasium, Haapsalu Kutsehariduskeskus ja Läänemaa Ühisgümnaasiumi kaks neidude ja kaks noormeeste võistkonda.

Peale pikka ja pingelist võistluspäeva saavutasid noormeestest I koha LÜGi I võistkond koosseisus Erko Puskar, Martin Vatku, Robin Särg, Heinrih Heintalu, Markkus Kõre, Mauri Siider, Kert Kallas ja Kaspar Kariste, kes esimeses mängus alistasid LÜGi II võistkonda 21:8, seejärel Haapsalu kutsehariduskeskust 25:7 ja Noarootsi gümnaasiumi 14:10. III koha sai LÜGi II võistkond.

Neidudest saavutas esikoha Noarootsi gümnaasium, kes alistasid väga tasavägises mängus LÜGi II võistkonda 10:9 ja  LÜGi I võistkonda 9:7. Teise koha sai LÜGi I võistkond ja III koha LÜGi II võistkond.

Leelo Paju, kehalise kasvatuse õpetaja

 

Selgusid omaloomingukonkursi „Minu Haapsalu“ võitjad

Omaloomingukonkursi „Minu Haapsalu“ võitjad on Aliis Vatku (12.M), Laura Rouhiainen (12.H) ja Rageri Keelus (10.M). Eripreemiad said Annmari Raud (12.H), Rahel Aurelia Strauss (12.H) ja Ralf Lamp (10.M).

Laupäeval, 4. detsembril toimus Lääne Maakonna Keskraamatukogu lugemissaalis omaloomingukonkursi „Minu Haapsalu“ lõpuüritus. LÜGi õpilastega olid kohtuma tulnud kirjanikud Adam Cullen ja Aidi Vallik. Autorid rääkisid kirjutamisest, Haapsalust, kirjanikuks olemisest, oma Haapsalu kirjutistest. Ühtlasi valisid Cullen ja Vallik välja parimad Haapsalu-teemalised eesti haikud (4+6+4 silpi).

Meie õpilaste looming mõjus kirjanikele inspireerivalt. Näiteks kirjutas Adam Cullen pärast pikemat vahet taas Haapsalu-teemalisi haikusid, neid luges ta kohtumisel ette.

Kõik konkursil osalejad said Adam Culleni autogrammiga haikukogumiku „Väikses linnas“, võitjad ka Aidi Valliku autogrammiga „Minu Haapsalu“. Eripreemia omanikud said kingiks Adam Culleni esimese luulekogu „Lichen/Samblik“ ja Aidi Valliku „Imelood“.

Lõpuüritusel vaatasime Haapsalu-teemalistest haikudest valminud videot, kuulasime Aliis Vatku 10. klassis kirjutatud ja toona Enno omaloomingukonkursil auhinnatud Haapsalu-ainelist lustlikku, kohati sürrealistlikku lugu Rahel Aurelia Straussi esituses, maiustasime. Kuna on advendiaeg, siis ei saanud üle ega ümber piparkookidest, mandariinidest ja glögist.

Õpilastel jagus ürituse kohta vaid kiidusõnu, seda peeti harivaks, ägedaks ja meeleolukaks, loovust arendavaks. Meeldis, et sai tutvuda kaasõpilaste töödega video vahendusel. Kuna lõpuüritusele tuli ka gümnasiste, kes ise võistlusel ei osalenud, kuid soovisid kirjanikega kohtuda, siis nendelt jäi kõlama mõte, et „miks me küll ise haikusid ei kirjutanud“. Lisaks toodi välja, et kirjanike sõnad  motiveerisid kirjutamisega jätkama. Tõsteti esile Aidi Valliku ja Adam Culleni väga head jutustamisoskust. Kiideti raamatukogu hubast ja mõnusat keskkonda, mis oli just see õige säärase ürituse läbiviimiseks.

Konkursile esitatud tööde juhendajad olid eesti keele ja kirjanduse õpetajad Tiina Brock ja Monika Undo.

