close

E
T
K
N
R
L
P
29
30
31
01
02
03
04
05
06
07
08
09
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
Praegune kuupäev
24
25
26
27
28
29
01
02
03


2023-2025


2020-2021

Majandussuunda ootame õppima neid, kes tahavad olla ettevõtlikud ja huvituvad toimivatest majanduse seaduspärasustest. Selle suuna läbimine toetab õpingute jätkamist majanduskoolis või kõrgkoolis majanduserialadel. Selles suunas saab omandada teadmisi ja oskusi ning julgust, et gümnaasiumi lõpetamise järel luua oma firma.

Majandussuuna suunapäevad ja -üritused

2023/2024

Tallinna 32. Keskkooli ja LÜGi 11. klasside majandusõpilaste koostööprojekt ja lõpuseminar

Mõlema kooli 11. klasside majandusõpilased alustasid koostööd jaanuaris, peale vaheaega. Projekt sai nimeks – „Soome eksport“. Õpilased said juhendust õpetajatelt Tiina Saar ja Imbi Raudkivi.

Eesmärk – koostöö erinevates rühmades; rahvusvahelise „mõttemalli“ arendamine, majandusmõõdikutega tutvumine.

Rühmad olid jagatud nii, et ühes rühmas töötasid mõlema projektikooli õpilased – neid sai kokku kümme. Töötati koos ühiste tundide ajal, teisipäeviti ja kolmapäeviti, vajadusel töötati ka kodus.

Projekt kestis kuus nädalat.

1. Projekti tutvustus, tegevuste selgitus, ajakava planeerimine. Taustauuringud – Soome ja Eesti trendid, eripära. SWT ja PESTLE analüüs. Maksu-ja Tolliamet, Statistikaamet, EAS, majandusblogid jne. Kohtumine/sissejuhatav veebiseminar (ühine veebiruum Tallinna 32. Keskkooliga) + Soome EAS esindaja Pilvi Hämäläinen, investorkonsultant ja Triin Tirp Eesti Vabariigi diplomaat Eesti saatkonnas Helsingis, majandusnõunik.

2. Ekspordi idee, prototüüp. Ajurünnak – valitud idee teostamise võimalused. Millist probleemi idee lahendab? Küsimustiku koostamine, läbiviimine, tulemuste põhjal idee parendamine.

3. Äri- või eraklient? Kuidas kliendi jõutakse? Reaalselt ühenduse võtmine klientidega.

4. Turundusplaan – positsioneerimine, toote- ja hinnastrateegia, turustus- ja jaotusstrateegia, konkurents, aastane tegevuskava. Reaalne reklaam, videoklipp. Ühine kohtumine/loeng veebis Soome Instituudi juhataja Hannele Valkeeniemiga (Soome, Eesti ühised juured, kultuuritaust, ajalugu, rahvastik).

5. Kulude-tulude analüüs, hinnakujundus, vajalikud ressursid. Lisandväärtus Soomele, Eestile.

6. Töö viimistlemine, parandused, esitamine. Lõpuseminar – ettekanded rühmadelt.

Projektitöö slaididega ja sisulise õpilaste juhendamisega tegelesid õpetajad koos, õpilased esitasid tööd mõlemale õpetajale, kes kumbki „oma silma läbi“ noori suunas täiendama tehtud tööd. See oli hea kogemus sel moel koos „ühte tööd“ juhendada.

13. veebruaril toimus projekti lõpetamine – kümme rühma esitasid oma töö tulemused. Veebipõhine seminar sujus hästi, jäime kenasti ajagraafikusse. Õpilased kuulasid hoolega, peale ettekandeid toimus omavaheline arutelu. Ettekanded – rühm jagas omavahel teemad, millest räägiti ja iga rühmaliige sai sõna.

Õpilastele andsid tagasisidet Pilvi Hämäläinen ja Triin Tirp, kes samuti kuulasid ettekandeid Soome ekspordi ideede osas – ideed olid soomepärased, aktuaalsed; leitud oli mõlema riigi nö sarnaseid/ühendavaid jooni; kõik ideed olid erinevad ja see tegi seminari väga huvitavaks.

Õpilaste tööd saadame Soome – Pilvile ja Triinule, samuti Soome Instituuti (Hannele).

Milliseid ideid noored arendasid? Neid oli seinast-seina, tugineti Soome trendidele, samuti hetkeolukorrale riikide majandustes. Mõned märksõnad, millega ideed ja prototüübid seotud olid  – digiteenus; tark töö; saun; looduslikud materjalid; muumid; heavy metal; postiteenus; tervis; jäätis; kohv; soojaandur; transport.

Projekti tegevused ja tulemused võetakse projektikoolides kokku, õpilased annavad sisulise tagasiside, samuti teevad ettepanekuid edasiseks. Läbi projekti tegevuste saavad noored ka õpetajatelt tagasiside. Samm on tehtud rahvusvahelise majanduse mõistmise suunas, korratud/õpitud on majandustermineid, -mõõdikuid. Mis peatähtis – seda kõike on tehtud, kogetud, õpitud läbi praktiliste tegevuste.

Õpilaste lühike tagasisideteoreetiline teadmine reaalses praktilises olukorras; arendasin oskusi, mis on samamoodi vajalikud nagu teooria; põnev, kuna saime nö vabad käed ja kasutasime loovust; majandusmuutused numbrites andis tervikliku pidi; reklaamklipp – kaasaegses infotehnoloogia maailmas vägagi kasulik ja vajalik oskus; võõraste inimestega koostöö tegemine aitab kaasa ka suhtlemisoskusele; tuleb ise reaalselt  kõik vajalik info otsida, seda analüüsida, töödelda,  teistele esitleda – megahea õppimiseviis; noori ettevõtlikke inimesi on väga paljud nõus aitama, vaadates enda näidetelt, kuidas meile tuldi nii toredasti vastu ja kuuldes seda ka teiste näidete põhjal;  õppisin põhjalikumalt uurima statistilisi andmeid; päriselt oli ülikasulik kogemus; on hea tunne, et sain megasuure tööga hakkama, ületasin end ja see on super!

Täname – Tiina Saar ja Tallinna 32. Keskkool, Soome Instituut, EAS, Helsingi Soome Saatkond. Suur tänu ka mõlema kooli 11. klasside majandusõpilastele, kelle omavaheline koostöö toimis hästi. 😊

Imbi Raudkivi, majandussuuna juht, majandusainete õpetaja

 

Eesti Õpilasfirmade Laat 2024

Eesti Laat toimus kahel päeval ja kahes keskuses – 10.–11. veebruar Kristiine ja Rocca Al Mare keskustes.

Läänemaa Ühisgümnaasium osales laadal 10. veebruaril Kristiine Keskuses, kooli esindas 13 õpilasfirmat. Kokku oli laadale tulnud 76 õpilasfirmat üle Eesti. Laada päevajuhid olid meie õpilased Janar Voorel 12.M ja Kaspar Plans 11.M.

ÕF SIP

Robert Suslov, Kaur Nellis, Jan-Martti Kaljuvee

Reklaamivõistlus 1. koht

Preemia – Tallink´i kinkekaart – reis Helsingisse ja tagasi

Juhendaja Imbi Raudkivi

ÕF Rammel

Laurel Vali, Mia Saluäär, Egle Kolga, Markus Manni

Nominent – parim toode ja kõige vastutustundlikum toode

Juhendaja Rea Raus

ÕF BioHoidKarmen Andres, Carmo Lepp, Tõnu Robert Rand

ÕF SuhvelKarl Kikas, Patrik Rainer Kaljula, Lisete Mikk, Madli Laasik

ÕF Varn – Miina Laura Kaus, Kristofer Kaabel

Juhendaja Imbi Raudkivi

ÕF TäffiLiseelia Judanov, Meribel Peterson

ÕF MileRunMarie Luise Borchers, Ida Orgla, Loviise Lekarkin, Luise Palu

ÕF AromaMichelle Hanga, Marta Kirjutus, Liisi Idvan

ÕF SISUMari-Liis Roos, Eliise Heintalu, Anna Liisa Ojaste

ÕF MimakeKertu Madelene Ladva, Mari-Liis Aava, Mia Eliisa Maripuu

ÕF LipzLaas Joonas Saul, Keven Vuksta, Kermi Värv

ÕF NTKTriinu Tamme, Keven Ungert, Norbert Noot

ÕF MELSSchannon Toome, Liis Sedman, Merilin Tuulik, Emily Elmik

Juhendaja Rea Raus

Meie õpilasfirmad olid aktiivsed, naerusuised, tegid head müügitööd ja esindasid vääriliselt kooli.

Kõigile osalenud firmadele ja õpilastele – SUUR TÄNU!

Täname – JA Eesti ja kõiki koostööpartnereid.

Imbi Raudkivi, Rea Raus, Merilin Schults, juhendajad

Vaata pildigaleriid siit

 

Noorte MajandusTreff – kolmas kohtumine

9. veebruaril toimus noorte kolmas majandustreff – unistades suurelt. Kogunesime kell 15.00 ikka Kiltsi tee 10.

Kolmanda kohtumise fookus oli suunatud targa töö/töökoha idee väljamõtlemisele ja selle arendamisele. Noored töötasid rühmades. Milline on töökoht, kus makstakse 4000+ eurot (bruto)? Toimus arutelu, õp Tiina selgitas ja tõi näiteid. Rühmaliikmed tõid isekeskis välja mõtted, millist väärtust nad pakkuda saavad/millised on nende tugevused. Arutelu jätkus – kas: huvist lähtuv töökoht või tuua Haapsallu tulus töökoht.  Tuletati meelde esimesel kohtumisel loodud teadmised ja kohaliku keskkonna tugevused/nõrkused. Seejärel asuti tööle leitud ideega. Iga rühm sai aja idee arendamiseks (dreamboard) ja seejärel ettekandmiseks. Järgmisel korral tegeletakse edasi ideearendusega – milline siis on tark töökoht kogukonnas ja milline/kes on klient?

Kohtumisel osalesid:

11.M – Arne Mark Dobreluts, Jegor Kopanev, Karen Loorens, Robi Suder, Kaspar Plans, Oskar Pisnenko, Keteli Valgre

10.H –Kertu Madelene Ladva

11.H – Maribel Mursal, Emma Heinsaar, Sarah-Sofia Brock, Emily Laurmann

12.LRS – Laura Emilia Koort, Mariin Sinimeri

Noorte töö oli sel korral väga aktiivne, kuna toimusid omavahelised arutelud ja dreamboardi valmimine eeldas tihedat koostegemist. Õhkkond oli soe ja rõõmsameelne.

Aitäh – Tiina Saar, Svea Stamberg ja kõik osalenud noored, kes tunnid huvitavaks tegid. 😊

Imbi Raudkivi, majandussuuna juht

 

Uue aasta algus SEB Koolisaadikute Programmis           

SEB Koolisaadikute Programm on hoogsalt alanud.

Meie koolisaadik Rasmus Nebokat 10.M klassist on osalenud koolitustel, loengutes ja andnud ise tunde.

Jaanuaris alustati investeerimisteemadega – SEB loeng-koolitus toimus kõigile saadikutele 11.jaanuaril.

22. jaanuaril toimus kõigile külalisesineja loeng, kelleks oli üks Investor Toomase liikmetest.

23. jaanuaril oli mentoriga individuaalne kohtumine läbi Teamsi.

8. veebruaril said kõik koolisaadikud õpet/loengu pettuste teemal, mille viis läbi Kätlin Kukk.

8. veebruaril andis Rasmus õpitu põhjal 10.H ja 10.M klassile investeerimisalased tunnid. Fookusteemad – valearvamused investeerimise kohta; investeerimise strateegiad; populaarseimad investeerimisinstrumendid.

Rasmuse tagasiside:

„Tunnid läksid ootuspäraselt, humanitaarklass oli rohkem jutukam ja küsisid rohkem. Üllatas see, et humanitaarklassis on rohkem õpilasi, kes tegelevad investeerimisega kui majandusklassis. Jäin rahule.“

Programm kestab kevadeni ja ees on uued koolitused, õppimised, uute tundide andmised.

Aitäh, Rasmus!

Imbi Raudkivi, õpilase juhendaja-õpetaja

 

TalTech majandusvõistlus 2024

20. jaanuaril toimus tänavune TalTech majandusvõistlus gümnasistidele. Võistluse ülesannete lahendamiseks oli kolm tundi ilma pausita. Korraldajad Tallinna Tehnikaülikooli eksami- ja olümpiaadikool ja majandusteaduskond.

Võistlus hõlmas  nii teadmisi ja arusaama majandusest kui ka aktuaalseid, arendavaid ja loogilist mõtlemist eeldavaid majandusvaldkonna ülesandeid.

Võistlusest võttis osa 67 gümnasisti.

Võistluse kohta saab lugeda siit

Läänemaa Ühisgümnaasiumist osales võistlusel õpilane Alver Järv 12.M klassist, kes saavutas 22. koha. Veel osales Lisandra Sommerman 12.M klassist – 33. koht.

Alveri tagasiside:

Armas oli see, et laual oli nende poolt Annekese šokolaad ja vesi. Eelnevate aastate töödest leidsin asju, mis iga-aastaselt läbi  „jooksid“, seega oskasin veidi asju ette vaadata. Terve Tallinna sõit ka kordasime Lisandraga võistluseks. Saali jõudes aeti laiali kõik, kes vähegi üksteist teadsid. Ülesanded olid juba laual tagurpidi. Alguses olid valikvastustega küsimused – oli nii keerukamaid kui lihtsamaid, kuid ei puudunud ka trikikad. Arvutamisülesanded olid päris normaalsed, ei oska muud moodi seletada. Vajasid loogilist mõtlemist. Kuid kõige „tigedam“ olen  selle peale, et ma bilansi ülesandeid ei korranud, kuna see andis väga palju punkte ja seda oli raske loogikaga lahendada. Kaotasin sellega oma hea koha tabelis.

Kindlasti soovitan teistel, kes kordavad võistluseks vaadata varasemaid töid, leidus korduvaid küsimusi ja ülesandetüüpe. Võistlus oli huvitav ja tegelikult mõnus, kui vähegi on huvi minna TalTechi õppima, siis sellel võistlusel osalemine tuleb kindlasti kasuks.

Tänu Alverile ja Lisandrale ettevalmistuste ja kooli esindamine eest! Edu edaspidisteks ja uusi võimalikke väljakutseid võistlusmaastikel!

Imbi Raudkivi, õpilaste juhendaja

 

Noorte MajandusTreff – teine kohtumine

Teine Noorte MajandusTreffi kohtumine sai teoks 12. jaanuaril.

Fookusteema – andmeinspiratsioon. Sotsioloog Tõnis Stambergi juhendamisel otsiti vastuseid ja selgitusi, kust leida ja kuidas analüüsida vajaminevaid andmeid, mis on tuumandmed.

Kuidas erinevaid arve mõista ja miks on tarvis nendest aru saada; %- – iga arvu taga on mingi hulk inimesi; arvude ühendamine ja sisujärelduste tegemine; arvutasime bruto- ja netopalka ja lahti räägiti, millised näitajad on arvestuse aluseks; mida tähendab arvude keeles andmekvaliteet – need jpt arvudega seotud teemad olid arutelu põhiteemad.

Ühiselt otsiti Tõnise suunamisel usaldusväärsetest andmeallikatest Haapsalu ettevõtted, kes loovad kõige enam lisandväärtust, millised on kogukonnas töötasud, millistes valdkondades on lisandväärus keskmisest suurem jne – tehti sisujäreldused.

Kohtumisel osalesid:

11.M – Arne Mark Dobreluts, Jegor Kopanev, Karen Loorens, Robi Suder, Kaspar Plans

10.H – Annabel Oruste, Diana Vahtra, Mariliis Tute, Mia Saluäär, Laurel Vali, Kertu Madelene Ladva

11.H – Maribel Mursal

12.LRS – Laura Emilia Koort, Mariin Sinimeri

Kohtumine oli mõnus, süveneti arvude maailma, vahetati mõtteid, õpiti statistikaga usaldusväärselt tegelema, lahendati ülesandeid.

Aitäh – Tõnis Stamberg, Tiina Saar, Svea Stamberg ja toetajad, tänu ka meie asjalikele noortele 😊.

Imbi Raudkivi, majandussuuna juht

 

Rapla õpilasfirmade laat

Laupäeval, 16. detsembril,  toimus Raplas Rappeli Keskuses 20. õpilasfirmade laat. LÜGist osales laadal 15 õpilasfirmat. Kokku oli laadal esindatud 48 firmat. Välja anti neli peapreemiat.

ÕF Suhvel pälvis tunnustuse Parima Toote kategoorias.

Madli Laasik 10.M

Lisete Mikk 10.M

Patrik Rainer Kaljula 10.M

Karl Kikas 10.M

Juhendaja Imbi Raudkivi

Kõik osalenud ÕFid said žürii poolt väikese tunnustuse ja auhinnad.

Õpetaja Imbi Raudkivi firmad:

ÕF BioHoidsuurepärased loodusehoidjad

Mariliis Tute 10.H, Tõnu Robert Rand 10.LRST, Carmo Lepp 10LRST, Karmen Andres 10.LRST

Rapla laadal meeldis Tõnule kõige rohkem see, et ta suutis oma müügikõnet edasi arendada. Carmole meeldis kõige rohkem teiste õpilasfirmadega tutvumine ja nendega suhtlemine. Mariliisile meeldis, et kuigi meil oli suhteliselt halb laua asupaik, siis saime ikkagi oodatust rohkem müüki tehtud. Müüsime kokku 5 prügipinalit. Karmenile meeldis kõige rohkem, et ta sai ühele kliendile toodet tutvustada ning mu müügikõne sujus suhteliselt hästi. Samuti meeldis meile kõrval asuvate õpilasfirmadega suhelda. Jäime laadaga rahule!

ÕF SIP – keskkonnasõbralik mõtlemine

Jan-Martti Kaljuvee 10.M

Laat oli õpetlik ja andis kogemust. Isegi kui kõige paremini ei läinud oma firmaga, oli tore vaadata milliseid ideid noored üle Eesti välja mõelnud on. Meeldisid teised firmad. Korraldus oli hea. Pean lihtsalt ise aktiivsem olema.

ÕF Suhvel – tõeliselt toimiv toodeMadli Laasik 10.M, Lisete Mikk 10.M, Patrik Rainer Kaljula 10.M

Rapla laadal käive oli väike, aga müügitegevust oli palju. Jäime väga rahule. Saime parima toote auhinna, mille üle oleme väga väga õnnelikud.

ÕF Klaaskuma – imeline meistriteos

Rasmus Nebokat 10.M, Rauno Laksberg 10.M, Aron Urbas 10.M, Mattias Kaus 10.M

Algus läks aeglaselt ja me ei müünud midagi, aga lõpus müüsime mitu toodet. Saime juurde ideid tootearenduseks. Ruumi oli vähe, aga inimesi käis laadal palju.

ÕF Varn – praktiline toode

Miina Laura Kaus 10.M, Oskar Looring 10.M, Kristofer Kaabel 10.M

Laat oli väga aeglaselt liikuv. Saime paari inimesega rääkida, nendelt saime jälle kinnitust, et meil on praktiline toode. Tuju muutus morniks, sest peale pikemat aega ei saanud isegi rääkida enam, aga siis osteti meilt toote ja tuju läks palju paremaks.

Õpetaja Rea Raus firmad:

ÕF Sussisalong – parim kingitus šikile mehele

Heinrich Püss 10.LRST, Keven Vuksta 10.M, Kermi Värv 10.LRST

Oli meeldiv ja tore laat, sai inimestega suhelda ja võibolla sai õppida rohkem enda toodet tundma. Ruumi oli vähe ja kohati jäi väga kitsaks.

ÕF ARM – ilus disain

Morten Pirk 10.H, Raiko Oja 10.LRST

ÕF Aroma – soojus pikkadeks talveõhtuteks

Michelle Hanga 10.H, Liisi Idvan 10.H

ÕF MileRun – praktiline lahendus jooksjatele

Luise Palu 10.LRST, Marie Luise Borchers 10.M, Loviise Lekarkin 10.M

Üldiselt oli hea, võeti hästi ja lahkelt vastu. Inimestele pakkus laat palju huvi. Ruumi nappis.

ÕF Atlant – kalamehe rõõm

Hendrik Soome 10.M, Hendrik Hans Holm 10.M

Laat oli üldiselt väga hea. Natukene liiga kitsas oli.

ÕF Harjake – igaühele oma, ei lähe segamini

Ave-Liisa Aasmäe 10.LRST, Ruth Bachman 10.LRST, Gregor Allikas 10.LRST

ÕF Harjakesel läks väga hästi laadal. Saime müüdud 15 hambaharja. Kliendid ja teised firmad olid sõbralikud ja toredad, käisid küsimas ja uurimas ja andsid head tagasisidet meile. Laat meeldis.

ÕF Täffi – stiilne lähenemine

Liseelia Judanov 10.H, Mirtel Engman 10.H, Sandra Alberg 10.H, Meribel Peterson 10.H

ÕF Rammel – hästi organiseeritud toode

Laurel Vali 10.H, Markus Manni 10.H, Mia Saluäär 10.H, Egle Kolga 10.H

ÕF MELS – seinast seina mõtlemine

Emily Elmik 10.H, Liis Sedman 10.H

Rapla laat oli armas, aga samas väga kitsas, muidu müük oli täitsa okei.

ÕF SISU – parim sisustustoode

Anna-Liisa Ojaste 10.LRST, Mari-Liis Roos 10.LRST, Eliise Heintalu 10.LRST

Õpilastega oli Raplas kaasas ka õp Kerli Kosk, kes andis päevale samuti tagasiside:Kui õpilased olid oma lauad leidnud ning ennast sisse seadnud, algas aktiivne müük. Kõigil õnnestus leida kliente ning oma tooteid esitleda ja müüa. Kuna esindatud oli palju õpilasfirmasid, siis oli oluline roll müügiboksi visuaalsel väljapanekul ning sellel, kuidas oskasid müügiinimesed oma toodetele tähelepanu juhtida. Vaiksemate ja tagasihoidlikumate liikmetega õpilasfirmade puhul oli oht jääda märkamatuks. Nii mitmedki õpilasfirmad said olulist tagasisidet ning ideid edaspidiseks arenguks.

Õpilased võrdlesid Rapla ja Haapsalu laata ning viimane neist tundus neile kodusem, hubasem ja sõbralikum. Mitmed õpilasfirmad tõid esile asjaolu, et Haapsalus oli lihtsam müüa ja potentsiaalsete klientidega suhelda. Sellest hoolimata pidasid õpilased ja juhendajad laata õnnestunuks ja väärtustasid laadalt saadud kogemust.

Aitäh kõigile laadal osalenud firmadele! 😊

TÄNAME – Rapla ÕFide laada korraldajaid!

Imbi Raudkivi, Kerli Kosk, õpilaste juhendajad

 

Kokkuvõte õpilasfirmade laadast Haapsalus

2. detsembril toimus õpilasfirmade laat Haapsalu kaubamajas.

Osalenud õpilasfirmade kokkuvõte laadast:

ÕF „Rammel“

Pakutud on ideid, et antud tootest võiks välja arendada ka seljakoti. Kliendid on soovinud erinevaid mustreid (näiteks triibulisi). Meeskonnas koostöö sujub ning üldiselt tunnevad nad ennast sellel laadal hästi.

ÕF „Varn“

Koostöö on hästi sujunud. Meeskonnas on rollid üsna selgelt väljakujunenud ning rolle silmas pidades on eraldatud müük, juhtimine ja finantsiline pool. Kliendid on pakkunud ideid tootearenduseks ning soovitanud toota erinevate värvide ja disaini elementidega tooteid.

ÕF „Mels“

Sellel laadal on müük kehvem kui eelmisel laadal. Õpilasfirma liikmed arvasid, et seda võib mõjutada kuu algus. Meeskonnatöö sujub ning hoitakse positiivset meelestatust. Kliendid soovivad tooteid, mis oleksid veekindlad ning millel oleksid sahtlid.

ÕF „Suhvel“

Õpilasfirmal läheb sellel laadal normaalselt ning kliente on. Tootearenduse poolelt soovitakse nahast tooteid erinevates toonides. Selles meeskonnas tegelevad kõik müügiga.

ÕF „Täffi“

Laadal on läinud hästi ning kõik tegelevad müügiga. Selle õpilasfirma liikmetele meeldib otsemüük. Tootearenduse ideena on klientide poolt pakutud erinevaid disaini detaile.

ÕF „Sip“

Sellel laadal on läinud paremini kui eelnevalt ning lihtsam on suhelda. Meeskonna koostöö sujub hästi.

ÕF „Milerna“

Laadal on läinud paremini kui varem, kuid antud õpilasfirma sihtgruppi kuuluvaid inimesi siin laadal on vähe. Rollid on jagatud selliselt, et kõik teevad kõike. Tootearenduse ideena on klientide poolt pakutud erinevaid disaini detaile.

ÕF „Biohoid“

Tellimusi on palju ning õpilasfirmal läheb sellel laadal hästi. Mariliis tegeleb müügiga. Pakutud on tootearenduseks pikemat rihma ja erinevaid värve.

ÕF „Aria“

Sellel laadal kliente jätkub ning õpilasfirma liikmed tunnevad ennast hästi. Kõik tegelevad müügiga.

ÕF „Klaasi“

Õpilasfirma liikmetele laadal meeldib ning neil on huvitav. Kliendid on positiivselt meelestatud ning müük sujub.

ÕF „Mimake“

Sellel laadal on läinud paremini kui Meka laadal. Mekal ei pandud neid üldse tähele, siin on inimesed sõbralikumad. Pakutud on ideid tootearenduseks: laiem põhi, pikem rihm. Kõik meeskonnaliikmed tegelevad müügiga.

ÕF „Arm“

Õpilasfirmal on sellel laadal läinud keskmiselt ning nad on kasumis. Kõik tegelevad müügiga.

ÕF „Sussisalong“

Laadal läheb hästi ning klientide huvi on suur. Mekaga võrreldes on müük viiekordistunud. Koostöö sujub ning kõik tegelevad müügiga. Tootearenduse poole pealt on soovitud rohkem musta värvi tooteid ning erinevaid kujundeid ja jooni.

ÕF „Harjake“

Sellel laadal on parem kui Meka laadal ning kliente on rohkem. Kõik meeskonna liikmed tegelevad müügiga. Tootearenduseks pole sellel laadal ideid pakutud. Õpilasfirma liikmed tunnevad ennast juba sellises otsemüügi olukorras mugavalt.

ÕF „ntk“

Mekal ei müüdud üldse, kui sellel laadal on kliente piisavalt. Müük läheb hästi ning kõige rohkem tegeleb müügiga Keven. Tööjaotus on selline, et igal laadal on kaks õpilasfirma esindajat. Tootearenduseks on pakutud ideed, et logod võiksid olla suuremad.

ÕF „Aroma“

Meka laadaga võrreldes läheb sellel laadal paremini. Kõik õpilasfirma liikmed tegelevad müügi ja klientidega. Tööjaotus on sujuv. Kliendid on soovinud erinevate kujude ja lõhnadega tooteid.

ÕF „Klaaskuma“

Eelmisel laadal ei müüdud üldse, kuid sellel laadal müük sujub. Müügiga tegeleb peamiselt Rasmus. Kliendid on soovitanud lampi pikemaks teha.

Kerli Kosk, õpilasfirmade juhendaja

Vaata pildigaleriid siit

 

Noorte MajandusTreff alustas

Sügisel alguse saanud mõttetalgute käigus sai teoks noortele suunatud ettevõtmine – noored,  kes on huvitatud kogukonna majanduse/ettevõtluse osas kaasamõtlemisest, mõtete elluviimisest ja kohtumistest. Kiltsi MajandusTreff  on koht, kus noored saavad võimaluse  välja pakkuda ideid, nendega tööd teha, arutleda tulemuste üle ja kohtuda mõttekaaslastega. Initsiaatoriteks Svea Stamberg ja Tiina Saar. Õpilastega rääkis Imbi Raudkivi.

Reedel, 1. detsembril toimus esimene kokkusaamine. Läänemaa Ühisgümnaasiumi majandushuvilised õpilased said võimaluse kohtuda Kiltsi tee 10. Esimesel kohtumisel rääkisime majandusmärkidest meie ümber, kuidas neid lahti mõtestada ja läbi selle oskuse need enda kasuks tööle panna. Räägiti lühidalt üldisest majandusolukorrast (õp Tiina) ning arutleti selle üle, kas ja kuidas noored saavad ise endale töökohad luua. Millised need saavad olema, on edasine meeskonnatöö. Õpetaja Imbi juhendamisel alustati sisulise SWOT analüüsiga ja  Svea tutvustas lisandväärtusena avatud maailmauste ideed.

Kuidas olla aktiivne nendes teemades, mis kõnetavad ja korda lähevad; kuidas end nähtavaks/kuuldavaks teha; kuidas planeerida nii, et eesmärkideni jõuda jpm teemadel hakkavad noored tegutsema.

Noortega otsustati ühiselt 2 korda kuus kohtuda ja üheskoos alustada veidi ebatavalist majandusteed.

Majandustreffiga on liitunud:

11.M – Arne Mark Dobreluts, Jegor Kopanev, Karen Loorens, Robi Suder

10.H – Annabel Oruste, Diana Vahtra, Mariliis Tute, Mia Saluäär, Laurel Vali, Kertu Madelene Ladva

Esimene kohtumine sujus hästi, saadi mõtteid vahetada ja ideid pakkuda, millega edaspidi siis tööle hakata.

Aitäh – Tiina Saar, Svea Stamberg ja toetajad, tänu ka meie asjalikele noortele 😊.

Imbi Raudkivi, majandussuuna juht

 

ElaPro meeskond Solve For Tomorrow konkursi finaalis Riias

13. detsembril kohtusid Riias Solve For Tomorrow ideekonkursi 15 finalisti Eestist, Lätist, Leedust – igast riigist viis meeskonda.

Konkursi sihtrühm oli 9.-12.klassi õpilased. Meeskonnad pidid registreeruma sügisel 5. oktoobriks ja 2. novembriks tuli esitada oma idee. Žürii valis igast riigist välja viis parimat, kes pääsesid Baltikumiülesesse finaali. Riias toimus finaalüritus, kus iga meeskond esitas oma idee ja arenduse, vastas küsimustele. Tänavu pidid õpilased ideed esitades mõtlema sellele, kuidas koolis heaolu tõsta.

Baltikumiüleselt esitati konkursile 140 ideed.

Eesti üks finaliste on meie kooli 10.M õpilaste tiim ElaPro – Robert Suslov, Kaur Nellis ja Jan-Martti Kaljuvee.

Juhendaja Imbi Raudkivi

ElaPro mentor on Marko Rillo, kes on kooliäpp Helge Kool asutaja, ettevõtete nõustaja ja doktorikraadiga õppejõud.

13. detsembri varahommikul startis ElaPro tiim Riiga, kus kohtus teiste finalistidega. Robert, Kaur ja Jan olid ettevalmistanud selge ja konkreetse ettekande, milles toodi välja probleemilahendus, ideearendus; harjutati kõnet ja küsimustele vastamist. Päev oli pikk, tegevusterohke ja natuke ka närvesööv. Aga saadud kogemused ja töö mentoriga ning omavahel on poiste sõnul üliväärtuslik kogemus, mis kaalus kordades üle pika sõidu ja päeva.

Mentor Marko tagasiside poistele:

140 tiimi seast 15 finalisti sekka jõudmine on tugev saavutus. Selle eest võib kindlasti endale ja üksteisele õlale patsutada, sealsed kogemused kaasa võtta.

Üks kompliment veel. Ma olen olnud elu aeg koolitaja, kes on pidevalt slaide ja ettekandeid teinud. See on töö, mis nõuab aastaid harjutamist ja lihvimist ning kunagi ei saa päris lõpuni selgeks. See, et noored mehed tulevad ja teevad ägeda disainiga ja hea ülesehitusega slaidid ning suudavad esimese korraga konkreetselt sõnumi edasi anda on kõva sõna. 🙂 Müts maha!

ElaPro tiimi mõtted ja tagasiside:

Üliväärtuslik kogemus. Õpetlik – igas mõttes. Uued tutvused. Suure lava kogemus, rahvusvaheline kogemus. Meie mentor on sõbralik ja väga lihtne on suhelda, hästi meeldiv kogemus jällegi. Õppisime vastutust ja väga tihe omavaheline  suhtlemine viib paremate tulemusteni ning eesmärkide täitmiseni. Tähtis on koostöö igas valdkonnas. Ei kahetse midagi, vastupidi – igast sammust on midagi õppida, ka siis kui alati ei jõua sinna, kuhu tahaks.

Aitäh Robert, Kaur, Jan-Martti tubli töö eest ja kooli esindamise eest konkursil ja Riias finaalüritusel! Kiitus omaalgatuse ja sisulise ning järjepideva töö eest!

TÄNAME – Samsung Electronics Baltics!

Soovime ElaPro tiimile uusi väljakutseid ettevõtlusmaastikul. 😊

Imbi Raudkivi, õpilasfirma juhendaja

 

ÕF SIP Oru OTT jõululaadal ja Haapsalu kultuurikeskuse laadal

Laupäeval, 9.detsembril kauples õpilasfirma SIP Oru OTT jõululaadal ja 10. detsembril olid nad esindatud Haapsalu kultuurikeskuse jõululaadal. Firma otsis müügivõimalusi ja omaalgatuslikult registreerisid nad firma kauplema mõlemale laadale. Noorte jaoks on oluline olnud kasutada ära erinevaid võimalusi, et saada kogemusi ja klientide tagasisidet – töö parandamiseks, firma kui meeskonna arendamiseks ja tähtsaks peab firma ka enesearengut.

Oru OTT jõululaat jättis väga väga hea mulje, kuna ootused olid palju madalamad, kui see, mis tegelikult kohapeal toimus. Oli väga palju erinevaid müüjaid ja veel rohkem rahvast. Tore oli näha, et sellisel kogukonna üritusel on nii palju osalisi ja, et midagi nii suurt oli üldse sellises väikses külas võimalik teha. Müük oli samuti edukas ja õpetlik.

Kultuurikeskuse laadal oli teistmoodi oli see, et me olime seal ainus õpilasfirma. Lisaks oli väga teistsugune sihtgrupp, käisid pigem eakamad inimesed, kuid olid ka mõned nooremad. Saime kindlasti veel müümist harjutada ja oma meetodeid/strateegiaid arendada.

Igasugune suhtlemine on iseenese arengu seisukohalt oluline, kui õpime, saame oma tööd firmas paremini planeerida ja väga tähtis on ka see, et läbi uute kogemuste saame juurde kindlust.

Vilistlaspäev 9. detsembril – meil on hea meel, et saime olla noorte ettevõtjatena osalised kooli  külaliste vastuvõtmisel.

ÕF SIP korraldas selle nädalavahetuse nii, et Orul ja kultuurikeskuses käisid Kaur Nellis (10.M) ja Robert Suslov (10.M). Jan-Martti Kaljuvee (10.M) esindas firmat vilistlaspäeval koolis.

Edu ettevõtmistes!

Imbi Raudkivi, õpilasfirma juhendaja

 

Meie õpilasfirmad koolilaadal ja vilistlaspäeval kooli esindamas

Detsembrikuu on õpilasfirmadele aktiivne – toimuvad jõuluüritused ja laadad.

9. detsembril oli meie koolimaja avatud külalistele ja vilistlastele, kel oli võimalik tutvuda meie noorte ettevõtjate tegevusega ning toodetega. Oma panuse andsid ÕF Rammel, ÕF Varn, ÕF Suhvel, ÕF Sussisalong, ÕF ARM, ÕF MileRun, ÕF BioHoid, ÕF Aroma, ÕF Harjake, ÕF Mels, ÕF SIP, ÕF Sisu, ÕF Klaaskuma. Aitäh!

12. detsembril sai kogu koolipere suurtel vahetundidel tutvuda õpilasfirmade toodanguga – toimus koolilaat. Esindatud olid enamus meie õpilasfirmadest.

Mõlema päeva õnnestumisse ja korraldamisse andsid oma panuse õpilasfirmade juhendajad – Rea Raus, Kerli Kosk, Merilin Schults, Imbi Raudkivi.

Tagasisidena ütlesid firmad, et mõlemad päevad olid kasulikud just seetõttu, et saadi klientidelt kuulda nende arvamusi ja soove, samuti näpunäiteid võimaliku tootearenduse osas. Arvati ka seda, et müük on tähtis, aga protsessis on peale müügi veel palju olulisi õppimiskohti, nt meeskonnatöö arendamine, suhtlusoskuse „lihvimine“, sihtrühmani jõudmine jpm. Õpilastel oli hea meel selle üle, et kaasõpilased ja õpetajad said näha, millega tänavused firmad tegelevad. Plussina toodi välja veel – iga võimalus suhtlemiseks/müügitegevuseks on samm enesearenguks ning see omakorda võimaldab paremini tööd korraldada ja ettevõtet arendada.

Edu kõigile firmadele edaspidiseks!

TÄNAME kõiki õpilasfirmasid ettevalmistuste, osalemise ja aktiivse suhtlemise eest mõlemal päeval ja suur tänu Läänemaa Ühisgümnaasiumi kooliperele võimaluste eest!

Imbi Raudkivi, majandussuuna juht

 

Finantsmajanduse valikursuse õpilased 10.M klassi tunnis

12. detsembril kogunesid valikkursuse „Finantsmajandus ja investeerimine“ õpilased 2. tunni ajal klassiruumi 313, kus algas 10.M õpilaste suunaaine tund (ettevõtluse alused). Nimelt olid nad otsustanud teha kursusetööna ühine projekt – anda tundi ja just 10.M õpilastele.

Tunni eesmärgistamine ja planeerimine toimusid varasemates valikaine tundides, samuti toimusid kohvikutunnid. Koos arutati läbi seesuguse kursuse lõputöö plussid ja miinused. Üheks kriteeriumiks oli – tund peab olema mitmekesine ja käsitlema valikursuse jooksul õpitud/käsitletud teemasid. Sooviti end proovile panna ja end arendada, samuti sooviti koos majandusklassi õpilastega omavahel koostööd teha. Mõte oli siis selles, et kui majandusklassi õpilased on teemasid kuulnud, õppinud, lugenud, siis saavad nad omavahel teadmisi ka jagada – õpilaselt õpilasele. 😊

Valikkursuse õpilased on:

Marta Kirjutus 10.H, Karmen Andres 10.LRST, Mats Naar 10.LRST, Eliise Heintalu 10.LRST, Keilin Paimets 10.LRST, Anna-Liisa Ojaste 10.LRST

Tund algas töö ja endi tutvustamisega, seejärel tehti kordamiseks Kahoot projektijuhtimise mooduli põhjal. Valikaine õpilased tegelesid selle mooduli tegevustega tundides, majandusklass aga ainult tutvus mooduliga.

10.M õpilased jagati rühmadesse – neid oli kuus, igale valikaine rühmale sai mentordamiseks üks majandusklassi rühm. Rühmatöödele anti tagasiside, lahendatud ülesannetele samuti.

Seega sai iga rühm oma ülesande, mis oli üles ehitatud projektijuhtimise mooduli tegevusi arvestades ja sisu oli seotud erinevate valikkursuse teemadega, aluseks finantsmajandus.

Eliise rühm – toidupoe menüü

Karmeni rühm – suunapäeva reis

Keilin – klassiõhtu korraldamine

Marta – korteri renoveerimine ja üürimine

Mats – investeerimine

Anna-Liisa – õpilasfirma ülesanne

Tunni tegevused olid aktiivsed, õpilased tolerantsed üksteise suhtes, mentorid aitasid ja suunasid, majandusklassi õpilased küsisid.

Nii majandusklassi kui valikaine õpilased jäid tehtuga rahule. Valikaine rühmaga toimus järgmises tunnis ka analüüs ja tagasisidestamine.

Valikaine õpilaste tagasiside ja mõtted antud tunnile ja kursusetööle:

Idee tuli meile Imbi soovitusel. Kui kuulsime sellisest kursusetöö võimalusest, siis mõtlesime kohe, et võiksime koos midagi sellist teha. Esmalt pidimegi arutama omavahel, mis on meie antava tunni teemaks. Tunni teemaks valisime lõpuks projektijuhtimise mooduli, sest olime seda just enda tunnis uurinud ning mõtted hakkasid selle osas kohe liikuma. Imbile väga meeldivad kohvikutunnid ning see pisik jäi ka meile külge. Esimene kord me tegimegi kohvikutunni, kus arutasime üldist plaani, mida võiks tunnis neile teha. Saime algseks mõtteks koostada neile ülesandeid, kus nad peaksid kasutama just seda projektijuhtimise moodulit. Erinevateks ülesanneteks oli klassiõhtu, toidupoe menüü, korteri renoveerimine, investeerimine, õpilasfirma ja suunapäeva planeerimine. Leppisime ka kokku järgmise kohtumise kohvikus, kus saime tehtud oma esimese näidisülesande. Selle näidisülesande põhjal tegid kõik vastavalt oma teemale ülesanded valmis. Sealt edasi panime oma tunni tegemise aja paika koos õpetajaga ning tegime täpsema ajakava oma antava tunni kohta.

Tundi me alustasime loomulikult enda tutvustamisega ja seejärel tegime õpilastele projektimooduli põhjal kordava Kahoot’i. Kui see oli tehtud, moodustasid nad omavahel grupid ning me jagasime loosiga ülesanded ära. Õpilased hakkasid usinasti pihta ning meie abi poleks nagu vaja olnudki. Klass sai oma ülesannetega väga hästi hakkama ja mõni lähenes isegi raskemal viisil kui meil plaanitud oli. Sellest tuleneb ka arvamus, et oleksime võinud isegi midagi raskemat neile välja mõelda. Nad õppisid meie tunnist, kuidas rakendada projektimoodulit päriselus ja ka meie õppisime neilt midagi. Me õppisime, et kõikidele asjadele on võimalik läheneda läbi erinevate vaatenurkade.

Ka õpetaja õppis – sellist õpimeetodit saab/võib kasutada veel rohkemgi kui seni ja erinevamates tundides/teemadel/kursustel, kasvõi ühe osana tunnist, sest nii kinnistuvad teadmised igal juhul enam võrreldes tavatunniga. Ja seesugused tunnid ON mitmekesisemad, õpilaselt õpilasele meetod on aktiivne ja praktiline ühtaegu.

Aitäh – Karmen, Anna-Liisa, Mats, Eliise, Marta, Keilin, 😊 ja 10.M klass koostöö eest!