Omaloomingukonkurss toimus Haridusministeeriumi ja Haapsalu Linnavalitsuse huvihariduse ja huvitegevuse projekti toetusel koostöös Lääne Maakonna Keskraamatukoguga.

Fotode autorid: Tiina Brock, Ilme Sepp ja Monika Undo

Vaata pildigaleriid siit

Vaata videot siit

Loe Aliis Vatku Haapsalu-ainelist lugu siit

Loe konkursi kohta siit

Monika Undo, eesti keele ja kirjanduse õpetaja

 

Õpilaskonverents „Terves kehas terve vaim“

19.11.2021 toimus Läänemaa Ühisgümnaasiumis õpilaskonverents „Terves kehas terve vaim“, kus osalesid meie kooli valikaine „Liikumine ja tervis“ õpilastele lisaks veel õpilased kuuest Läänemaa koolist. Konverentsi moderaator oli Haapsalu Wiedemanni Gümnaasiumi endine õpilane Margus Luik, kes on Tallinnas Kristiine Gümnaasiumi kehalise kasvatuse õpetaja ja vabal ajal töötab õhtujuhina ning on 25-kordne Eesti meister käimises.

Konverentsil rääkis Tartu Ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi liikumislabori juhataja, tervisekasvatuse lektor Merike Kull erinevatest liikumisuuringutest ja liikuma kutsuva kooli eesmärgist. Loengus rõhutas lektor, et kehaline aktiivsus toetab vaimset töövõimet ning parandab tähelepanu ja mälu.

Haapsalu kolledži tervisedenduse eriala tudeng Kairi Sule tõi oma  ettekandes välja tervisliku toitumise põhitõed ja sama eriala üliõpilane Allan Hallik korraldas sarnasel teemal mängu „Läänemaa kõige teadlikum noor toituja“, mille võitis meie kooli 10.M klassi õpilane Helena Kase. Kolledži tudeng Taire Ojala käsitles kehakaalu teemat ning rõhutas, et meie tervis on kallis vara ja mõistlik on seda hoida, mitte tegeleda tagajärgedega! Kullamaa kooli huvijuht Pirja Laanemets tutvustas Villem Mihki uurimust koolikiusamisest ja Mari-Ann Liidemaa tööd ärevushäiretest ja nendest ülesaamisest.

Ettekanded vaheldusid aktiivsete liikumispausidega, mida koolitajad soovitasid kasutada ka erinevates koolitundides.

Tervisekonverentsil oli hea võimalus tutvustada meie kooli uut ja põnevat tervisesuunda Läänemaa põhikoolide õpilastele. Õpetajad Rea Raus ja Leelo Paju tegid lühikokkuvõtte tervisesuuna kursustest ja kutsusid huvilisi uuel õppeaastal meie kooli õppima.

Konverentsi teine osa, peale terviseampsu, algas mõttetalgutega, kus osalejad arutlesid gruppides selle üle, mis tooks koolipäeva liikumist juurde, mis takistab seda tegemast ning kuidas õpilased saaksid ise olukorda paremaks muuta. Kokkuvõttes oli suur osa õpilasi seda meelt, et liikuda tuleks rohkem, rohkem võiks olla ka kehalise kasvatuse tunde ja need võiksid olla intensiivsemad. Sooviti paremaid sportimistingimusi, liikumisvahetunde ja erinevaid liikumisüritusi.

Konverentsi lõpetas Läänemaa tervist edendavate koolide koordinaator Mai Jõevee kõigi asjaosaliste tänamisega.

Tagasiside meie kooli õpilastelt:

„Sain palju tõestust, et aju töötab paremini pärast füüsilist koormust. Päevas peab liikuma vähemalt 60 minutit. Luid saab tugevaks näiteks hüppavate harjutustega. Umbes 25% õpilastest liiguvad piisavalt.“

„Mind motiveeris kõige rohkem see, et virgutusvõimemist tuleb teha tihedamini, kui mina seda teinud olen. See aitab ka paremale tervisele kaasa.“

„Sain teada, et suurem osa Eesti noortest ei liigu piisavalt. Peaks liikuma vähemalt tund päevas ja kolm korda nädalas ka tegema trenni, kuid ainult veerand uuringus osalejatest suutis selle normi täita.“

„Liikumine enne ülesannete lahendamist soosib paremat tulemust.“

„Sain teada erinevas vanuses õpilaste liikumisaktiivsuse kohta ning ülekaaluliste laste arv Eestis on liiga suur.“

„Et tuleb liikuda iga päev vähemalt 60minutit keskmise kiirusega ja vähemalt 3 korda nädalas liikuda nii, et sa higistad ja hingeldad.“

„Noored lapsed peaksid rohkem liikuma, trenni tegema. (miinimum 1h päevas)“

„Ma sain teada et 20 minutit jalutamist võib tuua paremaid tulemusi ülesannete lahendamisel“

„50% taldrikust võiks olla roheline. Söö vähemalt 5 korda päevas juur- ja puuvilju. Süsivesikud ei ole suhkur. Söömiste kordade vahed võiksid olla 3-4 tundi. Söö vähemalt 3 korda päevas.“

„Söö regulaarselt, suurte toidukordade vahel peab võtma vahepala, et vältida kontrollimatut näksimist, ära liialda suhkru ja süsivesikuterikka toiduga, tasakaalusta menüüs toidurasvad ja tarbi iga päev rohkesti värsket.“

„Kindlasti peaks, sest see oli hästi korraldatud ja ei tekkinud kordagi seda tunnet, et ei jaksa rohkem kuulata ja see võiks juba läbi saada. See tõstis palju õpilaste teadlikkust ning kui teha veel selliseid, aga muu teema kohta, siis saaksid õpilased veelgi targemaks.“

„Õppides gümnaasiumis, tunnen nagu polekski enam koolikiusamisi, sest ei puutu kokku ise ja pole ka kaas õpilaste seas seda näha, kuid tuleb välja, et need pole kadunud veel mitte kuhugi ning on igal hetkel aktuaalne teema.“

„Mäng, kus saime käemärguannetega vastata vastuseid ja need kes valesti vastasid pidid istuma, sest seal mōtlesin kõige rohkem kaasa ja kõik küsitud küsimuste vastused jäid ka meelde. Kodus küsisin ka emalt, et kas tema teab nende vastuseid.“

„Mulle meeldiski mõttetalgud, sain arutada teiste õpilastega, mis puudused on koolis ja koolil, et me ei saa liikuda piisavalt, kui poleks olnud mõttetalguid, ma ei teaks kuidas hakata toimetama, ennast rohkem liikuma pannes ja mida ma saaksin hakata tegema, et ka teisi rohkem liikuma panna.“

„Kõige rohkem meeldiski see, et räägiti tänapäeval kaasnevatest tõsistest probleemidest ja nende lahendustest. See oli väga hariv ning huvitav.“

„Elulised näited mitmes teemas, sest neid on kõige huvitavam kuulata.“

Leelo Paju, kehalise kasvatuse ja valikaine Liikumine ja tervis õpetaja

Vaata fotogaleriid siit

 

11.MA ja 11.MS klassil käis külas kunstnik Tiiu Randmann-Mihkla

26. novembril külastas 11.MA ja 11.MS klassi eesti keele tundi kunstnik Tiiu Randmann-Mihkla. Kuna on hingedeaeg, siis oli just sobiv moment rääkida Tiiu Randmann-Mihkla ja muusik Antti Kammiste linnagaleriis olevast installatsioonist „Hingede aeg“.

Lisaks tutvustas Randmann-Mihkla oma luulekogu „Taevased lood“, mis ilmus just „Hingede aja“ raames. Õpilased lugesid autori luulet värskelt avaldatud kogust. Meie õpilaste esitustest oli kunstnik hinge põhjani liigutatud.