Imbi Raudkivi, majandussuuna juht, valikaine õpetaja

 

10.M õpilane Rasmus Nebokat Haapsalu Põhikoolis

11. detsembril käis 10.M õpilane Rasmus Nebokat Haapsalu Põhikoolis tundides – 9.a ja 9.b klassides. Eesmärk – rääkida põhikooli lõpuklassidele oma kogemustest SEB Koolisaadiku programmis ja jagada teadmisi isiklike rahaasjade ning finantsjuhtimise teemadel. Kohtumise korraldas Rasmus omaalgatuslikult ja ise, leppides ajad kokku õpetaja Reet Tuisuga.

Teemad, mille kohta Rasmus teadmisi jagas olid – eelarve, planeerimise vajalikkus, säästmine, sotsiaalne surve ja meedia mõju tarbimisele, isikliku raha haldamise sammud, tark eelarvestamine, investeerimine.

Rasmuse sõnul läksid tunnid hästi, õpilased olid aktiivsed, toimusid arutelud. Küsiti põhiliselt, kuidas alustada investeerimisega ja säästmisega ja miks on sellised harjumused inimestel, et ostavad mõttetuid asju.

Rasmus jäi oma panusega rahule ja ütles, et see oli hea võimalus jälle oma esinemisjulgust ja argumenteerimisoskust harjutada ning seniseid teadmisi süstematiseerida/kompaktsemaks muuta.

Täname– HPK õpetaja Reet Tuisk!

Aitäh Rasmusele ja edu uuteks väljakutseteks.

Imbi Raudkivi, majandussuuna juht, õpilase juhendaja

 

12.M õpilased suunapäeval Tallinnas

13. detsembril käisid 12.M õpilased õppepäeval Tallinnas. Planeeritud oli kolme asutuse/ettevõtte külastus, eesmärgiga õppida tundma nende ettevõtluskeskkonda, missiooni, tegutsemist, eesmärke ja panust ettevõtlusmaastikul ning Eestis. Päeva tegevused ja kontaktid korraldas Imbi Raudkivi, õpilasi saatis Tiiu Soostar. Kogu päeva kohtumiste logistika ja sisuliste kokkuvõtete eest võttis vastutuse Alver Järv.

Hommik algas Büroomaailma külastusega, õpilasi võttis vastu ostujuht Margus Ross. Kohtumist aitas koordineerida ja korraldada meie pikaaegne koostööpartner Sigrid Õige, jaemüügi- ja personalijuht.

Teises ettevõttes, Hektor Konteinerhotellis, võõrustas meid hotellijuht Annika Kuusk.

Eesti Pangas said õpilased kuulata loengut „Maksetest ja maksmisest“, mille sisu (sh digieuro teema) andsid edasi valdkonna asjatundjad: makse- ja arveldussüsteemide ekspert Tiina Soosalu ja maksekeskkonna arendamise allosakonna juhataja Teet Puusepp.  Kohtumist aitas korraldada samuti meie pikaajaline koostööpartner Siiri Ries (muuseumi kuraator).

Õpilased tegid õppepäevast sisukokkuvõtted.

Büroomaailm

Firma asutati 1992. aastal, algselt nimega Infotark (seni firma ametlik nimi on AS InfoTark). Hetkel firmas töötab natuke üle 110 töötaja. Büroomaailm jaotab töölised sektoritesse: jaekaubandus, müük ja turundus, ostud, logistika, IT ning hooldus ja remont. Firma on suurim kontoritarvete müüja Eestis, omades 34% turuosast. Ettevõttel on 7 füüsilist kauplust, millest ainult kahel on renditavad pinnad. Kaupluste täielik omamine on pereettevõtte pikaajalise säilitamise taktikaks. Müük osakondade mõttes – 43% aktiivmüük, 16% Peterburi teel Tallinnas, 14 Kadaka teel Tallinnas, 14% Tartus ja 13% ülejäänud kauplustes Eestis. Veebipoest tuleb umbes 29% käibest ja traditsioonilisest müügist 71% käibest. Kolm kõige tulusamat toodet kuuluvad kategooriasse „paberitooted“.

Meiega tegeles Büroomaailma ostujuht, Margus Ross, kes on töötanud firmas üle 25 aasta. Tegemist oli perefirmaga, mis jõuab varsti 3. põlvkonna hoolde. Rossi perekonnale kuulub 51% firma aktsiatest. Ettevõtte ajaloo tõttu, rääkis Margus ka, kuidas enamus ettevõtteid maailmas on ning algavad pere firmat luues. Kokkuvõttes oli külastus põnev, kuna saime näha, milline töö ning tähtsus on edasimüüjate ning jaekaubanduse taga. Samuti saime teadmiseid juurde pere ettevõtetest ja nende mõttest/sisust.

Autorid: Karl Mark Villakov, Janar Voorel, Alver Järv, Mark Marcel Schwindt, Romet Serov, Lisandra Sommerman, Tanel Toomemägi, Martin Toomsalu, Hele-Riin Veski

Hektor Container Hotel

Hektor Container Hotel on Tallinnas Telliskivi piirkonnas asuv ainulaadne hotell, mis on ehitatud ümbertöötatud merekonteineritest. Seetõttu saab öelda, et see ettevõte on Baltikumis ainus siseruumis paiknev konteinerhotell, mis tagab Hotellile suure turueelise. Hotell pakub oma külastajatele kaasaegset ja mugavat majutust, mis on samas ka keskkonnasõbralik. Hektor rõhub iga liigutust ja otsust tehes jätkusuutlikkusele, kasutavad ainult ökotooteid ja üritavad alati arvestada ka allergeenidega ja erinevate toidutalumatustega.

Check- in ja Check-out on üldiselt kontaktivaba ehk saab ise internetis kõik vajaliku ära teha ükskõik mis kell ja kus. Pole mingeid uksevõtmeid. Nii toa uksed kui ka hotelli välisuksed avanevad check-in tehes genereeritud isikliku koodiga.

Hotelli tubade pindala on 14 ruutmeetrit ning need on sisustatud kõikide mugavustega. Kokku on tube 84, millest hetkel välja nn renditakse 79, kuna 5s elavad omatöötajad. Tubades on kasutatud kvaliteetseid materjale, mis on suuresti tulnud taaskasutusest ning disainilahendused on modernsed ja isikupärased.

Hotelli juurde kuuluvad ka baar, ühisköök ja tööruumid, mis pakuvad kõigile külastajatele võimalust kohtuda, töötada või lihtsalt lõõgastuda. Lisaks ka seminariruum ja nn elutuba, kus saab soojalampide all mõnusalt aega veeta.

Hotellis on võimalik ka pikema ajaliselt majutuda. Mitmekuistele elanikele on kuu põhine rendi- ja maksevõimalus eraldi loodud (umbes 700-750 eurot kuus). Kui muidu koristatakse tube iga kolme päeva järgi, siis pikema aja üürnikel käiakse koristamas umbes iga kümne päeva tagant. Hotellis on ka olemas pesuruum, kus oma riideid saab pesta.

Lühidalt on Hektor Container Hotelli eelised:

Ainulaadne disain

Keskkonnasõbralikkus ja jätkusuutlikkus

Hea asukoht Telliskivi piirkonnas

Kõik mugavused ja esmavajalik olemas 

Baari, pesumasinate, ühisköögi ja tööruumide kasutamise võimalus

Hea mõnus atmosfäär ja keskkond

Autorid: Elisa Kruusmaa, Alver Järv

Eesti Pank

Makse- ja arveldussüsteemide osakond

Eesti panga rollid

Operaator – maksesüsteemide tõhusale toimimisele kaasa aitamine (maksed, back-office, IT arendusprojektid)

Järelevaataja – maksesüsteemide järelevaatamine (riskide seire ja maandamine)

Edendaja- maksekeskkonna arendamisel osalemine (uued lahendused, iseregulatsioon, toetav õigusruum)

Elutähtsa makseteenuse korraldaja- toimepidevuse tagamise korraldamine kriisiolukorras

Maksekeskkond Eestis on Euroopa parim nagu meile rõhutati, siis lausa täiesti kuldmedali vääriline. Maksekeskkond koosneb: maksjast ja makse saajast ning nende vahel olevatest pankadest, makseasutustest, kaardimaksesüsteemidest, pangaautomaatidest, makseterminalidest jne. Väga hästi üles ehitatud süsteemid ja kindlalt toimivad kiired platvormid,  tänu millele saame praeguseid kiireid makselahendusi kasutada. Meie jaoks tundub see kõik juba vana ja tavaline, kuid paljudes kohtades puuduvad lausa välkmaksed, mis meil juba kehtima hakkasid aastast 2018.

Eesti eelised:

Raha liigub maksjalt kiirelt saalajale

Levinud digitaalsete maksete kasutamine

Eestis 85% maksetest liigub välkkiirusega (parim Euroopas, Euroopa keskmine 15%)

Eraisikute ja ettevõtete rahulolu on kõrge

Pettusi on vähem võrreldes teiste Euroopa riikidega

1950 tulid kasutusele esimesed plastkaardid maailmas ja Eestis alles 1990ndatest alates

2018 Tuli Eestis kasutusele välkmakse, mis seni on arendamisel.

Päevas toimub Eestis ligi miljon kaardimakse tehingut

Aeg ajalt teeb Eesti Pank uuringuid, et aru saada, kust inimesed ostavad (internetist või kohapealt) ning palju kasutatakse sularaha. Võib tõdeda, et noored on hakanud kasutama makseviisiks kõige enam telefone, seejärel nutisõrmuseid (25%) ja -kellasid, ning umbes 9% 18-29 aastastest kasutab peamiselt sularaha.

Sularahata maksete arv inimese kohta erineb euroalal suurel määral arengutaseme poolest. Mida rohkem arenenud infoühiskond, seda rohkem tehakse ka kaardi või muid viipemakseid.

Keskmine eesti makselahenduste hinnang on 4.3 (mugavus on 4.4, kaasaegsus on ka 4.4 ja turvalisust peetakse 4.2 punkti vääriliseks 5-palli süsteemis)

Põhjus miks turvalisuse hinnang on väiksem ehk 4.2:

Petturid on aktiivsemaks muutunud, eks me kõik ole saanud võõrkeelseid telefonikõnesid või muid huvitavaid SMS/meile.

Tänu tehisintellektile on ka petturite keelebarjääri paranenud võrreldes varasemaga ehk pettused muutuvad keeleliselt korrektsemaks ja nn ilusamaks.

Rõhutakse kiirust “raha päästmisega on kiire” või ohtu, mis tekitab inimesel paanikat ja paneb mõtlematult tegutsema.

Küsitakse pangakaardi numbreid, autentimisandmeid, aadresse jne.

Fun Fact: Facebook Marketplace’is, viimase üheksa kuu andmed näitasid, et Eestis umbes 800 inimest inimesed kaotasid u 5 miljonit eurot pettustele.

Krüptovarad kui kiiresti rikkaks saamise võimalus?

Enamjaolt teatakse bitcoini, aga kokku maailmas eksisteerib üle 2 miljoni erineva krüptovara. Kuna turg on reguleerimata, siis neid kokku lugeda on võimatu. Puudulik statistika, muudab turu ebastabiilseks ja võimalik on ette ennustada tulevikku. Suuresti reguleerimata, mõjutada väga lihtne

Maksed liiguvad väga aeglaselt ja puuduvad kindlad müüjad/platvormid, kelle poole saaks vajadusel pöörduda ehk nn vastutajad.

Turgu jagub senikauaks kuni on nõudlust. See aga tähendab, et krüptol puudub reaalne väärtus ja seda võib nimetada nn väärtuslikuks sõnaks, mis võib kaotada väärtuse ja olemuse sekundiga, kui nõudlus peaks kaduma. Kasutatakse ka kuritegevuseks, kuna turg on reguleerimata, eriti tihti veel rahapesuks. Palju riske.

Mis meid tulevikus ees ootab?

Seniste lahenduste üle-euroopaline kättesaadavus. Raha küsimine ükskõik mis kommertspangast, nt hetkel ei saa Swedi rahaküsimisteenust kasutada SEBi kasutajaga

Nimemaksete laialdasem levik (ei pea teadma IBAN nr, piisab nimest ja telefoni numbrist)

Kiired ja turvalised ülekanded (IBAN ja nime klappivuse kontrollimine). Hetkel on nii, et kui nimi on õige aga konto nr on vale, siis makse läheb IBAN omanikule, mitte sellele kellele ise soovisid. Seega puudub turvalisus ja kontroll.

Kestlikud maksed ehk rohelisus (plastikkaardid jne) Näiteks SEB toodab 78% maisist ISIC kaarte.

Digieuro – täiendav võimalus teostada makseid Euroopas teistest kaardifirmadest sõltumata.

Digieurost saaks üle-euroopaline universaalne maksevahend: täiendav makse vabaduse vorm ehk lisanduks üle Euroopa Visa ja MasterCardile jms Euroopa enda võimalus.

Tulevikus ei pea enam sõltuma Visast ja MasterCardist või muus seesugusest.

Seda maksevõimalust peavad võimaldama alustuseks kõik Euroalad ja tulevikus võib-olla kogu Euroopa.

Ennustatavalt kõige varasem käibelevõtu ajaks ennustatakse 2027 aastat, kuna tuleb teha veel kindlaid kokkuleppeid, seaduseid, luua platvorm ja teha olemasolevates süsteemides muudatusi.

Euroalal hakkas saama kiirelt ja hõlpsalt maksta tavapärasest väiksemate teenustasudega.

Autorid: Girtel-Helena Alaküla, Alver Järv, Margret Karm

TÄNAME asutusi ja koostööpartnereid – Eesti Pank, AS InfoTark, Hektor Konteinerhotell, Siiri Ries, Sigrid Õige ja kõiki, kes õpilastega tegelesid, õpetust andsid.

Päeva toimumise ja vastutuse võtmise eest suur tänu – Alver Järv 😊 ja õpetaja Tiiu Soostar 😊!

Imbi Raudkivi, majandussuuna juht, majandusainete õpetaja

 

10.M õpilased esimesel suunapäeval

5. detsembril toimus 10.M õpilaste õppetöö kooliruumidest väljas – käidi õppimas ettevõtetes. Päeva sisutegevuste peamine eesmärk oli õpitud teooria seostada praktikaga. Fookusteemad olid seotud järgmiste majandusterminitega – ettevõtte mikro- ja makrokeskkond; ressursid; tooraineturg; tootmistegurid; tööjõuturg; missioon; rahvusvaheline ettevõtlus; tootearendus; konkurentsieelised.

Praktilised tegevused toimusid kolmes ettevõttes.

Esimesena külastasime Kadarbiku Köögivili OÜ, kus meid võttis vastu ostujuht Lisli Pak. Õpilased said ülevaate ettevõtte tegevustest (köögivilja kasvatamine ja väärindamine) ja põgusalt ajaloost (perefirma aastast 2004, talupidamine aastast 1989). Käisime läbi kõik tootmisprotsessi lülid, kus selgitati detailselt, kuidas, mida ja miks tehakse. Kadarbiku talu tootesortiment on aja jooksul täienenud (nt köögivilja ahjusegud, uued mahlad). Arutlesime tarneahela, toodete pakendamise ja turustamisega seotud võimaluste ja riskide üle. Õppekäigu lõpus oli õpilastel võimalik degusteerida kuute erinevat mahla ja igale õpilasele anti kaasa tervislik snäkk.

Teine külastuskoht oli Eesti Panga (EP) muuseum, kus meiega tegeles muuseumi kuraator Siiri Ries. Teemad, mille kohta õpetust jagati, seostati panganduse ajalooga ja Eesti kultuuripärandiga, ajalooga (Euroopa Keskpanga ja Eesti Panga roll; Eesti raha läbi aegade; rahatrükkimise ja -vermimise ajalugu ning tänapäev; EP hoonete ajalugu ja arhitektuur; pangatähtede turvamärgistus jpm). Külastuse lõpus jäi õpilastel aega omal käel ringi liikumiseks, tegeleda interaktiivsete õppeülesannetega erinevatel teemadel, mida ka katsetati ja uuriti. Eesti Panga muuseumi kogudes on üle 18 000 museaali (dokumentide, esemete ja fotode kogud).

Kolmas ettevõte, mille ettevõtluskeskkonnaga tutvusime, oli LIFT99 –  kiiresti kasvavate tehnoloogiliste idufirmade ja tarkvarapõhiste ettevõtete kogukond. Ettevõtte tegevuse ja edulugude kohta andis ülevaate Rannar Park. Liikmeid on majas ca 300, tegevused – seinast seina. Õpilased said kogukonna töökeskkonnast hea ülevaate – liikusime ettevõttes ringi, Rannar rääkis juurde lugusid. Start-up maailm sai selgemaks.

Õpilaste mõtted päeva kohta:

Robert: Minule päev väga meeldis. Minu arvates on see palju produktiivsem ja õpetlikum, kui koolis istudes. Võimalusel teeks selliseid asju tihedamini. Mulle meeldis, et ettevõtted olid väga erinevad, see andis hea ülevaate erinevatest ettevõtte tüüpidest ning kuidas need seest töötavad. Sain palju inspiratsiooni ja mõtteid tulevikuks ning kogeda väga erinevaid emotsioone ja tundeid. Suur tänu sellise võimaluse eest!

Kaur: Mulle tänane päev väga meeldis. Tõesti super! Mulle meeldis ettevõttete kontrast. Köögivilja äri, kus on linditöö, Eesti Pank, mis on hoopis teine teema ja mastaap + Lift99, kus oli mõnus startup ja ettevõtjate meeleolu, mis mulle tohutult meeldis ning muidugi keskkond oli hoopis teine võrreldes köögivilja äriga. Liftis meeldis ka et saime hiljem veel Rannariga rääkida ja ühendust võtta. Olen Robertiga nõus, et päriselus näha, kuulda ja õppida on parem kui klassiruumis teooriat õppida.

Lisaks ägedatele ettevõttetele saime imelist talveilma nautida.

Kristofer: Kõik külastatud kohad olid väga huvitavad, hästi valitud. Sellist tootmist nagu Kadarbikus, ei ole mul kunagi olnud võimalik oma silmaga näha. Andis mulle taas uue kogemuse, mille põhjal saan anda põhjaliku arvamuse. Isiklikult mulle selline töö ei sobiks, liigne seismine ja isolatsioon. Eesti pank oli huvitav, kindlasti vajalik silmaringi informatsioon, et kuidas meie riigi valuuta on vahetunud jne. Lift99 meeldis mulle kolmest kõige rohkem. Olen palju Telliskivi Loomelinnakust kuulnud ning lugenud ja mulle taoline õhkkond väga meeldib.

Enda kasuks saaks tänasest nimetada Lift99 tutvustust. Isiklikult tundub startupi idee ning selline töökeskkond väga huvitav.

Marie Luise: Erinevad kohad, neil kõigil omad plussid ja erilised osad. Kõige huvitavam oli muuseum, sest saime ise vaadata ja uurida ringi, räägiti huvitavalt. Lift99 oleks võinud kauem kesta (pikemalt rääkida jne). Päev oli huvitav, kuna käisime 3 kohta läbi ehk mõte läks ühelt ettevõttelt teisele.

Oskar: Kadarbiku talu oli huvitav vaadata ja teada saada, kuidas neil tootmine käib, kuidas nad on ära kasutanud enda tööjõu ja kuidas nad suudavad efektiivsed olla. Eesti Panga Muuseum ei olnud lihtsalt minu iseloomu jaoks põnev. Muidugi sain rohkem teada, ja mis ajahetkel on olnud, mis rahad Eestis. Lift99 oli kõige huvitavam kuulata. Sobis mu iseloomule ja muidu ka siuke nooruslik jutt, mida oli hea ja lihtne kuulata. Kuna on tuleviku suhtes mitmeid plaane, siis sain ka kinnitust, kuidas neil töö käib seal. Kohad olid hästi valitud.

Christelle-Maria: Uued teadmised ning vaated kogutud. Sain teada, kuidas tööstusfarmis tegelik tegevus käib, samuti ressurssidest, laienemisest, palgast. Hulk teadmisi veel Keskpangast, näiteks kuidas enam-vähem silma järgi määrata, kas raha võib võlts olla, mitmed teadmised hindade tõusu ja kunagiste eesti rahatähtede kohta. Lift 99-st sai teadmisi nende tegemiste kohta ning seoste kohta. Huvitav teada, et seal on väga mitmekesine töötajate rahvuste erinevus, mis kindlasti annaks inspiratsiooni oma firma loomisel. Uusi teadmisi tuli mitmeid ja tore oli kohal olla.

Loviise: Minu arvates oli suunapäev väga vajalik. Sain hea ülevaate Eesti enda firma toimetamistest ning samuti mõningaid uusi teadmisi pangandusest. Kõige paremaks pean Kadarbiku Köögivili OÜ külastust ning Lift 99, sest need andsid parema kogemuse minu jaoks, lähtudes minu huvidest ja tulevikuplaanidest. Eesti Panga muuseumi külastamine jäi minu jaoks ebahuvitavaks ning andis üldiselt vähe informatsiooni.

Mia-Eliisa: Kadarbiku – väga kaasaegne tehnika ja huvitav oli jälgida töö protsessi. Keskpanga roll. Millele tähelepanu pöörata, et kaitsta end vale raha kätte sattumise eest. Lift99 – töö tegemiseks väga hea ja inspireeriv keskkond. Meeldis, et seal tunduvad olevat loovad inimesed.

Anti: Päev oli väga põnev ja mulle meeldis. Kõige rohkem meeldis LIFT99 ettevõte, tekitas isegi mul mõtteid start-up`ide kohta.

Karl ja Patrik: Esimeses ettevõttes näidati, kuidas köögiviljad poodi saavad, kus ja kuidas neid hoitakse ning kuidas töödeldakse. Samuti, mis nendest teha saab ja kuidas inimese jaoks oleks mugavam osta näiteks porgandit, siis saab hind olla kõrgem. Meile meeldis.

Teises ettevõttes saime raha ajaloost suurema ülevaate. Kolmas ettevõte oli kõige uuem ja huvitavam, mis pani meid ennast mõtlema oma tuleviku osas. Telliskivi loomelinnak on väga loominguline koht igas mõttes alustades jalgrattakohtadest lõpetades nende firmadega, mis seal asuvad. Start-up ettevõtted on meie jaoks huvitavad.

Madli ja Lisete: Väljasõit oli tore ja õpetlik, saime näha natuke kuidas töödeldakse Kadarbiku tooteid ja mõnda proovida. Äge oli vaadata kuidas rahatähtede läbimõõt ning väärtus läbi aegade muutunud on. Lift99 meeldis meile keskkonna ja nö stuudio poolest, kõik oli väga mõnus ja hubane, sooviks ise ka kunagi sellises kohas töötada.

Rasmus, Aron, Mattias, Rauno: Kõige huvitavamad olid Lift99 ja Kadarbiku köögivili. Õppisime köögiviljaturgu, kuidas teenida köögiviljade müügiga rohkem raha, miks on Lift99 parem mõnest vabakontorist ja tutvusime Eesti rahade ajalooga.

Õppimine väljas, ilma õpikuta – väga hea õppetund, kinnitasid õpilased. 😊

Uuel nädalal ja perioodil tulevad antud teadmised, saadud kogemused uuesti „pildile“ – varasema seostamine uue materjaliga tervikpildi saamiseks.

TÄNAME vastuvõtmise, õpetuse, kogemuste jagamise eest – Kadarbiku Köögivili OÜ, Lift99Telliskivi Hub, Eesti Panga muuseum.

Imbi Raudkivi, majandussuuna juht, majandusainete õpetaja

Varje Sild, klassijuhataja

Vaata pildigaleriid siit

   

 

11.M õpilased suunapäeval Raplamaal

28. novembril toimus 11.M klassi suunapäeva väljasõit Raplamaale. Eesmärk oli tutvuda Raplamaa ettevõtluskeskkonnaga, majandustegevuste võimalustega, ressurssidega, tööturuga, ettevõtete mikro- ja makrokeskkonnaga.

Meid võõrustasid Kohila valla neli ettevõtet, neist kolm on tootmisettevõtted.

Hommik algas endises Kohila Paberivabrikus. Vabriku ajalugu on pikk ja põnev, 2008. aastal võttis varad üle KP Factory OÜ. Meie kohtusime 2021. aastal tegutsemist alustanud MTÜ Kohila Paberivabrik esindajaga – Inna Laanemetsaga. Tema rääkis, et MTÜ eesmärk on luua kogukondlik multifunktsionaalne kogukonna- ja kultuurikeskus ajalooliste Kohila Paberivabriku ruumidesse, rakendades taastamistöödes võimalikul määral ringmajanduspõhimõtteid. Õpilased said tutvuda EKA tudengite projektidega, mis on üleval näitusel „Hüljatud maastikud. Kohila Paberivabrik“, mis avati septembris 2023 (kohilapaberivabrik.ee).

Enne lõunat suundusime Kohila Vineer sse, mis on Raplamaa suurim tööandja. Ettevõte on  kuulsa Lutheri mööbli- ja vineerivabriku järeltulija. 2011. aastal sai uueks omanikuks Euroopa suurimaid vineeritootjaid Lavtijas Finieris, asutati  tütarettevõtte Kohila Vineer OÜ.

Algasid ulatuslikud ümberehitustööd, mille käigus rajati spooni- ja vineeritootmisliin, uus ja modernne kontorihoone, puhkekeskus ning valmistoodangu ladu. Kõrgetasemelise tehnoloogiaga varustatud Kohila Vineer on üks arenenumaid vineeritehaseid maailmas. (kohilavineer.ee).

Meid võttis vastu Äli Männa, büroojuht ja tootmises viis tunni läbi kvaliteedijuht. Õpilased said ülevaate protsessist – kuidas valmib vineer; mis vahe on spoonil ja vineeril; millised on kõrgtehnoloogilised lahendused, mida tootmises kasutatakse; mida tehakse tootmisjääkidest jpm.

Järgmisena külastasime pereettevõtet Jäämari OÜ. Ettevõte loodi 2014.aastal, mil turule tuli Eesti esimene käsitöö pulgajäätis. Aja jooksul on tootevalik suurenenud ning lisandunud uus toode – smuutikuubikud. Jäämari OÜ on kasvanud üheks juhtivaks käsitööjäätise brändiks Eesti turul. Jäätise valmistamise protsessi tutvustas meile Kaili Tuul, üks ettevõtte omanikke. Jutuks tuli ka ettevõtja töö plussid ja miinused võrreldes palgatööga. Saime tootmisest väga hea ülevaate ja külastuse lõpus said soovijad jäätisega maiustada.

Õppepäeva viimane ettevõte, kus käisime, on Eesti turul üks suurimaid aknakatete ja markiiside tootjaid – Ketecor OÜ. Õppekäigu ettevõtte tootmisalal viis läbi tootmisjuht Hannely Toater. Nägime samm-sammult, kuidas valmib aknakate ja milliseid oskusi/võtteid vajab iga tootmisetapp. Lisaks arutlesime ettevõtte mikrokeskkonna võimaluste üle, konkurentsieeliste osas jpm.

Saadud teadmised ja kogemused on aluseks uuel perioodil ettevõtluse aluste kursusel, samuti saame võrrelda Kohila valla ja nt Läänemaa ettevõtluskeskkondasid (sarnasused, erinevused).

Õppepäev Raplamaal oli igati õpetlik, kogemusterohke ja mitmekesine.

Kõigis ettevõtetes võeti meid väga soojalt vastu, kogesime, et õpilasi tõepoolest oodati ja nendega ka väga sisuliselt tegeleti, aitäh!

TÄNAMEJäämari OÜ, Ketecor OÜ, Kohila Vineer OÜ, MTÜ Kohila Pabrivabrik!

Imbi Raudkivi, majandussuuna juht, klassijuhataja

Vaata pildigaleriid siit

 

SEB koolisaadik Rasmus Nebokat 10M klassist  jagas finantsteadmisi

Rasmus Nebokat 10.M klassist andis 27. novembril tunde 10.H ja 10.M õpilastele. Tunni teema oli seotud esimese etapiga SEB Koolisaadikute programmist. 16. novembril toimus Rasmusel esimene töökohtumine tema mentoriga (Evelin Koplimäe) ja selle põhjal valmistas Rasmus ette tundide sisu. Teema – isiklik finantsjuhtimine.

Fookusteemad, millel peatuti, olid – eelarve, plaani vajadus, säästmine, sotsiaalne surve ja meedia mõju tarbimisele, isikliku raha haldamise sammud, tark eelarvestamine, investeerimine.

Tunnid olid õpilaste arvates mitmekesised, vajalikud. Küsiti palju küsimusi, arutleti poolt ja vastu. Rasmus tõi välja ka oma kogemused antud teemal.

Rasmus tutvustas õpilaste teemaga seotud raamatuid ja jagas nende kohta oma seniseid teadmisi.

Loengute lõpus said õpilased anda Rasmuse tundidele tagasiside (www.seb.ee/fin).

Edu Rasmusele järgmiste programmi teemade õppimisel ja õpetamisel!

Aitäh Rasmus!

Imbi Raudkivi, majandussuuna juht, õpilase juhendaja

 

Õpilasfirmade MEKA laat

25. novembril käisid 15 Läänemaa Ühisgümnaasiumi õpilasfirmat Ülemiste Keskuses MEKA laadal, kus osales rohkem kui 80 õpilasfirmat üle Eesti. Tegemist oli tänavuste tegijate jaoks esimese laadaga. Päev oli pikk ja konkurents tihe, kuid andis vaatamata sellele rohkelt erinevaid kogemusi. Järgnevad õpilaste muljed MEKA laadast.

  • ÕF Sip, Robert Suslov 10.M ja Kaur Nellis 10.M, juhendaja Imbi Raudkivi.

„Üldpildis saime laadalt hea kogemuse. Müüsime küll alla ootuste, aga sellegi poolest oli tore ja huvitav oma sotsiaalseid oskuseid proovile panna.“

  • ÕF Sussisalong, osalejad Laas-Joonas Saul 10.M, Keven Vuksta 10.M, Heinrich Püss 10.LRST, juhendaja Rea Raus.

„Müüsime vähe.“

  • ÕF Harjake, osalejad Ave-Liisa Aasmäe 10.LRST, Ruth Bachman 10.LRST ja Derek Korpe 10.LRST, juhendaja Rea Raus.

„Ootused olid madalamad kui tegelikkus. Müüsime väga hästi, 27 hambaharja! Laadapäev oli pikk, aga tegus ning tuli kasuks. Jäime rahule!!!“

  • ÕF Sisu, osalejad Anna-Liisa Ojaste 10.LRST, Mari-Liis Roos 10.LRST ja Eliise Heintalu 10.LRST, juhendaja Rea Raus.

„See oli uus ja huvitav kogemus, aga alguses oli hirmutav.“

  • ÕF Rammel, osalejad Laurel Vali 10.H, Mia Saluäär 10.H, Markus Manni 10.H, Egle Kolga 10.H, Ron Rääli 10H, juhendaja Rea Raus.

„Müüsime 3 kotti, aga kasvatasime instagramis jälgijaid ja tellimusi.“

  • ÕF Aroma, osalejad Michelle Hanga 10.H, Marta Kirjutus 10.H, Liisi Idvan 10.H, juhendaja Rea Raus.

„Inimesed olid üllatavalt toredad. Müüsime päris palju ja tore oli!“

  • ÕF BioHoid, osalejad Karmen Andres 10.LRST, Carmo Lepp 10.LRST, Tõnu Robert Rand 10.LRST, Mari-Liisi Tute 10.H, juhendaja Imbi Raudkivi.

„Saime kolm toodet müüdud. Saime tutvustada inimestele oma toodet ja laada lõpuks ka endale julgust juurde.“

  • ÕF Mels, osalejad Liis Sedman 10.H, Emily Elmik 10.H, Merilin Tuulik 10.H, Shannon Toome 10.H, juhendaja Rea Raus.

„Esimene laadakogemus oli hirmus ja väsitav. Samas saime teada, kuidas see müük käib.“

  • ÕF Suhvel, osalejad Lisete Mikk 10.M, Madli Laasik 10.M, Patrick Rainer Kaljula 10.M, Karl Kikas 10.M, juhendaja Imbi Raudkivi.

„Laadapäev oli väsitav, aga tagasisidet saime palju ning õppimise uusi asju. Nägime ka teiste vägevaid ideid ja andsime ka neile tagasisidet.“

  • ÕF Klaaskuma, Rasmus Nebokat 10.M, Rauno Laksberg 10.M, Aron Urbas M, Mattias Kaus 10.M, juhendaja Imbi Raudkivi.

„Hästi organiseeritud, välja arvatud laada korraldajate esimene kiri, mis oli pisut segane. Toredad kaasmüüjad. Saime harjutada müüki.“

  • ÕF Milerun, osalejad Marie Luise Borchers 10.M, Luise Palu 10.LRST, Loviise Lekarkin 10.M, Ida Orgla 10.LRST, juhendaja Rea Raus

„Laua asukoht oli halb (jälgisime, kuhu poole inimesed liikusid). Meie laudade suunas ei liigutud, üritus oli liiga pikk. Kogemus oli üldiselt hea. Lõunat oleks võinud saada ja toole. Jalad valutavad.

  • ÕF NTK, osalejad Keven Ungert 10.LRST ja Triinu Tamme 10.LRST, juhendaja Rea Raus

„Väga vaikselt möödus, 0 toodet müüsime. Jube väsitav oli.“

  • ÕF Varn, osalejad Oskar Looring 10.M, Kristofer Kaabel 10.M, Miina Laura Kaus 10.M, juhendaja Imbi Raudkivi.

„Laat oli põnev ja saime teada, kui hea toode meil on. Miinuseks oli, et kohmakas on kaupa keskuses vedada. Andsime palju visiitkaarte, et inimesed saaksid netist tellida. Väga tore ja hariv kogemus.“

  • ÕF Täffi, osalejad Meribel Peterson 10.H, Sandra Alberg 10.H, Liseelia Judanov 10.H, Mirtel Engman 10H, juhendaja Rea Raus.

„Väsitav, kuid väga kasulik meile endile. Saime kuhjaga targemaks, nüüd sajaga edasi!“

  • ÕF Mimake, osalejad Mia Eliisa Maripuu 10M, Kertu Madelene Ladva 10H, Mari-Liis Aava 10H, juhendaja Rea Raus.

„Polnud üldse piinlik võõrastega rääkida, aga seisma pidi vaga kaua.“

Merilin Schults, õpilasfirmade juhendaja

Vaata pildigaleriid siit

 

Solve For Tomorrow ideekonkurssKuidas parandada koolis heaolu?

Samsung Electronics Baltics alustas õpilaste digiprogrammidega Lätis 2013. aastal. Täna kannab programm nime Solve For Tomorrow ja see on ideekonkurss 9.-12. klassi õpilastele. Tegemist on ideevõistlusega, kus otsitakse ja aidatakse arendada noorte ideid, läbi mille õpilaste õnnetunnet ja heaolu koolis parandada ning osa auhinnafondist on mõeldud selle idee realiseerimiseks ehk päriselt ära tegemiseks.

Tiimide registreerimine toimus 5. oktoobrini. Projekti peateema on tänavu õpilaste heaolu parandamine kooliruumis.

Idee esitamise tähtaeg oli 2. november.

Kriteeriumid, mille järgi žürii töid/ideid hindas on: tehnoloogilisuse aspekt, loovus, sotsiaalne mõju, teostatavus ja rakendamise plaan.

Läänemaa Ühisgümnaasiumi meeskond ElaPro esitas konkursile oma idee (Ela Produktiivselt rakendus) ning žürii on valinud nad Solve For Tomorrow ideekonkurssi viie parima tiimi hulka – ElaPro tiim on finalist.

ElaPro meeskond

Kaur Nellis 10.M

Robert Suslov 10.M

Jan-Martti Kaljuvee 10.M

Juhendaja Imbi Raudkivi

Võistlustules jätkab nüüd 15 Baltikumi tiimi, konkursi finaalüritus toimub 13. detsembril Riias. Võistlusel tuleb esitada idee inglise keeles žüriile.

Noortel on paar nädalat idee tugevamaks arendamiseks, neid toetab mentor, kes on ettevõtete  nõustaja ja mentor.

Palju õnne Kaurile, Robertile, Jan-Marttile ja edu finaalis!

Imbi Raudkivi, õpilaste majandusõpetaja ja juhendaja

 

Ettevõtlusprojekt – Tallinna 32. Keskkooli ja LÜGi 10. klasside majandusõpilaste koostöö ja ühisseminar

Tallinna 32. Keskkool on meie sõpruskool – koostöö sai alguse eelmisel õppeaastal. Ühise tegevuse sisu on seotud mõlema kooli majandusõpilastega (10. ja 11. klass). Koostööprojektide sisu ja tegevusi planeerivad ja teostavad õpetajad Tiina Saar (Tallinna 32.KK) ja Imbi Raudkivi (LÜG).

Tänavuse koostöö esimeses ettevõtlusprojektis osalesid mõlema kooli 10. klasside majandusõpilased. 

Aeg – kaks kuud (oktoober, november).

Koostööprojekti teema oli „Valitud ettevõtte kaasajastamine“.

Töö sisu oli mõlemas koolis sama:

Õpilased jagunesid rühmadesse.

Kogukonna ettevõtete/asutuste hulgast valiti üks.

Võeti ühendust juhtkonnaga.

Tehti taustauuringud ettevõtte kohta.

Lepiti kokku aeg ettevõtte külastamiseks – käidi ettevõttes reaalselt kohal.

Koostati külastuse jaoks sisuküsimused.

Analüüsiti ettevõtte tugevusi, nõrkusi ja konkurente.

Probleemkohad ettevõttes – valiti üks analüüsimiseks, millele otsiti lahendused.

Loodi prototüüp.

Lõpptulemus  sisaldas probleemi võimalikke konkreetseid lahendusi (nt IT lahendus, tööjõu värbamine, kulude vähendamise võimalusi jms).

Leiti ideele arvatav maksumus.

Toodi välja parendusettepanekud ning lisandväärtus ühiskonnale/kogukonnale.

Koostati ettekanded, mis saadeti ettevõttesse tagasiside saamise eesmärgil – nii projektitegevuste kui probleemi lahendustele.

Meie 10.M õpilased analüüsisid seitsme ettevõtte/asutuse kaasajastamise võimalusi – Hestia Hotel Haapsalu SPA, Hiom Pesumaja OÜ, Haapsalu Linna Spordibaasid OÜ, Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus SA, MTÜ Linnamäe Arenguselts, Hawaii Express Haapsalu esindus, Päikesejänku lasteaed.

Täname kõiki nimetatud ettevõtteid koostöö võimaldamise ja noortega tegelemise eest! 😊

Kahe kooli ühisseminar veebis toimus 21. novembril.

Mõlema kooli õpilased osalesid veebis ettekannetega. Aktiivse kuulamise käigus tehti märkmeid, mille põhjal anti tagasiside – meie õpilased Tallinna õpilastele ja vastupidi. Kokku kuulati ja analüüsiti 12ne rühma ettekandeid.

Õpetajad Tiina ja Imbi on ühel meelel – õpilased said esmase praktilise ettevõtluskogemuse, samuti omavahelise koostöökogemuse. Kuna projekti tegevuste sujumise eest vastutasid õpilased ise, said nad väga mitmekesised kogemused, lisaks teadmised. Saadud kogemusi saame edaspidi uutes tegemistes kasutada, võimalikke tõrkeid ette näha, avastada uusi radu ja kohti ettevõtlusmaastikul.

Meie 10.M klass jätkab ettevõtlusõppe 1. kursust nii, et analüüsime praktiliselt kursuse õppekava teemasid – mis sai projekti käigus praktiliselt õpitud, mis vajab teemadest lisaks teoreetilist lähenemist jne. Samuti seame sihte edasiseks koostööks.

Meie õpilaste arvamused, mõtted projektist:

Projekt andis suurema pildi majandusest, ettevõtete rollist ühiskonnas.

Saime arusaamad, kuidas ettevõte toimib – vahetu kogemus ettevõttes, ettevõtjatega.

Kasutegur kordades suurem kui õpikuga tunnis.

Raskused – võttis kohati aega vastuste ja tagasiside saamine.

Näha päriselt, et probleemid on igapäevased, äge oli probleemile lahendusi otsida.

Taustauuringute tegemine – vajalik oskus.

Finantskirjaoskuse arendamine.

Keeles ja kirjas korrektse suhtlemise „harjutamine“.

Vastutus oli suur, natuke oli hirmus ka – päriselt pöörduda ettevõtja poole ja end arusaadavalt väljendada, aga samas on see eluline oskus.

Ekstra boonus – ettevõtetes kogemuste saamine.

Sel moel õppimine oli lõbus.

Suur tänu õpetaja Tiina Saar ja Tallinna 32. Keskkool!

Imbi Raudkivi, majandussuuna juht ja majandusainete õpetaja

 

Koolituspäev õpilasfirmadele

17. novembril toimus koolitus Tartus Jaan Poska Gümnaasiumis.

Tegemist oli koolitusega, kus õpilased said osaleda töötubades vastavalt oma rollidele.

Tartus käis meie koolist õppimas kolm õpilasfirmat.

Nende tagasiside:

ÕF Aroma: Michelle Hanga, Liisi Idvan, Marta Kirjutus 10.H

Me õppisime kuidas arendada toodet klientide abiga ja klientidega suhtlemine/läbisaamine on väga tähtis. Me veel õppisime kuidas enda tootele õige sihtgrupp leida ja mõista, milline mingi inimene olla võib ja kas võib meie sihtgrupp olla. Õppimise ka seda, miks on juhtimine tähtis ja kuidas mitte lasta oma firmat põhja.

ÕF Harjake: Derek Korpe, Gregor Allikas, Ave-Liisa Aasmäe, Ruth Bachman 10.LRS

Õppisime, mida tähendab juhtimine ja kuidas seda kõige paremini teha, õppisime tootearenduse põhiväärtusi ja mis on turunduse ja brändingu vahe, õppisime kuidas tooteid maha müüa. Meeldis.

ÕF NTK: Triinu Tamme 10.LRS

See koolitus oli huvitavam kui algselt arvasin. Koolitaja rääkis väga põnevalt ja lihtsasti, arusaadavalt. Õppisime täitma aruandeid ja kasutama exceli erinevaid tabeleid. Seda läheb vaja et hoida õpilasfirma rahaline olukord tasakaalus ning kindlasti võib seda ka tulevikus vaja minna.

Õpilaste juhendaja on Rea Raus.

Edu kõigile firmadele edaspidiseks.

Rea Raus, Imbi Raudkivi, õpilasfirmade juhendajad

 

Õpilasfirmade müügikoolitus Tallinnas

18. novembril kogunesid õpilasfirmade liikmed Tallinnas Estonian Business School’is, kus toimus ÕFide liikmetele müügikoolitus. Koolituse viisid läbi müügikoolitajad Southwestern Advantage Eestist.