Veel kõneles Tiiu Randmann-Mihkla, kuidas üldse sünnib üks näitus, milline on protsess ideest teostuseni. Vast oligi kõige üllatavam, et see võib võtta aega mitu aastat.

Tegime ka rühmatööd ja püüdsime tabada kaasaegse kunsti olemust, tõlgendasime kunstiteoseid ja arutasime, mida on vaja selleks, et aru saada kaasaegse kunsti olemusest.

Aitäh, Tiiu Randmann-Mihkla, et leidsid aega luulest, installatsioonist ja kunstist rääkida!

Õpilaste arvamused:

Vahva on, kui inimene on hingega asjas ning naudib oma tööd.

Väga huvitav oli kuulata ja kordagi ei tekkinud tahtmist telefoni näppida.

Tiiul on hoopis teine vaade kunstist.

Mulle meeldib, kuidas kunstnikud julgustavad teisi silmaganähtavast kaugemale mõtlema.

Kõige rohkem meeldis rühmatöö ja pärast nende võrdlemine. Kõigil olid nii erinevad mõtted, mille peale poleks ise osanud tullagi. Meeldis, et räägiti ka kunstiteoste tähendusi, kuidas need valmivad.

On alati tore näha inimesi, kes päriselt naudivad seda, mida teevad.

Aitäh, et leidsid aega tulla rääkima!

Huvitav oli kuulda, kuidas kogu see protsess käib, ma poleks uskunud, et see mitu aastat aega võtab.

Au oli lugeda luuletusi autorile, kes need lõi.

Rohkem kohalikke inimesi, kes tegelevad huvitavate asjadega, võiks meid külastada.

Maagiline.

Mõnus oli esitada Tiiu Randmann-Mihkla luuletusi temale otse reaalajas.

Monika Undo, eesti keele ja kirjanduse õpetaja

 

 

PLAYBACK GALA 2021

GRAND PRIX:

VÕLV – The Roop “Discoteque”

LAUREAADID:

10.H – My Chemical Romance “Helena”

11.H – High School Musical “Stick To The Status Quo”

Naised (Anastasia Nevski, Annmari Raud, Getter Puu) – Nelly Furtado “Maneater”

PUBLIKU LEMMIK:

12.M – Ricky Martin “Livin´ La Vida Loca”

PARIM NAISSTAAR – Anastasia Nevski

PARIM MEESSTAAR – Mart Villem Kelner

ERIPREEMIAD:

Erko Puskar

Rasmus Kuslap

Märt Õiglas

Annabel Alemaa

Jasper Klippberg

10.M – Oliver Tree & Little Big „Turn It Up” feat.Tommy Cash

Žürii: Kai Tarmula, Karoline Suhhov, Karmel Naudre, Antti Kammiste, Siim Birk

Õhtujuhid: Eliis-Maria Koit, Katarina Sits, Karel Rahu

Valgus: Remo Sirila (Maivel heli- ja valgustehnika)

Tehniline tugi: Indrek Viiret, Demis Teral, Silver Loorens, Roland Luhaväli, Rasmus Valdmann, Henry Viiret, Liisi Suitsberg, Annely Maide, Jan-Erik Niit, Patrick Püve ja Sixten Kaljuste (Minu Rada TV)

Fotod: Markus Sein

Vaata pildigaleriid siit

Klassidevahelised korvpallivõistlused

Nagu igal aastal toimusid LÜGis ka sel aastal klassidevahelised korvpallivõistlused. 17. novembril peetud võistlused olid seekord pisut teistmoodi kui tavaliselt. Sel korral mängiti poolel väljakul 3×3 võistkondades ühe korvi all ning mängu aeg oli 10 minutit.

Võistluseid alustasid 12. klasside õpilased sopsuvõistlusega ning seejärel 3×3 mänguga, võitjaks tuli 12.M, kes võitis kokkuvõttes ka sopsuvõistluse 13 korviga.

Võistlemist jätkasid 11. klasside võistkonnad samuti sopsu viskamisega, millele järgnesid mängud. Võitjateks osutusid 10.MA õpilased.