Läänemaa Ühisgümnaasiumist võttis koolituspäevast osa kuus õpilasfirmat.

ÕF KlaaskumaRasmus Nebokat 10.M, Mattias Kaus 10.M

ÕF BioHoid – Karmen Andres 10.LRST, Tõnu Robert Rand 10.LRST, Carmo Lepp 10.LRST, Mariliis Tute 10.H

ÕF Suhvel – Madli Laasik 10.M, Lisete Mikk 10.M

ÕF SIP – Robert Suslov 10.M, Kaur Nellis 10.M

ÕF Varn – Kristofer Kaabel 10.M, Oskar Looring 10.M

Nende juhendaja on Imbi Raudkivi.

ÕF NTKTriinu Tamme 10.LRS

Juhendaja Rea Raus.

Mida noored õppisid?

 * ÕF Klaaskuma:

Müüja peab olema viisakas, järjepidev ja ka naljakas.

Toote eesmärk peaks olema lahendada probleeme või muuta elu paremaks.

Enne laata peame leidma 30 põhjust, miks meie toode on parem kui konkurentide toode ja miks me usume sellesse.

Hea müük on efektiivne kommunikatsioon ja kindlasti peab enda toodet tundma.

Müüjal peavad olema head müügiargumendid, lugu müüb – miks me seda müüme, kuidas on teiste klientide tagasiside.

On vaja mõelda, mida me müüme, kuidas me seda teeme ja miks me seda teeme.

Tuleb leida enda sihtgrupp- mis on nende harjumused, lugu, probleem.

Kes otsustab ja kes maksab. Näide: Laps tahab osta mänguasju, ema maksab.

Kindlasti ei tohi karta vastust EI ja ei tohi oodata, et inimesed tuleksid ise müüja juurde küsima.

Väga palju peab pakkuma enda toodet teistele, näiteks ettevõtetele ja ei tohi piirduda ainult ühega.

Kui inimene ütleb ei või toob mõne vastuargumendi, siis tuleb anda talle lisainformatsiooni ja ta võib enda arvamust muuta. Näide: Kutsud sõpra kinno, ta ütleb ei, siis ütled, et kõik teised sõbrad tulevad ka ja täna on see film viimast päeva kinos ja ta muudab enda meelt

Müük on numbrite mäng. Kontaktid, kõned- esitlus-kliendid-käive.

Kuidas teenida rohkem tulu: Tõsta hinda või suurendada kontakte, inimesi, kellele müüa.

Kasv ei ole kunagi lineaarne

Tooteesitlus peaks olema struktureeritud, iga kord ei räägi täiesti uut juttu, vaid teha põhi, aru saada miks inimene ostab ja keskenduda sellele.

Laadal: tervitada, inimestega luua silmside, enesekindlus, rõõmsameelsus, tuleb naeratada, komplimendid, rakendada teistsugust lähenemist. Mitte hakata kohe toodet otse müüma vaid tekitada inimeses huvi ja suhtestuda.

Oluline on riietus, kehakeel, hääletoon.

Kliendilt tuleks küsida küsimusi, leida kliendis vajadused, panna klient toote peale mõtlema kuidas toode aitab nende elu, et inimene müüks iseendale.

Õhkkond, kliendile ei tohiks jääda mulje, et ta on kohustatud ostma.

Inimestele meeldib osta, aga neile ei meeldi, et neil surutakse midagi.

Buying line, liiga palju rääkida ei ole ka hea.

Tehingu sulgemine. Kahe positiivse vastusega küsimused. Kas sa kasutaksid seda enda jaoks või otsid sõbrale kinki.

Sotsiaalne tunnustus- Kõik ostavad, et tekiks tunne, et ta on ainuke, kes ei osta.

Füüsiline tegutsemine- Käepigistus, toodete pakkimine.

Eelda et müük toimub.

ABC- Always be closing

* ÕF BioHoid:

Näidati pilte, kus võis näha erinevaid kujutisi, näiteks ühel pildil võis näha, kas noort tüdrukut või vanemat naisterahvast. Sellega püüti näidata meile, et inimesed mõtlevad erinevalt ja seepärast ei saa kõigile inimestele läheneda samamoodi.

 Seletati, et müügil on tähtis olla viisakas, tekitada inimeses endas huvi toote vastu ja panna teda küsimuste abil ise mõtlema, kus ta seda oma elus kasutada saaks.

Samuti toodi välja põhilised põhjused, miks kliendid toodet ostavad. Nendeks olid idee, toode ise ja sina, kes toodet müüb.

ENESEHÄÄLESTUS – meie endi poos, kuidas me seisame, ja viis, kuidas oma mõtteid juhime, mõjutab palju seda, kuidas teised inimesed meid näevad ning kas me tundume neile avatud ja sõbralikud. Ta soovitas meil enne laate kuulata motiveerivaid videosid,

Teooria lõpuosas tuli meile rääkima Jan, kellel oli väga hea müügikogemus. Ta on ka teinud mitmeid aastaid tagasi õpilasfirmat Hätik. Tegime läbi väikese eksperimendi. Ta otsis vabatahtlikku ruumis, kellega see läbi teha näitena. Vabatahtlikuks sattus Tõnu. Ta hakkas Tõnule oma vana õpilasfirma toodet müüma, mis tal oli ka kaasa võetud. Ta kasutas selleks erinevaid võtteid, nagu täpsustavate küsimuste küsimine, komplimendi andmine jne. Pärast seda seletas oma müügistrateegia meile lahti.

Koolituse praktilises osas hakkasime kasutama neid oskusi, mida teoorias omandasime. Tegime seda enda õpilasfirma toote kohta. Võtsime kõik punktid läbi, kuidas inimesega kontakti saada, jõuda oma toote kirjeldamiseni jne.

Meile kõigile meeldis see koolitus ja eriti, et meil oli endal võimalus oma toote kohta mõelda välja oma müügiteksti või kuidas me saaksime võimalikult hästi inimestele läheneda. Saime uusi teadmisi hästi palju juurde ja see koolitus oli meile väga kasulik – jäime rahule!

* ÕF SIP:

Tänane koolitus oli sisukas.

Esimeses pooles räägiti meile müümisest üldiselt – nippidest kuni kehahoiakuni välja.

Mulle meeldis see et koolitajad suhtlesid aktiivselt õpilastega. Teises pooles saime gruppides tööd teha ja õppida müümist ise proovides.

Rääkisid erinevad müügi valdkonnas tegelevad inimesed oma kogemusest ning tõid näiteid päris elust, mis oli väga kasulik ja huvitav.

Samuti oli tore see, et võrreldes eelmise korraga loodi mõnus ja mitte ebamugav keskkond, saime vastata küsimustele ja interakteeruda esitlejatega ilma pingeta.

 Anti palju mõtlemismaterjali laatadeks, mida saab nüüd seedida ja teha omad järeldused ning otsused.

* ÕF Suhvel:

Koolitus oli väga kasulik ja tore.

Õppisime kuidas suhelda kliendiga ja kuidas oma toodet paremini müüa.

Tegime läbi harjutusi, mis aitavad jääda rahulikuks ja enesekindlaks.

Rääkisime positiivsest mõtteviisist ja miks see on oluline.

Koolituse teises pooles saime teistele tutvustada oma toodet ja kirjutada kliendiga suhtlemis stsenaariumi ( oluline on küsida kliendilt küsimusi, millele tema vastust saab juba ette aimata ).

Õppisime kuidas kõige paremini müüki sulgeda. Meile mõlemale väga meeldis.

Läheneda tuleb rõõmsalt ja hea kui teha mingi nali ka

Peab küsima klientidelt natuke isiklikumaid küsimusi, näiteks et millised toolid teil kodus on jne, siis see aitab panna neile mõttesse, et neil tõesti ongi vaja meie toodet.

Ja kõige tähtsam on usk oma tootesse.

* ÕF Varn:

Ekstreemselt informatsioonirikas koolitus, räägiti asjadest mille peale võib olla kohe ei mõtlegi kui näost näkku midagi müüd, nagu näiteks mida kätega teha samal ajal jms.

Kindlasti ka kuidas üleüldse potentsiaalsetele klientidele läheneda ning nendega suhelda, mis võib tunduda iseenesestmõistetav, kuid just selles hetkes tuleb närv sisse vms.

Koolitustelt saadud teadmisi saavad õpilasfirmad nüüd kasutada oma tegevuse suunamisel ja peatselt algavatel jõululaatadel.

Edu ja väljakutseid kõigile meie õpilasfirmadele!

Imbi Raudkivi, Rea Raus, õpilasfirmade juhendajad

 

Noormentorite teine kokkusaamine ja koolituspäev

18. novembril toimus Tallinnas noormentorite programmi teine koolituspäev, kuhu kogunesid õpilasfirmade programmi vilistlased, kes sügisel end programmis osalemiseks registreerisid. Septembri lõpus toimus esimene kahepäevane koolitussessioon.

Karen Loorens (11.M) ja Ada Lovise Silmpärg (11.M) meie kooli tänavused noormentorid osalesid 18. novembril ning andsid ülevaate päeva tegevustest.

  • Jälle huvitavaid ideid kuhjaga juures, nii nagu esimesel kohtumisel.
  • Täna vaatasime enda sisse.
  • Sõnastasime eesmärke, õppisime teisi eesmärkide sõnastamisel abistama.
  • Tegime läbi õpilasfirmade rollid erinevate praktiliste olukordadega.
  • Saime kõik olla mentorid, ÕFid ja vaatlejad.
  • Päeva alguses jagasime oma seniseid mentordamise kogemusi teistega, leidsime mõned ühised probleemküsimused ja proovisime lahendusi leida ning SEE oli ülimalt abistav tegevus – just sellepärast, et nüüd on valikuid/lahendusi, mille hulgast valida rohkem.
  • Ülilahe koolitus jällegi, jäime mõlemad väga rahule! 😊

Nüüd jätkavad noormentorid nooremate nõustamist – ees ootavad laadad ja jõulumüügid.

Asjalikku mentordamist Karenile ja Ada Lovisele ja palju toredaid mõtteid ning tegusid!

Imbi Raudkivi, majandussuuna juht ja õpilaste juhendaja

 

Rasmus Nebokat ja Tauri Korbe on tänavused SEB Koolisaadikud LÜGis

SEB Koolisaadikute programm on toimunud juba mitu aastat. Koolisaadikute programmi eesmärk on suunata õpilaste finantsteadlikkust ja panganduse valdkonna  teemadel SEB mentorite abiga seitsme kuu jooksul. Programmi läbinud ja tunnistuse saanud õpilased saavad rahatarkuse nippe ja teadmisi jagada koolikaaslastele.

Programmi kestus: november 2023 – mai 2024.

Info SEB kodulehelt:

  • Koolisaadikute programmi üritused toimuvad üks-kaks korda kuus pärast koolipäeva. Avaüritus on novembris.
  • Programmi esimeses pooles avardad oma maailmapilti ja saad osaleda koolitustel pangandusest, sotsiaalmeediast ning avalikust esinemisest.
  • Programmi teises pooles, mis kestab jaanuarist aprillini, õpid tundma rahatarkust ja ammutad teadmisi investeerimisest, säästmisest, küberturvalisusest ja ettevõtlusest.
  • Peale kuulajana osalemise palutakse Sul ka endal anda oma koolis loenguid ja levitada uusi teadmisi rahatarkusest.
  • Vähemalt kord kuus kohtud Sa oma mentoriga, kellega saad õpitud teemad läbi arutada ja loenguteks valmistuda.
  • Alates jaanuarist saad kord kuus osaleda üritustel, kus kohtud teiste osalejatega ning kuuled esinemas põnevaid erikülalisi.

Programmis osalemiseks tuli õpilastel esitada motivatsioonikiri ning täita ankeet, mis saadeti SEBle. Õpilased, kes osutusid valituks said individuaalse kirja.

Läänemaa Ühisgümnaasiumi koolisaadikud on sel õppeaastal Rasmus Nebokat (10.M) ja Tauri Korbe (10.M).

Esimene koolituspäev toimus 10. novembril Tallinnas, SEBs.

Kohtuti SEB juhtivate ekspertidega, kes koolitasid õpilasi eesolevaks teekonnaks, jagades oma aastatepikkusi teadmisi ning nippe.

Kava:

CEO Avakõne ja ülevaade SEB-st

Programmi tutvustus

Avalik esinemine

Bränd

Tutvumine

Rasmuse tagasiside ja mõtted:

Programmi alguses räägiti meile üldiselt SEBst ning tutvustati koolisaadikute programmi. Programmi avaüritus ja lõpuüritus toimuvad SEBs. Programm hõlmab nelja teemat, meil on iga teema kohta Teamsis koolitus ja igat teemat saan enda kooli ja teiste koolide õpilastele tutvustada. Programmi jooksul räägivad meile ka neli külalisesinejat.

Täna oli kahel teemal koolitused: avalik esinemine ja bränd.

Esimesel räägiti kuidas edukalt esineda, kas siis klassi ees või suurema publiku ees. Põhipunktid olid, et ole enesekindel või jäta vähemalt selline mulje, valmista ette ja kuidas teha huvitavaid slaide.

Teine koolitus rääkis (isiklikust) brändist. Enda brändi positsioneerimisest, et valida üks suund ja selles anda maksimum, mitte üritada olla kõik korraga. Seal tutvustatti skeemi, mida on ka pildil näha. Sellel on kuus suunda: riskide võtja, tehniline, ohutute otsuste tegija, optimist, tiimi mängija ja liider.

Nii Rasmus kui Tauri märkisid, et kohtumine SEBs oli huvitav, sai kasulikke õppetunde ja programmist hea ülevaate.

Uutele koolisaadikutele tegusat aastat, väljakutseid ja avastamisrõõmu finantsmaailmas!

Imbi Raudkivi, majandussuuna juht, majandusainete õpetaja

 

Intellektuaalomandi koolitus õpilasfirmadele

Reedel, 3. novembril toimus õpilasfirmade liikmetele intellektuaalomandi koolitus. Korraldus – JA Eesti.

Läänemaa Ühisgümnaasiumist võtsid koolitusest osa kolme õpilasfirma liikmed.

ÕF BioHoid

Karmen Andres, Tõnu Robert Rand, Carmo Lepp (10.LRS)

ÕF Suhvel

Madli Laasik, Lisete Mikk (10.M)

ÕF Klaaskuma

Mattias Kaus, Rasmus Nebokat (10.M)

Juhendaja Imbi Raudkivi

Mida õpilased õppisid?

Lisete ja Madli

Õppisime, mis vahe on tööstusõigusel, autoriõigusel ja kaasnevatel õigustel. Eriti kõrva taha jäi see, kuidas inimesed peavad autori nime, pilti, kirjandit või muusikat kasutades ära mainima ka 70 aastat peale surma. Vaatasime läbi 4 erinevat animatsiooni, mis rääkisid autoriõigusest ja intellektuaalomandist. Aeg läks väga kiiresti ja palju jäi arutamata, aga targemaks saime siiski.

Rasmus

Autoriõigus, autoriõigusega kaasnevad õigused ja tööstusomand. Autor, teos, isikulised õigused ja varalised õigused. Kasulik koolitus!

Mattias

Intellektuaalomandi koolitusel kuulasime ja vaatasime lühivideoid teemade kohta – oli kasulik vaatamine.

Tõnu Robert, Karmen, Carmo

Intellektuaalomandi koolitusel tuli peamiselt juttu autoriõigustest, teosest, EAÜ-st ning isiklikest ja varalistest õigustest. Vaatasime nende kohta harivaid videosid ja seejärel tuli arutelu nähtu kohta. Meie kõigi meelest oli see väga huvitav koolitus.

Koolitus andis palju mõtteainet – nii ütlesid kõik osalenud õpilased.

Imbi Raudkivi, õpilaste juhendaja

 

Koolituspäev õpilasfirmadele Tallinnas

3. novembril toimus õpilasfirma liikmete koolitus Tallinnas (A. Lauteri 3; Estonian Business School maja). Korraldas JA Eesti.

Koolitus toimus neljas töötoas, kuhu ÕF liikmed said registreeruda vastavalt oma rollile firmas.

  • Juhtimine ja personalitöö
  • Raamatupidamine ja finantsid
  • Tootearendus
  • Turundus

Läänemaa Ühisgümnaasiumist osales koolituspäeval 12 õpilasfirmat.

ÕF KlaaskumaRasmus Nebokat 10.M, Aron Urbas 10.M, Rauno Laksberg 10.M, Mattias Kaus 10.M

ÕF SIP – Robert Suslov 10.M, Jan-Martti Kaljuvee 10.M, Kaur Nellis 10.M

ÕF Suhvel – Madli Laasik 10.M, Listete Mikk 10.M, Patrik Rainer Kaljula 10.M, Karl Kikas 10.M

ÕF Varn – Miina Laura Kaus 10.M, Oskar Looring 10.M, Kristofer Kaabel 10.M

ÕF BioHoid Tõnu Robert Rand 10.LRS, Carmo Lepp 10.LRS, Karmen Andres 10.LRS, Mariliis Tute 10.H

Nende juhendaja on Imbi Raudkivi.

ÕF ARM- Raiko Oja 10.LRS, Morten Pirk 10.H, Andi Henn Visla 10.H.

ÕF Harjake – Ave-Liisa Aasmäe 10.LRS, Ruth Bachman 10.LRS

ÕF Täffi – Mirtel Engman 10.H, Sandra Alberg 10.H, Meribel Peterson 10.H, Liseelia Judanov 10.H

ÕF MELS – Emily Elmik 10.H, Shannon Toome 1.0H, Merilin Tuulik 10.H ja Liis Sedman 10.H

ÕF SISU – Anna-Liisa Ojaste 10.LRS, Mari-Liis Roos 10.LRS, Eliise Heintalu 10.LRS

ÕF MileRun – Ida Orgla 10.LRS, Marie Luise Borchers 10.M, Luise Palu 10.H, Loviise Lekarkin 10.M

ÕF Rammel – Laurel Vali 10.H, Ron Rääli 10.H, Markus Manni 10.H

ÕF Mimake – Kertu Madelene Ladva 10.H, Mia Eliisa Maripuu 10.M

Nende juhendaja on Rea Raus.

Õpilaste tagasiside

Karl

Esmalt tegime õhupalli strateegiat, kus tuli 100 000 õhupalli järgmise päeva peoks puhuda ja need efektiivselt üles panna, kuid sellega tulid igasugused “aga”- kohad. Sellest sain teada, et tuleb koostada plaan ja mõelda iga väike detail hoolega läbi. Siis kirjutasime tutvustuse, mis on selle toote fenomen ja liftikõne enda  tootest. Ja käisime läbi ka kuidas peaks kõnetama inimesi laada (kuidas pöörduda, mida edasi rääkida). Peale seda kirjutasime võimalikult täpselt oma sihtgrupi kliendist (kui vana, mis soost, kui hea sissetulek, mis haridus jne). Kõige lõpuks õppisimegi oma klienti tundma:  tegime nii, et oli 4 inimtüüpi kes olid kõik erinevad ja kellele oli või on mingi seos kassiga ning taheti müüa erinevate viisidega kassitoitu (kupongid, reklaamid poes, hinnaalandus, erinevad lihad).  Minu tegelaskujul oli kunagi kass, kuid hetkel ei ole, aga ta  oli osadest kassinäitustest ja reklaamidest huvitatud. Koolitus oli väga hariv ja kasulik kindlasti mulle kui turundajale.

Jan-Martti

Mulle pakkus see töötuba (finants) palju abi, nad õpetasidki meile raamatupidamise põhilised punktid selgeks ja siis tegimegi kõik koos raamatupidamist paberite peal. Uute teadmistega täiendasin meie enda firma tabeleid ja nüüdseks on kōik sisse kantud. Kogemus oli kasulik ja koolitajad olid meeldivad.

Patrik Rainer

Firmajuhtide koolitusel pidime üsna palju arutama ja lahendama ülesandeid grupis. Esmalt tiimiliidri bingo, kus oli 25 ruutu, nende sees olid erinevad mõisted/terminid, millele pidi juurde kirjutama näited. Siis arutasime grupis kõik läbi, võrdlesime ja valisime nendest 10 enda jaoks kõige olulisemad + põhjendused. Teine ülesanne oli situatsioonimäng. Olime meeskonnaga purjetamisreisil, tekib torm, kapten upub, tiim pääseb päästepaadile. Antud oli 15 asja mida jõudsime kaasa haarata, pidime panema need olulisuse järjekorda, siis sama asi tiimis, analüüsisime üksteise otsuseid ning kõige lõpuks võrdlesime oma vastuseid päris vetelpäästjate poolt lahendatud vastustega. Ülesanded mulle meeldisid ja ka see, et saime palju grupis arutada, sest grupis on lihtsam. Sama nagu eluski! Mängude vahele jagati palju muud infot ja näidati infot täis slaide tiimi olulisusest, selle sisesuhetest jne. Üldiselt koolitus meeldis.

Madli

Raamatupidamise koolitusel tegime JA Eesti poolt koostatud ülesannet, kus oli vaja ette antud firma finantsasjad tabelitesse panna. Kõik oli loogiline ja arusaadav. Tegime erinevad situatsioonid läbi (palgalehed, laenud ja intressid, preemiad ning ka annetused). Vaatasime üle erinevad vajalikud valemid. Arutlesime ka selle üle, millistele asjadele tasub raha kulutada ja millistele pigem mitte. Koolitus oli väga põnev ja mulle meeldis.

Lisete

Koolitus oli põnev ja väga heas kohas. Õppisin täna kuidas meie õpilasfirmat rohkem inimestele meeldivamaks teha. Mis tegurid võiksid olla ja mida meie firma teistele nö paremaks teeb, nt meie õpilasfirmal on mugavus, mitmekesine ja kulude vähendav. Tegime grupitööd, kus pidime mõtlema kuidas arendada nt DJ teenust. Sain ka teada, et laatadel, klientidega suheldes peab olema hea empaatiavõime, peab kliente mõistma ja ka nende arvamusi ning tootearendamise mõtteid kuulda võtma. Kokkuvõttes arvan, et koolitus oli kasulik igal juhul ja läheksin ka uuel võimalusel ennast niimoodi harima.

Kristofer

Mina isiklikult sain väga palju targemaks. Hetkel on mul firma raamatupidamistabelites palju „auke“ ja olin veidi segaduses, mis sinna peaks minema. Koolituse peategevus oligi Exceli tabelites  töötamine ja selgitamine, miks mingi arv või selgitus kuhugi käib. Saan kindlasti integreerida tänast tarkust oma raamatupidamisse 🙂

Karmen

Mina käisin firmajuhi koolitusel. See algas firmaliidri bingoga, kus pandi kirja erinevate firmajuhi omaduste juurde oma isiklik kogemus ning hiljem arutati grupis oma vastuseid. Grupi peale märgiti 10 olulisemat omadust ja kanti ette. Pärast seda oli mäng “Ellujäämine Atlandi ookeanil”, kus tuli järjestada tähtsuse järgi erinevad abivahendid, kui oleks parvel ilma juhi ja abita. Seejärel arutati tiimiga järjestust ning pandi tiimi tulemused kirja. Pärast seda pandi kirja õige järjestus ja võrreldi tulemusi. Selle põhjal vaatasime, kas läks paremini individuaalselt või koos töötades, ning see näitas, kas meil oli hea tiimitöö, sest sellisel juhul oleksid meil tiimina olnud paremad tulemused, kui individuaalselt tehes. Seejärel räägiti tähtsatest omadustest ning tiimitöö tähtsusest. Ma sain teada, et enne teiste tiimiliikmete juhtimist pean suutma ennast juhtida. Mulle meeldis, et koolitusel sai teha grupitööd ja tutvuda mõne teise firma ideedega arutluse käigus.

Tõnu

Sain teada, et tulude alla ei kuulu aktsiakapital ega laenud. Hinnakujunduses on kolm tegurit – tarbija arvamus hinnast, omahind ja kui palju suudetakse maksta. Arvutati omahind. Edasi räägiti kuludest, finantsplaanist, rahavoogude aruandest (sinna läheb algkapital), kasumi aruandest, amortisatsioonist, bilanssist (aktiva ja passiva peavad olema võrdsed).

Carmo

Toodete omadused. Seejärel tehti praktilist tööd, võeti gruppidesse ja arutati üksteise toote ideid ja nende omadusi. Kui laadal ütleks keegi, et ta ei osta meie toodet, siis oleks mõistlik küsida, miks ei osta. Toodi näited, et mõned väärtustavad toote välimust ja mõned toote funktsiooni.

Miina Laura

Sain üles kirjutatud päris palju küsimusi,  mille abil saame oma toodet arendada ja klientidele meeldivamaks teha.

Rauno

Turunduse koolitusel rääkisime, et me kõik peaksime endale pikaajalise plaani panema ja rääkisime, kuidas saaks kõige paremini oma toodet kirjeldada ning missugune oleks meie potentsiaalne ostja. Koolituse ajal anti meil väljakutseid ka ja pidime neid lahendama. Räägiti meile ka, kuidqs peaksime suhtlema laadatel inimestega ning, et meil on vaja koostada liftikõne ja milline see võiks välja näha ning olla.

Mattias

Kõik, mis kirja panin oli mingil määral uus mulle. Tootearenduses kuulasime ja vaatasime slaide, paar korda olid ka grupi arutelud õpilasfirmade kohta, kes saalis olid. Üleüldse oli minu jaoks kasuliku ja uut küll.

ÕF ARM

Meil oli tore aga oli veidi raske ka, saime teada kuidas paremini tegeleda rahaga ja kuidas juhtida firmat.

ÕF Harjake

Kirjutasime liftikõne, arutasime,  kuidas toodet oma sihtgrupile maha müüa.

ÕF Täffi

Koolitus oli meie tiimile kasulik. Me saime rohkem selgust kuidas suhelda kliendiga ja kuidas oma toodet efektiivselt reklaamida. Saime teada nippe, kuidas toode paremini müüks ja mida selleks teha. Lisaks nendele oskame nüüd koostada tabeleid ja rahaga paremini ümber käia. Kasulik!!Aitäh:)

ÕF MELS

Me saime paremini rahalistest arvestustest teada, kuidas rahaga ümber käia. Saime ka teada, et kuidas mõelda toote arendamisel nii, et toode tuleks edukas ja kasulik. Turunduse töötuba oli samuti väga kasulik.

ÕF SISU

Väga huvitav kogemus, saime teada, kuidas juhtida firmat, leida sobivat sihtgruppi, kellele oma toodet pakkuda ning saime teada ka teiste firmadest ning soovitusi anda.

ÕF MileRun  

Turunduskoolitus: Mina sain teada kuidas õigesti sihtgruppi enda toote jaoks valida ja väga tore ning huvitav kogemus oli.

Juhtimiskoolitus: Väga huvitav oli kuulata ja süveneda sügavalt mõtetesse: kuidas olla hea liider? Sain teada rohkem erinevate oskuste kohta ja väga toredad mängud olid.

Finantskoolitus: Raamatupidamise koolitusel õppisime kuidas õigesti firma äri tabeleid vormistada.

Tootearenduskoolitus: Saime jagada üksteisele oma ideid ning anda tippe, tean nüüd rohkem kuidas toodet saaks arendada ja paremaks teha.

ÕF Rammel

Koolitus oli meie tiimile kasulik ja väga hariv. Saime täpsemalt teada, kuidas raha kasutada ja kuidas kõik kulutused jms tabelitesse kanda. Juhtimiskoolitus oli informatiivne ning andis häid nippe, kuidas firma koostöö paremini sujuks. Saime teada ka kuidas toodet paremini inimestele maha müüa ning kuidas teha oma toode ostjatele silmapaistvaks. Aitäh!

Edu kõigile meie õpilasfirmadele!

Imbi Raudkivi, Rea Raus, õpilasfirmade juhendajad

Vaata pildigaleriid siit

 

Kuidas loova seostamise abil koolis tõhusamalt õppida – vilistlased Liisa Peterson ja Lija Jegisman tundides

20. oktoobril olid meie koolis tunde andmas LÜGi vilistlased – Lija Jegisman ja Liisa Peterson. Vilistlastega kohtusid 10.M ja 12.H õpilased.

Lija ja Liisa on Tartu Ülikooli majandusteaduskonna tudengid, mõlemad on alustamas start-up maailmas.

Lektorid selgitasid strateegiaid, kuidas loovalt seostades varasemaid teadmisi kasutada ära tõhusamalt õppimisel. Õpilased said harjutada ja praktiliselt mälutehnikaid katsetada. Meetodid, mida praktiliselt katsetati olid näiteks – teekonnameetod, peidetud tähenduse meetod, teadvuse suunamise meetod jpm. Näiteid toodi selle kohta, kus/kuidas mälutehnikaid kasutada saab, nt võõrkeelne sõnavara, matemaatika, linnad-riigid-lipud, nimed jne.

Õpilased kaasati aruteludesse, aktiivsemaid premeeriti.

Tundide teises osas tutvustasid Liisa ja Lija Tartu Ülikooli õppimisvõimalusi ja majandusteaduskonda. Mõlemad tõid välja omaenda kogemuste põhjal erinevaid näiteid õppeprotsessist, üliõpilaselust, raskustest ja nende lahendustest. Võrreldi gümnaasiumiõppe ja ülikooliõppe erisusi – ülikoolis suur osa iseseisval õppel, väga suured mahud materjale, tööd on enamasti etteantud kaaluga (kursusehinde kujunemisel) jpm.

Arutelu teemaks oli ka – miks on üldse vaja õppida? Koos õpilastega saadi tore tulemus, mida näidetega illustreerides analüüsiti.

Soovitused õppimiseks – koos on lõbusam ja tihti ka nii efektiivsem; kindel plaan on edu aluseks (anti ülevaade planeerimiskeskkondade kohta); arusaamatustele leida lahendus kohe, kui need tekivad; järjepidevus.

Mõlemad tunnid olid sisukad ja õpilaste sõnul kasulikud.

Aitäh Lija ja Liisa!

Imbi Raudkivi, majandusainete ja geograafia õpetaja

 

 

Nimekonkurss „Ehe Eesti – Eesti ettevõttele eesti nimi“

Kaheksandat korda toimus nimekonkurss „Ehe Eesti – Eesti ettevõttele eesti nimi“, et juhtida ettevõtjate ja avalikkuse tähelepanu avaliku ruumi võõrkeelestumisele ning väärtustada eestikeelseid äri-, ettevõtte- ja domeeninimesid. Sel aastal oli rekordarv kandidaate: kokku 84.

Õpilasfirma Toolik (Kristella Ase 11.M, Ada Lovise Silmpärg 11.M, Krisse-Liisa Mastakov 11.H, Marie Linda Nerman 11.H) märgiti ära õpilasfirmade kategoorias.

LÜGist kandideerisid parima õpilasfirma nimele ja olid kutsutud lõpuüritusele veel ÕF EheSau (Jessika Joonasing 11.M, Lisete Ratas 11.H, Keteli Valgre 11.H, Dagmar Lai 11.H) ja ÕF TelHold (Ilja Romanov 11.M, Martin Taratuhin 11.M, Silver Surov 11.M).

Õpilasfirmade juhendaja on Imbi Raudkivi.

Loe lähemalt siit

Monika Undo, eesti keele ja kirjanduse õpetaja

 

õ  

 

 

Youth Empowered Eesti inspiratsiooniseminar 2023

10. oktoobril toimus Tallinnas, Mektory Innovatsioonikeskuses inspiratsiooniseminar koostöös Coca-Cola HBC-ga. Teemad – tehisintellekt ning müügistrateegia ja -taktika. Päevajuhid olid  Andrei Zevakin ja Robin Valting.

Õpilasi koolitasid Coca-Cola HBC Poola ja Balti riikide tegevjuht  Ruza Fontana, Shahab Anbarjafari viis läbi praktilise seminari tehisintellekti teemal, Ivar Ignatjev viis läbi praktilise seminari eduka müügitöö teemadel.

LÜGist osalesid kahe õpilasfirma õpilased:

Mariliis Tute 10.H ja Tõnu Robert Rand 10.LRSÕF BioHoid (juhendaja Imbi Raudkivi)

Rasmus Nebokat 10.M, Aron Urbas 10.M ja Mattias Kaus 10.MÕF Klaaskuma (juhendaja Imbi Raudkivi)

Õpilaste tagasiside ja mõtted õppepäevalt:

Tõnu Robert ja Mariliis:

Meeldejäävamad asjad olid, et elus ei tohi takerduda ühe asja juurde, vaid tuleb osata neist lahti lasta ja edasi liikuda ning kõik, mis elus juhtub, juhtub alati põhjusega. Shahab Anbarjafari rääkis tehisintellekti teemal. Põhiteemadeks olid ChatGPT, LLM, RAI, AGI  ja paljud teised. Saime teada, mis on tehisintellekti kasu  ja riskid ning, kuidas oleks õige käituda. Viimaseks esinejaks oli Ivar Ignatjev, kes rääkis eduka müügitöö teemadel. Loengust saime teada, et tähtsal kohal on usk enda tootesse ja kontakt kliendiga. Sealjuures aitavad avatud ja suletud küsimused, mis aitavad toodet paremini müüa, avalause ja kindlasti analüüsida müüki, et teada, mida saaks järgmine kord paremini teha. Meile seminar väga meeldis, see oli inspireeriv ja vajalik.

Rasmus:

Müük pole „ pähemäärimine“, vaid teise osapoole mõjutamine nii, et kõik saavad kasu. Kuidas müüa – suhtlus, kontakt, usaldus, eesmärk, eelis, koostöö kliendiga, vundament. Enne laata korralik ettevalmistus ja pärast laata analüüs.  

Aron:

Kõige huvitavam oli minu jaoks Shahab Anbarjafari poolt räägitud jutt AI-st. Ta rääkis selle ohtudest ja võimalustest. Veidi ka sellest, kuidas firmad saavad seda kasutada ning selle tulevikust. Kõige kasulikum Õpilasfirma poolelt oli Ivar Ignatjevi jutt sellest, kuidas müüa- olles aktiivne kuulaja, esitades avatud küsimusi. Enne tuleb aga teha müügiks ettevalmistusi ja õppida toodet läbini tundma. Veel on tähtis vigadest õppimine. Ruza Fontana rääkis enda töökogemusest nooruspõlves ja ka vanemana.

Mattias:

Tehisintellekt: tal on ainult üks osa inimese võimekustest, ta analüüsib seda, mille üle inimene naerab, on loodud erinevad AI-d erinevatele valdkondadele, näiteks sisuloojatele. Turundamine ja müük: tuleb olla aktiivne kuulaja, küsida avatuid küsimusi, tuleb teha natuke uurimist/eeltööd klientide ja nende vajaduste kohta.

Osalenud õpilaste sõnul oli päev tegus ja vajalik, saadi mõtteid ja ideid oma Õpilasfirma tegevuse parandamiseks ning koolitajate jutt aitas saada selgust paljudest ettevõtlusega seotud teemadest.

Imbi Raudkivi, majandussuuna juht, õpilasfirmade juhendaja

 

Inspiratsioonipäev

3. oktoobril 2023 toimus Haapsalu Kutsehariduskeskuse saalis traditsiooniline Läänemaa õpilasfirmade ja ettevõtlike noorte inspiratsioonipäev. Ürituse korraldajaks oli SA Läänemaa, koordinaator Kaja Rüütel, kes ka ise õpilasfirmasid juhendab.

Inspiratsioonipäeva esimeses pooles esines Old Hapsal Hoteli omanik, juht ja peakokk Daire Kaup, kes rääkis õpilastele oma teekonnast Haapsalu eduka ettevõtte omanikuks. Seejärel esinesid LÜGi edukad õpilasfirmad – Löffel, Käsku, FÄB, Ehesau ja NÕFF. Eelmise aasta kogemuste najalt anti uutele õpilasfirmadele soovitusi ja nõuandeid.

Päeva teine pool oli pühendatud õpilasfirmade tegevuse alustamisele ja motiveerimisele. Protsessi toetas LÜGi majandus- ja ettevõtlusõpetaja, õpilasfirmade juhendaja Rea Raus.

Arutati meeskonna moodustamise erinevaid võimalusi, grupidünaamikaid, tootearenduse erinevaid võimalusi ja ideedekorjet. Harjutati lifitkõnet ja viimistleti nii uusi kui juba olemasolevaid ideid.

Meie koolist oli registreerunud rekordiline osalejate arv, 59 õpilast.

Kohtumiseni juba õpilasfirmade laatadel!

Rea Raus, majandus- ja ettevõtlusõpetaja

 

Nooremmentorite programm 2023/2024 õpilasfirma vilistlastele

Traditsiooniline noormentorite programm 2023/2024 alustas taas. Esimene õppesessioon toimus 29.-30.09 Tallinnas, EBSis. Noorte mentorite arengut toetavad UNICEF ja EBS. Noori koolitab Age Rosenberg.

Tänavuse programmi raames kohtuvad noormentorid üle Eesti neljal koolituspäeval, lisaks on nende üks ülesannetest osaleda kahel õpilasfirmade laadal detsembris ja veebruaris.

Noore Mentori koolitusprogramm on suunitletud JA vilistlastele, kes soovivad oma koolis või ka väljaspool olla mentoriks noorematele õpilasfirma tegijatele.

Eesmärk on toetada noort mentorit õpilasfirma mentordamisel, andes tööriistu, mille abil tõsta teadlikkust iseendast ja nii parandada oskust märgata mentordatava õpilasfirma noorte muresid, takistusi ja õnnestumisi.

Tänavu alustas seda teekonda 27 noormentorit, eelmise aasta ÕF vilistlast.

Läänemaa Ühisgümnaasiumi noormentorid on Karen Loorens 11.M (ÕF Käsku) ja Ada Lovise Silmpärg 11.M (ÕF Toolik). Nende juhendaja õpetaja Imbi Raudkivi.

Nii Ada kui Karen kinnitasid ühest suust – väga äge programm! Nii palju uusi mõtteid ja nippe – iseenda arenguks kui ka nooremate õpilaste toetamiseks. Meeldis, et õppepäevad olid praktilised. Samuti oli virgutav kohtuda teiste asjalike noortega mujalt Eestist. Vahetasime mõtteid, olid arutelud – see on edasiviiv jõud. Koolitaja on superhea! 😊

Edukat, toimekat õppeprogrammi, palju uusi mõtteid ja tegusat mentordamist Karenile ja Adale!

Imbi Raudkivi, majandussuuna juht ja õpilaste juhendaja

 

2022/2023

LÜG osales koolide ja ettevõtete koostööseminaril

Koolide ja kooliväliste partnerite koostööseminaril osalesid 8. juunil ettekandega „Koolide koostööpraktikad“ õpetajad Imbi Raudkivi ja Monika Undo, lisaks 11.M klassi õpilased Alver Järv ja Janar Voorel. Ettekandes keskenduti majandussuuna koostööpraktikatele, turunduse ning meedia ja mõjutamise lõimingule LÜGis.

Muutused toimuvad tööturul, töösuhetes, ametites, haridussüsteemis, õpetamises. Kõigi muutuste valguses on oluline mõista koostöö olulisust ja seda, mida erinevad osapooled vajavad ning ootavad, mis noori motiveerib. Koostöös koolisiseselt, koolide vahel ja ettevõtetega/kogukonnas on võimalik pakkuda noortele kogemusi, mis aitavad mõista, missugust kasu loob koolis õpitav õppeaine tulevikus ühel või teisel töökohal.

Koostööseminari korraldasid Haridus- ja Noorteameti ettevõtlus- ja karjääriõppe programm Edu ja Tegu, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ning Eesti Teadusagentuur. Rahastas Euroopa Sotsiaalfond.

Järelvaatamise link (alates 1:54:54) siin

Imbi Raudkivi,  ettevõtlusõpetaja

Monika Undo, emakeeleõpetaja

 

Meedia ja mõjutamise ning turunduse lõiminguprojekt 11.M õpilastele

11.M klassis on juba mitu aastat toimunud lõimitud tunnid turunduses ning meedias ja mõjutamises. Nii ühendatakse teooria ja praktika, viiakse läbi ühistunde. Selline lähenemine aitab teadmisi kinnistada, kasutada aega efektiivsemalt, annab võimaluse organiseerida ühistunde.

Õpetajad on omavahelises koostöös välja töötanud ühiskursuse kava, kus keelekursuse teooria toetab turunduse teooriat ja vastupidi. Ühistegevusteks on olnud praktilised (elulised) ülesanded/tunnid.

Mõned näited teooria jagamisest – turunduse objektid, turulõhed, turundusmeetmed, jaotuskanalid, bränding käsitletud turunduse kursusel; reklaam, demagoogia, reklaamikeel, reklaamide analüüs meediakursusel.

Mõned näited ühistest praktilistest ülesannetest, mis ongi toimunud peamiselt klassiruumist väljaspool – reklaamijaht, ettevõtte külastus (kliendi teekond tooteni/teenuseni, ettevõtte positsioneerimise võtted, turundustaktikalised võtted jms), pärisettevõttele suunatud turundustegevus, e-poodide võrdlus, analüüs jpm.

11.M õpilased koostasid teooriale tuginedes majandussuuna reklaamid – see sidus väga hästi teooria ja praktika.

Vaata reklaamivalikut siit

Ettevõttele suunatud konkreetne turundustegevus – õpilased võtsid ISE ühendust ettevõtetega, selgitasid eesmärke ja koostasid sh ka kommunikatsiooniplaani, lõpptulemusena said ettevõtted meie õpilastelt abi ja soovitusi turundusmeetmete parandamiseks (ühendust võeti spordiettevõttega, erinevate kauplustega, toitlustuskohtadega).

Õpilaste mõtteid:

Toimusid tegevused nii sees kui väljas. Eesti keele tunnis õppisime teooriat näiteks demogoogiavõtetest reklaaminduses, turunduse tunnis saime õpitut praktiseerida reklaamijahil ning ise reklaami tehes. Aktiivne liikumine ja oma käega proovimine aitas kogu materjali hoomata kergemini ning tegi tunnid palju huvitavamaks.

Selline lõiming eesti keele ja turunduse vahel on hea, sest siis me ei korda samasid asju mõlemas tunnis ja üldine õpikoormus on väiksem kui muidu. Näiteks oli reklaamijahi ülesanne väga huvitav.

Eesti keele ja turunduse integratsioon on imeline lahendus, kuna keelekasutus on turunduses ja reklaaminduses väga tähtis. Kõik jagatud ülesanded olid asjakohased ja arendavad. kõige rohkem meeldis mulle reklaamijaht!

Väga tore oli teha selliseid tegevusi, millest oli kasu nii turunduse kui ka eesti keele tunnis. Kõik sellel perioodil tehtud ülesanded olid väga huvitavad ja me saime ennast proovile panna.

Minu jaoks kõige harivam oli reklaami tegemine, andis hea põhja, kuidas luua professionaalset, korrektset reklaamplakatit.

Meeldis reklaamijaht. Reklaamijaht kujutas endast kahte õuetundi, kus me asusime gruppidega õueruumi reklaame ja nende paigutust analüüsima. See oli vajalik praktiline pool teoreetilisele osale. Reklaamijaht aitas süvendada teadmisi reklaami tegemise kohta. Mulle eriti meeldis, kuidas me pidime ka reklaamidele leidma sihtgrupi ning ka selle põhjal reklaami analüüsima.

Kindlasti tahaks mainida, et praktilisi tunde oli rohkem ja see on raudselt minu jaoks kasulikum õpistiil ning ka kordades huvitavam. Hea, kui saab mõne tunni “vabaks” ning saab linna peal reklaamijahti teha, kuna sellised ülesanded on palju vabama ja mõnusama tulemiga. Kindlasti oli see hea ka, et sai õppida sarnast ainet põhjalikumalt ja sai luua paremini seoseid eesti keele ja majanduse vahel. Nt reklaam ja demagoogia.

Päev, kus pidime Haapsalu linnas reklaame otsima. Väga tähtis on reklaamide juures korrektne õigekiri ja erinevad taktikad. Väga hea. Kõik õppeained on omavahel kuidagi seotud ja päriselt neid seoseid uurida oli midagi uut.

Imbi Raudkivi, 11.M ettevõtlusõpetaja

Monika Undo, 11.M emakeeleõpetaja

 

11. M klassi meedia- ja turunduse lõimitud tundi viis läbi Triin Kaare

11.M klassil käis 07.06 külas Selveri turundusjuht Triin Kaare. Tegu oli meedia- ja turunduskursuse lõimitud tunniga. Triinuga on meil koostöö juba teist aastat.

Triin Kaare rääkis Selveri ajaloost, e-toidupoest. Õpilasi väga paelus logoteema. Triin Kaare puudutas ka värbamisturunduse temaatikat. Lektor tõi välja Eesti toidupoodide kettide turuosad Eestis ning analüüsis Selveri „kohta“ võrreldes teiste kauplustega. Väga tähtis on ettevõttes sisekommunikatsioon, välja toodi head näited, mis on ettevõtte tugevusteks. Alustavatele ettevõtjatele jagas Kaare näiteid ettevõtte alustamiseks, sh nime valikuks, mis on üheks teemaks ka ettevõtlustundides, turunduses. Kokkuvõttes toetas Triin Kaare antud tund meie kooli meediakursuse ja turunduse teemasid, aitas neid kinnistada ja andis n-ö kindlustunde, et õp Monika ja õp Imbi lõimingutegevused on olnud õige suunitlusega.

Lisaks jagas lektor palju soovitusi, näiteks selleks, et teha head reklaami, tuleks palju lugeda, ka sõnaraamatuid – nii rikastub keel.

Elevust põhjustas ka Triin Kaare õpilaste antud lähteülesanne, mille eduka sooritamise järel saavad 11.M õpilased  kaasa lüüa Selveri värbamisturunduses.

Õpilaste mõtteid (kokkuvõtete, tunnianalüüsi ja tagasiside põhjal):

  • Alati tore on kuulata edukaid inimesi, kes rõõmuga oma valdkonnast räägivad ja jagavad oma kogemusi.
  • Elulised näited.
  • Õppisin erinevate Eesti poekettide kohta palju uut.
  • Tund oli põnev ning sisaldas huvitavaid teemasid. Lektor oli hästi valitud – inimene, kes teeb oma tööd südamega. Samuti tõi ta palju elulisi näiteid. Rääkis asjadest, nii nagu need päriselt on.
  • Tund oli väga asjalik, saime vaadata turundust hoopis teistsuguse nurga alt, kuna Selver läheneb turundusele väga konservatiivselt. Võtsin tunnist kaasa programmi, millega sai imehäid logosid valmistada.
  • Tund erines tavalisest tunnist, mis on ainult hea. Huvitav oli kuulata oma ala spetsialisti ja kuidas on tema jõudnud sinna, kus ta praegu on.
  • Õppisin, kuidas Selverit turundatakse ja kui palju vaeva sellega nähakse. Sain teada, kuidas teha oma logo. Ka seda, et logo vahetamine on päris kallis.
  • Üks asi, mille teada sain, oli, et ühe uue logo tegemine nõuab palju süvenemist ning iga detail on oma mõttega ja annavad edasi erinevaid emotsioone alateadvuses. Nagu näidati Selveri ABC logo tegemist ja seletati, miks ei sobi see ja teine detail.

Aitäh Triin Kaarele!

Monika Undo, 11.M klassi emakeeleõpetaja

Imbi Raudkivi, 11.M klassi ettevõtlusõpetaja

 

 

 

 

 

 

 

Tallinna Vanalinnapäevade Õpilasfirmade laat

3.-4. juunil toimus selle õppeaasta viimane õpilasfirmade laat – Tallinnas, Vabaduse väljakul.

Vanalinnapäevad toimusid sel aastal 41. korda ja lisaks kirevale programmile olid kahel päeval väljas ca 30 õpilasfirmat.

Meie koolist käis laadal kauplemas ÕF Kälero (Leana Arro 10.M, Rosa Linda Sikkal 10.M).

Iseenesest oli laat väga hästi korraldatud, seekord olid telgid, kus oli mitu lauda (ühte lauda jagasid kaks firmat) ja taga oli pink istumiseks, mis oli väga hea asjade jaoks ja puhkamiseks. Inimesi liikus ringi, tõsiseid huvilisi oli pigem vähe, aga hoolimata sellest tegime oma tööd hästi. Lisaks saime osa ka laadaprogrammist. Oli meeleolukas päev.

Imbi Raudkivi, õpilaste juhendaja

 

ÕF TOOLIK peaminister Kaja Kallase vastuvõtul

30. mail võõrustas võistluse “Eesti parim Õpilasfirma 2023” finaliste Stenbocki majas peaminister Kaja Kallas.

Peaministri vastuvõtt on saanud juba omaette traditsiooniks Õpilasfirmade programmis, millega soovitakse tunnustada enim õppeaasta jooksul tööd teinud õpilasi. Ka sel aastal olid kõige paremad ja säravamad õpilasfirmad koos oma juhendajatega kutsutud Stenbocki majja. Noortel ettevõtjatel avanes võimalus ka tutvuda peaministri kabineti, tööruumide ja istungite saaliga.

Peaminister tõdes: “Vanema generatsiooni ettevõtjad tegutsevad ettevaatlikult ja alustavad lokaalselt ning liiguvad rahvusvahelisele turule, kui üldse, siis samm-sammult. Noored ettevõtjad mõtlevad suurelt ja loovad tooteid globaalset turgu silmas pidades. Õpilasfirmad lahendavad päris probleeme ja mõtlevad roheliselt.”

Kokku oli vastuvõtule kutsutud 24 õpilasfirmat.

Finalistina esindas Läänemaa Ühisgümnaasiumi ÕF Toolik.

Marie Linda Nerman 10.H

Ada Lovise Silmpärg 10.M

Kristella Ase 10.M

Äärmiselt vahva oli  kohtuda peaministriga, näha Stenbocki maja ja saada aimu, missugune on peaministri töökeskkond. Parim päev üldse 😊.

Imbi Raudkivi, õpilaste juhendaja

Fotod: Jürgen Randma

 

 

Õpilasfirma Toolik parima õpilasfirma 2023 finaalvõistlusel

11.-12. mail toimus PÕF 2023 finaalvõistlus Tallinnas Kultuurikatlas ja Solarise Keskuses. Võistlusele kandideeris 47 õpilasfirmat, kelle hulgast pääsesid finaali 24 firmat. Firmad esitasid kandideerimiseks aasta tegevusaruande, mille põhjal selgusid finalistid.

11. mail toimus võistluse stendivoor Solarise Keskuses, kus finalistid kohtusid žüriiliikmetega, vastasid nende küsimustele ning tutvustasid oma tegevust. Samal ajal toimus müügitöö ja suhtlemine klientidega. Stendivoor oli võistluse teine voor.

12. mai hommikul aga toimus kolmas voor – õpilasfirma ja žürii omavaheline vestlus (eraldi ruumis, 15 min), kus firma vastas neile küsimustele, mis kahest eelmisest voorust oli žüriile jäänud ebaselgeks või mille kohta esitati lisaküsimusi. Samuti selgitas žürii vestluste põhjal välja, kuidas firma mõistab ettevõtte tegevusprotsessi jpm.

Neljanda vooruna toimus kõigile firmadele lavaesinemise voor, 12. mail peale lõunat. Avalik esinemine žüriile ja publikule kestis max 4 min, mille käigus tõid firmad välja oma kogemused, saavutused, ebaõnnestumised ja lahendused neile.

Meie kooli ÕF Toolik on PÕF2023 finalist. Võistlusel Tallinnas osalesid ja esindasid kooli:

Kristella Ase 10.M

Ada Lovise Silmpärg 10.M

Marie Linda Nerman 10.H

Juhendaja Imbi Raudkivi

Kaks päeva võistlusi möödusid kiiresti ja huvitavalt. ÕF Toolik oli väga põhjalikult valmistunud ja harjutanud.

Kristella: Üritus oli minu jaoks nii hea ja suure kogemusega. Kõige rohkem meeldis mulle žüriiliikmetelt tagasisidet saada ning nende arvamusi kuulata. Meile soovitati suviseid suurüritusi. Mulle väga meeldis kõik see sõbralik õhkkond ning rõõmsameelsed korraldajad, žüriid ning juhendajad.

 Ada Loviise: Võistluse kaks päeva olid üliägedad. Kohtasime uusi ja toredaid firmasid, kliente. Kogemusi saime samuti, nii edasiseks kui isiklikus arengus.

Marie Linda: Stendivoorus arvasime, et Solarises restoranide kõrval olles ei soovi keegi meie toote kohta lähemalt kuulata, sest varasemal Kristiines toimunud laadal kiirustasid inimesed tihti meist lihtsalt mööda. Tegelikkus oli hoopis vastupidine, inimesed olid meie toote osas entusiastlikud, müük läks hästi. Laadal saime aga teada, et meie hinnasildid on olnud terve aasta jooksul valesti märgitud. Senine 25.- on hoopis eesti krooni märk. Lisaks sain teada, et meie firma nimi Toolik on vene mehenime Anatoli lühend. Enne žüriivestlust kartsin, et meilt küsitakse raskeid majandustermineid, millele me vastust ei tea. Žürii küsis aga pigem tootearenduse ning edasiste sihtide kohta. Lavaesinemine möödus närviliselt, kuid jäin tulemusega üldkokkuvõttes rahule.

Suur tänu – JA Eesti!

Tänu ja kiitus – ÕF Toolik – kooli esindamise eest  ja järjepideva töö eest ÕFide programmis 😊

Imbi Raudkivi, majandussuuna juht ja õpilaste juhendaja

Vaata pildigaleriid siit

 

 

Õpilasfirmade laat Haapsalu kaubamajas

20. mail 2023 toimus Haapsalu kaubamajas järjekordne õpilasfirmade laat. Laada korraldajaks oli SA Läänemaa, üritust koordineeris Kaja Rüütel. Laat möödus kevadises meeleolus ning pakkus õpilasfirmadele võimalust enne suvevaheajale minekut oma tooteid müüa.

LÜGist osalesid järgmised õpilasfirmad: Käsku, Löffel, Nõff, Hoidja, Helendus, FÄB, Kroom, EheSau, Booker, Maig, Toolik ja Võru.

Laadal valiti õpilasfirmade endi poolt ka laada parim firma, selleks osutus ÕF Löffel (juhendaja Rea Raus).

Laada suurima käibe tegi ÕF Toolik (juhendaja Imbi Raudkivi).

Rea Raus, õpilasfirmade juhendaja

 

11.M õpilased õppepäeval Tallinnas

3. mail käisid 11.M õpilased suunapäeval Tallinnas.

Alustasime õppepäevaga WISE´i Tallinna kontoris. Meid võttis vastu Kristi Rebane, avalike suhete juht, kes tutvustas ettevõtet ja andis ülevaate WISE`i ajaloost, globaalsest tegevusest, missioonist.

Järgmisena läksime külla Rahandusministeeriumisse, mis asub ühisministeeriumite hoones Suur-Ameerika tänaval. Meid võtsid vastu Geili Heinmaa ministeeriumi kommunikatsiooniosakonnast, nõunik Tarmo Tallermaa ja Siiri Tõniste, kindlustuspoliitika osakonna juhataja. Rääkisime tööst ministeeriumis, rahandusest, tarkadest otsustest rahamaailmas. Samuti tegime majatuuri. Rahandusministeeriumi külastust aitasid korraldada Liisi Kirch, rahatarkuse koordinaator ja Bret Klemm, rahatarkuse spetsialist.

Kell 12 kohtusime Ott Raidlaga (Nasdaq Tallinn kommunikatsiooni- ja turundusjuhiga), kes tuli õpilastega kohtuma Rahandusministeeriumisse. Oti loengu teema – Börs ja investeerimine. Kuulati ja küsiti, õpiti ja arutleti – lektor oli avatud, rahulik ja hästi paljud küsimused said lihtsasti läbi räägitud, lisaks hästi palju elulisi näiteid.

Peale lõunat oli TalTech külastus. Esmalt kohtus noortega Mektory Uusettevõtluskeskuse projektijuht Margit Täht. Tema rääkis oma kogemustest tudengina, oma tööst – STARTER programmist ja konverentsidest (STARTup Day, Latitude59), harg- ja iduettevõtlusest. Seejärel said õpilased kuulata ja küsida TalTech`i õppimisvõimaluste ja sisseastumise kohta, tudengielu ja huviringide kohta. Noori juhendas Keiu Org, koolikoostöö ja vastuvõtuturunduse peaspetsialist. Õpilastel oli palju küsimusi, mis ka kõik said vastatud.

Päev oli huvitav ja silmaringi avardav. Kõikides ettevõtetes võeti meid väga soojalt vastu.

Õpilaste tagasiside:

WISENüüd saan päriselt aru, mida tähendab tehnoloogiaettevõte. Väga hea näide, kuidas innovatiivselt probleeme, mis on kaua kestnud,  lahendatakse. Ettevõtte töötajad on väärtus, neid hoitakse.  Ettekanne oli põnev ja saime palju uusi teadmisi. Nüüd teame targalt raha saata või vahetada, vältides suuri lisatasusid. Läbipaistev tutvustus ning mahlane tervitus. Väga hea näide firmast, kellel on konkreetselt selgitatud probleem ja lahendus. WISE tegeleb rahvusvahelise panganduse/raha liikumise edendamisega kiiremaks ja kasulikumaks. Kristi on olnud 7 aastat Wise meediajuht ning kogu ettevõtte kohta rääkis ta meile väga selgelt ja arusaadavalt ettevõtte olemusest. Ta suutis selgeks teha selle teenuse tähtsuse ja kasu nii neile ja inimestele. Näiteks USA-st raha Taisse saatmisel muutub ülekande tegemine läbi Wisei lihtsamaks ja kiiremaks jättes vahele etapid (mis kehtivad tehingul, kui teha seda läbi tavalise panga), mis teevad raha edasikandmise kulukamaks ja aeglasemaks. Silmaringi avardav ja kasulik meile tulevikuks. Saime küsimustele head konkreetsed vastused. Põnev ja huvitav ja lahe uus kogemus. Kui tulevikus üliõpilasena minna välismaale siis saan seda kasutada. Selge tutvustus, kohe tekkis tahtmine Wise’i tulevikus tööle minna. Lühikese ajaga suutis Kristi  selgeks teha, mis ettevõte Wise endast kujutab. Elulised näited, lihtne seletus – informatiivsed ning selged ettevõte põhimõtted. Laia silmaringiga, leidis asjalikke näiteid ja fakte enda kogemusest. Suurepärane. Meil just tekkis peres probleem kuidas USA pere saab suvel Eestis hotelli eest maksta. Ma olen üsna kindel et saan kodus nüüd lahenduse välja käia. Sai ka palju kasulikke märkmeid tehtud.

Rahandusministeerium Väga meeldiv ja soe vastuvõtt. Ilus maja, väga toredad inimesed. Vahva oli liikuda ringi ja kümnendalt korruselt Tallinna vaade – nii teistmoodi, nägime kõrgelt loodust, parke, mida tänavapildis kiirustades tavaliselt tähele ei pane.

Ott Raidla, Nasdaq TallinnVäge äge kogemus, eriti sp, et õppis Haapsalus  meie koolis, andis väga head nõu investeerimisest ja rahast üleüldiselt, temalt sai kasulikke asju teada. Ott tegi investeerimise ja börsi mõiste lihtsasti mõistetavaks. Andis ideid, kuidas juba noorelt alustada. Superselgitus investeerimise kontseptsioonist ning börsi ajaloost. Väga meeldis, et mõtles esitluse välja nii, et pani end õpilase/algaja rolli ning tõi näiteid igapäevaelust, sest see oli vägagi investeerima kutsuv. Ott suutis läheneda aktsiate, väärtpaberite ja börsi teemadele emotsionaalselt ja just meie kui lihtinimeste „poole pealt“, kes pole investeerimisega varem kokku puutunud. Esitlus kanti ette väga ilmekalt. Väga tore oli näha, kuidas endine kooli vilistlane on saavutanud edu.  Meeldis, kuidas kasutas selliseid õpetamismeetodeid, mis tema oleks tahtnud noorena teada. Head soovitused kust ja kuidas alustada investeerimisega. Hea näite selgitus – kui investeeriksin enne Ameerika börsile kui kohalikku, sest näiteks levib Apple ja Microsofti info rohkem, kui Coopi või LHV oma. Investeerimisega teeme me ise enda tuleviku paremaks. Näitas meile head platvormi nimega Nasdaq, kus kohast leiab kõik info börsil  kauplemise jaoks. Ümber nurga lähenemine ehk tasa ja targu, alustades algusest (ajalugu, faktid minevikust) – kaubavedu/merendus, see oli huvitav. võimas. Aitas tunnis õpitud loogilisse olukorda sobitada. Kinnistas teadmisi ja tuletas mõisteid meelde. Ott ise oli ka hea kõneleja, hea kuulata.  Aktuaalne, nautisin täiega. Alustas lihtsatest asjadest, arusaadav.

TalTechInformatiivne, asjalikud vastuvõtjad, laia silmaringiga. Meeldisid tema põhjendused miks just valida Tallinna Tehnikakool. Head elulised näited. Suurepäraselt tutvustati, mida tehakse erinevates teaduskondades ning millised on vastuvõtutingimused. Tudengielu ja elamisvõimalused. Tekitas uudishimu. Kooli peal ringi käia oli üsna põnev, kuna sai potentsiaalsest ülikoolielust ülevaate.  Margit oli väga entusiastlik ning andis väga hea ülevaate tudengi elust ja tegevusest. Keiu oli väga põhjalik ning sõbralik, ta sobib esinejaks hästi. Arendav esitlus Keiu poolt. Olgem ausad, meile kõigile oli teadmisi TalTechi õppimisvõimaluste kohta vaja ja olen kindel, et nii mõnigi leidis enda tulevasele haridusteekonnale sihi, kuhu poole pürgida. Margiti kogemusi oli vahva kuulata, mõtlesin projektitööst sügavuti. Vajalik külastus.

Terve päev oli tõsiselt innovaatilisust täis ja saime silmaringi avardavaid teadmisi nii rahanduse kui ka erinevate suundade kohta TalTechis.

TÄNAME  – Rahandusministeerium, TalTech, Nasdaq Tallinn, WISE. Kõigile vastuvõtjatele ja õpilaste juhendajatele suur tänu! 😊

Imbi Raudkivi, majandussuuna juht, Tiiu Soostar, klassijuhataja

Vaata pildigaleriid siit

 

ÕF Toolik on PÕF 2023 finalist

28. aprillil selgusid tänavused Eesti Parima Õpilasfirma 2023 (PÕF 2023) lõppvõistluse finalistid.

Lõppvõistlusele kandideeris ka Läänemaa Ühisgümnaasiumi ÕF Toolik, kes on PÕF 2023 finalist!

Kokku kandideeris võistlusele 47 õpilasfirmat. 24 finalisti selgitati välja aasta tegevusaruannete ja kassa- ja pearaamatu põhjal, mille õpilasfirmad esitasid 25. aprilliks. Ees ootavad võistluse kolm järgmist vooru – stendivoor, žüriivestlus ja lavaesinemine. Lõppvõistlus toimub Kultuurikatlas 11.-12. mail.

Vaata Junior Achievement Eesti SA infot võistluse kohta siit

Vaata õpilasfirma finaliste siit

ÕF Tooliku juhendaja on Imbi Raudkivi.

 

 

10.M suunapäeva väljasõit ja teatrikülastus

14. aprillil käis 10.M klass Tallinnas.

Külastati Eesti Panga muuseumi. Meid võttis vastu Siiri Ries, kes viis läbi Eesti Panka tutvustava loengu ja muuseumituuri. Peatuti järgmistel teemadel, mis seostati panganduse ajalooga ja Eesti kultuuripärandiga:

  • Euroopa Keskpanga roll
  • Eesti Panga roll
  • Eesti raha läbi aegade
  • Kuidas käib raha trükkimine
  • Euroala ühtse rahapoliitika alused
  • Finantstegevus ja eelarve
  • Rahapoliitika toimimine ja ülekandemehhanism
  • Keskpanga reservid
  • Eesti Panga hoonete ajalugu ja arhitektuur
  • Eesti Panga investeerimispoliitika jpm

Õpilased said peale loengu lõppu liikuda muuseumis ringi ja tegeleda interaktiivsete õppeülesannetega erinevatel teemadel, mida ka usinasti katsetati ja uuriti. Eesti Panga muuseumi kogudes on üle 18 000 museaali (dokumentide, esemete ja fotode kogud).

Peale pangakülastust käisid õpilased omal käel ringi ning uurisid kesklinna majandustegevusega seotud hooneid, ärisid. Tähelepanekute põhjal teeme sisukokkuvõtted tunnis.

Kell 17.00 kogunesime Estonia teatrisse ja osalesime haridusprojektis – Kuidas mõista ooperit?.  See oli ülipõnev ja tõepoolest väga-väga õpetlik. Õpilased olid aktiivsed ja osalesid aruteludes, küsisid küsimusi ja said neile ka vastused. Põhisisu käsitles järgmisi teemasid – ooperi kui žanri sünnilugu; selle muutumine ajas koos näidetega; millest ooper koosneb; maailma vanimad ja suurimad ooperiteatrid; Estonia ja Vanemuise teatri sarnasused/erinevused; ooperimajade ehituslikud eripärad; ooperiga seotud mõisted jpm. Haridusprojekti viisid läbi ooperilauljad Aare Kodasma ja Aule Urb.

Seejärel läksime vaatama/kuulama ooperit „Romeo ja Julia“.

Õppepäev oli sisukas, huvitav, inspireeriv. Lisaks ütlesid õpilased, et päeva tegevusi ja sisu annab siduda paljude ainete ja kursustega ning need aitavad luua nö tervikpilti ajastutest läbi mitme „tahu“.

Täname Eesti Panga muuseumi ja Estonia teatrit!

Imbi Raudkivi, klassijuhataja, majandussuuna juht

Vaata pildigaleriid siit

 

 

Õpilasfirmade turg Ristil

Laupäeval, 8. aprillil toimus Ristil Õpilasfirmade turg ja laat. Turg toimus Risti Loomemajas, õpilasfirmade toodete tutvustamine ja müük oli 10.00-12.00.

Läänemaa Ühisgümnaasiumi õpilasfirmasid osales laadal viis:

ÕF FÄB, ÕF EheSau, ÕF Helendus, ÕF Hoidja, ÕF Käsku

Nende juhendaja on Imbi Raudkivi.

Ristil osalenud firmad soovisid laadast osa võtta, kuna sihtkoht oli kodumaakonnas ning et aasta jooksul saadud kogemusi rakendada ja oma tooteid müüa. Kokkuvõtteks ütlesid kõik firmad, et päev oli tore ja kasulik, saadi teostada müüki ning ka oma tooteid tutvustada. Kõigil firmadel õnnestus tooteid müüa, samuti anti neile head tagasisidet. Toreda mõttena toodi välja ka see, et väiksemas kogukonnas oli lihtsam õppida ja laadamelu ei väsitanud, pigem oli see lõbus.

Carola sõnul (ÕF Käsku) oli suur pluss veel see, et laadaaeg oli lühike ja seetõttu liikus külastajaid kogu aeg, mis võimaldas maksimaalselt suhelda.

Üks mõte, mis välja toodi selle kohta, et miks osaleda, oli see, et ikka olla ka kevadel nö pildil/teostada müüki  ja et „magava kassi suhu hiir ei jookse“. 😊

Imbi Raudkivi, õpilasfirmade juhendaja

 

Meie sõpruskooli Tallinna 32. Keskkooli ja Läänemaa Ühisgümnaasiumi 11. klasside majandusõpilaste koostööprojekti õppepäev 4. aprillil LÜGis

Ühine õppeprojekt sai alguse jaanuaris, mil Tallinna õpetaja võttis ühendust 11. klassi ettevõtlusõpetaja Imbi Raudkivi sooviga teha koostööd mõlema kooli 11. klasside majandusõpilastega. Õpetajad suhtlesid omavahel ja jagasid tekkinud koostöömõtteid, kuidas majandus- ja ettevõtlusõpet lõimida nii, et ühendada oma tundides ettevõtlusteemad ja -tegevused korraga mõlemas koolis.

Jaanuaris ja veebruaris töötasid mõlema kooli õpilased ühise majandusprojektiga (Vaikuse eksport) oma koolides. Kummagi kooli õpilaste rühmatööde tulemused võeti kokku ettekannetega. Tallinna õpilased tegid seda 22. veebruaril, LÜGi õpilased 28. märtsil. Mõlemal päeval oldi veebisillas ja nii said meie õpilased kuulata Tallinna õpilaste tööde kokkuvõtteid ja vastupidi. Tallinna kohtumisel andis õpilaste tööle tagasiside Visit Estonia esindaja, Haapsalu kohtumisel tagasisidestas ettekandeid Anu Ruul (Cleveron AS äriarenduse juht).

4. aprillil toimus ühine koostööpäev meie sõpruskooli Tallinna 32. Keskkooli ja LÜGi 11. klasside majandusõpilastele.

Hommikul tervitasid külalisi meie 11.M õpilased. Seejärel toimus koolituur, mille viis läbi huvijuht Mairi Grossfeldt. Aulas tervitas sõpruskooli õpilasi VÕLVi juhatus (Sander, Karoliina; Märt). Seejärel algas õppepäev.

Koostööpäeva teema oli Targad töökohad.

Sissejuhatuse teemasse tegi ettevõtja Joel Tammet, Strixmarine OÜ (mõõte-, navigatsiooniseadmed) omanik. Ühisprojektiga alustati peale vahetunnitegevusi, kus õpilased tutvusid meie koolimeluga, käisid tornis, osalesid LÜGnessi rekordite võistlusel.

Seejärel jaguneti segarühmadeks, neid sai kokku kümme. Õpetajad Tiina Saar ja Imbi Raudkivi selgitasid töö sisu ehk tarkade töökohtade loomist innovaatilises testipiirkonnas – Vormsil 😊. Rühmad asusid ettekannet tegema ja kokku panema (idee, millist probleemi lahendab, prototüüp, persoona, lisandväärtus, loodavad töökohad, Vormsi kui innovaatilise testipiirkonna võimalused/takistused jms).

13.30 asusid rühmad esitlema loodud ettekandeid – Targad töökohad Vormsil. Noortele andsid tagasisidet Vormsi vallavanem Maris Jõgeva ja HKHK äriteenuste osakonna juhataja Merle Mäesalu.

Mõlema kooli õpilased andsid väga hea tagasiside koostöisele õppepäevale.

Tallinna õpilased ütlesid: äge oli teha koostööd teiste majandusnoortega; teema oli raske, aga mõtleva panev, kuidas need targad töökohad siis ikkagi luua; projekt õpetlik ja äge – midagi uut, kiiresti ja võõraste inimestega; imelised, innovatiivsed ja avatud inimesed; kui palju mõtteid ja inspiratsiooni edasiseks; uskumatu kool ja kui vinged inimesed.

Meie õpilased arvasid: palju ja värvikad mõtted; erakordne võimalus teha koostööd teise kooliga; uued sidemed koolide vahel, uued suhted õpilaste vahel; meeskonnatöö arendus- vinge!; saime tunda kiiret brainstormimist ja võõrastega koostöötamist; J. Tammeti leiutised oli samuti väga põnevad, kuna ei oleks elu sees arvanud, et keegi Läänemaal suudab toota spetsiifilisi tooteid, mida kasutatakse üle maailma  ja kes konkureerib USA suurfirmadega.

Päeva lõppedes enne kojuminekut jäid meie õpilased veel omavahel rääkima ja võtsid kogu töö ja tegevused kokku sõnadega – väga-väga õpetlik projekt ja kasulikud tegevused, Hakkatoni vormis töö on kordi tulemuslikum kui „õpik-tahvel“ tavatund. Vaheldus aitab rutiini „vastu“ ja loob hea energia, mis inspireerib ja motiveerib ka teistes valdkondades.

Täname – Läänemaa Ühisgümnaasium, Tallinna 32. Keskkool, mõlema kooli 11. klasside ägedad majandusõpilased!

Imbi Raudkivi, 11.M õpilaste ettevõtlusõpetaja, majandussuuna juht

Vaata pildigaleriid siit

 

Investeerimine – Arne Mark Dobreluts andis 10.M õpilastele tundi

SEB koolisaadikute programmi raames andis Arne Mark Dobreluts tundi oma klassikaaslastele 10.M klassis.

Arne Mark selgitas tunni alguses teemad, millel tunnis peatus – investeerimise olemus; – tööriistad; kasulikkus iseendale ja maailmale; aktsiad; ETF; riskid jpm.

Tund oli huvitav, tekkis palju küsimusi, millele Arne Mark püüdis vastata, tekkis ka arutelukohti.

Kaasõpilaste tähelepanekud:

  • Alustada tuleb varakult
  • Investeerimiseks ei ole vaja oodata õiget aega
  • Investeerida tuleb regulaarselt
  • Investeerida saab mitut moodi – aktsiad, võlakirjad, kaubad, fondid
  • Finantsvabadus on vajalik „tugi“ erinevatel aegadel
  • Investeerida saab ka ühiskondlikku kasu luues
  • Uutele teemakohastele mõistetele sai selgitusi
  • Investeerimine on „kaitse“ inflatsiooni eest
  • Investeerides suurenevad valikuvõimalused…

Aitäh, Arne Mark, huvitavalt läbiviidud tunni eest!

Imbi Raudkivi, majandussuuna juht, majandusainete õpetaja

 

Külalislektor 11.M õpilastele Salva Kindlustusest

Esmaspäeval, 3. aprillil andis 11.M õpilastele tundi külaline Salva Kindlustusest – Karin Aido. Lektor on meie pikaajaline koostööpartner, kes aastate lõikes on käinud meie õpilastele rääkimas kindlustusteemadel.

Tunni sissejuhatavas osas andis Karin Aido ülevaate teemadest, mida õpilastele edasi annab. Lepiti kokku, et küsimuste tekkimisel saavad õpilased kohe küsida – nii ka oli, küsimusi esitati terve tunni vältel. Tunni esimene arutelu – kas, miks on kindlustus vajalik; millised on õpilaste kogemused antud teemadel; mida saab kindlustada.

Ülevaade teemadest, millel peatuti:

  • Kindlustusseltsid maailmas, Eestis.
  • Kindlustuse liigid – vabatahtlik ja kohustuslik kindlustus.
  • Kindlustusmakse kujunemise alused.
  • Vastutuskindlustus.
  • Kindlustusriskid, riskikäitumine.
  • Reisimisega seotud kindlustused.
  • Kahjude tekke tõendamine.
  • Kindlustuse ja pangalaenude seotus.
  • Tunni alguses selgitas lektor õpilastele, miks on kasulik kindlustada ja mida saab kindlustada.

Kõige enam küsiti liikluskindlustuse kohta – mida teha, kui on juhtunud avarii; kahjude tõendamise dokumendid jms. Karin Aido vastas õpilaste küsimustele ja tõi välja vajalikud aspektid. Kuna õpilased ei olnud varasemalt kokku puutunud vastutuskindlustuse teemaga, selgitas lektor näidete abil selle vajalikkust. Välja toodi ka eluliselt olulised aspektid korteri üürimisel, auto „laenamisel“, reisimisel (nt ekstreemsportimise eesmärgil). Näiteid toodi erinevates riikides reisimise kohta, just kahjude võimaluste hüvitamise kohta.

Kõikide teemade juures illustreeris lektor vastused näidetega ja soovitas kindlasti enne kindlustuse sõlmimist nõu pidada kindlustusseltsi töötajatega, et tagada parim võimalik kaitse.

Käsitletud teemade kohta tõi Karin Aido reaalsed ja elulised näited.

Tund möödus meeldivas õhkkonnas, käsitletud teemad olid seotud igapäevaeluga, olid vajalikud ning kasulikud.

Täname – Karin Aido ja Salva Kindlustuse AS!

Imbi Raudkivi, geograafia ja majandusainete õpetaja, majandussuuna juht

 

11.M majandustunnis meie vilistlane Kristjan Tedremaa

31. märtsil oli 11.M õpilastel võimalus kohtuda LÜGi vilistlase, meie esimese monarhi, aukoja ja hoolekogu liikmega, ettevõtjaga – külas oli Kristjan Tedremaa.

Kristjan on õppinud riigiteadusi, täiendanud end USA-s, on ettevõtja (OÜ Aestia Koolitused), kaitseliitlane, korporant, vabatahtlik.

Tund oli huvitav ja teistmoodi – lektor jagas noortele teadmisi väga paljude erinevate valdkondade kohta, läbi iseenda kogemuste ja tõi palju elulisi näiteid.

Teemad ja kuuldud mõtted:

Eluvalikud – keskendu olulisele, sellele, mida saab muuta; ära põleta sildu; öeldes jah, mõtle, millele sa ei ütled; sea eesmärgid; võta väljakutseid vastu.

Haridus – valmistu ja keskendu sellele, mis huvitav; oluline on mõista, et ümberõpe on täiesti „ok“; võta osa kursustest ja täiendõppest; vii alustatu lõpuni.

Ühiskondlik tegevus – ole aktiivne „mitmel rindel“; loo kontakte (võrgustik); teadlikud valikud on olulised.

Tööalased väljakutsed – väärtusta end ja oma aega; võimalusel proovi nii palgatööd kui erasektoris töötamist; tegele isendaga, arene tööalaselt ja liitu arendustööga/-projektidega.

Ettevõtlus – palgatööd ja ettevõtet on mõttekas teha koos; ebaedu on normaalne nähtus; juhindu ettevõtjaks olemisel seatud isiklikest elulistest eesmärkidest; raha ei pea olema motivaator, see on vahend millegi tegemiseks.

Tunni lõpus jagas Kristjan veel oma seniseid kogemusi investeerimisel, tõi näiteid. Kõlama jäi mõte noortele – oluline on, et alustate.

Tund möödus kiiresti, arutledes, kuulates, küsides. Õpilased jäid väga rahule.

Aitäh, Kristjan, et tulid ja jagasid noortele oma teadmisi, kogemusi!

Imbi Raudkivi, majandussuuna juht ja ettevõtlusõpetaja

 

12. majandussuuna õpilaste õppepäev Tallinnas

 Meie viimane suunapäev toimus 29. märtsil.

Kohtumised ja ettevõtted, kus õpilased käisid ja õppisid olid:

  • AS Infotark, Büroomaailm
  • Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor
  • Kohtumine Anu Ruuliga
  • Ülemiste City tark linn

Kõigepealt külastasime AS Infotark, mida me tunneme kui Büroomaailma. Peakontor asub Peterburi teel Tallinnas. Lisaks sellele on samas hoones ka suur müügisaal ning kaasaegne ladu. Meile esines huvitava ja põhjaliku ettekandega ostujuht hr Margus Ross, kes on firma üks omanikest. Ettevõte tähistab sel aastal oma 30. sünnipäeva. Ettevõte on eelkõige keskendunud äriklientidele. Lisaks asub samas hoones ka kohvik, mida kõik soovijad võivad külastada.

Hr Ross jagas õpilastele oma kogemusi pereettevõtluse arengu kohta. Muu hulgas olid kõne all järgmised teemadperefirmad maailmas; ettevõtte edukuse mõõdikud; kontoritarvete turg Eestis; omahinna kujunemine ja kasum; tarneahela kriisi põhjused ja tagajärjed; rahvusvahelise koostöö ja võrgustiku roll; tööjõupoliitika ja motivatsioon; kliendisegmendid; kliendi lojaalsusprogramm; reklaam; tootearenduse roll jpm ettevõtluse kohta.

Järgmine kohtumine oli Mainoris. Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor asutajaks oli Ülo Pärnits. Erakõrgkool, kus on võimalik õppida paljudel erialadel nii eesti, inglise kui ka vene keeles. Õppida saab nii rakenduskõrgharidusõppe kui ka magistriõppe tasemel. Õppimine on tasuline ja summa sõltub valitud erialast. Kooli tutvustas õppeprorektor Ly Hõbe koos IT-töötaja Alina Kõrgesaarega.

Pärast seda jätkus päev ettevõtja ja koolitaja Anu Ruuli loenguga, kes rääkis majandusest ja innovatsiooniprotsessidest. Anu on pikaaegne ettevõtja, Cleveron AS äriarenduse juht ja innovatsiooniprotsessi konsultant. Väga huvitav loeng, mis pani järele mõtlema ja tekitas palju küsimusi. Samas oli kogu loeng hästi jälgitav ning mõistetav, terviklik.

Anu andis õpilastele edasi mõtted ja näited järgmistel teemadelmis on innovatsioon ja selle juhtimine; disainmõtlemine; top 10 oskust aastal 2025; majanduse toimimise põhimõtted korilastest tänapäevani; tootmine, tarbimine – võlg; majanduskasv; tehingud ja turud. Oluline on teha vahet/mõista/eristada probleemi, lahendust, innovatsiooni. Väga inspireeriv oli loengu teema innovatsioonieksperimentidest. Õpilased said hulga mõtteainet, sh näiteid (nt eksamiteks).

Ülemiste City – sellele oli pühendatud viimane osa päevast. Ülemiste City on suur kompleks, kus on palju erinevaid ettevõtteid. See on tulevikulinn, talentide linn. Igapäevaselt töötab seal 15 tuhat inimest; on 500 tarka ettevõtet; pindala 36 ha + 167 000 m2 arendatavat pinda; üle 20 ülikooli koostöös üheksast riigist;  41 131 m2 rohealasid; 120 koostööprojekti aastas. Linnakutuuri juhtis ja õpilasi juhendas haldusjuht Kristjan Mikk.

Õppepäeva õnnestumisse andis oma panuse vilistlane Maria Palk, kes koordineeris kohtumisi Mainoris ja Ülemiste Citys – aitäh Maria!

Varje Sild, 12.MA klassijuhataja

Imbi Raudkivi, majandussuuna juht

Vaata pildigaleriid siit

 

ÕF Toolik preemiareisil tehnoloogiaettevõttes WISE

9. märtsil külastas viis Eesti Õpilasfirmade laada innovatsioonivõistluse parima tiitliga pärjatud õpilasfirmat tehnoloogiaettevõtet Wise.

Preemiaekskursioonile oli kutsutud LÜGist kaasaskantavaid istumisaluseid tootev Õf Toolik.  Firmat esindasid Kristella Ase (10.M), Ada Lovise Silmpärg (10.M), Marie Linda Nerman (10.H).

Wise’i poolt välja pandud auhind sisaldas ka ettevõttepoolset mentorlust (esitlemine, turunduse ja välisturule jõudmine). Lisaks mentorsessioonidele tutvustasid Wise’i esindajad noortele ettevõtjatele ka oma ettevõtet. Tutvuti kaasaegse töökeskkonnaga ja saadi teada selle hüvedest töötajatele.

Kristella, Ada Lovise ja Marie kirjutasid:

Wise kontoris tegi meile tuuri ja koolituse Getlin Vain. Koolitusel saime teada, kuidas teha hea lõpukõne esitlus, eriti selle kohta kuidas powerpoint pilkupüüdvaks teha. Küsisime veel lisaks, kuidas allesolevad tooted maha müüa. Selle kohta saime häid soovitusi (põhilise sihtgrupi tõttu turundada kõige rohkem facebookis, laatadel). Pärast koolitust saime Wise maja tuuri, millega jäime väga rahule – see oli nii teistmoodi, kontor oli väga mugav ja töötajasõbralik.

Täname WISE meeskonda! 😊

Imbi Raudkivi, majandussuuna juht ja õpilaste juhendaja

 

Eesti Õpilasfirmade Laat 2023

11.-12. veebruaril toimus Eesti Õpilasfirmade Laat 2023 – kahel päeval, kahes keskuses. Õpilasfirmasid oli Tallinnasse kokku tulnud üle 260. Laata korraldab JA Eesti. Laadakorraldusele panid õla alla veel SEB, Aitan Eestit MTÜ, Tallinna linn, Graanul Invest ning Coca-Cola HBC Eesti.

Läänemaa Ühisgümnaasiumist võttis laadast osa 18 õpilasfirmat. Meie osalesime laupäeval, 11. veebruaril. Müügitöö aeg mõlemas keskuses oli 12.00-17.00, sel ajal pidi iga firma olema oma müügialal esindatud.

Päev oli tegutsemist ja tööd täis, aga kõigeks jätkus aega – müügitööks, kliendisuhtluseks, žüriivestlusteks, uute ja juba tuttavate õpilasfirmade liikmetega kohtumiseks, firma esindamiseks, ettevõtjatega rääkimiseks jpm.

Rocca al Mare Keskuses osalesid laadapäeval:

ÕF IHHA, ÕF LÖFFEL, ÕF KIFF, ÕF MALE, ÕF MAIG, ÕF NÕFF – juhendaja Rea Raus.

Kristiine Keskuses osalesid:

ÕF Hoidja, ÕF Võru, ÕF Booker, ÕF TelHold, ÕF EheSau, ÕF Toolik, ÕF Helendus, ÕF Käsku, ÕF Kälero, ÕF Bäägi, ÕF Kroom, ÕF FÄB – juhendaja Imbi Raudkivi.

Laada ajal liikusid ringi ja tegid oma tööd ka žüriiliikmed. Meie kaks õpilasfirmat pälvisid tähelepanu ja tunnustuse.