Viimastena võistlesid 10. klassid. Tulemused olid üsna tasavägised, kuid võidu saavutas siiski 10.H.

Superfinaalis võistlesid kõik eelnevalt nimetatud klassid, superfinaali võitis 12M.

Parimad klassid said enda valdusesse rändkarikad ja kringlid. Tänud kõigile korraldajatele – liikumise ja tervise valikaine õpilastele ning võistlejatele ja vaatajatele.

Tekst ja fotod Diana Snigurskaja, 10.H õpilane

Vaata pildigaleriid siit

 

LÜGi õpilased osalesid väitlusturniiril START 2021

Turniiril väideldi teemal “Riiklikud lõpueksamid tuleks ära kaotada“. Väitlus toimus Zoomi videokeskkonnas ja selles osales 45 võistkonda. Väideldi keskkoolide väitlusformaadi alusel. Korraga oli vastamisi kaks võistkonda, mis püüdsid tõestada enda teema jaatust või eitust. Väitlust hindasid Eesti Väitlusseltsi kohtunikud, kes andsid hiljem osalejatele ka tagasisidet.

Meie koolist osalesid turniiril Kaisa Mannert, Daniel Kuldmeri, Karel Markus Rääli, Ralf Lamp, Mark Marcel Schwindt, Lisandra Sommerman.

Individuaalselt tunnistati meie parimaks väitlejaks Lisandra Sommermann, ent ka kõik ülejäänud meie  väitlejad pälvisid tänukirja eduka osalemise eest.

LÜGi õpilasi aitasid ette valmistada  Eesti Väitlusseltsi treenerid Tuule Sõber ja Michelle Kiik. Just nemad viisid läbi ka võistlustele eelnenud  koolitusprogrammi Argument 2021, mis toimus 16.-17. oktoobril ja 5.-7. novembril. Sellel koolitusel osalesid Maarja-Luisa Adelman, Miia Krips, Uku Viispert, Ralf Lamp, Mark Marcel Schwindt, Lisandra Sommerman, Karel Markus Rääli, Daniel Kuldmeri, Anni Metssalu ja Kaisa Mannert. Koolituse käigus õpiti argumenteerimise, kriitilise mõtlemise ning selge eneseväljenduse oskuseid.

Maarja-Luisa Adelman vahendas enda emotsioone järgnevalt: „Päevad olid küll pikad, aga need läksid kiirelt kuna mängisime vahelduseks erinevaid mänge. Seltskond muutus avatuks, kõik julgesid vabalt suhelda ja teemade üle arutleda. Saime väga laheda kogemuse, mis tuleb kindlasti edaspidises elus kasuks.”.

Väitlusprojekti toetas SA Archimedese noorteagentuur Erasmus+ programmist.

Kalle Lõuna, ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja, sotsisaalsuuna juht

 

Spordinädal

Selle õppeaasta aktiivne spordinädal (27. september – 1. oktoober) Läänemaa Ühisgümnaasiumis on jõudnud lõpule. Liikumise ja tervise valikaine õpilased olid ette valmistanud erinevaid sportlikke tegevusi, mida korraldati koolihoovis. Paralepa metsas toimus sügisjooks ja orienteerumine, kus õpilased osalesid aja peale.
Spordinädalat korraldati LÜGis seitsmendat korda.

Õpetajad/koolitöötajad olid kõige osavamad „Nael pakku“ võistlusel – pakust jäi välja 0,2 cm naelast.
Discgolfis olid kõige osavamad viskajad 11.H klassist – 13 korvi 32 kettast.
Lauatennises olid parimad 12.H klassi õpilased – 66 korda suutsid palli lüüa üle võrgu (2 minuti jooksul).
Kõige aktiivsema klassi tiitel kuulub sel aastal 10.H klassile, II koht 11.LR klassile ja III koht 11.MS.

Orienteerumispäeval oli kohal 100% õpilastest 11.LR klassist!