ÕF Toolik (Marie Linda Nerman 10.H, Krisse Liisa Mastakov 10.H, Ada Lovise Silmpärg 10.M, Kristella Ase 10.M) sai kolm auhinda:

Mainori tuleviku tegija eripreemia

Laada parim müügistrateegia

Innovatsioonivõistluse 3. koht

Mainori Ettevõtluskõrgkooli preemia annab ÕF Toolik liikmetele võimaluse osaleda täienduskoolitustel 1000 euro väärtuses. Innovatsioonivõistluse preemiaks on kohtumine WISEs ja koolitus.

ÕF KROOM (Markus Roomet, Kaspar Plans, Oliver Mark, Robi Suder 10.M klassist) pälvis

Edumus School eripreemia

Palju õnne ÕF Toolik ja ÕF Kroom. 😊

Täname meie kõiki asjalikke õpilasfirmasid kooli esindamise eest ja soovime edu firmatöös!

Imbi Raudkivi, Rea Raus, õpilasfirmade juhendajad

Vaata pildigaleriid siit

 

 

LÜGis toimus müügi- ja turunduskoolitus õpilasfirmadele

Koolitust viisid läbi JA Alumni Eesti juhatuse esimees Maria Palk (Läänemaa Ühisgümnaasiumi majandussuuna vilistlane) ja juhatuse liige Gerli Kalkun. Koolituse päev oli 3. veebruar.

Koolitus kestis kokku neli tundi. Peale 1. tundi kogunesid LÜGi õpilasfirmade liikmed aulasse, kus koolitus toimus. Osales 18 õpilasfirmat.

Maria ja Gerli andsid päeva alguses ülevaate õppepäeva tegevustest, tutvustasid end ja koos õpilastega seati päeva eesmärgid.

Peatuti järgmistel teemadel:

  • Oma lugu
  • Senised kogemused
  • Müük
  • Turunduskanalid
  • Esmamulje
  • Sotsiaalmeedia ja selle sisu loomine
  • Kliendi kaasamine
  • Kõne
  • Unikaalsus
  • Disain

Päeva tegevused jagunesid neljaks osaks. Algselt andsid Maria ja Gerli edasi veidi teoreetilist poolt, varasemate laatade paremaid ja mitte nii häid näiteid müügikoha väljapanekutest, boksikujundusest, riietusest jpm. Seejärel toimusid praktilised tegevused, kus iga firma tegi läbi reaalsed ülesanded laadaks ettevalmistumiseks.

Viimase tegevusena oli firmadel vaja esitada liftikõne, mida hindasid kaaslased ja lektorid selgitasid, mis oli hästi, mida muuta.

Õppepäev oli mitmekesine ja huvitav. Saadud teadmisi ja kogemust said firmad kasutada Eesti Laadaks ettevalmistumisel.

Täname – JA Alumni.

Imbi Raudkivi, Rea Raus õpilaste juhendajad

 

 

Müügikoolitus õpilasfirmadele 27. jaanuaril

Reedel, 27.01 toimus Tallinnas müügikoolitus tänavustele õpilasfirmadele. Koolitajateks olid Southwestern Advantage Eesti praktilise müügikogemusega koolitajad.

Koolituse läbiviimist toetas ettevõtlusõppe programm Edu ja Tegu, Unicef ja Southwestern Advantage.

Meie koolist võtsid õppepäevast osa Ketlin Püüding 10.H (ÕF Booker) ja Marite Hallik 10.M (ÕF Hoidja). Nende mõtted ja tähelepanekud õppepäevast:

* Tunne kliente, sihtrühm, millist probleemi lahendab?

* Miks just see toode?

* Müük – tunnete edasi andmine.

* Miks paljud nö läbi kukuvad – oodatakse, et telefon heliseks – 40% müügimeestest ei õnnestu seetõttu; vaja on olla ise järjekindel, kui ei proovi, siis ei tulegi tulemust.

* Käive, kliendid, tooteesitlused, kontaktid/müügikõned – oluline läbi mõelda ja tegutseda.

* Enesehäälestus – loe, kuula, vaata midagi inspireerivat; USU; sea eesmärgid, keskendu tegevusele, mitte tulemusele.

* … positiivne sisekõne endaga oluline.

* Müügitsükkel – unusta laiskus.

* Tegutse! Näost näkku vs internet; naerata; anna lühike ülevaade tootest, kliendiga tuleb luua suhe; ole entusiastlik, vaimustu tootest, küsi küsimusi ja kuula!

* Mida probleem lahendab?

* Alusta väikestest sammudest.

* Kiire klient – tutvustada kiirelt, aga müüki ei suru peale.

* Küsimus, millega klienti kaasata – olete raamatuhuviline, kaotate tihti järje, mida kasutate järjehoidjana, kas teid mõjutab sotsiaalmeedia – alles siis mine „sügavuti“.

* Kes ostab?

* Vastuväited – nt mis teid mõtlema pani.

* Kas – punane või sinine – küsi otse küsimusi; too näide hinnaga

Mõlemate arvates oli seesugune õppimine kasulik, läheneti individuaalselt ning sai kauem seega aega läbimõtlemiseks.

Edu Õpilasfirmade programmis!

Imbi Raudkivi, õpilaste juhendaja ja majandussuuna juht

 

SEB koolisaadikud tundides Haapsalu Linna Algkoolis

Reedel, 27. jaanuaril olid 10.M SEB koolisaadikud tundi andmas Haapsalu Linna Algkoolis kolmele kuuendale klassile.

Eelneva kokkuleppe kohaselt koguneti enne esimest tundi, tutvuti õpetajatega ja jaguneti klassidesse.

Merlin Ojala

Esinesin Haapsalu Linna Algkooli 6.a klassile, sest olen SEB Koolisaadiku programmi koolisaadik, teema oli Rahatarkuse ABC. Mind üllatas, et kuuendikud olid väga viisakad ja rääkisid palju kaasa teemal, mida ei ole just kõige rohkem neile tutvustatud. Üks eesistuv poiss lausa teadis, mis on investeerimine. Võrreldes kümnendikega säästavad kuuendikud rohkem ning seda teada saades olin väga üllatunud. Peale teema tutvustamist tegime koos säästmise kohta töölehe ning aitasin neid siis, kui abi oli vaja. Tunni lõpus jagasin ka kommi ning õpetaja andis mulle šokolaadi ja kooli poolt pastaka ja helkuri.

Arne Mark Dobreluts

Alustasin enda tutvustamisega ning SEB programmi tutvustamisega. Küsisin õpilastelt mitmeid küsimusi, kus said nad käsi tõsta ja vahepeal isegi vastata. Menti.com töötas samuti väga hästi ja saime seal vastuseid analüüsida. Silma paistis mulle sealt klassist üks poiss, kes oli julge ja küsis kõige rohkem ja oli kõige osavõtlikum. Teised olid veidi vaiksemad, aga siiski kuulasid hoolega ja tundsid huvi. See kõik võttis umbes 40 minutit aega, kuna palju küsimusi ei küsitud, millele oleks aeg kulunud. Õpilased saatsid SEB saidil tagasiside samuti ära ning mulle isiklikult tundus, et väga hästi läks. Olin tunnis 6.c klassis.

Angela Meeles

Mina andsin tundi 6.b klassile. Tunnis tutvustasin neile rahatarkuse aluseid ja rääkisin säästmisest. Tund läks kokkuvõttes väga hästi, jäin ise väga rahule ja sain õpilastelt palju head tagasisidet. Kuuendikud olid väga tublid ja arutasid minuga kõik teemad läbi, küsisid kui midagi jäi arusaamatuks ning jagasid minuga oma kogemusi. Tunni lõpus tegin neile “tunnikontrolli”, millega õpilased suurepäraselt hakkama said ning, mis näitas, et nad teemast aru said. Mind üllatas tundi andes, kui viisakad nad olid, et iga kord kui keegi rääkida tahtis tõstis ta käe ning kui väga neid see teema tegelikult huvitas. Kuuendikud olid väga tublid ja võtsid üsna keerulise teema vastu kiiresti.

Aitäh Angela, Merlin, Arne Mark!

Täname Haapsalu Linna Algkooli meeldiva vastuvõtmise ja koostöö võimaldamise eest. 😊

Imbi Raudkivi, majandussuuna juht, majandusainete õpetaja

 

Kert Kallas saavutas TalTech majandusvõistlusel 19. koha

21. jaanuaril toimus Tallinnas tänavune TalTech majandusvõistlus 2023. Võistlus hõlmab teadmisi ja arusaama majandusest, aktuaalseid ning loogilist mõtlemist eeldavaid majandusvaldkonna ülesandeid.

Võistlusel osales 82 gümnasisti 31-st koolist.

 12.M õpilane Kert Kallas saavutas 19. koha.

Vaata punktitabelit siit

Imbi Raudkivi, majandussuuna juht ja majandusainete õpetaja

 

Aksel Tammann 10.M ettevõtlustunnis

20. jaanuaril oli 10.M ettevõtlustunnis külaliseks 12.M õpilane Aksel Tammann. Aksel on lisaks väärtuspõhisele investeerimise loengule iseseisvalt tegelenud aktsiaanalüüsi meetoditega ning kokku pannud antud teemade praktilise tunni. 10.M õpilastele andis Aksel praktilise tunni, kus iga õpilane töötas individuaalselt nii, et sai läbi teha ühe aktsia (Starbucks) matemaatilise finantsanalüüsi.

Kuidas hinnata firmat – sellega Aksel alustas, andes teemast lühida ülevaate.

Seejärel jagas Aksel õpilastele ettevalmistatud oneline alustabelid (Google Sheets) ja valemid. Samm-sammult õpiti aktsiat analüüsima.

Määrati EPS – kasum aktsia kohta; P/E – suhtarv, mis seob omavahel aktsia hinna ja tulud aktsia kohta; kasvumäär – … väärtuse kasv /aastas; võlakirjade tootlus; hetkehind; ohutusvaru; ost/müük jms.

Seejärel said õpilased iseseisvalt valida ühe aktsia oma huvist lähtuvalt ning teha sarnaselt läbi iseseiseva finantsanalüüsi.

Tunni lõpus said õpilased oma ülesande kohta küsida ja Aksel andis tagasisidet tekkinud küsimustele.

Õpilaste arvates oli tund väga huvitav, kuna toimus praktiliselt ning teema aktuaalsust arvestades ka vajalik/kasulik.

Tunni lõpus andsid õpilased Akslile elektroonset tagasisidet. Mõned õpilaste mõtted:

* Väga meeldis Aksli vaba suhtlemine, enesekindlus.Tean nüüd, kuidas teha valikuid, kuhu investeerida; olen nüüd julgem; vb alustan investeerimisega – väga motiveeriv tund.

Väga meeldis Aksli vaba suhtlemine, enesekindlus.

Tean nüüd, kuidas teha valikuid, kuhu investeerida; olen nüüd julgem; vb alustan investeerimisega – väga motiveeriv tund.

Andmete otsimine kahest erinevast allikast ja valemite praktiline kasutamine – väga kasulik.

Aktsia väärtuse valemiga leidmine oli kasulik ja väga huvitav.

Google Sheets võimaldab aktsiaväärtusi leida reaalseid muutusi arvestades.

Nii lahe on kuulata, kui räägitakse asjast, mis päriselt huvitab; soovitan kindlasti seda loengut/tundi teistele klassidele ka.

Nõuandeid:

Pikemalt vb näidata/harjutada, kuidas miski number kuhugi tuleb.

Finantsterminite lühendite pikem lahtiselgitamine.

Valemid, mida kasutatakse võiksid olla nö „silma ees“.

Jätka samas vaimus!

Aitäh, Aksel! 😊

Imbi Raudkivi, majandussuuna juht ja majandusainete õpetaja

 

Tänavused SEB koolisaadikud 10.M klassist andsid oma esimesed tunnid

16. jaanuaril olid SEB Koolisaadikute programmi raames tunde andmas kolm meie tänavust koolisaadikut 10.M klassist

Arne Mark Dobreluts ja Angela Meeles 10,LRS tunnis, Merlin Ojala 10.M tunnis.

Programmi algusest alates oktoobri lõpust on koolisaadikutel toimunud mitmed kohtumised SEB mentoritega.

Esimene mentorprogrammi teema oli seotud rahatarkuse ABCga – eelarvestamine, säästmise võimalused, tarbimine jms. Koolisaadikud töötasid materjali läbi ja valmistasid ette tunnid. Tundides oli avatud õhkkond – kuulati, arutleti, küsiti. Arne Mark, Angela ja Merlin vastasid küsimustele ning sidusid teemad oma seniste kogemustega antud valdkondades – see meeldis väga õpilastele.

Mentorid analüüsisid  peale tundide andmist seda, kuidas nende arvates tunnid möödusid – toodi välja plussid ja miinused ning õppetunnid edaspidiseks/järgmisteks loenguteks.

Veebruaris on mentoritel ettevalmistamisel uued teemad, et taaskord oma õpitut/kogemusi programmis uutele õpilastele edasi anda.

Aitäh – Angela, Merlin, Arne Mark! 😊

Imbi Raudkivi, majandussuuna juht ja majandusainete õpetaja

 

Meie õpilasfirmad koolilaadal

20. detsembril esimese suure vahetunni ajal pidasid meie kooli õpilasfirmad laata. Meie 18 õpilasfirmat tutvustasid koolis oma toodet – millist väärtust see kliendile pakub, mis on toote eripära ja kuidas kujunes müügihind.

Nii kooli õpilased kui töötajad olid laadal huvilised. Müügitöö käis nii 1. kui 2. korrusel, meeleolu lisas jõulumuusika. Firmade tootevalik on tänavu väga mitmekesine – moblaparklad, riidest disainitud õlakotid, soojendusega ja vetthülgavad istumisalused, koerte kaelarihmad, erinevad ehted, lusikatest sõrmused, öölambid, telefonihoidjad laadimiseks, kotttoolid, küünlaalused jpm.

Kõik tiimid kauplesid ja said oma tooteid ka müüa, mõni rohkem, mõni vähem. Aga üldkokkuvõttes jäädi vägagi rahule. Tänavused laadad on selleks aastaks läbi, nüüd on igal firmal võimalus kaubelda e-poes ja sotsiaalmeedia kanalite kaudu.

Õpilasfirmad ja juhendajad soovivad kõigile kauneid pühi ja toredat vaheaega!

Imbi Raudkivi, Rea Raus, õpilasfirmade juhendajad

 

Rapla õpilasfirmade laat

17. detsembril toimus järjekordne vahva õpilasfirmade laat Raplas, Rappeli Keskuses. Meie koolist osales Rapla laadal 17 õpilasfirmat.

Laada lõpus anti välja kõige-kõige-kõigemad auhinnad neljale õpilasfirmale, kellest kolm on Läänemaa Ühisgümnaasiumi õpilasfirmad.

ÕF Toolik

PARIM TOODE (Krisse-Liisa Mastakov 10.H, Ada Lovise Silmpärg 10.M, Kristella Ase 10.M, juhendaja Imbi Raudkivi)

ÕF Helendus

PARIM VÄLJAPANEK (Anna Trynova, Svetlana Trynova, Keldi-Ketlin Mõttus, Angela Meeles – 10.M, juhendaja Imbi Raudkivi)

ÕF LÖFFEL

PARIM MÜÜK (Annabel Voolaid 10.LRS, Maribel Mursal 10.H, juhendaja Rea Raus)

Lisaks märgiti ERIAUHINDADE vääriliseks kaks LÜGi tiimi.

ÕF Toolik – MTÜ Ettevõtlusharidus Seltsi eripreemia inspireeriva tööprotsessi eest.

ÕF Kroom – Rapla Vallavalitsuse eripreemia (Oskar Pisnenko, Oliver Mark, Kaspar Plans, Robi Suder 10.M, juhendaja Imbi Raudkivi).

Tagasisideks laadalt ütlesid õpilasfirmad nii (juhendaja Rea Raus):

ÕF MAIG: Saime tunnustuse loodussäästliku toote eest. Kuigi ruumi müümiseks oli vähem kui Haapsalu laadal, saime väga hästi hakkama. Meil oli suur värvivalik kotte ning see meeldis klientidele.

ÕF NÕFF: Saime eriti loodussõbraliku ettevõtte tunnustuse. Jäime laadaga väga rahule, müüsime hästi.

ÕF KIFF: Saime laadal osalemise eest samuti diplomi ning julgustussõnu. Oli taas uus kogemus.

ÕF PUUSÜÜ: Meid tunnustati laada organiseerijate poolt just eriti jõulumeelse tootevaliku eest. Müüsime piisavalt ning Rapla klientuur oli väga sõbralik!

ÕF LÖFFEL: Kuigi müüsime vähem, kui varasematel laatadel, siis saime ometigi parima müügitegevuse auhinna! Saime suhelda ka teiste õpilasfirmadega, uusi ideid ja tutvusi.

Juhendaja Imbi Raudkivi õpilasfirmade tagasiside:

ÕF Kälero – meie tootele anti tagasisidena armsa toote ja loodussäästvama toote tänukiri, edaspidi peame toodet edasi arendama, leidma oma nišši.

ÕF Hoidja – parima turunduse tänukiri.

ÕF Toolik – huvi toote vastu oli suur, kliente käis palju, müüsime 14 toodet ja käive oli 350 eurot; jäime silma inspireeriva tööprotsessiga (MTÜ Ettevõtlushariduse Selts) ja laada parim toode.

ÕF Kroom – müüsime palju tooteid ja käive oli üle ootuste suur; nautisime kliendisuhtlust; tunnustati eriti meie toodete looduslikkust ning pälvisime Rapla Vallavalitsuse eripreemia.

ÕF EheSau – jäime laadaga väga rahule, see ei olnud nii väsitav kui eelnevad laadapäevad; müüsime 12 toodet.

ÕF Helendus – üldkokkuvõttes oli Rapla laat mõnus, kuna saime hästi palju klientidega suhelda, kiideti huvitava idee eest ja saime parima väljapaneku auhinna.

ÕF TelHold – tegime aktiivset müügitööd.

ÕF VÕRU – õppisime, kui tähtis on osata kutsuda kliente tootega tutvuma; tunnustuseks korraldajate poolt öeldi – nahale on antud uus väärtus.

ÕF Bäägi – nagu varasematel laatadel saime tellimusi ja soovitusi nii tooli kui lemmikute pesade tootearenduseks.

ÕF Booker – taaskord saime kõik kaasavõetud tooted ära müüa (42 toodet), korraldustiimile meeldis meie toote lihtsus.

ÕF FÄB – rõõmus ja vahva laat oli; tänukirjal oli – ilu igasse päeva.

ÕF Käsku – meie saime korraldustiimilt tänukirja, kus öeldi – konkurentsivõimeline toode.

Osalenud õpilasfirmasid tunnustas korraldusmeeskond individuaalse tänuga ja sisulise sõnumiga igale meeskonnale.

Imbi Raudkivi, Rea Raus, õpilasfirmade juhendajad

 

10.M majandustunni külaline

19. detsembril oli 10.M klassil teistmoodi majandustund – külas oli Katre Kütt, kes on ettevõtja, investor ja tegelenud pikaajalise müügitööga.

Tunni teemad (rahatõed, mida noored peaksid varakult teadma) sobisid hästi lõpetama majanduse aluste kursust.

Peatuti üldjoontes järgmistel teemadel:

* Jõukus vs rikkus

* Sissetuleku loomine

* Harjumused ja kuidas nendeni jõuda

* Investeerimine – mida ja kuhu

* Passiivne ja aktiivne tulu

* Eesmärgistamise nipid, vajadus

Tunni käigus andis lektor võimaluse õpilastel tuua näiteid, jagas selgitusi tekkinud küsimustele, andis soovitusi paljude valdkondadega alustamiseks, samuti tutvustas erinevaid keskkondi (nt eesmärgistamise ja investeerimise kohta). Õpilased lahendasid Küti juhendamisel majandusmatemaatika ülesandeid (liitintress, tulu suurendamine, varad vs kohustused jpm).

Pikem arutelu toimus teemal, mida saab teha kohe praegu, et tulevikus rohkem teenida. Soovitused olid järgmised – kool + ülikool + eriala; õpi tegema tööd, saad kogemused; elukestev õpe – loe, loe ja loe; suhtlusringkond; tasuta seminarid jm koolitused – neid tänapäeval väga palju.

Õpilaste huvi oli suur investeerimise kohta, seetõttu jagas lektor oma kogemusi ja andis soovitusi alustamiseks. Räägiti läbi peamised varaklassid (kinnisvara, ühisrahastus, aktsiad).

Õpilaste arvates oli tund huvitav, veel öeldi, et parimad viisid õppida on kuulata spetsialistide/ettevõtjate kogemuslugusid – mida tunnis ka tehti.

Aitäh, Katrele!

Imbi Raudkivi, majandusainete õpetaja, majandussuuna juht

 

Õpilasfirma Male osales Tähesaju Horteses toimunud suurel jõululaadal

3. detsembril osales meie kooli õpilasfirma MALE Tallinnas, Tähesaju Horteses toimunud suurel jõululaadal. Toodete müük jäi tagasihoidlikuks, kuna enamasti osteti tavamüüjate tooteid.

Siiski tundsid mitmed laadalised huvi ka mitmete õpilasfirmade toodete vastu ning uurisid lähemalt, kuidas õpilasfirmad toimetavad.

Meie ÕF Male liikmete Aurelia Ärsise, Maria Kooviste ja Eliisbeth Laanmets (kõik 10.LRS) sõnul oli laadal osalemine kasulik kogemus, saadi head tagasisidet ning õpiti, kuidas klientidega suhelda. Tähtis on olla ise aktiivne, ise suhelda, sest muidu kõnnivad potentsiaalsed kliendid lihtsalt mööda. Lisaks oli väärtuslik ka uute tutvuste sõlmimine teiste õpilasfirmadega.

Rea Raus, õpilasfirma juhendaja, majandusainete õpetaja

 

Liipa Talu Jõulumaa õpilasfirmade laat

Detsembrikuu on õpilasfirmadele peamine laadakuu. 11. detsembril toimus Liipa Talu Jõulumaa, kus osalesid ka õpilasfirmad üle Eesti. Õpilasfirmad olid paigutatud kõik Liipa Talu kompleksis asuvatesse kämpingutesse kauplema.

Laadal osalemiseks oli tarvis registreeruda ja omale müügikoht broneerida.

Läänemaa Ühisgümnaasiumist osales laadal kolm õpilasfirmat.

ÕF Võru – Martin Oliver Kollom, Kirke Kuusk (10.H)

ÕF Toolik – Kristella Ase (10.M), Ada Lovise Silmpärg (10.M), Marie Linda Nerman (10.H)

ÕF Käsku – Tõnis Tammus, Carola Liik, Karen Loorens (10.M)

Õpilaste juhendaja Imbi Raudkivi.

Hoolimata külmast, mis näpistas, said õpilased kogemusi just selles osas, millised on ürituse korraldamise vajalikud eeldused ja tegurid, mida korraldades ära ei tohi unustada ja mis teeb laadast laada.

Omaalgatuse ja osalemise eest kõigile osalenud õpilastele suur kiitus!

Imbi Raudkivi, juhendaja, majandusainete õpetaja

 

Haapsalu kaubamaja jõululaat õpilasfirmadele

Laupäeval, 10. detsembril 2022 toimus Haapsalu kaubamajas järjekordne õpilasfirmade jõululaat, mis möödus meeleolukas ja mõnusas tempos.  Jõululaata külastas jõuluvana, kes puhus humoorikat juttu kõigi ettevõtlike õpilastega. Meie kooli õpilasfirmade liikmed said palju häid kogemusi suhtlemisel klientidega, koguti tagasisidet, et oma tooteid veelgi edasi arendada ning loomulikult müüdi oma tooteid. Koduses Haapsalus toimunud laat oli paljude firmaliikmete sõnul hästi korraldatud, tooteid müüdi edukalt ning kliendid  olid sõbralikud ja toetavad. Igati kordaläinud laat, mis tõestas veelkord, et õpilasfirmade tegemine on üheaegselt lõbus ja kasulik!

Haapsalus osales LÜGist kokku 18 õpilasfirmat.

Jõulukuul ootavad veel ees laadad Raplas ja meie oma koolis.

Osalesid 6 õpilasfirmat (juhendaja Rea Raus):

ÕF PUUSÜÜ- Marten Piirak, Aksel Tammann (12.M)

ÕF MAIG-Grettel Kiho (10H), Mailii Jõeleht (10.H)

ÕF IHHA- Hannes Rabi, Harly Viira (10.LRS)

ÕF KIFF- Seleri-Stella Armuand, Mia-Marii Olenko, Ain Kivimaa (kõik 10.LRS)

ÕF LÖFFEL- Annabel Voolaid (10.LRS), Emma Loviisa Trubok (10.H), Lotta Kärssin (10.H), Maribel Mursal (10.H)

ÕF NÕFF- Tormi Erstu, Toomas Keba, Erik Ulm (kõik 10.LRS)

Tagasisidet osalejatelt:

ÕF NÕFF: Heas mõttes hull laadapäev oli. Müüsime väga hästi!

ÕF KIFF: Harjutasime inimestega suhtlemist. Klientidelt saime palju häid nõuandeid, kiitust ja muidugi müüsime ka oma tooteid.

ÕF PUUSÜÜ: Seni kõige paremini korraldatud laat!

ÕF IHHA: Oli väga edukas müük, sisuliselt müüsime kõik oma tooted ära, jäi vaid paar näidist alles.

ÕF MAIG: Eilne laat oli meie jaoks üllatavalt kasulik, müüsime 9 kotti. Laadal oli jõuluvana, kes tõstis tuju  ning oma olemasolekuga kutsus ka inimesi meie laua juurde.

ÕF LÖFFEL: Meil läks laadal veel paremini kui arvasime. Haapsalus oli mingis mõttes kodusem kui näiteks Pärnu laadal. Inimesed pöörasid meile rohkem tähelepanu ja isegi, kui ei ostnud, siis toetasid meid julgustavate sõnadega.

12 õpilasfirmat (juhendaja Imbi Raudkivi)

ÕF Kälero – Rosa Linda Sikkal (10.M), Leana Arro (10.M), Kärolin Kuura (10.H) – huvi tunti toote vastu, anti nõu, müüsime 6 toodet.

ÕF Hoidja Laura-Meribel Veide (10.H), Maarja Plamus (10.H), Hendrik Rand (10.LRS) – päevaga väga rahul, müüsime 9 toodet, võtsime vastu klientide häid mõtteid.

ÕF VÕRUMartin Oliver Kollom (10.H), Marietta Muld (10.H), Kirke Kuusk (10.H) – meil oli tõeline müügipäev – 26 toodet! Rapla laadaks on vaja kiiresti hakata juurde tootma.

ÕF Helendus – Anna Trynova, Svetlana Trynova, Angela Meeles, Keldi-Ketlin Mõttus (10.M).

ÕF Käsku Tõnis Tammus, Carola Liik (10.M) – õppisime ja arendasime klientidega suhtlemist, iga järgneva laadaga on aina julgem suhelda; müüsime 5 toodet ja saime 3 tellimustööd.

ÕF Toolik – Krisse-Liisa Mastakov (10.H), Marie Linda Nerman (10.H), Ada Lovise Silmpärg (10.M), Kristella Ase (10.M) – müük 14 toodet ja laadapäeva käive 350.-

ÕF BookerKetlin Püüding, Helen Carmel Boyers (10.H), toote ja firma tegevuse vastu oli huvi suur; müüsime ära kõik tooted – neid oli 51!

ÕF KroomOskar Pisnenko, Kaspar Plans, Oliver Mark, Markus Roomet, Robi Suder (10.M); laadapäev oli huvitav ja kliendid sõbralikud, huvi tunti ja nõu anti; müüsime 5 puukorvi, 13 väikest pakki süüteroose, 2 suur pakki süüteroose, 1 istumisaluse

ÕF TelHold Ilja Romanov, Martin Taratuhin, Silver Surov (10.M), tegime hoolsasti müügitööd, anti nõu toote arendamiseks; müük – 9 toodet

ÕF FÄB – Viktoria Susi, Annett Arula, Mariliis Koplik (10.LRS), suhtlesime palju klientidega ja jõuluvana oli ka aktiivne; müüsime 16 toodet, lisaks saime kaks tellimustööd

ÕF EheSauLisete Ratas (10.H), Keteli Valgre (10.M), müüsime 23 kõrvarõngapaari, laat oli muidu väga tore ning inimesed andsid väga palju positiivset tagasisidet, paljud inimesed küsisid ka klõpsuga kõrvarõngaid, nii et järgmiseks laadaks teeme ka neid paar tükki.

ÕF Bäägi Arti Viispert (10.M), Orm Robert Rammul (10.M), Otto Valdmann (10.LRS), Joosep Vingissaar (10.M).

TÄNAME – SA Läänemaa ja Haapsalu Kaubamaja!

Imbi Raudkivi ja Rea Raus, LÜGi õpilasfirmade juhendajad

Vaata pildigaleriid siit

 

 

11.M õpilased suunapäeval Pärnus ja Riias

9.-10. detsembril toimus 11.M klassi õpilastele suunapäev, mis seekord viis läbi Pärnu Riiga.

Mõte sõita Riiga ning siduda see suunategevustega, tuli 11M õpilastelt, eesvedajana Alver Järv. Koostöös Alveri ja klassiga ning õpetaja Tiiu Soostariga (tema saatis õpilasi õppereisil) alustati planeerimisega – ettevõtetega läbirääkimised, kirjavahetus jmt. Ajagraafikusse mahtusid järgmised suunategevused ja asutused:

Wendre AS – Euroopa üks suurim vooditekstiilide tootja

Stockholm School of Economics in Riga

Riia linna ettevõtluskeskkond ja linnaplaneering, linnastruktuur ja -mudel (seos geograafia kursuse linnastumise teemaga)

LIDO puhkekeskus

Enne õppereisi said õpilased osaleda tööülesannete ja ettevalmistuse protsessis ehk kokku lepiti nii, et õpilased jagunevad neljaks rühmaks, kellest igal on oma fookusteema/-asutus ülevaate ja tagasiside andmiseks. Märksõnad ja juhised räägiti läbi tunnis ja said kirja pandud teras. Järgnevalt on ära toodud iga rühma ülevaade/kokkuvõte õppepäeva ülesande kohta.

Wendre AS

Wendre tootmistehas, mida me külastasime, asub Pärnus, Lina tänaval. Tehase pindala on 42 tuhat ruutmeetrit. Sisse astudes kutsus enim kena interjöör ning soojalt võtsid meid vastu ka tootmisjuht ning kvaliteedijuht. Firma sai alguse juba 1935ndal aastal Vändras, tootes toorlina. Hiljem hakkasid tootma nöelaõmblusmasinatega vaipu. Alles aastal 1985 hakkasid nad valmistama tekke ja patju. Kusjuures hoone, mis algselt paiknes Vändras, rajati alles 2005ndal aastal Pärnusse. Alates aastast 2006, mil Wendre esindus rajati ka Poolasse, hakkas Wendre laienema ka välisriikidesse. Tänaseks on neil 25 eri riigis müügipunktid ning 5 riigis kontorid. 2009 osteti EV Stramm, mis tootis voodeid ja madratseid, Wendre alles 2016 aastal alustas voodite ja madratsite tootmisega.

Toorainet imporditakse sisse Hiinast, sest seal on hinna ja kvaliteedi suhe kõige parem. Tootes nädalas 100 tuhat toodet, ekspordivad sellest 60-70% firmadele ning enda esindustesse ja 25-30 rekkatäit Ikeale. Hetkese seisuga on neil Eestis 330 töötajat, kes töötavad kahes või vajadusel kolmes vahetuses 13 tekiliinil ja 17 padjaliinil. Käive on 8 miljonit eurot. Wendre peab oluliseks ka jätkusuutlikkust. Nad kasutavad taastuvenergia ressursse, näiteks tootmishoone lao energiavajadust katavad päikesepaneelid. Lisaks nad proovivad tooteid ja ka pakendeid planeerida säästlikumalt ning taaskasutavad võimalikult palju, näiteks taaskasutavad poroloonijääke patjades. Olles firma päris pika ajalooga, on nad suutnud ikka säilitada pidevat uuendust. (Janar, Aleksis, Karl Mark, Lisandra, Ksenija, Jan-Erik; Romet)

Riia Majanduskool

Stockholm School of Economics in Riga on Baltimaade top 1 majandusülikool. See asutati 1994 Rootsi ja Läti koostöös. See kool pole riigikool, seega see erineb tavaülikoolidest õppeprogrammi ülesehituselt. Erinev õppekorraldus SSE Rigas – pühendavad paarile õppeainele korraga terve periood ja siis võtavad järgmise aine/ained ehk õpivad intensiivselt ühte/ kahte ainet 1-2 kuud järjest. Võrreldes TTÜd ja Riia kooli, siis Riia kool võtab läbi rohkem teemasid ja palju põhjalikumalt. Terve õppekorraldus on SSEs aga ingliskeelne, seda ka kohalikele. Lisaks saavad Balti riikide õpilased märkimisväärselt odavamalt õppida kui väljaspoolt Balti riike. Lisaks on võimalik saada stipendiume ja õppetoetuseid, nt parimatel kümnel kandideerijal Eestist makstakse esimene aasta õppimist kinni.

Bakalaureuseõppes on 2 kohustuslikku praktikat kolme aasta peale, mis arendab silmaringi ja annab võimalusi saada kogemust omal valitud ametikohal. Lisaks saab kolmandal aastal vahetussemestrit teha üle maailma erinevatesse koolidesse.

Tööturul on SSE lõpetajad väga nõutud tööandjate poolt. Isegi väga paljud suurettevõtted kãivad koolis rääkimas enda töövõimalustest, et saada just SSE Riga õpilasi enda juurde tööle.

SSE Rigas on ka suur eestlaste Community, kus väga hoitakse üksteist ja aidatakse teineteist. Eestlased hoiavad seal väga kokku mida oli ka hästi näha ise ülikooli külastades. (Alver, Helena Kase; Karlis, Oliver, Tanel T, Ralf)

LIDO puhkekeskus

Toitlustusettevõte kuulub teeninduse- ja turismi ehk tertsiaarsesse sektorisse. Tegemist on ka eraettevõttega. Uurisime ka, kust tuleb tooraine, kuid selle kohta nad meile infot edastada ei tohtinud. Restorane ja bistroosid on kokku 10. Kõige uhkem asubki neist Lätis ja ülejäänud mujal Baltikumis. Töötajaid kokku on 1050.

Ettevõtluskeskkond on mitmekesine, meeldiv ning nii klientidele kui ka teenindajatele on tagatud võimalikult mugav ja kvaliteetne keskkond. Toiduvalimine käis seal väga kiirelt ning oli näha, et ka kõik teenindajad on seal suurepäraselt välja õpetatud. Ettevõte on 35 aastat turul olnud ja selle aja jooksul Läti kõige populaarsemaks ja tuntuimaks toiduvõrgustikuks muutunud ning meeletu kuulsuse saavutanud. Moodustab ettevõtlusklastri.

Lidos töötavad väga hästi välja treenitud kokad ja kuna seal on avatud köök, siis on toiduvalmistamise protsess inimestele pidevalt näha. Toidu hind sõltub võetud toidu kogusest. Seal oli väga esteetiline töökeskkond ning teenindajatel olid väga omapärased tööriietused. Kliente ja tööd oli seal palju, kuid ikka võeti meid väga soojalt vastu.  (Helena Kann, Johanna, Girtel, Ott, Mark)

Riia linn ja selle osad

Riia loodi aastal 1201. Praegu on linna suurus 304 km2 ning linna kutsub koduks enam kui 600 000 inimest (mis teebki Riiast suurima linna Baltimaade regioonis). Linn ise asub Daugava jõe suudmel, mis teeb linnast väga suure ja tähtsa rolliga linna kaubandusteede ja mereliikluse alal. Linnas on kolm suurt tähtsaimat silda, mängivad suurt rolli transpordisektoris ja ummikute vähendamises. Riial on kuus erinevat regiooni (Kurzeme rajoon, Zemgale rajoon, Põhjarajoon, Vidzeme eeslinn, keskrajoon, Latgale eeslinn), neist suurima rahvaarvuga on Latgale eeslinn (190 000 inimesega), kus on tihe asustus ja ikka veel nõukaaegse välimusega linnakujundus (paneelmajad jne.). Riia kesklinn on vägagi turistiderohke ja kohtasime palju välismaalasi. Riias elab ca. 45% lätlasti, 45% venelasi ning ülejäänud üldjuhul ukrainlased, poolakad ja valgevenelased.

Tööstuslik regioon – Palju tööstuslikust regioonist on tänapäeval mahajäetud (nõukogude ajast jäänud) ning neid hooneid kasutatakse nüüd tänapäevasteks põhjusteks (nagu näiteks kunstigaleriid või vabade kohtadena, kuhu oma loovust väljendama minna). Loomulikult on Riias veel tööstust ka, seal on nt Riia laevatehas, mis on üks suurimatest Baltimaades.

Teenindav regioon – Suurem osa hotellidest, poodidest/kaubanduskeskustest on kogunenud vanalinna ja keskturu ümber. Tuntakse, et nõudlus on neil aladel just suurim.

Tähelepanekud arhitektuuris – juugendistiili vanemad hooned. Vanalinnas oli märgata vägagi palju ‘’Art Nouveau’’ stiilis ehitisi, mida Eestis tõesti ei kohta. Oli kasutatud palju ornamente, erinevaid kujutusi inimnägudest ja mütoloogilistest tegelastest. Vanalinnas oli palju kirikuid (nii luterliku kirikuid kui õigeusu kirikuid).

Vaatamisväärsused:

Vabadussammas – monument Läti Vabadussõjas (18.okt 1919 – 11.aug 1920) hukkunute mälestuseks. Oli tõesti suur sammas, mis kõiki imestas.

Riia keskturg – avati aastal 1930. Omal ajal oli Euroopa suurim ja kaasaegseim turg. 1930 ehitati ka turule kaks suurt paviljoni. 1998 kanti keskturg territoorium UNESCO maailmapärandi nimekirja. Riia keskturg oli hästi ühtne ja süsteemne. Põhiliselt jagunes toiduvalik ühte turu otsa ning käsitöö teise. Jäi meelde erinev valikuvõimalus nii söögi, joogi kui ka jõulukingituste poolest. Enamasti oli märgata kohalikku toodet, näiteks käsitööd ja isevalmistatud toitu. Õhkkond oli mõnus ja andis koduse tunde. Keha tegi soojaks muusika, mille järgi tantsiti.  

Riia vanalinn – samuti kantud UNESCO maailmapärandi nimekirja (aastal 1997). Riia vanim osa ja ajalooline linnasüda. Vanalinna ehitistes on esindatud romaani kunst, gootika, barokiajastu. Samuti leidub ka modernistlike hooneid.

Meie ümbrus – Paiknesime oma grupiga vanalinnas, nägime palju Läti kultuurilist vara ja palju erinevaid poode. Loomulikult ei tohi arvata, et tegelikkuses see kogu linn ongi. Mida kaugemale bussiga läksime vanalinnast, seda rohkem hakkasime märkama seda, et linn ise on ikkagi suurte paneelmajadega ja paljude tööstustega. Vanalinnas elatakse majanduslikult turismist, sest et kohalikud liiga tihti sinna reaalsuses ei satu. Eeslinnades tegeleti tootmisega, paljud tooted liiguvad välismaale. Valglinnastumine oli ilmselge.

Transpordivõimalused – 8% Riia linnast on teed või tänavad, linn paikneb Daugava jõe ääres ning sellele vaatamata on Riia liiklus hästi korraldatud, väheste ummikutega. Riia ühistranspordi alla kuuluvad trammi-, trollibussi- ja autobussiliinid. Suurtel maanteedel on ehitatud sillad, et liiklus sujuks paremini ja ei peaks ehitama liigseid ristmikke.

Mõju looduskeskkonnale – Riia on oma keskkonnategevuse ja elanikkonna heaolu parandamisel teinud pika tee. Suured investeeringud on aidanud suurendada taastuvenergia kasutamist, parandada kodude energiatõhusust, vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid ning laiendada juurdepääsu veele ja jäätmeteenustele. Happevihmad on kaasa aidanud Riia (kogu Läti) metsade hävimisele, alates 2000 aastast on Riias metsaga kaetud maa-ala vähenenud 23% võrra. Läti veevarustus on ohtlikult saastatud põllumajanduskemikaalide ja tööstusjäätmetega. Liivi laht ja Daugava jõgi on mõlemad samuti saastunud. (Hugo, Margret, Rageri, Markus, Elisa, Mattias, Mia)

Kokkuvõtete tegemine õppereisil nähtu/kuuldu jätkub ettevõtluse ja geograafia tundides.

Imbi Raudkivi, geograafia- ja ettevõtlusõpetaja, majandussuuna juht

Fotod: Alver Järv

 

 

10.M õpilased suunapäeval Tallinna ettevõtetes

29. novembri hommikul sõitsid 10.M klassi õpilased Tallinnasse õppepäevale, eesmärgiga tutvuda nelja ettevõttega ja õppida tundma erinevate ettevõtluskeskkondade võrdlemise aluseid.

Olime külalised neljas ettevõttes, mida saab tegevusvaldkonna alusel liigitada teenindava majandussektori alla – Äripäev AS, LIFT 99, Telliskivi Loomelinnak ja KÕU Mobility Grupp.

Äripäev AS – õpilasi võõrustas ja tutvustas ettevõtet peatoimetaja Meelis Mandel. Äripäev on kujunenud Eesti juhtivast majandusajalehest mitmekesiseks juhtidele ja ettevõtlikele inimestele suunatud toodete ja teenuste pakkujaks. Ettevõtte omanik on 200-aastase meediaäri kogemusega Bonnieri perekond.

LIFT 99 – kiiresti kasvavate tehnoloogiliste idufirmade ja tarkvarapõhiste ettevõtete kogukond. Ettevõtte tegevuse ja edulugude kohta andis ülevaate Rannar Park. Õpilased said seal kohtuda ka Robotex Eesti tegevjuhi ja juhatuse liikme Ave Laasiga, kes on Haapsalu Wiedemanni Gümnaasiumi vilistlane.

Telliskivi Loomelinnak – kui loomemajanduse keskus, 1500 inimest 250 firmas. Ärilinnaku organisatsioonide ja struktuuriga tutvumine oli õpilaste iseseisev töö – valiti välja lähemaks tutvumiseks mõned firmad; otsiti, kuidas firmad end reklaamivad; hinnati kliendi teekonda jpm.

KÕU Mobility Grupp – asutajad said esmakordselt kokku 2011. aastal Student Formula üritusel, kus meeskonnana konstrueeriti ja arendati elektrilisi võidusõiduautosid. Mikromobiilsuse ettevõte alates 2014, mil loodi maailma juhtiv ettevõte Comodule, mis ühendab elektrisõidukeid internetti. 2019 e-tõukerattatööstus, 2020. aastal asutati ühise tõukerattapargi ettevõte Tuul, 2021. aastal käivitati Äike ülemaailmne elektriliste tõukerataste ettevõte, mis müüb nüüd e-tõukerattaid ja tarvikuid EL ja Ühendkuningriigi turgudele. Õpilased said soovi korral e-tõuksidega ka sõita. Meid võttis vastu Läänemaa Ühisgümnaasiumi vilistlane Siim Jürise.

Päeva tegevused olid mitmekesised, meid võeti väga soojalt vastu. Õppepäeva kokkuvõtted on tehtud, sisuline tegevus jätkub uuel perioodil ettevõtluse aluste tundides.

Õpilaste kokkuvõtted:

ÄRIPÄEV Ettevõte tegeleb äriuudiste kajastamisega. Meile tutvustas Investor Toomast Juhan Lang. Meelis tutvustas meile Äripäeva kontorit. Saime teada, et selles hoones tehti vineerist mööblit. Kontor oli väga avar ning paindlikute töökohtadega. Neeme tutvustas meile tulevat konkurssi, kus peaauhinnaks on 10000 eurot. Peamiselt rõhutati meile, et investeerida tuleb võimalikult varakult. (Leana, Sveta, Anna, Angela, Kristella ja Ada)

Äripäev on Eesti suurim majandus- ja äriuudiseid toimetav ettevõte. Pakub ülikooli tudengitele töötamisvõimalust. Õppisin, et lastetoetust tasuks investeerida ning paigutada USA turul tehnoloogiasektorisse. (Karen)

Saab iga nädal olulisi ja tähtsaid majandusuudiseid lugeda nii lehest kui ka internetist. (Robi)

LIFT 99 Aitab idufirmadel algul tuule tiibadesse saada, aitab ka leida sõprussuhteid, sain teada Eesti Unicornidest, õppisin Robotex’ist ning et see on ülemaailmselt väga tunnustatud. (Robi)

Rannar seletas meile,  mis tähendavad ükssarvikud, ning kuidas saab Lift 99s enda firma laua soetada ja kui palju see maksaks kuus, ning mis selle kuumaksega kaasneb. Saime ka teada, et Skype üks esimesi arendajaid oli Martin Villing. Ave Laas on siis Robotexi tegevjuht ja töötab kolmandas sektoris. Nende üritusel oli osaletud väga paljudest erinevatest riikidest ning Koreast oli kohale tulnud lausa 200 korealast, kokku osales neil ligikaudu neli tuhat külalist. (Marite)

Pakub mugavat töökeskkonda oma klientidele idufirma püstipanemiseks ning arendamiseks. Nende missioon on suurendada õnnestuvate idufirmade protsenti, varasemalt oli see 90% ebaõnnestub ning 10% õnnestub, hetkeseisuga on õnnestumisprotsent tõusnud 16%-ni. Kõik mida seal räägiti oli uus info. (Karen)

Asub Telliskivi loomelinnakus. Seda nimetati täiskasvanute noortekeskuseks, pakutakse tugipersonaali ning head seltskonda (sõprussuhteid ja samuti aitavad nad inimesi kokku viia). Paljud inimesed lähevad sinna, et tegeleda oma start-up’idega, 2/3 seal töötavatest inimestest on välismaalased. Start-up on väike tehnoloogia ettevõte, mis on laia turu haardega ja kellel on suur sähvatsuvõime. Nad soovivad, et Eestis oleks suurem protsent start-up’e, kes õnnestusid ja  jääksid ellu peale 3 aastat tegutsemist (hetkel öeldakse, et 9/10 start-upidest ebaõnnestuvad), nad on selle langetanud ligi 82%-le. Samuti rääkisid nad ükssarvikutest – start-up, kelle väärtus on üle 1 miljardi. Neil oli Eesti ükssarvikutest eraldi sein. Oma tegevust tutvustas ka Robotexi tegevjuht Ave, kes rääkis mittetulundusühingus töötamisest ja tutvustas Robotexi võistlust, tänapäeval on robotid kõikjal me elus. Soovitati õppida inseneriks, kellest on meil Eestis suur puudus. (Carola, Keldi-Ketlin, Silver, Martin, Joosep ja Arti)

TELLISKIVI LOOMELINNAK  vanadele telliskivitööstuse hoonetele antud uus hingamine ning nüüd tegutseb seal mitmeid erinevat tüüpi ärisid (muusikatööstus Sony Music, restoranid, moebrändid, mööblisalongid jne). Sain teada, et seal on restoran Kivi Paber Käärid, kus on väga maitsev toit. (Karen)

Väga põnev koht, kus on ilus arhitektuur ja palju muud põnevat. Iga nurga peal on mingi väike äri. (Johanna)

On väga loomeline ja kunstiline linnak ning seal on palju galeriisid, näiteks Kuppel galerii ja Vaal galerii. Kuna firmasid on palju, siis konkurents on suur ja see on firmadele hea. (Jessika, Keteli, Kaspar, Oskar, Markus, Merlin, Oliver)

KÕU Mobility Käisime KÕU tehases, kus pannakse kokku erinevaid mooduleid erinevatele elektrisõidukitele. Saime teada selle ettevõtte ajaloost. See töötas algul Boldi jaoks, tehes neile erinevaid mooduleid. Hiljem hakkasid oma tooteid looma, näiteks elektritõukeratta ja elektrijalgratta. Samuti lõid nad ettevõtted Comodule, Tuul ja Äike. Tegid süsteemi akude lihtsaks vahetamiseks ning taaskasutuseks. Nende ratastel pole vaja amorte. Firma eesmärgiks oli toota tooteid, mis kasvuhoonegaase ei tekita. Nad tegelevad Eestis, Lätis, Saksamaal ja Rumeenias. Nende tõukerattad on mõeldud aasta läbi õues olemiseks, need on väga vastupidavad. Meile oli kõik väga meeldis ning saime uusi asju teada. (Arne Mark, Tõnis, Ilja, Jegor, Marbell, Otto, Orm)

Koosneb kolmest idufirmast: Äike, Tuul, Comodule. Kõik need kolm firmat töötavad üksteise heaks. Äikese tõukerattaid kasutab mugavat liikumisteenust pakkuv firma Tuul. Äike proovib võimalikult palju oma toodetest taaskasutusse viia ning hetkel tegelevad nad oma teise generatsiooni tõukeratta arendamisega. Comodule tooted on pisikesed ning neid saab tõukerattasse ära peita, et seda saaks jälitada, läbisõitu näha ning muid põnevaid andmeid jälgida. Neid kasutatakse Äikese tõukeratastes. Peagi on oodata Tuule teenust ka Haapsalusse. (Karen)

Tooted on veekindlad, ehk kui see kuhugi merre visata siis sellega ei tohiks juhtuda midagi. Nad toodavad tõukerattaid nimega Tuul ja Ä.I.K.E. Saime ka kohapeal sõita tõukerattaga ning teada saada, mis tunne nendega sõita on. Nende pluss kindlasti olekski see, et nende tooted näevad väga ilusad ja moodsad välja ning lisaks kõigele ka väga hea kvaliteediga. (Marite)

Aitab vähendada inimeste auto kasutust, kasutab oma jalgratastes ja tõukeratastes GPS’i, mis aitab jalgratast või tõukeratast üles leida, kui on ära kadunud, sain teada et Kõu Mobility oli esimene, kes tegi tõukeratta millel oli vahetatav aku, õppisin kui raske on teha selliseid kiipe, mis lähevad ratta sisse, nad on rahvusvaheline ettevõte, ettevõte esimene toode oli vormel. (Robi)

Huvitav ja kasulik õppepäev oli!

Imbi Raudkivi klassijuhataja, majandussuuna juht

Vaata pildigaleriid siit

 

Aksel Tammann andis tunde 12.MS ja 12.LR õpilastele

I perioodil oli 12.MS ja 12.LR tundides külalisena Aksel Tammann 12.MA klassist. Aksel on ette valmistanud loengusarja teemal „Väärtuspõhine investeerimine“ – seda tegi ta lähtuvalt oma huvist ja kogemustest, pidas õpetajaga nõu, võttis aja läbimõtlemiseks. Aksel alustas eelmisel õppeaastal ettevalmistustega koos Lauri Veltmanniga 12.MA (kevadperioodil toimusid ka ühised loengud). Loengumaterjali kokkupanekuks töötas Aksel läbi suure hulga raamatuid, planeeris loenguteks alateemad ja koostas ettekande.

Põhiteemad, millele lektor keskendus, olid:

* Investeerimise olemus, mõiste, laiem tähendus

* Hea investori omadused

* Rikkaks saamise saladus

* Millal osta, millal müüa

* Miks ei tasu karta turu kõikumisi

* Raamatusoovitused

Õpilasi huvitavatele küsimustele vastas Aksel korrektselt, selgitas eri aspekte ja illustreeris vastused näidetega.

Teemad, millel peatuti ja millest räägitiinvesteerimine vs spekuleerimine; hea investor on julge, analüüsivõimeline ja järjepidev; liitintress kui võimalus tulu suurendamiseks; ettevõtte analüüsi alused ja kuidas seda teostada; firma reaalväärtus; millistest teguritest sõltub investeeringu edukus; millal osta ja millal müüa; aktsiaturgude lühi- ja pikaajaline käitumine; jpm.

Tunnid toimusid avatud ja koostöises õhkkonnas, arutelu oli iga teema ja ettekande lõpu järel.

Tänaseks on Aksel kokku pannud uue loengusarja, mis keskendub aktsiate analüüsialustele ja on praktilise suunitlusega. See teema sobib rääkimiseks ja õpetamiseks nendele klassidele, kes esimese koolitusetunni on läbinud.

Aitäh, Aksel ja kohtumiseni uutes loengutundides! Kiitust ja toetust väärib just see, et teemad on aktuaalsed ning kogu ettevõtmine on olnud õpilasepoolne algatus. 😊

Imbi Raudkivi, majandussuuna juht

 

Finantsmajanduse valikkursuse õpilastele andsid tunde SEB koolisaadikute programmi vilistlased

28. novembril oli finantsmajanduse kursuse tunnis õpetajaks Alver Järv 11.M klassist ja 29. novembril jagas õpetust Henry Lepmets 12.MA klassist. Alver ja Henry läbisid eelmisel õppeaastal SEB koolisaadikute programmi, said vastava tunnistuse ja on nüüd koolisaadikud/mentorid.

Alveri tunni teema oli seotud investeerimisega. Kuna finantsmajanduse valikkursuse üks paljudest fookusteemadest on seotud investeerimisega, siis valmistas Alver ette tunni ja jagas nii teoreetilisi teadmisi kui ka praktilisi näpunäiteid iseenda kogemuste põhjal. Tunnis peatuti järgmistel teemadel – investeerimise ABC; investeerimistooted ning nende riski ja tulu seos; aktsiad, võlakirjad, tuletisväärtpaberid, investeerimisfondid; väärtpaberiturg; investeerimiskonto jpm. Tunni käigus said õpilased oma küsimustele vastuseid, toimus aktiivne arutelu.

Henry aga jagas õpetust säästmisvõimaluste ning küberpettuste teemal. Henry andis samuti teoreetilise ülevaate ning tõi palju sisukaid näited, mis väga hästi illustreerisid teoreetilisi aspekte. Mõned teemad, millel pikemalt räägiti – põhjused, miks ei suudeta säästa; meedia üha suurenevast mõjust tarbimisele, Diderot`i efektist päriselus; rahalise stabiilsuse saavutamisest; finantsotsuste planeerimise vajalikkusest; küberkelmuse olemusest; Muula kontost; kelmuste tagajärgedest; andmepüügikelmusest; mida saab kelm isikuandmetega teha; kuidas interneti keskkonnas end kaitsta jpm.

Tundidest kokkuvõtteid tehes arvasid õpilased, et mõlemad teematunnid olid sisukad ja vajalikud. Oli neid, kellele sobis investeerimise teema rohkem ja neid, kes väitsid, et kelmuste teema oli nende jaoks uus, seega eriti kasulik. Rahule jäädi mõlema tunniga, kinnistati varasemaid teadmisi ja igaüks sai ka uusi teadmisi, nippe.

Aitäh, Henry ja Alver!

Imbi Raudkivi, majandusainete õpetaja ja suunajuht

 

Külaline 11.M ja 12.M õpilastele

2. detsembril kohtusid 11.M ja 12.M õpilased meie pikaajalise koostööpartneriga, Taavi Ilmjärvega. Taavi on Associate Sales Leader, Southwestern Advantage Eestist.

Kui varasematel aastatel jagas lektor oma kogemisi ja teadmisi rahatarkuse ja investeerimise kohta, siis tänavu oli fookusteemaks eluvisiooni- ja plaani loomisprotsess/koostamine erinevates valdkondades.

Taavi Ilmjärv alustas tunde iseenese kogemuste jagamisega. Seejärel said õpilased individuaalselt üles märkida oma lühiajalised ja pikaajalised eesmärgid.

Tund jätkus ajurünnakuga, mille käigus sai iga õpilane nö „vaadata enda sisse“. Tegevused jagati viieks osaks/raamistikuks ehk ajurünnaku käigus märkis iga õpilane üles isiklikud märksõnad.

Raamistik oli järgmine:

* Miks sa oled üldse siin – visioon

* Visiooni kujundamine

* Ellukutsumine

* Kaardistamine

* Visoon

Koostöös õpilastega tehti tagasivaade ajurünnakule, õpilased tõid näiteid.

Õpilased andsid tundide kohta väga hea tagasiside ja muuhulgas öeldi, et edasise tuleviku kujundamisel said nad kasulikke mõtteid. Arutleti selle üle, miks ja kuidas on mõttekas suuremad eesmärgid väiksemateks teha. Veel lisati – selleks, et eesmärke täita, on hästi oluline soovid/unistused/tegelikkus/võimalused kaardistada ja need üles kirjutada ja aeg-ajalt üle vaadata.

Taavi Ilmjärve tunnid andsid palju mõtlemisainet. Osad õpilased võtavad/võtsid lektoriga individuaalselt ühendust – nende eluvisiooni ja tulevikunägemuse planeerimise kohta lubas lektor individuaalselt tagasisidet anda.

Imbi Raudkivi, majandus- ja ettevõtlusainete õpetaja, suunajuht

 

Sotsiaalmeedia turunduse ja e-poe loomise koolitused õpilasfirmadele

22. novembril toimus e-poe loomise koolitus ja 23. novembril sotsiaalmeedia turunduse koolitus õpilasfirmadele, mille korraldaja oli JA Eesti. Koolitusi viis läbi JA Eesti vilistlane ja ettevõtja Rudolf-Gustav Hanni.

Mõlemad koolitused olid veebipõhised ja osaleda said ÕFide liikmed üle Eesti.

Läänemaa Ühisgümnaasiumist osales e-poe koolitusel viis õpilasfirmat ja seitse õpilast.

Lotta Kärssin 10.H  (ÕF LÖFFEL, juhendaja Rea Raus)

Orm Robert Rammul 10.M (ÕF BÄÄGI, juhendaja Imbi Raudkivi)

Kirke Kuusk 10.H (ÕF VÕRU, juhendaja Imbi Raudkivi)

Karen Loorens, Carola Liik, Tõnis Tammus 10.M (ÕF Käsku, juhendaja Imbi Raudkivi)

Keteli Valgre 10.M (ÕF Ehesau, juhendaja Imbi Raudkivi)

Sotsiaalmeedia turunduse koolitusest võttis osa samuti viis õpilasfirmat ja seitse õpilast.

Lotta Kärssin 10.H  (ÕF LÖFFEL, juhendaja Rea Raus)

Keteli Valgre 10.M (ÕF EheSau, juhendaja Imbi Raudkivi)

Kirke Kuusk 10.H (ÕF VÕRU, juhendaja Imbi Raudkivi)

Ada Lovise Silmpärg 10.M (ÕF Toolik, juhendaja Imbi Raudkivi)

Karen Loorens, Carola Liik, Tõnis Tammus 10.M (ÕF Käsku, juhendaja Imbi Raudkivi)

Mõned õpilaste mõtted tagasisidena:

Sotsiaalmeedia koolitus

Mulle meeldis koolituse juures kõige rohkem see, et saime kõik kaasa rääkida, kuulasime kõik üksteise ettepanekuid ja ideid. Koolitajad aitasid meid jooksvalt ja olid terve koolituse aja väga abivalmid. Lisaks vaatasime üle ka ühe ÕFi instagrammi konto ja kuulsime nippe kuidas seda parandada ja milliseid postitusi teha. (Ada Lovise Silmpärg)

Mulle meeldis, et turunduse koolitusel sai väga palju kaasa mõelda ja anti kogu aeg erinevaid ülesandeid, näiteks pidi välja mõtlema oma persoona. Samuti räägiti, kuidas ja milliseid postitusi teha sotsiaalmeeidasse ja tutvustati Google Adsi. (Carola)

Mõistsin, et turundamine on väga oluline, kuid aeganõudev töö, aga ilma turundamiseta on väga raske oma toodet müüa.(Karen)

Rudolf rääkis väga lihtsalt ja loogiliselt, kuidas e-poodi luua ja andis palju head nōu. (Keteli)

E-poe koolitus

Sai proovida ise veebilehekülge teha, soovitati erinevaid kujundusi, näidati WordPressis erinevaid funktsioone, kuid soovitati pigem ise hakata uurima ja järjest läbi klõpsama neid. Veel räägiti, millised on erinevate kujunduste eelised. Anti nõuandeid, mida pidada silmas, kui hakkad oma veeblilehte kujundama. Sain teada, et praegu on moes minimalistliku disainiga e-poe kujundus.(Karen)

Sain teada, et e-poodi on võimalik tasuta teha, kuid peab siiski endale domeeni ostma, et ka teised su e-poodi näeks. (Orm Robert)

Imbi Raudkivi , Rea Raus õpilasfirmade juhendajad

 

Õpilasfirmade laat Pärnus

3. detsembril toimus hooaja teine suur õpilasfirmade laat Pärnus, Port Artur 2 keskuses. Laada korraldasid Pärnumaa Arenduskeskus koostöös Pärnu Ühisgümnaasiumi projektijuhtimise õppekava õpilastega, TÜ Pärnu kolledži ja Junior Achievement Eestiga.

Õpilasfirmasid oli üle Eesti kokku tulnud üle 70. Läänemaa Ühisgümnaasiumist võtsid laadapäevast osa 45 õpilast ja 16 õpilasfirmat.

Paljudel meie firmadel oli Pärnu laat juba teine, aga oli ka firmasid, kel esmakordselt avanes võimalus firma tegevuse tutvustamiseks, müügitööks ja klientidega suhtlemiseks.

Meie firmadest enim tooteid õnnestus müüa ÕF TelHold – 18 toodet; ÕF Booker – 16 toodet; ÕF Võru – 14 toodet. Nende juhendaja on Imbi Raudkivi. Laadapäeva suurima müügikäibega meeskond meie koolist oli ÕF Toolik, kes müüs 12 toodet  (juhendaja Imbi Raudkivi).

Mõned mõtted tagasisidena:

Õf Tooliku jaoks oli Pärnu laat täitsa esimene. Me keegi ei osanud mitte midagi oodata, natuke hirmus oli ka. Kui oma laua kätte saime jõudis kohale, et nüüd ongi see tähtis koht, kus oma tooteid tutvustada saame. Esimesed 1,5 h olime väga arad, lootsime, et inimesed tulevad ise juurde nii see aga üldiselt pole. Siis võtsime ennast kokku ja Toolikuid ja visiitkaarte hakkaski vuhinal minema. Laada lõpuks oli meie käive 300 €. (Ada Lovise)

Õppisime, et alati ei ole palju kliente ja müümiskoht võib olla ebasoodne, aga tuleb ikka naeratada ja edasi müüa. (Karen)

Tooted peab tegema rohkem atraktiivsemaks, et need rohkem eristuksid teistest. Peame tegema visiitkaardid ja logo välja mõtlema. (Ines)

Kuna see oli meie esimene laat, saime me parema ülevaate, kuidas paremini toime tulla. Kindlasti suhelda kliendiga soojalt ja seletada lahti lihtsalt ja arusaadavalt mis miski endast kujutab. Veel  peaksime rohkem liikuma ja kutsuma teretades või küsides inimesi ligi, niisama seismine, vaikimine, muigamine ei tõmba kliente ligi, (Kärolin)

Õppisin seda, et tuleb rohkem kliendi tähelepanu haarata. Klient tuleb rääkima saada ja mitte lihtsalt “terega” piirduda. Mida meeldejäävam ja haarav on see, mida sa müümiseks räägid, seda kindlamalt saad ka toodet maha müüa. (Maribel)

Avaldati soovi, et toodet oleks võimalik telefonikaane külge panna. Kiideti meie ideed, et kaarte on võimalik paela abil välja tõmmata. Saime katsetada erinevaid turundusviise ja tänane päev oli väga kasulik. (Annett)

Kliendile tere öeldes ja naeratades saad tema tähelepanu palju tõenäolisemalt, eriti kõrvalolevate konkurentidega võrreldes. Müügikoht on väga oluline, samuti on oluline toote tundmine ning selle turundus. (Hendrik)

Meie firmad ja õpilased Pärnus, nendega käis kaasas Imbi Raudkivi:

  1. Anneli Proosväli, Harly Viira, Ines Ira, Hannes Rabi (10.LRS) (ÕF IHHA, juhendaja Rea Raus)
  2. Kai Kurisman, Grettel Kiho, Mailii Jõeleht (10.H) (ÕF MAIG, juhendaja Rea Raus)
  3. Ada Lovise Silmpärg, Kristella Ase (10.M), Krisse-Liisa Mastakov (10.H) (ÕF Toolik, juhendaja Imbi Raudkivi)
  4. Leana Arro (10.M), Kärolin Kuura (10.H) (ÕF Kälero, juhendaja Imbi Raudkivi)
  5. Liisa Emilia Sokolov, Ketlin Püüding (10.H) (ÕF Booker, juhendaja Imbi Raudkivi)
  6. Maribel Mursal, Lotta Kärssin (10.H) (ÕF LÖFFEL, juhendja Rea Raus)
  7. Aksel Tammann, Marten Piirak (12.M) (ÕF PUUSÜÜ, juhendaja Res Raus)
  8. Martin Oliver Kollom, Marietta Muld (10.H) (ÕF Võru, juhendaja Imbi Raudkivi)
  9. Marite Hallik (10.M), Hendrik Rand (10.LRS), Laura-Meribel Veide (10.H) (ÕF Hoidja, juhendja Imbi Raudkivi)
  10. Anna Trynova, Svetlana Trynova, Keldi-Ketlin Mõttus, Angela Meeles (10.M) (ÕF Helendus, juhendaja Imbi Raudkivi)
  11. Tormi Erstu, Erik Ulm (10.LRS) (ÕF NÕFF, juhendaja Rea Raus)
  12. Otto Villem Valdmann (10.LRS), Arti Viispert (10.M), Joosep Vingissaar (10.M), Orm Robert Rammul (10.M) (ÕF Bäägi, juhendaja Imbi Raudkivi)
  13. Tõnis Tammus, Carola Liik, Karen Loorens (10.M) (ÕF Käsku, juhendaja Imbi Raudkivi)
  14. Martin Taratuhin, Ilja Romanov, Silver Surov (10.M) (ÕF TelHold, juhendaja Imbi Raudkivi)
  15. Mariliis Koplik, Annett Arula, Viktoria Susi (10.LRS) (ÕF FÄB, juhendja Imbi Raudkivi)
  16. Keteli Valgre 10.M, Dagmar Lai 10.M, Lisete Ratas (10.H) (ÕF Ehesau, juhendaja Imbi Raudkivi)

 

Imbi Raudkivi, Rea Raus, õpilasfirmade juhendajad

 

 

Muljeid selle aasta esimeselt õpilasfirmade laadalt, MEKA 26. november 2022

Laupäevases hommikuhämaruses startis suur bussitäis meie kooli õpilasfirmade tegijaid Tallinnasse, Ülemiste keskuse MEKA laadale. Selle õppeaasta esimene suur laat andis kõigile ettevõtlikele noortele võimaluse eneseületusteks, müügi- ja reklaamitegevusteks aga ka kohtumisteks teiste õpilasfirmadega ning kogemuste saamiseks.

Olime valmis selleks, et suures kaubanduskeskuses, kus konkurents erinevate kaupluste, tootjate ja toodete vahel ülitihe, ei pruugi väga häid müügitulemusi alati saavutada. Reaalsus osutus vastupidiseks, nii mõnelgi firmal kahanes laovaru kiiresti ja väsitava päeva lõpuks oli tuju hea kordaläinud müügitegevuse üle. Enim müüdud toodeteks osutusid järjehoidjad (ÕF Booker, juhendaja Imbi Raudkivi), taaskasutatud puidust jõuluehted (ÕF Puusüü, juhendaja Rea Raus) ja taaskasutatud lusikatest tehtud sõrmused (ÕF Löffel, juhendaja Rea Raus). Ilmselgelt on taaskasutus au sees J Mitmed firmad, kellel olid suuremad-kallimad tooted, mida raskem müüa, said siiski huvitatud klientidelt tellimusi.

Kuigi haiguste periood räsis viimasel hetkel ka õpilasfirmade laadal osalejate ridu, oli meie kooli vahva seltskond, keda saatis seekord õpetaja Rea Raus, kohal järgmises koosseisus (tähestikulises järjekorras firmad):

1)Helen Carmel Boyers (10.H), Liisa Emilia Sokolov (10.H) , Ketlin Püüding (10.H) (ÕF Booker, juhendaja Imbi Raudkivi).

2) Orm Robert Rammul (10.M), Arti Viispert (10.M), Otto Villem Valdmann (10.RLS), Joosep Vingissaar (10.M) (ÕF Bäägi, juhendaja Imbi Raudkivi).

3) Jessika Joonasing (10.M), Dagmar Lai (10.M), Keteli Valgre (10.M), Lisete Ratas (10.H) (ÕF EheSau, juhendaja Imbi Raudkivi).

4) Mariliis Koplik (10.LRS), Viktoria Susi (10.LRS) (ÕF FÄB, juhendaja Imbi Raudkivi).

5) Keldi-Ketlin Mõttus (10.M), Angela Meeles (10.M), Svetlana Trynova (10.M), Anna Trynova (10.M) (ÕF Helendus, juhendaja Imbi Raudkivi).

6) Hendrik Rand (10.LRS), Marite Hallik (10.M) (ÕF Hoidja, juhendaja Imbi Raudkivi).

7) Seleri-Stella Armuand (10.LRS), Ain Kivimaa (10.LRS), Mia-Marii Olenko (10.LRS) (ÕF KIFF, juhendaja Rea Raus).

8) Carola Liik (10.M), Karen Loorens (10.M), Tõnis Tammus (10.M) (ÕF KÄSKU, juhendaja Imbi Raudkivi).

9) Oliver Mark (10.M), Kaspar Plans (10.M), Robi Suder (10.M), Markus Roomet (10.M) (ÕF Kroom, juhendaja Imbi Raudkivi).

10) Lotta Kärssin (10.H) ,Emma Loviisa Trubok (10.H) Annabel Voolaid (10.LRS), Maribel Mursal (10.H), (ÕF Löffel, juhendaja Rea Raus).

11) Liisi Roos (10.LRS), Aurelia Ärsis (10.LRS), Eliisbeth Laanmets (10.LRS), (ÕF MALE, juhendaja Rea Raus).

12) Erik Ulm (10.LRS), Andre Esko (10.LRS) (ÕF NÕFF, juhendaja Rea Raus).

13) Marten Piirak (12.M), Aksel Tammann (12.M) (ÕF Puusüü, juhendaja Rea Raus).

14) Silver Surov (10.M), Martin Taratuhin (10.M), Ilja Romanov (10.M) (ÕF TelHold, juhendaja Imbi Raudkivi).

Rea Raus, inglise keele ja majandusainete õpetaja

 

 

Müügikoolitus õpilasfirmade liikmetele

Laupäeval, 19. novembril toimus Tallinnas müügikoolitus õpilasfirma liikmetele, mille korraldajateks olid JA Eesti ja koolitajad Southwestern Advantage Eestist. Toetajad Edu ja Tegu ning Unicef.

Läänemaa Ühisgümnaasiumist osalesid koolitusel kolme õpilasfirma liikmed.

ÕF FÄB – Mariliis Koplik ja Annett Arula (10.LRS)

ÕF LÖFFEL – Maribel Mursal (10.H)

ÕF Toolik – Krisse -Liisa Mastakov (10.H)

Osalenud õpilaste tagasiside:

Mariliis

Nendest koolitustest, kus me siiani käinud oleme, sain ma kõige rohkem teadmiseid, mida kasutada edaspidistelt.

Kõigepealt oli üldloeng ja siis tegeleti kõigi firmadega individuaalselt ja anti just meie kohta nõuandeid, mida kasutada. Tegime koos juhendajaga teksti, mida laatadel rääkida ja kuidas inimestele läheneda. Ning saime ka teiste firmadega läbimängida erinevaid situatsioone laatadel.

Kiidan meie grupi juhendajat (Oskar Orglaan) ka. Ta käis kõigi juures eraldi nõuandeid andmas ja lõpus andis oma telefoni numbri, et saaksime abi paluda, kui tarvis.

Marietta

Koolitus mulle väga meeldis, eriti teine pool. Juhendaja oli väga tore, rääkis ilmekalt ja mõistetavalt. See koolitus oli väga kasulik, kuna sain teada, et ostja peaks rohkem ise rääkima, see annab märku, et ta on huvitatud. Ei tohi rääkida liiga palju ega ka liiga vähe. Ei tohi heituda ei-st, igale inimesele ei saagi kõik meeldida. Tuleb inimeselt küsida, mida ta soovitaks. Koolitus oli tõesti kasulik, nüüd tean kuidas õigesti ja efektiivselt müüa ja kuidas inimesi ostma panna. Inimestele tuleb oma jutuga emotsioon tekitada.

Maribel

Koolitusel jäi mulle kõige rohkem meelde koolituse teine pool. Olime gruppidesse jaotatud ja pidime kokku panema müügistrateegia, kuidas kliendiga laadal suhtlemist alustada, ja kuidas oma toodet efektiivselt maha müüa. Kui olime asjad paika pannud, siis mängisime selle ka läbi.

Krisse-Liisa

Minu lemmik mõte koolitusest oli “Ära karda, kui kliendid sulle EI ütlevad.“ Katre Tamm oli väga hea koolitaja ja andis mulle palju nõu, kuidas laatadel hästi hakkama saada.

Annett

Hommikul tehti meile üldine ülevaade, kuidas inimesi oma tooteid vaatama saada ja neile head muljet anda. Seal räägiti samuti, kui oluline on su oma positiivne mõtlemine ja väljanägemine, et need on asjad, mis peegelduvad kliendile.

Hiljem jaotati meid rühmadesse ja seal saime põhjalikumalt teada kuidas just enda tooteid inimestele turundada, erinevaid viise kuidas nendega kõneleda jne.

Mina ütleks, et sellest koolitusest oli väga palju abi ja sain teada kuidas hästi toodet turundada!

Edukat müügitööd kõigile õpilasfirmadele – detsember on laataderohke kuu.

Imbi Raudkivi, Rea Raus, õpilasfirmade juhendajad

 

Õpilasfirmade koolituspäev 

4. novembril toimus Tallinnas õpilasfirmade koolituspäev, mille viis läbi JA Eesti koostöös Estonian Business School’i, SEB panga, ettevõtlus- ja karjääriõppe programmi “Edu ja tegu” ning UNICEF-iga.

Õpilasfirmad said osaleda vastavalt rollidele neljas töötoas.

Tootearendus – õpilased osalesid koolitusel SEB Pangas, koolitaja Marge Täks.

Juhtimine – õpilasi koolitas EBSi õppejõud Anto Liivat.

Turundus – koolitaja Kadi Truuleht, EBS.

Finantsid – koolitajad Epp Vodja JA Eesti; Riin Saar Tallinna Reaalkool, JA Eesti vabatahtlik.

Tänavu oli osavõtnud õpilaste arv rekordiliselt suur – 350 õpilast.

Läänemaa Ühisgümnaasiumist osales koolituspäeval 16 õpilasfirmat.

ÕF Kälero – Leana Arro (10.M), Rosa Linda Sikkal (10.M), Kärolin Kuura (10.H)

ÕF Võru – Marietta Muld, Kirke Kuusk, Kristjan Mihkel Kollom, Martin Oliver Kollom (10.H)

ÕF Booker – Ketlin Püüding, Liisa Emilia Sokolov, Helen Carmel Boyers (10.H)

ÕF Toolik – Kristella Ase (10.M), Krisse-Liisa Mastakov (10.H), Marie Linda Nerman (10.H), Ada Lovise Silmpärg (10.M)

ÕF FÄB – Johanna Uussaar, Viktoria Susi, Mariliis Koplik, Annett Arula (10.LRS)

ÕF EheSau – Lisete Ratas (10.H), Jessika Joonasing (10.M), Dagmar Lai (10.M), Keteli Valgre (10.M)

ÕF Bäägi – Joosep Vingissaar (10.M), Arti Viispert (10.M), Orm Robert Rammul (10.M), Otto Valdmann (10.LRS)

ÕF KROOM – Kaspar Plans, Markus Roomet, Oliver Mark, Robi Suder, Oskar Pisnenko (10.M)

ÕF Käsku – Carola Liik, Karen Loorens  (10.M)

ÕF TelHold – Silver Surov, Martin Taratuhin (10.M)

ÕF Helendus – Anna Trynova, Svetlana Trynova, Angela Meeles, Keldi-Ketlin Mõttus (10.M)

ÕF Hoidja – Marite Hallik (10.M), Laura-Meribel Veide (10.H), Hendrik Rand (10.LRS)

Nende juhendaja on Imbi Raudkivi.

ÕF NÕFF Andre Esko, Tormi Erstu, Toomas Keba (10.LRS)

ÕF MALE Maria Kooviste, Eliisbeth Laanmets Aurelia Ärsis, Liisi Roos (10.LRS)

ÕF MAIG – Mailii Jõeleht, Kai Kurisman (10.H)

ÕF LÖFFEL Lotta Kärssin (10.H), Maribel Mursal (10.H), Emma Loviisa Trubok (10.H), Annabel Voolaid (10.LRS)

Nende juhendaja on Rea Raus.

 

Õpilaste mõtteid koolituspäevast.

Mariliis: Osalesin juhatajate töötoas. Saime teada erinevaid omadusi, mis peaksid heal juhil olema ja mida nad peaksid oskama (tähelepanu juhtimine – eesmärgid; tegevuskava, pühendumus; tähenduse juhtimine -isiklik eeskuju; visioon sihtgrupile; usalduse juhtimine – etteaimatavus; veendumus; järjekindlus; enesejuhtimine – tugevuste ja nõrkuste teadvustamine; vigadest õppimine). Tegime veel grupitöösid ja rääkisime oma ideedest. Üks mõte, mis juhendaja jutust meelde jäi, oli “Parem olla suur kala väikeses vees, kui väike kala suures vees”. Ütles seda oma kogemusest Ameerikas äri alustamise kohta.

Maribel: Osalesin turunduse töötoasKoolitusel sai mulle väga hästi selgeks, et kõikidel firmadel on vaja plaani, improviseerida pole mõtet. Lisaks on firmades väga tähtis, et kõik firmaliikmed teaksid ja pürgiksid samade eesmärkide suunas.

Karen: Osalesin finantside töötoas. Olen 100% kindel, et kui seal koolitusel poleks käinud, oleks mul raamatupidamises numbrid ja read sassi läinud… Nüüd mõistan seda teemat väga hästi ja tean kuidas raamatupidamist teha.

Krisse-Liisa: Mina käisin tootearenduse töötoas. Tegelikult rohkem oli rõhk hoopis turunduse peal. Koolitaja ütles päris toreda mõtte, mille järgi tahaksin kõik koos firmat edasi arendada: “Julge proovida ja eksida ning nendest vigadest õppida”.

Kärolin: Finantstuba – 9 korda mööda 1 kord lõika, alati kontrolli üle oma arvutused, kui midagi hiljem ei klapi peab leidma üles koha, kus midagi viltu läks ja uuesti tegema, muidu ei lähe „arvud“ klappima.

Lotta: Osalesin juhtimise töötoas. Mulle sai selgeks, kui oluline hea juht ikkagi on ja kui palju ta firma õnnestumisse kaasa võib aidata. Eriti meelde jäi see, et juht peab olema ka positiivne ja motiveeriv, nii et kogu meeskonnal oleks hea töötada ja seatud eesmärgid saaksid täidetud.

Ketlin: Finantsiga seotud töötuba ja sain teada, et raamatupidamises ei ole ainult üks tabel, vaid mitu…, seega on veel palju  õppida.

Annabel: Mina käisin raamatupidamiskoolitusel. Õppisin tulusid ja kulusid ja kõike, mida läheb raamatupidajal vaja, et kuidas planeerida ja kuidas kõike kirja panna, et rahaasjad klapiksid.

Laura: Müügitoetus – sellega peab olema ettevaatlik, lihtne on teha allahindlusi/loose, aga pärast seda raha tagasi saada enam ei ole nii lihtne. Ära alahinda oma toodet ehk siis ära kohe hakka allahindlusi tegema, hoia oma algsest hinnast kinni. Jälgi konkurente, tee neist paremini, kuid ära kopeeri.

Koolituspäeva järgselt on õpilasfirmade tegevus aktiveerunud (turundus, tootearendus, suhtlemine jne), seega võib teha järelduse, et koolitused erinevates töötubades on tulnud kasuks ühel või teisel moel.

Ees ootavad laada- ja müügipäevad – tegusat toimetamist kõigile meie õpilasfirmadele! 😊

Imbi Raudkivi ja Rea Raus, õpilaste juhendajad

 

SEB Koolisaadikute Programm

Eelmisel õppeaastal 2021/2022 võtsid programmist osa kaks LÜGi õpilast:

Henry Lepmets (12.M) ja Alver Järv (11.M), kes juunikuus said vastava tunnistuse! 😊

Sel õppeaastal, 2022/2023, kandideerisid ja osutusid valituks kolm meie õpilast:

Arne Mark Dobreluts (10.M), Angela Meeles (10.M), Merlin Ojala (10.M).

Koolisaadikute programmi eesmärk on suunata õpilaste finantsteadlikkust ja panganduse valdkonna  teemadel SEB mentorite abiga kaheksa kuu jooksul. Programmi läbinud ja tunnistuse saanud õpilased saavad rahatarkuse nippe ja teadmisi jagada koolikaaslastele.

Programmi kohta saab lugeda siit

Henry ja Alver on olnud aktiivsed nii meie koolis tunde läbi viimas, kui ka mujal (nt Haapsalu Põhikoolis). Alljärgnevalt nende mõtted programmist.

Alver

Mida sisulist ja isiklikult kasulikku Alver programmist sai, saab lugeda tema blogipostitusest

Valminud on video, kus Alver kõneleb

Programm kestis 7 kuud (16. november 2021 kuni 25. mai 2022). Alveri mentor oli Victoria Saard.

SEB Koolisaadikute programmi eesmärgiks on finantskirjaoskuse suurendamine kõikides Balti riikides. Programmi sisu hõlmas erinevate teemadega koolitusi, kus arendati koolisaadikute teadmisi paljudes rahateemalistes valdkondades nagu näiteks eelarves, investeerimises jms.

Iga koolisaadik pidi koolis mõned tunnid jagama koolikaaslastele oma uusi teadmisi ja õpetama neile ka rahatarkust.

Novembris/detsembris toimus mentoritega kohtumine. Loengud: SEB’st ja pangandusest; Bränd ja sotsiaalmeedia; Disaini töötuba; Avalik esinemine.

Jaanuaris – esimeste loengute pidamine teemal “Säästmine ja eelarve pidamine”.

Veebruaris – loengu andmine teemal “Investeerimise ABC”.

Märtsis – loengu pidamine teemal “Jätkusuutlikkus”.

Aprillis – loengu pidamine teemal “Küberturvalisus”.

Mais – lõpuüritus SEB peakontoris. Loengute andmine HPK’s teemadel “Säästmine ja eelarve pidamine” ja “Küberturvalisus”.

Henry

Tema blogipostitust ja mõtteid saad lugeda siit

Kui tuua sellest programmist välja enda jaoks parim kogemus, siis saaksin selleks kindlasti lugeda koosolekut, kus meile räägiti avalikust esinemisest. Sellelt ürituselt sain ma panna väga palju uusi asju kirja, mis hõlbustasid igat minu läbi viidud tundi. Mulle meeldis, et seda viis läbi sellel alal väga kogenud inimene, Mihkel Nestor, kelle juttu ma olen jälginud igal pool suure tähelepanuga.

Kõige põnevam oli minu jaoks läbi viia loengut eelarve pidamise ja säästmise kohta. Neid nippe, mida ma teistega jagasin, jäid mulle südamelähedasteks ning olen neid kõiki katsetanud. Samuti sai selle loengu ajal tuua hulganisti näiteid, mis andsid kogu ettekandele parema ülevaate.

SEB Koolisaadikute programm hõlmas minu jaoks suurt eneseületust. Olles teinud ainult väiksemat sorti avalikke esinemisi ei suutnud ma elu sees mõelda sellele, et võiksin teha neid 270le inimesele nelja kuu vältel. Otse loomulikult olen teinud nendel ka vigu, millest ma olen tänaseks õppinud. Minu mentori Kristina Lillo ja õpetajate abiga on õnnestunud mul see programm vägagi edukalt lõpetada, saavutades auväärse diplomi. Olles teinud palju esinemisi saan öelda, et pärast igat loengut tuleb uhkuse tunne, sest sa oled kellelegi midagi just õpetanud ning loodetavasti ta võtab sinu nõu kuulda.

Kui programm järgmine õppeaasta uuesti alustab, soovitan siiralt osa võtta. Isegi kui teil ei ole mingisugust ülevaadet finantsasjadest on see programm just hea õppimise koht. Enda jaoks eesmärkide seadmine on programmis kindlasti tähtis osa, sest ainult aktiivsena paned sa võimalikult palju tähele.

Programmi mõjul hakkasin ma ka vähehaaval koostama oma investeerimisportfelli ning programmist saadud soovitustega tean, kuidas sellega targasti ümber käia proovides riske maandada. Koos lisakoolitusega muutus see teema minu jaoks vägagi arusaadavaks ja huvitavaks.