Orienteerumise parimad neidudest:
1. Briti Elise Jõpiselg (11.H) ja Mia Mai Muru (11.LR), 2. Martina Muld (11.H) ja Luise Türnpu (11.H), 3. Anastasia Nevski (12.H) ja Marie Keldrima (12.H)

Orienteerumise parimad noormeestest:
1. Aron Pähkel (11.MA) ja Kert Kallas (11.MA), 2. Oliver Metsar-Villakov (11.LR) ja Kevin Nurme (11.LR), 3. Robin Särg (12.M) ja Kaspar Kariste (12.M).

Sügisjooksu parimad neidude 2000 m –  1. Martina Muld (11.H klass), 2. Annely Bankier (10.LRS), 3. Lisandra Sommerman (10.M)

Noormeest 3000 m jooksu parimad – 1. Carl Marten Aru (11.MS), 2. Erko Puskar (12.M), 3. Robin Särg (12.M).

Martha Aavisto, 11.MS õpilane

Vaata pildigaleriid siit

Spordinädala lauatennis

 

12.M klassil oli külas Katre Kasemets Eesti Keele Instituudist

28. septembril andis 12.M klassile Zoomi vahendusel eesti keele tundi Katre Kasemets Eesti Keele Instituudist. Kasemets keskendus selgele sõnumile. Katre Kasemets juhtis tähelepanu tüüpvigadele, mida sõnumi edastamisel tihtipeale tehakse. Lisaks rääkisime sellest, milline on selge kirjutamise protsess. Samas jagas Kasemets näpunäiteid, kuidas paremini, selgemini kirjutada, seda enam, et tekstiloomega puutume tänapäeval üha rohkem erinevates situatsioonides kokku.

Tunnis tegime ka praktilisi harjutusi, näiteks kohendasime lauset „Annan lühikese ülevaate meie lõunapoolse naaberriigi Läti Vabariigi pealinna Riia teatrielust“.

Tund oli sisukas ja kõiki ülesandeid kahjuks valmis ei jõudnudki. Jätkame teisel korral. Siit ka järeldus, et hea teksti koostamine nõuab aega ja kannatlikkust.

Mõtteid õpilastelt:

Oli huvitav ja sisukas tund.

Tore, et slaididel oli palju näiteid.

Selline teema oli vajalik.

Kahju, et ajast puudu jäi.

Tund oli õpetlik.

Aitäh Katre Kasemetsale selle võimaluse eest!

Monika Undo, eesti keele ja kirjanduse õpetaja

 

Sinilinnuaeg

SINILINNUAJA LÕPUKS – 24. septembriks – sirgusid meie uued tibud kauniteks sinilindudeks.

Selle ühe värvika nädalaga said erinevad lennud omavahel lähemat tutvust teha ning just kümnendikele oli see suurepäraseks võimaluseks läbi erinevate seltskonnamängude ning etteastete (olgu see siis munalaul või –tants!) oma lennukaaslasi paremini tundma õppida. Nädala tipphetk oli muidugi neljapäevaõhtune retk: kinnisilmi läbi pimeda koolimaja kolonnides liikumine, põgenemistuba, takistusrada, raskendatud kujul pranglimine, pöörane „just dance” ja muidugi kõigi lemmik Kahoot! Pärast „15 magamata ööd“, mida kõik entusiastlikult kaasa laulusid (rohkem vist abituriendid kui kümnendikud) anti sinilinnuks saamise vanne. Reede hommik sisaldas abiturientide poolt esitatud üllatusi, pärast mida said pidulikult riides kümnendikud läbi oma nime ja allkirja pärgamendile jäädvustamise, rituaalimõõgaga ristimise ja mõnusa nuki saatel ametlikult sinilinnuks!