Säärastest programmidest osavõtt annab parema ülevaate asjadest, mida me koolis ei õpi ning mida me saame elus ära kasutada.

2021/2022 Koolisaadikute Programmi lõpuürituse fotod on leitavad siit

Uutele koolisaadikutele tegusat aastat, väljakutseid ja avastamisrõõmu finantsmaailmas! 😊

Imbi Raudkivi,  majandussuuna juht, majandus- ja geograafiaõpetaja

 

Inspiratsioonipäev ettevõtlikele noortele

17. oktoobril 2022 toimus Haapsalu Kutsehariduskeskuses Inspiratsioonipäev ettevõtlikele noortele. Päev oli mõeldud eelkõige õpilasfirma liikmetele, et anda uusi teadmisi ja kogemusi õpilasfirmaga alustamiseks.

Päeva alustas Tallinna Börsi Nasdaq juht Kaarel Ots, kelle ettekandest saadi teada täpsemalt börsi kui sellise ajaloost, huvitavad fakte investeerimisvõimalustest ja -vajadustest aga ka ülevaadet jätkusuutliku majanduse teemal. Päeva praktilist osa juhtis Läänemaa Ühisgümnaasiumi majandus- ja ettevõtlusõpetaja Rea Raus. Meeskondadena genereeriti ideid, viimistleti turundustegevusi ja õpiti pitchimist ehk liftikõnet. Päeva lõpetasid andekad LÜGi noored, eelmiste aastate õpilasfirmadest Plink, Käko ja Plantox , kes rääkisid oma kogemustest ning õppetundidest õpilasfirma tegevuse jooksul. Tänu praktilistele tegevustele ning kogemusõppele said osalejad nii värsket vaadet oma ideedele kui ka  olulisi teadmisi ja nippe eduka ettevõtte rajamiseks.

Rea Raus, majandus- ja ettevõtlusõpetaja 

 

Youth Empowered ÖKOTON 2022

13. oktoobril 2022 toimus Tallinnas Coca-Cola Plazas traditsiooniline rahvusvaheline koolinoorte inspiratsioonipäev ja töötoad jätkusuutlike ettevõtlusideede arendamiseks. Ürituse eestvedajad olid Coca-Cola HBC ja JA Eesti, päeva juhtis inspiratsioonikõneleja, coach ja ettevõtja Harald Lepisk.

Meie koolist osalesid kolm õpilast, kõik 10.LRS klassist.

Annett Arula ja Mariliis Koplik ÕF FÄB

Hendrik Rand ÕF Hoidja

Õpilaste juhendaja on Imbi Raudkivi

Tagasisidena kirjutasid õpilased järgmist:

Annett

Konverentsi käigus rääkisid viis ettevõtjat ja peale ettekandeid aidati meil mõelda oma firmade üle. Oluline oli probleemi leidmine ja arutelu, kas sellele suudetakse ka lahendus leida. Meie aga saime aru, et ÕF FÄBil ei olegi  probleemi ning see osutus meie jaoks probleemiks.:)  Koju sõites arutlesime ja kaalusime firma eesmärkides ja arengus muudatused teha. Minu arvates oli üritus väga põnev ja kindlasti soovitan  teistel ka järgmisel aastal minna.

Hendrik

Kogu üritus oli hästi läbimõeldud, korraldusmeeskond oli abivalmis, tark, innovatiivne ja vastutulelik. Kogu ürituse piirkonnas Coca Cola Plazas sai tasuta Coca Cola jooke ning head toitu. Ürituse juht oli omapärane, kuid kindlasti mitte igav, ta hoidis terve saali erksana. Kõik ettevõtjad, kes oma ideid tutvustasid (pitchisid), olid väga kindlad oma ideedes, kuigi osadel neist edu saavutada on raske… See õpetas, et oma ideest rääkija peab väga enesekindel olema ja ise uskuma oma tootesse (või teenusesse). Need ettevõtjad tõestasid, et isegi kui sul on tunne, et kõik ideed on juba ära tehtud, leidub alati kusagil midagi, mida pole veel tehtud. Rõhuasetus oli  jätkusuutlikkusel, kuid minu meelest ei pea kõik alati olema nii “roheline”. Pakuti välja mitmeid äriideede genereerimise viise, millest on kindlasti kasu; õpetati leidma probleeme oma toote/teenuse juures, et seda paremaks ja unikaalsemaks teha; grupid pidid üksteisele oma ideid tutvustama ja siis üksteisele tagasisidet andma: kuidas toodet muuta võiks, kuidas seda veelgi arendada võiks, mis on toote plussid ja miinused, jne. Meetodit, kus üksteise tooteid tutvustatakse, plaanin ma lähitulevikus kasutada mõne teise õpilasfirmaga koos, sest see tundub väga kasulik ja efektiivne tegevus kõigile osapooltele.

Ökotonile minekut ma ei kahetse, see oli väärt mu aega – kahju, et vaid nii vähesed meie koolist osalesid.

Mariliis

Coca-Cola Plazasse kohale jõudes saime nimesildid. Kõik kogunesid suurde saali, kus toimus ka Delfi ülekanne. Kohal oli viis erinevat väikeettevõtjat, kes tutvustasid oma ärisid ning alustamise lugusid. Hiljem jagati rahvas kolme gruppi, et edasi arendada oma ideesid. Tuli tutvustada kõigile oma mõtet ja vastata küsimustele. Saime kuulda ka teiste plaane. Üks huvitav idee, mis meelde jäi, oli loomakirst (kirst, millega maetakse loomi).

Selle tegevuse käigus saime aru, et meie praegune plaan tootmisele ei ole kõige parem, firmasiseselt toimus koosolek uute ideede leidmiseks. Ürituse suunitlus oli ökotootmine ning taaskasutus.

Üritus oli väga tore. Ilusti planeeritud ja läbimõeldud, kasulik igal juhul.

Päeva korralduse kohta saab lugeda siit.

Ülekanne on järelvaadatav, seda saab teha siin.

Osalenud õpilased on oma kogemusi jaganud tiimisiseselt, lisaks peavad nad väga oluliseks Õpilasfirmade programmi käigus omavahelist suhtlemist kaastiimidega – mõtete saamiseks, ühisürituste õnnestumiseks ja õppetöö mitmekesistamiseks ning kogukonnatunde toetamiseks.

Imbi Raudkivi, majandus- ja ettevõtlusõpetaja

 

12. majandusklasside suunapäev

19. oktoobril külastasid 12. majandusklasside õpilased erinevaid Läänemaa toidutootjaid ja mahetalusid.

Kanepi- ja teraviljatootmisega tutvuti Tammejuure mahetalus, kus selle üks omanikke, Karin Tiit andis ülevaate ettevõtte arengust, projektidest ning tootearendusest.

Tänava talus tutvuti väikeettevõtluse kui elustiiliga, sai maitsta ka kohalikust toorainest limonaadi. Taluperemees Margus Maripuu, kes valiti hiljuti Aasta Õppijaks, rääkis pikemalt oma ettevõtte kujunemisloost, oma õpingutest ning õppimise tähtsusest enda ettevõtte näitel.

Päeva lõpuks külastati Kristi Koppeli loomakasvatusfarmi (lambad, hobused, alpakad jne).

Kogu õppepäeva keskmes oli jätkusuutlik majandus, toidujulgeoleku tagamine läbi maaettevõtluse ning tervislike toodete tootmisega haakuvad küsimused.

Rea Raus, majandusainete õpetaja

 

Õpilasfirma Lebo märgiti ära võistlusel „Ehe Eesti 2022“

Keeleamet koostöös Emakeele Seltsi, Eesti keelenõukogu ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga on võistlust korraldanud juba aastast 2016. Võistluse eesmärk on juhtida ettevõtjate ja avalikkuse tähelepanu avaliku ruumi võõrkeelestumisele ning väärtustada eestikeelseid äri-, ettevõtte- ja domeeninimesid.

Lebo märgiti ära õpilasfirmade kategoorias.

Nimi Lebo sündis tahtest muuta Lebo tool inimeste lemmikpaigaks. Tootmist alustades ühendati meeskonna soovid nime ja tootega ning nii muutuski lebotamine palju lihtsamaks. Lihtsuses peitub ilu.

Lebo liikmed on Kristofer Kattel, Romet Serov, Markus Rafael Kalda (11.M), Jose Benitez Montenegro (11.H).

Võistlusele oli esitatud veel õpilasfirma Plantox ja KäKo. Plantoxi liikmed on Janar Voorel, Martin Toomsalu, Oliver Laasik, Jan-Erik Niit ja Karlis Lõps (11.M). KäKo liikmed on Ralf Lamp, Ott Rasmus Grigorenko, Lisandra Sommerman ja Margret Karm (11.M).

Monika Undo, eest keele ja kirjanduse õpetaja

 

2021/2022 õa

ÕF Käko pärjati lõppvõistlusel intellektuaalomandi eripreemiaga, Imbi Raudkivi on aasta parim ettevõtlusõpetaja

Eesti parima Õpilasfirma 2022 finalist Käko pärjati lõppvõistlusel Patendivolinike koja intellektuaalomandi eripreemiaga. KäKo toodeteks on geomeetriliste kujunditega joonlauad ja koolitarvete komplektid.

ÕFi liikmed: Ralf Lamp, Lisandra Sommerman, Margret Karm ja Ott Rasmus Grigorenko.

Õpilaste juhendaja Imbi Raudkivi on aasta parim ettevõtlusõpetaja.

Vaata Eesti parima Õpilasfirma 2022 tulemusi siit

Vaata pildigaleriid siit

   

 

11.MS ja 11.MA klassil käis külas Selveri turundusjuht Triin Kaare

20. aprillil käis eesti keele ja turunduse lõimitud ühistundides Selveri turundusjuht Triin Kaare.

Lektor tõi välja turunduse planeerimise etapid ja selgitas õpilastele turundusplaani koostamise väga pikka protsessi koos näidetega. Samuti andis Kaare ülevaate turunduse rollist ettevõtte juhtimistegevuses ning kuidas nemad saavad toetada heategevust ja kogukonda. Lektor tutvustas meile kampaaniate ja jaekaubanduse köögipoolt ning kümnetest mõõdikutest (sotsiaalsed, majanduslikud, geograafilised) turundustegevuse hindamisel. Triin Kaare rääkis ka turujõust ja brändijõust. Üheks teemaks olid veel e-poed.

Triin Kaare tõi huvitavaid fakte Selveri kohta, näiteks kuidas sündis Selver ABC. Või infokild, et Selverile kuulub  Baltimaade suurim toidutootmise linnak. Ühtlasi on Selver tööandjaks rohkem kui 4000 töötajale.

Selveri turundusjuht peatus ka reklaamikeelel. Mida lühem tekst, seda selgem peab olema sõnum. Kaare tõi reklaamkeele puhul võrdlusmomendi haikuga.

Triin Kaare jõudis rääkida veel maailma tuntumatest logodest, mida peab ühe hea logo puhul arvesse võtma, kuidas õnnestunud logo jutustab lugu. Peatusime ka sellel, kuidas logo võib ajas uuenduskuure läbi teha. Ja lõpuks tutvustas lektor veebilehte, kus saab ise logo kavandada. Triin Kaare näitas mitmeid logosid, mida ta oli sel lehel meie koolile teinud.

Aitäh Triin Kaarele!

Monika Undo ja Imbi Raudkivi

 

Õpilaste mõtteid

Lektor oli asjalik, pädev ja uut informatsiooni pakkuv, kes edastas väärt ning korrektseid mõtteid ja jagas kogemusi. Tund oleks võinud ainult palju pikemalt kesta, sest turunduse tahke, mida täpsemalt uurida, jaguks isegi terveks päevaks, ning loeng oli väga intrigeeriv.

Carl Marten

Tulgu mõni kord veel rääkimaks samadel või erinevatel teemadel. Jutt oli väga sujuv ning lihtsas eesti keeles.

Henry

Väga armas, et jaksas ja viitsis tulle meile külla ja oma tööst rääkima. See oli põnev. Oli aru saada, et ta teadis, millest ta räägib. Ta nautis keskkonda ja tajus, mis ümberringi toimub. Väga avameelne ja julge.

Rosiine

Mulle meeldis, kui vabalt see lektor suhtles meiega ja tore oli ta kogemusi kuulata.

Johanna

Väga huvitav ning hästi läbiviidud esitlus. Aitäh tulemast ja jagamast oma lugu ning teadmisi.

Ralf

Lektor rääkis selgelt ning oskas tuua selliseid näiteid, et õpilased jäid teda kuulama. Vahepeal sai isegi muiata, mida tihti ei juhtu. Väga 5+.

Simonee

Lektor oli väga asjalik ning oli mõnus kuulata. Väga täiskasvanulik loeng, mida viis läbi oma ala professionaal.

Lauri

Lektor oli väga huvitav, üks parimaid üle pika aja: ta rääkis väga arusaadavalt ja huvitavalt, ta suhtles meiega nagu täiskasvanutega.

Aksel

Sotsiaalsuuna õpilasena oli ka huvitav veidi rohkem turundusest teada saada.

Kaisa-Liisa

 

Eesti parima Õpilasfirma 2022 finalist on LÜGi õpilasfirma KäKo

ÕF KäKo meeskond: Ralf Lamp, Margret Karm, Lisandra Sommerman ja Ott Rasmus Grigorenko.

24 finalisti valiti välja tegevusaruannete põhjal. Lisaks on finalistidel veel 2.-3. mail ees virtuaalne žüriivestlus ning 4.-5. mail stendivoor ja lavaesinemine.

ÕFi juhendaja on Imbi Raudkivi.

 

Eesti Õpilasfirmade Laat 2022

13. veebruaril toimus Eesti Õpilasfirmade Laada 2022 lõpetamine, kus tunnustati tublimaid ja žüriile erinevates valdkondades silma paistnud õpilasfirmasid.

Läänemaa Ühisgümnaasiumist tunnustati kolme õpilasfirmat.

ÕF Plantox – vastutustundliku ettevõtte preemia!

Janar Voorel, Jan-Erik Niit, Martin Toomsalu, Oliver Laasik, ja Karlis Lõps 10.M klassist. Juhendaja Imbi Raudkivi.

ÕF KäKo – säravaima müügistrateegia preemia!

Fotol alates vasakult – Ralf Lamp, Margret Karm, Lisandra Sommerman ja Ott Rasmus Grigorenko 10.M klassist. Juhendaja Imbi Raudkivi.

ÕF PawTag – uuendusmeelse äriidee preemia Wise´ilt!

Hugo Juurik, Rivo Tüksammel 10.M klassist, Mart Villem Kelner 10.H klassist, Mariin Sinimeri, Brianna Lepplaid 10.S klassist. Juhendaja Rea Raus.

Loe lähemalt Lääne Elust ja Postimehest

Foto: Junior Achievement Eesti Facebook

 

TalTech majandusvõistlus toimus 22. jaanuaril 2022.

Sihtrühm – gümnaasiumiõpilased üle Eesti.

Temaatika – teadmised ja arusaam majandusest ning aktuaalsed, arendavad ja loogilist mõtlemist eeldavad majandusvaldkonna ülesanded.

Korraldajad – TTÜ eksami- ja olümpiaadikool ja majandusteaduskond.

Tänavu registreerus võistlusele 114 gümnasisti. Läänemaa Ühisgümnaasiumist osalesid 11.M klassi kaks õpilast, kes saavutasid toredad tulemused:

Kert Kallas – 12. koht

Lauri Veltmann – 24. koht

Juhendaja Imbi Raudkivi.

Vaata võistluse tulemusi siit

Imbi Raudkivi, majandussuuna juht

 

2020/2021 õa

Eesti õpilasfirmade lõppvõistlus 2021

Tänavune Eesti parim õpilasfirma 2021 (PÕF) võistlus toimub 20.-21. mail Kultuurikatlas. Võistluse korraldaja on JA Eesti.

Võistlusest saavad osa võtta gümnaasiumi ja kutseõppeasutuste õpilased, kelle õpilasfirma on kantud 2020/2021. õppeaastal JA Eesti õpilasfirmade registrisse. Igast koolist võis kandideerida kuni kolm firmat.

Kandidaatidel oli tarvis 29. aprilliks esitada nõuetekohane tegevusaruanne ning kassa- ja pearaamat. Esitatud aruannete põhjal valiti välja 24 finalisti.

Hindamisel arvestatati:

  1. õpilasfirma äritegevust,
  2. äriideed ja selle realiseerimist,
  3. probleemide lahendamist,
  4. mida meeskond õppis,
  5. õpilasfirma potentsiaalset kohta tegelikus ärimaailmas,
  6. aruande stiili, struktuuri,
  7. potentsiaali esindada Eestit Euroopa õpilasfirmade võistlustel

10. mail toimus finalistidega virtuaalne žüriivestlus.

Hindamisel arvestati:

  1. isiklike oskuste arendamist
  2. ise tegevusvõimaluste leidmist
  3. arusaamist oma õpilasfirma tegevusest ja omandatud teadmisi ettevõtlusest
  4. majanduslikku mõtlemist
  5. probleemide lahendamist
  6. võimet rakendada õpitut uutes olukordades
  7. meeskonnavaimu
  8. potentsiaali esindada Eestit Euroopa õpilasfirmade võistlustel.

Finaali pääsenud õpilasfirmadega saab tutvuda siin.

Superfinalistid jätkavad võistlust 20.-21. mail (stendivoor, lavaesinemine).

Võistluse reeglitega on võimalik tutvuda siin.

Lõppvõistlusele kandideeris üle 60 õpilasfirma.

JA Eesti FB lehelt leiab võistluse kohta rohkem infot siit

Meie koolist pääses finaalvõistlusele võistlema ÕF PlinK – nemad on finalistid st võistluse 24 parima hulgas! 🙂

ÕF PlinK

Luise Türnpu 10.H, Rebeka Villakov 10.H, Hanna-Liisa Viitmaa 10.H, Johanna Loorens 10.MA

Juhendaja Imbi Raudkivi

Kõik 24 finalisti jätkavad võistlust rahvahääletusel, hääletusplatvorm asub siin

Samuti oodatakse 19. maiks kõigilt finalistidelt oma toote saatmist korraldajatele.

Lisaks kandideerivad kõik finalistid ka JA Eesti toetajate poolt välja pandud eriauhindadele (nt parim müügistrateegia, parim toiduvaldkond, meeskonnatöö jpt). Sellest saab lähemalt lugeda siit.

ÕF PlinK liikmete mõtted:

Luise

Väga aeganõudev ja ajurakke kulutav protsess oli, mitu nädalavahetust ja ka pärast-kooli-õhtupoolikut koos maha istuda ja kirjutada ja erinevaid mõisteid uurida.

Natuke me ilmselt üle töötasime, aga kokkuvõttes oleme jälle kogemuse võrra targemad.

Ja iseenesest saime muud kasu ka sellest ettevõtmisest. Saime koos aega veeta ja naerda, vahet pole kas siis näost näkku või veebis.

Rebeka

Tööd oli tohutult palju. Mitmed õhtud ja nädalavahetused läksid aruande kirjutamise alla. Ja ega me ise endale seda protsessi lihtsamaks ei teinud, sest oleme väga põhjalikud ja nii öelda ülejala seda teha ei tahtnud. Aga kui aruanne lõpuks valmis sai oli kergendus suur.

Vestluse eel oli hirm suur, sest ega meil kellelgi kogemust sellel alal pole. Tegime palju eeltööd, võib-olla ehk isegi liigselt, kuid selle võrra oleme nüüd jälle targemad ja kogemuse võrra rikkamad. Ja see eeltöö muutis meid vestlusel enesekindlamaks, sest teadsime firma ja raamatupidamise kohta kõike.

Kõik see koosoldud aeg muutis meid sõprade ja tiimiliikmetena veelgi lähedasemaks. 🙂

Johanna

Oli vägagi aeganõudev, see kuidas me istusime õhtuti kõnes 5-7 tundi ja kirjutasime aruannet kõik koos, aga selle eest oli meil vahepeal vägagi lõbus. Vestlust ma algu nii väga ei kartnudki, aga natuke aega enne nende ette astumist tuli „närv ikka korralikult sisse“, sest me keegi ei teadnud mida nad meilt küsida võivad.

Hanna-Liisa

Minu arvates õppisime me kogu võistluse protsessi jooksul väga palju. Alustuseks seda, kuidas oma tegevust korralikult ja põhjalikult analüüsida. Siis seda, kuidas aruandesse vorminduse nõuete ja piiratud ruumi tõttu vaid vajalik informatsioon jätta, kuid et midagi olulist siiski kaotsi ei läheks ja žürii meist ja meie tegemistest korraliku ülevaate saaks. Vestluseks valmistudes saime veel selgemaks kõiksugused mõisted ja terminid.

ÕF PlinK liikmed õnnitleme finaali pääsemise puhul, täname suurepäraste ettevalmistuste ja kooli esindamise eest vabariiklikul tasandil! J

Imbi Raudkivi majandussuuna juht, õpilasfirma juhendaja

 

Eesti õpilasfirmade virtuaalne laat 2021

13. veebruaril toimus üle-eestiline õpilasfirmade laat. Tänavune laat oli virtuaalne, osalevad õpilasfirmad olid laadal igaüks oma kodudes või koolides. JA Eesti andis firmadele enne virtuaalset müügilaata juhiseid, kuidas laadaboksi kujundada ja tehniliselt korraldada.

Õpilasfirmadel oli võimalus osaleda innovatsiooni-, reklaami- ja meediatähelepanuvõistlusel jm, milleks sai valmistuda juba enne laata. Laadashow ajal tutvustati otse-eetris neid firmade tooteid, mille ÕFid olid saatnud JA Eestile (see oli vabatahtlik).

Kliendid said firmade tooteid osta ja nendega tutvuda (lisatud on toodet tutvustav video, foto, toote kirjeldus) läbi veebipoe, mis on aktiivne ka edaspidi. Otsetee e-poodi leiab siit.

Osalevate firmade müügitegevust hindas žürii, kes kuue tunni jooksul külastas müügibokse, suhtles firma liikmetega. Välja anti mitmeid auhindu (suurima käibega firma, roheline firma, innovaatiline firma jm), samuti tunnustati parima müügitööga firmasid.

Eesti õpilasfirmade laata korraldab Junior Achievement Eesti. Õpilasfirmade laata toetavad Euroopa Sotsiaalfond, SEB Pank, TransferWise, Graanul Invest ja Tallinna ettevõtluskeskus. Tooteid aitab kohale toimetada DPD.

Laadashow on järelvaadatav siin ja laada kohta saab lugeda siin.

Eesti laadal 2021 osales kokku üle Eesti 239 firmat.

Läänemaa Ühisgümnaasiumist osales laadal 12 õpilasfirmat:

Õpilasfirmad Köer, Meraki, Fabrec, Wotch, Hoolime, SaltyHealth, RealTime – juhendaja õp Rea Raus

Õpilasfirmad HOiE, KLADE, SleekSheet, PlinK, Noobel – juhendaja õp Imbi Raudkivi

Nendest kolme firma tegevust tunnustati auhinnaga:

PARIM MÜÜGIPREEMIA

ÕF SaltyHealth

Katrina Talving 11.H, Elis Tamm 10.M, Grethel-Rosiine Simson 10.M

Juhendaja Rea Raus

PARIM MÜÜGIPREEMIA

ÕF SleekSheet

Mia Mai Männiste 11.H, Marie Grete Mägi 11.LR, Evalota Masing 11.M, Lija Jegisman 11.M

Juhendaja Imbi Raudkivi

PARIM MÜÜGIPREEMIA

ÕF PlinK

Luise Türnpu 10H, Rebeka Villakov 10.H, Hanna-Liisa Viitmaa 10.H, Johanna Loorens 10.M

Juhendaja Imbi Raudkivi

Loe laadast ja auhinnasaajatest lähemalt siit

Kõik meie kooli osalenud õpilasfirmad olid ühel meelel – laadaks valmistumine oli aeganõudvam ja keerukam, kuid arendas suuresti planeerimist ja  koostööd. Arvati ka, et saadi väärtuslik otsese virtuaalse laada kogemus.

Õnnitleme tunnustuse pälvinud õpilasfirmade liikmeid 🙂 ja soovime edasiseks kõigile firmakatele vastupidamist uues reaalsuses!

Täname kooliperet ja juhtkonda, et saime olla koos oma koolis!

Imbi Raudkivi, Rea Raus õpilasfirmade juhendajad

 

Koolitus „E-poe seadusandlus ja kasutajamugavus“ õpilasfirmadele

Koolitus toimus 3. veebruaril virtuaalselt, läbiviijateks olid JA Eesti ja Eesti E-kaubanduse Liit.

Osalesin koolitusel, et õppida ja sellest kasulikku infot saada nii õpilasfirma programmis osalemisel kui ka edaspidiseks. Koolituse kohta sain info JA õpilasfirmade kodulehelt ja juhendajalt Imbi Raudkivilt.

Teemad ja koolitajad:

E-poe loomise seadusandlus ja e-trendid – Tõnu Väät, e-kaubanduse liit

Mugav klienditeekond e-poes – Gunnar Obolenski, e-kaubanduse liit, Selveri e-teenuste endine pikaajaline juht

E-poe disain ja kasutajamugavus – Aldar Reinberk, Acty OÜ digistrateeg.

Koolitajaid oli põnev kuulata, sest nad olid räägitavas valdkonnas kogenud. Koolituselt sain teadmisi, trende ja erinevaid ülevaateid Eesti kui ka muu maailma e-kaubanduse kohta. Anti ka näpunäiteid enda firmale e-poe loomise kohta. Pöörati tähelepanu, mida kindlasti vältida ja millele poe loomisel tähelepanu pöörata ning kuidas oma e-poodi kujundada. Samuti õpetati, kuidas oleks kliendil võimalikult mugav ja lihtne e-poodi kasutada. Kindlasti tuleb meelde jätta, et õpilasfirmale kehtivad kõik reeglid, mis ka suurtele firmadele.

E-poel peaks olema võimalus kiirelt firmaga ühendust võtta, nt messengeri link. See annab kliendile turvatunde, et tema soovidega on arvestatud. Õpilasfirmade e-poes võiks olla mainitud, et tootele ei saa pakkuda üheaastast garantiid ja ka kahe-aastast pretensioonide esitamise aega. Samuti tuleb jälgida, et e-pood toimib nii arvutis kui ka telefonis. Enamus ostlemisest toimub tänapäeval siiski telefoni teel ja paljude firmade e-poed ei ole telefonis kasutuskõlblikud. Üks huvitav mõte oli see, et 90% klienditeekonnast algab internetist, mistõttu on e-poel klientidega/turuga otsene seos. Tutvusime erinevate e-poe platvormidega, hea kliendikogemuse tagamise viisidega.

Ostmisel võiks olemas olla ka erinevad makseviisid. E-poes peaks nähtaval olema firma nimi, asukoht, vastamisaeg ja müügitingimused. Firmal endal tuleks läbi mõelda, kuidas saab klient toote tagastada ja postiga saates tuleb välja tuua, kes maksab postikulu.

Kasulikud kogemused, mida saan oma õpilasfirma liikmetele jagada ja võimalusel koos katsetada ja ellu viia.

Henrieth Kampmann,  ÕF HOiE tootearendusjuht

 

Mattias Kerge saavutas 2. koha TalTechi majandusvõistlusel

Laupäeval, 30.01.2021 toimus TalTechi majandusvõistlus gümnasistidele. Võistlus hõlmas nii teadmisi kui arusaama majandusest, aktuaalseid, arendavaid ja loogilist mõtlemist eeldavaid majandusvaldkonna ülesandeid. Võistluse korraldajad olid Tallinna Tehnikaülikooli eksami- ja olümpiaadikool ja majandusteaduskond.

Majandusvõistluse kümme paremat, kes on saanud vähemalt 60% maksimaalsest punktisummast, teenivad ülikooli sisseastumiseks priipääsme ja nende õppeprogrammi lävend loetakse täidetuks sõltumata riigieksamite tulemustest. Lisaks on viiele paremale välja pandud rahalised auhinnad.

Võistlusel osales kokku 132 õpilast üle Eesti.

Läänemaa Ühisgümnaasiumi esindasid võistlusel:

Mattias Kerge 12.M klassist

2. koht üldises pingereas

rahaline preemia ja võimalus õppima asuda TalTech´i väljaspool konkurssi

Marlene Schwindt 12.M klassist

11. koht üldises pingereas

Palju õnne Mattiasele ja Marlenele suurepärase üleriigiliselt saavutatud tulemuse eest! Mattiase ja Marleeni õpetaja on Imbi Raudkivi.

Imbi Raudkivi, geograafia ja majandusainete õpetaja, majandussuuna juht

 

Kuidas kujundada läbinisti jätkusuutlik toode – koolitus õpilasfirmadele 21.01.2021

21. jaanuaril 2021 toimus tegutsevatele õpilasfirmadele rohekoolitus, see toimus virtuaalselt ja korraldajad olid JA Eesti ja Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK).

Koolitus oli suunatud eelkõige neile õpilasfirmadele, kes oma tegevusega püüavad anda panuse keskkonna säästlikkusse. Koolitajaks oli  jäätmevaba elustiili eestvedaja ning blogi Suletudring autor Liisa Aavik.

Koolitusele registreerisid ja osalesid Läänemaa Ühisgümnaasiumist kolme õpilasfirma liikmed:

ÕF HOiE (Martina Muld, Briti Elise Jõpiselg, Henrieth Kampmann, Mia Mai Muru, kõik 10.H klassist)

ÕF PlinK (Luise Türnpu 10.H, Rebeka Villakov 10.H, Hanna-Liisa Viitmaa 10.H, Johanna Loorens 10.MA)

ÕF Noobel (Kaur Robin Otsus 10.MS, Karmo Koplik 10.MS, Aron Pähkel 10.MA)

Juhendaja Imbi Raudkivi

Kõigi osalenute ühine arvamus oli – koolitus oli vajalik ja andis mõtteainet nii toodete veelgi keskkonnasõbralikumaks muutmisel kui ka üldisi suundumusi ning mõtteid edaspidiseks tegutsemiseks ja keskkonnahoidlikumaks tarbimiseks.

Firmade liikmete arvamused:

Kaur Robin Otsus

Oli kasulik koolitus. Räägiti tuleviku majandusest, ringmajandusest. Räägiti disainist, et toote tegemine oleks säästlik ja ei kulutaks palju ressursse. Väga vajalik oli ka see, kui räägiti turundamisest. Meile isiklikult soovitati ühenduse võtmist ühe Tartu ettevõttega. Oleme valmis pöörduma, et teha koostööd.

Luise Türnpu

Saime natuke nippe, kuidas pakendada toodet keskkonnasäästlikult; kuidas ära tunda firmasid, mis n-ö esinevad ökofirmadena, aga seda tegelikult ei ole.

Johanna

Mulle meeldis see koolitus kõige rohkem, nendest kus me käinud oleme. Ta andis ideid, et kuidas pakendada meie toodet.

Rebeka

Jagati  ka väga häid nippe roheturundamiseks. Selgitati, et oma „rohelist” juttu pole mõtet liiga keeruliseks ajada, sest lõpuks inimesed sind lihtsat ei usu.

Martina

Keskonnakoolituselt saime teada, kuidas oma toodet veel keskkonnateadlikumalt toota ja ka seda kuidas seda teha. Neid nõuanded on väga kasulikud just siis, kui oleks päriselt oma firma. 🙂 Koolitaja oli väga hea ja huvitav oli kuulata.

Õpilasfirmadel on praegu kibekiired ajad – tehakse ettevalmistusi Eesti Laat 2021 laadaks, mis toimub 13.02 kell 12.-18.00 virtuaalselt. Keskkonnakoolituselt saadud kasu aitab kindlasti tooteid paremini turundada, mõelda säästlikuma pakendi peale ja olla keskkonnasõbralikumad. 🙂

Imbi Raudkivi majandussuuna juht

 

Õpilasfirmad Haapsalu Kaubamajas jõuluturul

Haapsalu Kaubamaja II korrusel toimus sel nädalavahetusel, 12.-13. detsembril jõuluturg. Koos kohalike ettevõtjatega olid oma kaupa pakkumas ka meie kooli kümme õpilasfirmat.

SA Läänemaa (SAL) ja Haapsalu Kaubamaja koostöös sai seesugune projekt teoks – oleme tänulikud võimaluse pakkumise eest!

Laupäeval, 12.detsembril kogunesid õpilasfirmade liikmed kella 9.30ks kaubamajja, kus neid võttis vastu projektijuht Reet Koit. Laudade transpordiga laadapaika aitas Kaja Rüütel (SAL). Õpilased alustasid laudade ja müügipinna ettevalmistusega ning kell 10.00 tulid esimesed külalised. Tööpäev kestis kella 17.00ni.

Pühapäeval kauplesid firmad kella 10.00st kuni 15.00ni.

Päevad oli töised, õpetlikud. Müügitööd tegid meie õpilased hoolega. Mõned firmad müüsid oma tooted laupäeval ära, seega näpistasid nad unetundidest tootmiseks aega ja see tasus muidugi jälle ära – oli huvilisi ja hulganisti ostjaid, kaubavarud vähenesid ja käive suurenes. ÕF PlinK liikmed jätkasid tootmist ka pühapäeval kohapeal – mis pooleli jäi, tuli lõpetada ja kliendidki kiikasid töötuppa; peale selle on aeg väärtuslik ressurss, mida ei tohi raisata, sest aeg on raha! Firmadele esitati klientide poolt ka mitmeid tellimusi, mis näitab, et tooted on elujõulised, turul nõutud.

Õpilased ise ütlesid tagasisidena, et päevad olid pikad ja kohati tundus „uneaeg väga kaugel olema“, aga kõik pingutused tasusid ära, sest lisaks müügitööle õpiti tundma erinevaid kliendisegmente ning seega saadi väärt kogemusi. Õpilasfirma programmi üks väga suure tähtsusega osa on müügitöö ja tootearendus – just seda võimaldavad laadad arendada.

Meie õpilasfirmad, kes jõuluturul osalesid:

ÕF HOiE, ÕF PlinK, ÕF Köer, ÕF Noobel, ÕF Meraki, ÕF Wotch; ÕF SaltyHealth, ÕF Klade; ÕF SleekSheet ja ÕF Epoxwood.

Nüüd on firmadel aeg teha kokkuvõtteid, analüüsida senist tegevust, fikseerida raamatupidamise kanded, mõelda tootearenduse peale ning seada sihte uuteks laatadeks. Jaksu kõigile firmadele ja toredat vaheaega!

Suur tänu – Haapsalu Kaubamaja, SA Läänemaa ja Läänemaa Ühisgümnaasium!

Imbi Raudkivi, geograafia ja majandusainete õpetaja, majandussuuna juht

 

Taavi Ilmjärv kohtus 10. majandusklasside õpilastega

Teisipäeval, 8. detsembril külastas meie kooli hea koostööpartner Taavi Ilmjärv. Taavi on Southwestern Advantage (SWA) Eesti müügijuht ja osanik ning ta on mitmed aastad meie õpilastele rääkimas käinud erinevatel majanduslikel ja ettevõtluse teemadel. Tunni teema oli väga lai „Kuidas töötab raha?“. Taaviga kohtusid kolmanda tunni ajal 10.M ja 10.MS klasside majandusõpilased.

Teemad olid seotud sellega, kuidas „töötab raha“; jõukuse määratlemise erinevate tasemetega, säästmise ja investeerimisega.

SWA Eesti on üliõpilasorganisatsioon, mis pakub tudengitele võimalust saada ettevõtlus- ja müügikoolitusi ning töötada suviti USAs raamatuid müües. Viimastel aastatel on organisatsiooni üheks tooteks loengute läbiviimine gümnaasiumites koostöös Noored Kooli programmiga.

Tund algas sellega, et Taavi rääkis lühidalt oma ettevõtjaks kujunemise „teest“, seejärel andis võimaluse õpilastele endast rääkida.

Tunnis käsitleti rahateemat ja selle erinevaid “tahke”; jõukuse mõistmine/tasemed; kuidas kujunevad sissetulekud; kust ja kuidas saab säästa; varad ja kohustused; kuidas kujuneb passiivne tulu; liitintress; tulud ja kulud; investeerimine jpm.

Ülioluliseks oskuseks on luua täielik ülevaade oma kuludest ja tuludest, neid prognoosida; samuti rõhutas lektor, et noortel on võimalik õppida ja õppida – see on väärtus, mida keegi ei saa ära võtta = investeerida endasse, oma arengusse. Arutleti  eluliste teemade üle, nt tekkis elav diskussioon teemal – rikkus algab harjumustest.

Kuna tund oli huvitav ja mitmekesine, eluliste näidetega ja kulges mõnusas õhkkonnas, jäid õpilased vägagi rahule. Nad rõhutasid peale kohtumist ka seda, et teemad olid vajalikud ja edaspidi kasulikud. Kiideti lektori väga head suhtlemisoskust, abivalmidust ning huvitavaid teemaarendusi!

Täname Southwestern Advantage Eestit toreda võimaluse pakkumise eest ka sel õppeaastal!

Imbi Raudkivi, geograafia ja majandusainete õpetaja, majandussuuna juht

 

Meie õpilasfirmad noorte ettevõtlikul päeval

6. detsembril toimus ettevõtlik päev noortele, mille korraldas SA Läänemaa koostöös Läänemaa noortekeskusega. Päeva juhtis Jasper Klippberg.

Noored kogunesid kell 11.00 veetorni esisele alale, kuhu oli paigutatud kauplemiskohad õpilasfirmadele. Firmad seadsid valmis müügilaua ja tooted. Laadategevus võis alata. Samal ajal töötas samas noorte pop-up kohvik, töötas fotonurk, olid etteasted Läänemaa noortelt. Noortekeskuse noored kauplesid piparkookidega. 🙂

Läänemaa Ühisgümnaasiumist registreeris laadale ja osales kümme õpilasfirmat:

ÕF Köer, ÕF Meraki, ÕF Wotch, ÕF Hoolime, ÕF SaltyHealth – juhendaja Rea Raus

ÕF HOiE, ÕF PlinK, ÕF Noobel, ÕF Klade, ÕF SleekSheet – juhendaja Imbi Raudkivi

Hoolimata tuulisest ja jahedast ilmast olid meie firmade õpilased rõõmsad, toredasti aktiivsed suhtlema võimalike klientidega ning tegid oma tööd südamega. Päris mitmed firmad said oma toodangu kõik ära müüdud, mitmed firmad said klientidelt tellimusi. Laat kestis kolm tundi ja selle ajal hindas firmade tööd ka žürii, kes andis välja preemiad kolmes kategoorias. Ka laadakülalised said valida oma lemmiku. Kõiki osalenud õpilasfirmasid tänati laada lõpus, kõik said tänukirjad ja maiustused.

Žürii tunnustas preemiatega:

ÕF KLADEkõige innovaatilisem toode

Karolin Aru 10.LR, Romel Hendrik Rautam 10.LR, Rasmus Laherand 10.LR, Aksel Tammann 10.M

ÕF PlinK – kõige keskkonnasõbralikum toode

Luise Türnpu 10.H, Rebeka Villakov 10.H, Hanna-Liisa Viitmaa 10.H, Johanna Loorens 10.M

ÕF PlinK – kõige suurema käibega õpilasfirma

Nende juhendaja on Imbi Raudkivi

Rahva lemmiku tiitli pälvis ÕF Meraki

Anni Metssalu, Saamuel Radzikovski, Märt Õiglas, Anastasiya Chertova ja Victoria Požidajeva 10.H klassist

Juhendaja on Rea Raus

Oli häid emotsioone ja palju kogemusi täis töine pühapäev.

Aitäh KÕIGILE õpilasfirmadele, kes osalesid ja esindasid oma firmat ja meie kooli – tegite seda väärikalt! 🙂

Imbi Raudkivi, Rea Raus, õpilasfirmade juhendajad

 

Meie kooli õpilasfirmade laat 4. detsembril

Tänavu on Läänemaa Ühisgümnaasiumis tegutsemas 13 õpilasfirmat. Firmade liikmeid on kokku 54, suurem osa nendest on 10. klasside õpilased, sekka mõned 11. klasside õpilased. Õpilasi juhendavad õpetajad Rea Raus ja Imbi Raudkivi.

JA Eesti poolt korraldatud laadad on viirusepuhangu tõttu ära jäänud. Korraldasime 4. detsembril koolisisese laada, kus firmad said võimaluse tooteid tutvustada ja alustada müügitööga.

Firmade tegevusvaldkonnad ja tooted:

ÕF Fabrec – taaskasutatud kangast pinalid, padjakatted, kotid

ÕF Köer – ökotoorainest maiustused koertele

ÕF Noobel – tootmisjääkidest eri suuruse ja kujundusega kellad

ÕF Meraki – puidujääkidest lasegraveeritud sisustuselemendid ja ehted

ÕF Wotch – epoksiidivaigust ja puidust valmistatud erinevad seinakellad

ÕF Hoolime – puidust korduvkasutatavad taimesildid ja kodustest jääkidest ilupärjad

ÕF SaltyHealth – vaevusi leevendavad soolakotikesed (himaalaja sool, meresool)

ÕF PlinK – kangajääkidest kompaktsed sisetaskutega õlakotid

ÕF HOiE – nahajääkidest magnetiga järjehoidjad ja kinnitused

ÕF KLADE – nahajääkidest ja vildist kompaktsed mapid, mis võimaldavad koos kanda/hoida igapäevased olulised esemed (telefon, raamat/vihik, võtmed, kaardid jms)

ÕF T!lk – taaskasutatud materjalist välistaskuga õlakott

ÕF SleekSheet – korduvkasutatav linasest kangast kosmeetiline näomask

ÕF RealTime – korduvkasutatavad puidust kalendrid

Firmade toodangu vastu tunti huvi, kaubeldi, esitati tellimusi. Firmad said esimese laadakogemuse, klientidelt aga tagasiside ja soovitusi. Elevust jagus nii müügivahetundi kui kogu koolipäeva.

Täname Läänemaa Ühisgümnaasiumi kooliperet sellise toreda võimaluse ja igapidise toetuse eest! J

Imbi Raudkivi, geograafia ja majandusainete õpetaja, majandussuuna juht, õpilasfirmade juhendaja

Rea Raus, inglise keele ja majandusainete õpetaja, õpilasfirmade juhendaja

Vaata pildigaleriid siit

 

 

10. majandusklasside õpilased suunapäeval Tartus

Kolmapäeval, 2. detsembril sõitsid 10.M ja 10.MS majandusõpilased Tartusse suunapäevale, et kohtuda ettevõtjatega ja külastada ettevõtteid. Õpilastega olid kaasas õpetajad Varje Sild ja Imbi Raudkivi.