Liisa Lehtla, 12.S õpilane

Vaata pildigaleriid siit

 

 

Kohtumine Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli tegevusjuhendajate eriala tudengitega

21.09.2021 toimus valikaine Liikumine ja tervis tunnis, kooli aulas kohtumine Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli tegevusjuhendajate eriala 3. kursuse tudengitega. Meie kooli vilistlane Marita Türkson koos 6 kursusekaaslasega tutvustas projekti raames tegevusteraapia eriala, mille eesmärgiks oli laiendada tegevusteraapia eriala tuntust ja anda õpilastele mõtlemisainet kõrgkooli valikul ning tutvustada edasiõppimise võimalusi.

Tunni esimeses osas tutvustasid tudengid tegevusteraapia eriala esitlusena ning näitasid õppevideot. Tunni teises osas näidati tegevusterapeudi töös kasutatavaid teste ning erinevaid  hindamisvahendeid. Õpilased katsetasid liikumist ratastooliga aulast muusikaklassi ja tagasi, mis valmistas päris palju raskusi. Prooviti karkudel kõndimist ja suhkruhaigete tüsistusena tekkinud nägemispuudega inimeste nägemisulatust matkivad erinevaid prille. Parkinsoni tõvega kaasnevat liigutusvõimet (motoorsed sümptomid) ehk värinaid kätes oli võimalik ette kujutada vastavate kinnastega, mis tekitasid värinaid kätes.

Tunni lõpus jagasid tudengid flaiereid ja kutsusid meie kooli õpilasi Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õppima.

Tagasiside õpilastelt: „Sain teada, et tegevusteraapia tegeleb inimese vaimse ja füüsilise seisundi parandamisega. Nad selgitavad välja inimese tegevuslikke võimeid ja proovivad teda aidata. Näiteks inimestele, kellel on halb silmanägemine soovitavad nad erinevaid värvikombinatsioone, mis paistavad neile hästi silma ja ei lase neil viga saada, näiteks soovitavad nad panna mustale alusele valge taldriku, et nad näeks, kus see on. Sain teada ka üleüldiselt inimeste probleemidest ja nende raskusastmest. Arvan, et see eriala mulle ei sobiks, sest mul ei oleks piisavalt kannatust, et oodata ja näha, et mu abist tulemusi tekiks. Soovitaksin tegevusteraapia õppimist inimesele, kes on kannatlik, sihikindel, viisakas ja tahab inimesi väga aidata.“

„Ma sain teada selle olemasolust ning tegevusvaldkondadest. Mulle võiks selline eriala sobida, kuna ma olen ise väga füüsiliselt aktiivne ning hea empaatiavõimega. Soovitaksin seda väga ka teistele selliste omadustega inimestele, kes on tervisest, meditsiinist ja teiste aitamisest huvitatud.“

„Sain teada, et tegevusterapeut tegeleb inimeste abistamisega nii füüsiliselt kui ka vaimselt, nõustab psühholoogiliselt ja aitab ka erivajadustega lapsi. Mina arvan, et selline eriala võiks mulle isegi sobida, sest mulle meeldib inimesi aidata, kuid see ei oleks kindlasti mu esimene valik. Soovitaksin tegevusterapeudi eriala inimestele, kellele meeldib teisi aidata ja nendega tegeleda ning tuge pakkuda.“

Leelo Paju, kehalise kasvatuse õpetaja

Vaata pildigaleriid siit

 

11.MA ja 11.MS klassi Enno nädal

Külastasime 11.MA ja 11.MS klassi kirjandustundides Ennoga seotud paiku. Käisime raamatukogus, kus Ilme Sepp rääkis lugusid Ennost ja sai käes hoida Ennole kuuluvaid esemeid ning luuletuste originaale.

Õpilaste mõtteid:
Meeldis see, et nägime Ennole kuulunud asju ja saime neid ise käes hoida.
Meeldis Ennoga seotud kohtade külastamine, luuletuste lugemine tema auks.
Meeldis raamatukogus käik ja Ennoga seotud esemete ja lugudega tutvumine.

Enim üllatas, et raamatute ostmiseks hoidis Enno raha kütte pealt kokku ja pigem külmetas kodus.
Enim üllatas, et lasteluulet kirjutades oli Enno täiesti teine inimene.

Enno oli geenius omas mahlas, endasse sulgunud, kuid kirjasule kätte võttes muutus suurepäraseks ekstravertseks sõnaseadjaks. Ta oli lillelallerade, luuletuste ja toredate mõtete külvaja.

Monika Undo, eesti keele ja kirjanduse õpetaja

Vaata videokokkuvõtet siit

 

Ajarännak 1991. aastasse

Ajarännak on Eesti Rahva Muuseumi ning Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetuse Seltsi poolt algatatud projekt, mille käigus kehastutakse teatud ajastu inimesteks ja elatakse sisse kunagisse õhustikku. Läänemaa Ühisgümnaasiumi õpilased osalevad selles projektis kolmandat korda. Eelmistel kordadel on meie õpilased rännanud aastasse 1920 (Tartu rahu sõlmimine) ja 1869 (esimene üldlaulupidu).

Käesoleval aastal toimus õpetajate Kalle Lõuna ja Karl Heina juhendatud ajarännak 13. septembril. Selles osalesid 10.S , 12.M, 12 H ja 12.LRS õpilased.

Seekord rännati 20. augustisse 1991. See on aeg, millal Moskvas oli käimas augustiputš ja RESKi korraldusel püüti võimude poolt võtta kontroll üle ka impeeriumivastases Eestis.

Ajarännaku käigus lavastati Wiedemanni tänava koolimajas toimunud vilistlaste kokkutulek. Õpilased kehastusid  erineva tausta ja elusaatusega vilistlasteks või õpetajateks.

Osalejad jagasid enda mälestusi kooliajast ning mõtteid ja tundeid kaasajast (st aastast 1991).

Keskustelu katkestasid ärevad teated Tallinnast, nimelt olid Pihkva dessantdiviisi võitlejad jõudnud teletorni juurde ning asusid seda ründama. Mida teha? Järgnesid arutelud klassides, mille tulemusena enamus osalejatest olid valmis minema koheselt Tallinna, et näidata maailmale oma vabadustahet. Sündisid  loosungid ja nõudmised, mida kavatseti anda edasi välisajakirjandusele. Mõned radikaalsemad ideed, näiteks Molotovi kokteilidega tankide vastu minemine hinnati ebamõistlikuks.

Lõpp oli sama õnnelik kui päriselu, augustiputš kukkus läbi ja Eesti Vabariigi riiklik iseseisvus taastati.

Loomulikult ei ole ajas tagasirändamine kerge ja sellest tingituna esines ka pisiäpardusi. Nii kutsus  üks rahvuslikult meelestatud noor kirglikult kaitsma Tallinna tuletorni

Kahtlemata oli ajarännak õppevorm, mis erines tavapärasest ja sundis noori mõtlema teistmoodi. Ja see, et 20. augustil 1991 kaitsti ikka teletorni, jääb õpilastele meelde igaveseks.

Ajarännakuks valmis ajalooklassis ka väike näitus 1991. aastast, milles tuletati meelde tollast eluolu. Osalejatele näidati 20-minutilist katkendit koolis samal ajajärgul toimunud vilistlasaktusest.

30 aastat tagasi läksid Haapsalu koolinoored  reaalselt Tallinna kaitsma meie iseseisvust. Tegemist oli  fotoring „Peegel“ liikmetega. Paraku on see ka kogu teadaolev info. Kui keegi teab täpsemalt, kes konkreetselt Tallinnas käisid ja mis sai ülesvõetud fotomaterjalist, palume anda sellest teada õpetaja Kalle Lõunale:  kalle.louna@lyg.edu.ee.

Elagu Eesti!

Kalle Lõuna
ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja, sotsiaalsuuna suunajuht

Vaata pildigaleriid siit

Fotod: Malle-Liisa Raigla

E
T
K
N
R
L
P
01
02
03
04
05
06
07
08
09
10
11
Praegune kuupäev
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
01
02
03
04
05


2023-2025


2020-2021

keyboard_arrow_up