Enne suunapäeva said õpilased tundides ette valmistada ja õppepäeva eesmärke seada, tuletasime meelde ettevõtte majanduslikud aspektid, näitajad. Märksõnade abil tegid õpilased Tartus iga ettevõtte külastuse kohta omapoolsed tähelepanekud, mille põhjal toimus peale õppepäeva tunnis seminar.

Tartusse jõudsime 10.30, kus kohtusime AHHAA keskuse juhatajaga – Andres Juurega. Tema  andis ülevaate ettevõtte tekkeloost, põhiväärtustest, tööjõu- ja palgapoliitikast, eelarve kujunemisest, töökeskkonnast, turundusvõtetest, konkurentsist, juhitüüpidest jpm. Kohtumine möödus väga avatud õhkkonnas ja õpilased olid väga rahul kuuldu ja nähtuga, õpilaste küsimused said vastused. Andres Juur andis õpilastele nõu olla julged katsetama ja olema aktiivsed kooliväliselt igas vallas, küsida endalt – mida oskad (mitte – mida tead), milline on väärtus, mille poole püüelda ja miks tahan teha tööd?

Seejärel toimus kohtumine Tõravere Observatooriumi külastuskeskuse juhatajaga. Heli Lätt pidas loengu teemal „Millist (lisa)väärtust pakuvad Tartu observatoorium ja külastuskeskus ühiskonnale?“.

Loengul käsitleti: kuidas riik teadust toetab (alusteadused, rakendusuuringud, tootearendus); baasfinantseerimine; prototüüp; autoriõigused; investeeringud; projektipõhine tegevus; ärimudel jpm. Finantsteemadel räägiti – kuidas kujunevad keskuse tulud ja kulud, eelarve.

Külastuskeskus on turismiobjekt/-ettevõte – kuidas klient leiab sinna tee, mida keskus on teinud selleks, et külaline/turist tunneks end oodatuna jpm. Pikem arutelu toimus teemal – ettevõtete ootus vs teadlaste jõudlus.

Peale lõunapausi sõitsime Tartu Aparaaditehasesse (Kultuuritehas). Meid ootasid tehase õuel tegevjuht Erki Pruul ja programmijuht Hanna-Marii Kaljas.

Nõukogude ajal valmistati tehases külmutusseadmeid, salajasi allveelaevaosasid ja jälgede segamiseks ka mittetöötavaid vihmavarje ning tõmbelukke. Alates 2014. aastast arendatakse 14 000 m2 suurust keskust kultuuritehaseks.

Aparaaditehasest ja seda ümbritsevast kvartalist on saanud üks Tartu kiiremini arenevaid piirkondi. Kultuuritehas ühendab endas loomingulised ettevõtjad, kunstnike stuudiod, disainerite ateljeed, kaubanduse ja meelelahutuse. Siin on restoranid-kohvikud, väikepoed, loomeinimeste „toad“, ettevõtjate „kodud“.

Programmijuhid viisid läbi tutvustava ringkäigu tehase ruumides, kus õpilased kohtusid erinevate ettevõtjatega, kes on tehases endale ruumid rentinud ja igapäevaselt seal töötavad (nt ärinõustaja, mööblikoda, armastuse saal, kohvikupidaja, taaskasutuspood). Tehase allkorrusel on  ringmajanduse ettevõtluskeskkonna ruumid. Erki ja Hanna-Marii julgustasid õpilasi igal juhul alati käed külge panema ja katsetama ka seda, mis esmapilgul võimatu tundub. Ettevõtlusega alustamiseks on kõigil olemas „midagi, mille saab  ressursina enda kasuks tööle panna“. Kui on vajadus või probleemile lahendus leida, tuleb ära teha ja lihtsalt alustada – seda nägimegi Aparaaditehases! J

Õpilaste arvates oli suunapäev mitmekesine, silmaringi avardav, huvitav ja väga teistmoodi – kohtumistel kuuldi enam kui tundides; meeldis, et ettevõtted olid eri valdkondadest (nii on hea majanduslikke aspekte võrrelda) ja ei olnud seetõttu igav; väljasõit andis jõudu kooliasjadele keskendumiseks; oma ala spetsialist on hea õpetaja; Aparaaditehas on nagu suur ettevõtlusküla, mõnus õhkkond ja „õla-seljatunne“; koos klassikaaslastega pikka õppepäeva veeta oli tore! 🙂

SA INNOKAS, SA Läänemaa, Aparaaditehas, AHHAA keskus, Tõravere Külastuskeskus – TÄNAME!

Imbi Raudkivi, geograafia ja majandusainete õpetaja, majandussuuna juht

 

Nooremmentorite programmi teine koolituspäev

Laupäeval, 28. novembril toimus teine oneline-koolitus nooremmentoritele, kes on tänavuse programmiga liitunud. Koolituse viis läbi Age Rosenberg, korraldas JA Eesti.

Koolituse eesmärk oli  kaardistada senine kogemus ning seda analüüsida ja mõtestada ja seada sihid järgmiseks perioodiks.

Nooremmentorid said ülesandeks enne koolitust Canvase keskkonnas täita ettevalmistuslehed 26. novembriks.

Koolis on mentorid juhendanud tänavusi õpilasfirmasid, jaganud nõu ja soovitusi, olnud abiks juhendajatele. Samuti olid nad abilised kooli müügipäeva/laada korraldamisel.

Koolituspäeval osalesid meie kooli mentorid, kes sügisel programmiga liitusid:

Jan Jeeberg 12.H, Rasmus Kuslap 11.H, Maria-Elisabeth Kurisman 11.M, Fiona Eliis Protas 11.M, Linda Naudi 11.M, Margaret Marleen Loznitsa 11.M, Evalota Masing 11.M ja Lija Jegisman 11.M

Koolituse sisulise poolega olid kõik mentorid väga rahul, hinnangud enesearengu kohta tegi iga õpilane individuaalselt.

Mõned nooremmentorite mõtted koolituse kohta:

Maria-Elisabeth

Õppisin seda, kuidas aidata teisi õpilasfirmasid, kuidas nendega suhelda, probleemidele lahendusi leida. Lisaks sellele sain teada, kuidas paremini harjumusi, lubadusi, eesmärke hoida ja luua.

Linda

Koolitus oli hästi korraldatud, saime teha eraldi gruppides tööd ja suhelda uute inimestega. Õppisin, et tehes korraga väiksemaid samme ning sõnastades eesmärke positiivsemalt on kergem enda jaoks uusi harjumusi kujundada.

Fiona Eliis

Rääkisime lähemalt, mida saaks mentoriks olemise juures veel arendada ning mis raskused meil tekkinud on. Tegime enda kohta mõttekaarti, mille käigus mõtlesime n-ö kastist välja.

Jan

Praegu on parim aeg selle aasta kokkuvõtmiseks ning järgmise aasta eesmärkide paika panemiseks. Ehk täna, kohe praegu, on aeg uute eesmärkide saavutamiseks tingimusi looma hakata, see garanteerib teiste ees suhteliselt suure edumaa.

“Where the focus goes, the energy flows“. Ehk kui panna tähelepanu negatiivsele emotsioonile, siis käivadki peas ainult negatiivsed mõtted. Fookust saab iga hetk vastavalt olukorrale talitseda, aga seda oskust tuleb harjutada. Üks emotsioon kestab keskmiselt 90 sekundit ning see, kuidas me selle emotsiooniga toime tuleme on igaühe enda isiklik asi.

Oluline on tähistada, mitte ainult suuri vaid ka pisikesi võite ning mitte ainult enda vaid ka teiste omi. See aktiveerib meie aju ning ärgitab meid samamoodi käituma ja seeläbi väikeste sammudega edu poole liikuma.

Tehke endale tihemini pai!

Rasmus

Võtsime supervisiooni esimesel poolel kokku oma senise mentorluse kogemuse, mis pakub raskust, mis edasi viib ja kuidas jätkata. Teises pooles jagas Age Rosenberg meiega mõnda Eric Edmeadesi mõtet ja harjutust, millega hästi ja efektiivselt uuele aastale vastu minna.

Järgmine nooremmentroite koolituspäev on veebruaris – seniks jaksu ja head mentordamist meie tänaste õpilasfirmadega.

Imbi Raudkivi, majandussuuna juht

 

Õpilasfirmad õppisid müügikoolitusel ja digiturundust

JA Eesti poolt novembris korraldatud õpilasfirmade (ÕF) koolitustel osalesid ka meie kooli õpilasfirmad.

26. novembril toimus veebiturunduse oneline-koolitus. Seda viis läbi JA Eesti vilistlane ja ettevõtte Pagger asutaja Rudolf Gustav Hanni. Koolitus algas peale koolitunde ja kestis kella 18.30ni. Õpilasi juhendati veebipoe loomise ja digiturunduse valdkondades:

  • Kuidas ühe päevaga oma e-pood püsti panna?
  • WordPress & Woocommerce platvormile poe loomine
  • Eesti tarne ja makselahendustest lühidalt
  • Veebilehe tulemuste mõõtmine – Google Analytics
  • Kust leida abi ja inspiratsiooni?
  • Kuidas digitaalselt turundada?
  • Facebook & Instagram – tootele huvi loomine
  • Facebook advertisement – tasulised kampaaniad
  • Instagrammers & cooparations
  • Google SEO & tasulised reklaamid

27. novembril koolitati õpilasi müügitöö valdkonnas. Koolituse viis läbi JA Eesti koostöös Southwestern Advantage Eestiga.

26. novembri koolitusest võtsid osa meie õpilasfirmad:

ÕF Köer (Elis Keskküla ja Greta-Piia Peberg 10.H)

Juhendaja Rea Raus

ÕF Sleeksheet (Mia Mai Männiste 11.H, Marie Grete Mägi 11.LR, Evalota Masing 11.M)

ÕF HOiE (Mia Mai Muru 10.LR, Martina Muld, Briti Elise Jõpiselg ja Henrieth Kampmann 10.H)

ÕF Noobel (Aron Pähkel 10.M)

ÕF KLADE (Romel Hendrik Rautam ja Rasmus Laherand 10.LR, Aksel Tammann 10.M)

ÕF PlinK (Rebeka Villakov, Hanna-Liisa Viitmaa ja Luise Türnpu 10.H ja Johanna Loorens 10.M)

Juhendaja Imbi Raudkivi

Müügitööd käisid õppimas meie firmad:

ÕF Sleeksheet (Mia Mai Männiste 11.H, Marie Grete Mägi 11.LR, Evalota Masing ja Lija Jegisman 11.M)

ÕF HOiE (Mia Mai Muru 10.LR, Martina Muld, Briti Elise Jõpiselg ja Henrieth Kampmann 10.H)

ÕF Noobel (Aron Pähkel 10.M, Carl Marten Aru, Kaur Robin Otsus ja Karmo Koplik 10.MS)

ÕF KLADE (Romel Hendrik Rautam ja Rasmus Laherand 10.LR, Aksel Tammann 10.M)

ÕF PlinK (Rebeka Villakov, Hanna-Liisa Viitmaa ja Luise Türnpu 10.H ja Johanna Loorens 10.M)

Juhendaja Imbi Raudkivi

Õpilased andsid tagasisidet koolituste kohta:

Mia Mai Männiste

Neljapäevase koolituse kohta ütlen, et teadmised olid pigem väga lihtsasti ise leitavad, aga samas oli jällegi hea, et keegi näitas päriselt kuidas lehte luua. Reedene koolitus oli veidi rohkem informatiivsem, ning saime teiste sarnaste õpilasfirmadega arutada ja rääkida protsessist.

Samuti oli reedese koolituse puhul hea see, et olid erinevad esinejad kes andsid ülevaate erinevatel teemadel.

Martina

Koolituselt sai teada, kuidas kliendi poole laatadel pöörduda. Rõhutati ka palju, et peab olema  rõõmsameelne ja positiivne kliendiga suheldes. Kuidas on kliendiga hea vestlust alustada, mida täpsemalt kliendi käest küsida, kuidas rääkida oma tootest? Seal anti nt ülesanne, et kui me peaksime kliendiga rääkima minema, siis kuidas me reaalselt vestlust alustaksime. Meie grupis oli väga tore ja abivalmis juhendaja.

Aksel

26.11 koolitus.

Koolitus oli sisukas. Infot tuli palju ja kõiki detaile ei suutnud  kohe haarata aga üldine mõte oli arusaadav.

27.11 koolitus.

Praktika osa oli väga huvitav, Iskander Ahmet, kes oli meie tiimi mentor, oli väga abivalmis ja omal alal tõeline ekspert. Praktika osa lõpuks oli meil koostatud müügikõne ja saime palju uusi teadmisi klientidega suhtlemise kohta.

Rebeka

Lihtsalt ja loogiliselt õpetati tegema veebipoodi. Tänu Zoom’i ekraanijagamisele sai ka lihtsasti etappidel silma peal hoida, et midagi arusaamatuks ei jääks. Lisaks veebipoe ülesehitamisele pöörati tähelepanu ka sellele, kuidas kliendile meeldejäävaks saada. Nt ilus pakend, tänukiri jne. (26.11)

27.11 müügikoolitus

Oma ala spetsialistid rääkisid oma kogemustest ning andsid häid nippe, näiteks kuidas end nii väliselt ja ka sisemiselt enesekindlamaks muuta. Väga meeldis meile koolituse praktiline pool, kus firmad jaotati erinevatesse töötubadesse. Seal arutasime mentori ja ka oma konkurentidega tööprotsessi ja muu olulise üle. Koolitus tasus väga ära!

Imbi Raudkivi, majandussuuna juht

 

11.M klassi õpilased suunapäeval

24. novembril käis 11.M klass majandussuuna õppepäeval Rapla- ja Harjumaal.

Esimene ettevõte, mille ettevõtluskeskkonnaga tutvumas käisime oli Kadarbiku Köögivili OÜ, kus meid võttis vastu ettevõtte ostujuht Lisli Pak.

Saue vallas asuv talu on rajatud perefirmana 2004. aastal ja põhineb 100% Eesti kapitalil. Õpilastele viidi läbi ekskursioon tootmishoonetes – külastasime köögivilja eeltöötlus- ja pakendustsehhi, nägime kuidas valmib mahl ja kuidas toimub pakendamine, õppisime tundma kauba ladustamise ja väljastamise protsessi lülisid. Õppekäigu lõpetuseks saime degusteerida mahlasid. Kingitustena sai iga õpilane kaasa värskelt pakendatud beebiporgandid. Ettevõte kasvatab oma tooraine ise oma põldudel (oma põllumaad on ettevõttel 250 ha, kus kasvatatakse porgandit, kapsast, peeti, suvekultuure). Aastas toodetakse 10 000 tonni köögi- ja aedvilja, sellest läheb müügiks 4000 tonni, 6000 tonni töödeldakse Ääsmäe tootmiskompleksis mahladeks ja köögiviljasegudeks, lisaks hapendatakse ka kapsast. Tootmisjäägid lähevad kohalikele põllumeestele, toimib ringmajandus.

Bussi jõudes avalasid õpilased oma mõtted: „Tootmisprotsessi oli huvitav jälgida, nüüd tean kui mahla joon, kui palju tööd tuleb selleks teha ja kui palju see aega võtab. Mõistame paremini nüüd, et põllumajandusega tegelemine on seotud raske tööga ja riskidega.“

Peale lõunapausi sõitsime Raplamaale Valtu valda, kus esmalt kohtusime Minna Marmelaad OÜ juhi Siret Elmiga. Ettevõtte on mikroettevõte, kus toodetakse 21 erineva maitsega mahemarmelaadi. Siret viis tootmishoones läbi ekskursiooni, kus jagas selgitusi tootmisprotsessi kohta ja rääkis lühidalt ettevõtte loomise loo. Inspiratsiooni sai ta oma vanaemalt Minnalt. Marmelaadid valmivad käsitööna, marjad, puu- ja köögiviljad ostetakse mahekasvatajatelt ning metsamarjad on korjatud Eestimaa mahealadelt. Puhastatud andidest valmistatakse püree, mis annab marmelaadikommidele naturaalse värvi. Iga õpilane sai külaskäigu lõppedes valida omale kingituseks oma maise järgi paki marmelaadi.

Kolmas ettevõte asus samuti Valtu vallas – Puraviku Tuuleveski OÜ. Veskis töötavad juba üle kümne aasta sepad Lauri Laiapea ja Harri Riim, kes õpilastele külaskäigu ajal jagasid oma ettevõtjaks saamise loo, andsid ülevaate sepikojas pakutavatest teenustest ja töö spetsiifikast. Ettevõte töötab 6-korruselises kahe hoonetiivaga paeehitises, nn hollandi tüüpi tuulikus, mis on kajastamist leidnud juba 18.-19. sajandil. Ettevõttes saab tellida sepistamise töötuba, rentida ruume, vermida münte jms. Uudistasime ka seppade valmistatud tooteid.

Peale õppepäeva tegime tunnis kolme ettevõtte tegevusanalüüsi, võrdlesime neid erinevate majandusnäitajate alusel (seotus sise- ja välisturuga; tooraine, tootmisjäägid ja- protsessi lülid ning pikkus; tööjõukulud, laienemisvõimalused; turunõudlus- ja pakkumine; keskkonnasõbralikkus jms).

Väljasõidu ja õppepäeva kasutegurid õpilaste arvates:

  • Suurepärane võimalus näha erineva missiooniga ettevõtete tootmisprotsessi.
  • Hinnata turuvõimalusi.
  • Analüüsida läbi konkreetse teadmise erinevaid ettevõtluskeskkondade plusse ja miinuseid.
  • Mitmekesine õppepäev.
  • Päriselulised näited.

Kokkuvõttes arvasid nii õpilased kui õpetaja õppereisi kordaläinuks, kuna nägime kolme väga erinevat ettevõtet ja kohtusime nende juhtidega, kes kõik olid väga vastutulelikud, sõbralikud ja vastasid meelsasti tekkinud küsimustele.

Puraviku Tuuleveski OÜ, Minna Marmelaad OÜ, Kadarbiku Köögivili OÜ – TÄNAME!

Imbi Raudkivi, geograafia ja majandusainete õpetaja, majandussuuna juht

 

Ettevõtjaks kujunemise sammud – vilistlane Maria Palk

17. novembril oli meie õpilastel külas kooli majandussuuna vilistlane Maria Palk.

Maria õpib Eesti Ettevõtluskõrgkoolis Mainor, on ettevõtja ja turundusjuht, JA Alumni Estonia juhatuse esimees. Maria alustas ettevõtlusega 10. klassis, kui osales õpilasfirmade ideelaboris Häkaton ning edasi liitus õpilasfirmade programmiga.

Maria Palk oli külalisena 10.MS, 10.M, 10.LR, 11.M ja 11.LRS klasside tundides.

Maria rääkis õpilastele oma loo – kuidas on tema ettevõtjaks saamine olnud seotud õpingutega gümnaasiumis; milliseid valikuid on ta teinud haridus- ja tööelus; kuidas ettevõtlusega alustada; millist rolli mängib eesmärkide saavutamisel isiklik tahe; miks võib ebaedu olla edasiviiv jõud jpm.

Veel tutvustas Maria lühidalt õpilastele Changemakers Academy sotsiaalse ettevõtluse programmi, kuhu saab kandideerida 14. detsembrini. Esmaseid huvilisi selle programmiga liitumiseks oli umbes 30-40 õpilast. Programmi kohta lähemalt saab lugeda siit.

Kohtumiste lõpus toimus „küsimuste-vastuste voor“, mille käigus tekkisid ka arutelud.

Õpilaste tagasiside – saadi inspiratsiooni; soovitused andsid mõtteid; omavanune ja positiivne lektor „tõi kapist välja“; väga huvitav ja hariv kohtumine.

Täname, Maria, et meie õpilaste juurde tulid! 🙂

Imbi Raudkivi, majandussuuna juht

 

Vilistlane Joosep Valm käis majandustunde andmas

Joosep Valm lõpetas Läänemaa Ühisgümnaasiumi eelmisel õppeaastal, ta õppis majandussuunas.

Joosep andis majandusõpilastele kolm tundi – 3. novembril 10.M ja 11.M klasside õpilastele ja 4. novembril 10.MS klassi õpilastele.

Joosep käsitles oma tundides üldisi majandustrende, majanduse toimimist – finantsturud ja aktsiaturud; väärtpaberid (võlakiri, aktsia, futuur, hinnavaheleping …); aktsiatega kauplemine, börsid, börsihinnad, raha liikumine börsil; fundamentaalne ja tehniline analüüs; erinevate graafikute „lugemine“ (joon-, candlesticks, bar chart); investeerimine, investeerimisfondid; finantsturgu mõjutavad uudised ja müüdid; panganduse ja aktsiaturu seosed; intressimäärade mõju riikide majandusele.

Joosep andis soovitusi, kuidas alustada – milliseid raamatuid võiks lugeda (enne teooriaga tutvumine ja alles siis investeerimine); näitas õpilastele veebis, kuidas ära tunda turul kasvu/kahanemise prognoos jpm.

Joosep kasutas selgitamiseks näiteid, skeeme, tegi need tahvlile – nii sai keeruline lihtsaks! 🙂

Õpilaste kokkuvõtted:

Sandra 11.M

Rühmatööna, kus pidime klassile lähemalt rääkima investeerimisest, kutsusime tundi läbi viima Läänemaa Ühisgümnaasiumi vilistlase Joosep Valmi.

 Sain tema antud tunnist teada palju uut nii aktsia- kui ka valuutaturu kohta. Joosep tutvustas meile viise, kuidas on võimalik „ jääda plussi“ ja ei ole selleks vaja istuda arvuti taga terve päev. Samuti tutvustas ta meie jaoks uusi termineid, mida kasutatakse aktsia- ja valuutaturul. Jagas enda kogemust valuutaturust, kuidas see toimib ja mis teda sinna „tõmbas“.

Arvan, et Joosepi kutsumine meie tundi oli hea idee, kuna ilmselgelt oli ta teemast rohkem teadlik ja sellega seotud, kui meie hetkel. Tund tekitas ka minus huvi antud turgude vastu ja tekkis mõte ka ise sellega tegelema hakata.

Marko 11.M

Meie tunnis käis rääkimas meie kooli vilistlane ja Eesti ettevõtluskooli õpilane Joosep Valm. Ta rääkis meile investeerimisest, aktsiaturust ja kõigest sellega seonduvast.

Sain selles tunnis teada palju uusi termineid (nt punkt ja pip, pulliturg ja karuturg), sain teada, et valuutaturul on palju raskem kasumit teenida, aga tootlikus on ka suurem, kuna seal liigub rohkem raha.

Mulle meeldis, et Joosep seletas asjad ilusti lahti, rääkis omast kogemusest ja andis häid nippe. Näiteks see, et peale kaotust/halba päeva ei tohi alla anda ega endas kahelda ja ka seda et igaüks peab leidma endale sobiva strateegia.

Väga lõbus ja informatiivne tund oli, omandasin palju uusi teadmisi ja lisaks sain aru et investeerimine/kauplemine ei olegi nii raketiteadus kui see alguses tundusJ.

Grethel-Rosiine 10.M

1.Mis oli eesmärgiks?

Eesmärgiks oli meile tutvustada ja rääkida erinevatest turgudest (nt. aktsiaturg), seletada kuidas need töötavad, kuidas nendest ise osa võtta, rääkida kauplemise ja investeerimise vahest. Üldiselt öeldes rääkisime me rohkem turgudest ja sealsest kauplemisest või investeerimisest.

2. Kasutegurid

Positiivseteks teguriteks peaksin ma kõiki fakte, mida ma sain teada või, mis mind pani mõtlema väheke teisest nurgast. Nt sain ma teada, et majandust annab võrrelda autoga, kuidas aru saada, mõista ja vahet teha majandustsüklitel. Arusaadavamaks sai minu jaoks aksia- kui ka valuutaturg, mis ja kuidas need üldse on ja töötavad.

3. Mis oli raske?

Arvatavasti oli raske just nende mõistetega, mida ei ole me veel käsitlenud, just selline seondamine jutuga ja üleüldiselt sellise tervikpildi saamine

4. Kas ja millistele klassidele seda soovitada?

Ja, ikka tuleks sellist asja soovitada. Eelkõige just majandussuuna õpilastele ja pigem siis kui teemat käsitletakse. See aitaks õpilastel paremini seostada neid omavahel ja võibolla isegi meelde jätta paremini.

Erko 11.M

Valuutaturul käib kauplemine hoopis suuremate summadega, kuid õige ostu/müügi tehingu õnnestumise % on ka väiksem.

Investeerimisega seotud terminite tähendusi ning seletusi (nt karu- ja pulliturg).

Väärtpabereid on mitmeid erinevaid (aktsia, optsioon, futuur, CFD – kaubeldakse valuutaturul jne).

Enim meeldis mulle tunnis Joosepi oma kogemuse jagamine, sest see andis ka mulle motivatsiooni sellega rohkem tegeleda, eriti täisealiseks saades, kui saan oma konto alt päris rahaga kaubelda (mina hakkan ilmselt siiski aktsiaturul kauplema, sest tunnen seda maailma paremini). Joosepi jutus meeldis mulle ka ütlus, et kui halva tehingu teed, ära löö käega.

Tund ise oli üleüldiselt sisukas ja meile, tulevastele ettevõtjatele majandusklassist, kindlasti ka väga kasulik.

Robin 11.M

Me kutsusime oma teema raames  (investeerimine) tundi Joosep Valmi. Ta rääkis meile aktsia jms teemadel. Lasi klassil arvata aktsia tõusu, arvasime ainult ühe õigesti. Tutvustas erinevaid graafikuid, kõige huvitavam tundus küünaldega graafik. Rääkis meile mitmest erinevatest turgudest, kus saab kaubelda, tema lemmikuks on valuutaturg. Andis meile näpunäiteid, näitas kuidas ise ka tegeleb. Minu arust ei ole valuutaturg üldse nii huvitav, kui näiteks aktsiaturg, aga eks kõigil ongi omad eelistused. Tehinguid teeb ta forex tradingus. Mulle üldiselt loeng meeldis väga, sain palju uusi teadmisi, raamatuid jne teada. Kindlasti olen talle väga tänulik, et ta tuli.

Madli 11.M

Joosep kordas meile majanduse üldplaani ning seejärel tutvustas lähemalt investeerimist.

Mina ei ole varasemalt üldse kokku puutunud investeerimisega ning tean minimaalselt viimasest teemast. Tänu Joosepile sain teada, et lisaks aktsiaturule on ka valuutaturg, kus käib kauplemine suurtemate summadega. Sain ülevaate erinevatest graafikutest (nt jaapani küünlad) ning natuke ka aimu, kuidas sealt infot lugeda. Lisaks sain teada, et lisaks aktsiatele, väärtpaberitele, futuuridele ja optsioonidele on võimalik kaubelda/ osta ka võimalikku hinna muutust.

Mul on eelnevalt olnud millegipärast „peas“, et investeerimine on meestele. Joosepi tund aga inspireeris mind niivõrd, et miks mitte ka ise investeerimises kätt proovida.

Anna Maria 10.M

Tema eesmärk oli meile selgeks teha ja lahti rääkida, mis on majandus- majandustsüklifaasid, majanduslangus, kriis, turud (aktsia, valuuta) ning analüüsid. Ma sain palju uut teada, ta seletas lihtsalt ja arusaadavalt. Natuke raske aru saada sõnadest või mõistetest, eriti veel siis, kui teemat hästi ei mõista. Ta toob häid näiteid. Uutele õpilastele soovitaksin seda (eriti kümnendikele), sest see aitab paremini asju mõista ning neid endale selgeks luua.

Joosepi tunnid andsid õpilastele ülevaate makromajanduslikest teemadest – 11. klass käsitleb neid teemasid tänavu, 10.M klassid saavad kuuldut kasutada majanduse aluste tundides ja ka järgmisel õppeaastal.

Imbi Raudkivi, geograafia ja majandusainete õpetaja, majandussuuna juht

 

10.MS õpilased e-külalistunnis „Kuidas töötab ettevõte Bolt?“

E-külalistunnid on hea võimalus saada osa ja näha ettevõttete tegevust ajal, mil on raskendatud ettevõtete külastused seoses koroonaohuga. MTÜ Tagasi Kooli on kodanikualgatus, e-külalistundide algataja, eesmärgiks on tugevdada Eesti koolide ja ülejäänud ühiskonna koostööd.

E-külalistunnid on tavaliselt 45-minutilised, millest umbes 20-25 minutit annab külalisõpetaja, ülejäänud tunni osa saab õpetaja koos õpilastega sisukokkuvõtteid teha ja arutleda. Õpetajale on välja töötatud lisamaterjalid ja metoodika, soovitused tunni läbiviimiseks. Otse-eetris on õpilastel võimalus küsida külalisõpetajalt tema tööga seotud küsimusi.

2. novembril osalesid 10.MS õpilased tunnis „Kuidas töötab Bolt?“. Koduse ülesandena enne tundi said õpilased mõelda, mida nad teavad organisatsiooni kohta. Enne videotunni algust pandi töölehtedele kirja küsimused, mida ettevõtjalt küsida. Kui e-tund läbi sai, teostati tagasiside ja iga õpilane pani kirja uued teadmised/faktid ettevõtte kohta. Ühe osana tunnist said õpilased oma tugevustele mõeldes analüüsida, kuidas need aitaksid töötada e-õppekäigul nähtud ettevõttes.

Bolt on kiire kasvuga transporditeenuseid pakkuv firma, mis tegutseb  aastast 2013 ja pakub taksoteenust 40 riigis, 200 linnas. Ettevõtja Markus Villig andis noortele soovitusi ettevõtjaks „pürgimisel“ ja soovitas lugeda teiste ettevõtete/ettevõtjate elulugusid.

Õpilastele tund meeldis – vaheldus; inspiratsioon noorelt ettevõtjalt; pani mõtlema omaenda ressursside ja sisemiste tugevuste üle; organisatsiooni alustalad/struktuur – kuidas tekib/kuidas luua; kuidas siseneda uutele turgudele, jpm huvitavat. Tunni lõppakord kõlas nii – kõik ON võimalik! 🙂

Imbi Raudkivi, geograafia ja majandusainete õpetaja, majandussuuna juht

 

Õpilasfirmade liikmed käisid Tallinnas õppimas

Reedel, 30. oktoobril kogunesid õpilasfirmade (ÕF) liikmed Tallinnasse, Estonian Business School´i (EBS) – toimus JA Eesti poolt korraldatud koolitus. Samal ajal toimus ka online koolitus (Microsoft Teams keskkonnas) neile, kes Tallinnasse sõita ei saanud. Õpilastel oli võimalik valida nelja töötoa vahel ja seda tegid õpilased vastavalt oma rollile meeskonnas:

TURUNDUS – koolitaja Piret Vahter

JUHTIMINE – koolitaja Anto Liivat

TOOTEARENDUS – koolitaja Rauno Pello

RAAMATUPIDAMINE – koolitaja Epp Vodja

Koolituspäeval EBSis osalesid Läänemaa Ühisgümnaasiumist üheksa õpilasfirmat, kokku 26 õpilast.

ÕF Hoolime – Ralf Luks 10.MA, Henry Lepmets 10.MA

ÕF SaltyHealth – Grethel-Rosiine Simson 10.MA, Elis Tamm 10.MA, Katrina Talving 11.H

ÕF RealTime – Karoliina Lääne 10.MA, Kevin Nurme 10.LR

ÕF Meraki – Märt Õiglas 10.H

Juhendaja õp Rea Raus.

ÕF SleekSheet – Mia Mai Männiste 11.H, Marie Grete Mägi 11.LR, Evalota Masing.11.M, Lija Jegisman 11.M

ÕF Noobel – Kaur Robin Otsus 10.MS, Karmo Koplik 10.MS

ÕF PlinK – Luise Türnpu 10.H, Johanna Loorens 10.MA, Rebeka Villakov 10.H, Hanna-Liisa Viitmaa 10.H

ÕF KLADE – Karolin Aru 10.LR, Romel Hendrik Rautam 10.LR, Rasmus Laherand 10.LR, Aksel Tammann 10.MA

ÕF HOiE – Martina Muld 10.H, Briti Elise Jõpiselg 10.H, Henrieth Kampmann 10.H, Mia Mai Muru 10.LR

Juhendaja õp Imbi Raudkivi

Osalenud õpilased jagasid oma mõtteid.

Martina

Mulle endale väga koolitus meeldis. Sain ka teada, kuidas enda tegevusala paremini teha. Koolitaja rääkis väga huvitavalt ja igav ei hakanud. Näiteks mulle meeldis, et me lugesime ühest situatsioonist, kus oli probleem ja meilt küsis koolitaja, kuidas me seda probleemi lahendaksime? Veel meeldis, et arvutislaide ei olnud väga palju ja räägiti rohkem ja lihtsalt.

Aksel

Juhtimine. Räägiti juhi ülesannetest (väga laiapõhjaliselt). Kuidas viia firma saavutusteni. Töötajate motivatsiooni hoidmisest. Firma sisesest suhtlusest. Praktiline grupitöö: stsenaarium, (näide, kirjeldus), probleemist ettevõttes, juhtivtöötajate omavaheline konflikt, sellest tulenev kahju kogu firmale, selle konflikti lahendamine. Lektor oli väga tark ja huvitav, koolitus sisukas. Loodetavasti olen peale koolitust parem juht ja suhtleja.

Grethel-Rosiine

Mulle väga, väga, väga meeldis see koolitus ja olen sellega rahul, vahepeal juhtusid asjad ka sassi minema. Algul mõtlesin, et kas ma üldse koolis käinud olen või, et mis asja. Aga ei, kõik jooksis paika ja siis muutusid asjad loogiliseks ka. Saime teada palju raamatupidamisest, kuidas tabeleid täita ja, mida peaks kirjutama ja, et mis peavad tasakaalus olema jne. Meil oli hea see, et meil oli näiteks toodud töölehed, kus me pidasime järge ja täitsime seda. Üldiselt sai tegelikult palju teada, mida ei oleks osanud oodata. Aga mulle meeldis. Olen väga rahul oma otsusega, et just raamatupidamise ja finantsi võtsin ja, et enda firmas finantsjuht olen! J

Henrieth

Oli huvitav, aga ootasin enda töötoalt natuke teistsuguseid teemasid. Mulle meeldis, et koolitaja tõi ka oma esitlusse sisse videoklippe ja õpetusi, mille järgi saime me teada, et kõik inimesed oskavad joonistadaJ. Koolitaja slaidid olid ka lihtsalt mõistetavad ja mulle meeldis, et kasutatud oli palju pilte, skeeme ja tsitaate.

Mia Mai Muru

Mulle meeldis ja sain ilusa ülevaate, kuidas firma rahaasjadega ümber käia ning kuhu mingid asjad exceli tabelis käivad.

Briti Elise

Mulle väga meeldis. Sain teada kuidas oma alal paremini sotsiaalmeedias tegutseda (näiteks kokku leppida mis päevadel midagi sotsiaalmeediasse postitada; et ei oleks nii, et postitad millal tuju tuleb). Jäin tänasega rahule.

Kaur Robin

Õppisin palju raamatupidamise kohta. Tegime harjutusi. Sain ka rohkem laatadest teada. Öeldi ka et peaks kindlasti kodulehe tegema ja valmistuma seal müüma.

Ralf

Jäin väga rahule ja pean seda väga vajalikuks. Sain uusi teadmisi ja kogemuse, kuidas täita raamatupidamisega seotud erinevaid pabereid. Ma arvan, et ilma koolituseta oleks läinud hiljem palju raskemaks.  

Rebeka

Mulle koolitus väga meeldis. Lektor oli väga asjalik. Sain uusi teadmisi nii enda kui tegevjuhi paremaks olemiseks ning firma paremini toimimiseks. Lisaks tegime harjutusi, kuidas juhina lahendada firmasiseseid probleeme.

Luise

Finants- ja raamatupidamise töötoas sain täna korraliku ülevaate, kuidas excelisse kõik kulud ja tulud kirja panna. Sain teada kuidas aru saada, et miski on valesti märgitud või millal on firmat ähvardamas pankrot. Koolitus oli väga vajalik ja mulle meeldis.

Hanna-Liisa

Turunduse töötoa kohta – kõik oli väga tark ja kindlasti muidu ettevõtte toimimiseks vajalik info ning esitus oli hästi ja loogiliselt üles ehitatud, kuid väga suur osa infost oli praegu õpilasfirmat tehes üleliigne. Väga palju oli teemasid, mis puudutavad pigem suuri firmasid, sest õpilasfirmana pole lihtsalt selliseid võimalusi, nt suurtes kaubanduskeskustes omale reklaami ostmine ja selle kujundamine jne.

Rasmus

Turundus – räägiti üpris detailset juttu turundusest: turunduseesmärkidest, turundusplaanist ja brändidest. Räägiti veel, kus saaks luua reklaame ja kodulehekülgi ning et reklaame peaks koostama sihtrühma järgi.

Õpilased saavad õpitut firmade töös ja tegemistes ellu rakendada. Meeskondade liikmed annavad nüüd edasi töötubades õpitu ja kuuldu – firmad saavad „kokku panna tervikpildi“ ja töös seda arvestada.

Jätkub tootmisprotsess ja tootearendus, seatakse sihte müügitööks. Jõudu neile selleks! 🙂

Imbi Raudkivi, õpilasfirmade juhendaja

 

Youth Empowered (YE) õpilasfirmade ideelabor – UUS REAALSUS

8. oktoobril toimus alustavatele õpilasfirmadele YE ideelabor „Uus Reaalsus“. Üritus sai teoks JA Eesti ja Coca-Cola Eesti koostöös. Noortega tegelesid kogenud mentorid Grete Paia, Rudolf-Gustav Hanni ja Ander Hindremäe. YE projekt toimub juba 28 riigis. Eestis toimus ideelabor neljandat korda.

Mini-häkaton toimus tänavu virtuaalselt ja sellest võttis osa üle saja gümnaasiumiõpilase. Häkatoni deviis „Uus reaalsus“ viitab uutele väljakutsetele kaasaegses maailmas, sealhulgas muutustele ettevõtluses ja majanduses.

Õpilased said konkreetsed praktilised ülesanded: ärimudeli/äriidee väljatöötamine, toote/teenuse nõudluse hindamine, sihtgruppide ülevaatamine, esitluse/müügikõne koostamine žüriile. Need õpilased, kes osalesid koos tiimiga, said oma ideed edasi arendada. Mentorid liitusid tiimide töötubadega ja nii said õpilased rääkida firma ideest, samuti saadi vastused tekkinud küsimustele.

Ideelabori töös osalesid meie koolist kuue õpilasfirma liikmed:

Aksel Tammann 10.M, Karolin Aru 10.LR, Romel Hendrik Rautam 10.LR, Rasmus Laherand 10.LR, Rebeka Villakov 10.H, Luise Türnpu 10.H, Mia Mai Männiste 11.H, Carl Marten Aru 10.MS, Kaur Robin Otsus 10.MS, Karmo Koplik 10.MS, Mia Mai Muru 10.LR, Briti Elise Jõpiselg 10.H, Martina Muld 10.H, Ralf Luks 10.M.

Ideelabori peamisteks väärtusteks pidasid osalenud õpilased seda, et nende mõtted ja ideed said juurde konkreetsust; et mõttetööd ning turusituatsiooni saadi arutada koos tiimikaaslastega ning koheselt saadi ka tagasiside mentoritelt – see on oluline õppimisel ja muudatuste tegemisel.

Imbi Raudkivi, geograafiaõpetaja, õpilasfirmade juhendaja

 

Nooremmentorite koolitusprogramm

Nooremmentorite koolitusprogramm 2020/2021 on neljast õppemoodulist koosnev koolitussari õpilasfirmade (ÕF) programmi vilistlastele. Programmi fookuses on kaks teemat – mentoriks olemine ja inimeseks olemine. Koolitusprogrammi viib läbi JA Eesti koostöös Estonian Business School’iga (EBS), koolitaja on Age Rosenberg.

Eesmärgid on valmistada ÕF programmi vilistlasi ette olemaks mentoriks uutele alustavatele õpilasfirmadele ning  kujundada teadlikult enesearengut, planeerida karjäärivõimalusi.

Meie kooli õpilastest, kes on läbinud ÕF programmi, registreerus koolitusele kaheksa õpilast neljast firmast:

Jan Jeeberg 12.H (juhendaja oli Angela Leppik); Rasmus Kuslap 11.H, Evalota Masing ja Lija Jegisman 11.M (juhendaja oli Rea Raus); Linda Naudi, Maria-Elisabeth Kurisman, Margaret Marleen Loznitsa ja Fiona Eliis Protas 11.M (juhendaja oli Imbi Raudkivi). Nendest Linda, Maria-Elisabeth, Evalota ja Lija liituvad programmiga novembris (esimese koolituse materjalidega tegelevad iseseisvalt), kuna viibisid esimese koolituse ajal riigikaitse laagris. 🙂

Esimene koolitus toimus Tallinnas, EBSis, 9.-10. oktoobril. Koolituspäeval kasutati erinevaid aruteluvorme, töölehti, kirjutamist ning praktilisi harjutusi. Kahepäevase koolituse sisu ja teemad:

Senise kaardistamine:

  • Õpilasfirma kogemus – mida see sulle andis?
  • Inimene kui tervik – kuidas sul praegu läheb?
  • Iseenda profiili määramine – kuidas sa täna toimid?

Sihiseade:

  • Tulevikuvaadete kaardistamine – mida sa tulevikult ootad?
  • Väärtuste kaardistamine – mis on sulle oluline?
  • Eesmärgistamine – kuhu tahad jõuda?
  • Aja juhtimine – kuidas aeg enda kasuks tööle panna?

Mentorlus kui tööriist:

  • Mis on mentorlus ja mis on coaching ning kuidas neid kasutada?
  • Kuulamine ja mentordamine.

Tiimitöö ja tiimirollid:

  • Milline mängija sina oled?
  • Kuidas tiimitööd mõtestada ja õpilasfirmat toetada?

Koduseks ülesandeks jäi jälgida ja mõtestada kogu protsessi etteantud struktuuri alusel jooksvalt.

Järgnevad koolitused toimuvad novembris, veebruaris ja aprillis.

Rasmuse mõtted esimesest koolitusest:

Päeva viis läbi Age Rosenberg, kellega käsitlesime erinevaid vajalikke omadusi, mida ühel eneseteadlikul mentoril vaja läheb. Esimesel päeval vaatasime veidi tagasi oma õpilasfirmade kogemusele ja mida me sellest kõigest omandasime ja õppisime. Tegime gruppides kokkuvõtteid ja esitlesime neid teistele. Saime ka palju harjutusi ja “tööriistu”, millega oma tulevast mentordatavat firmat aidata. Vaatasime sügavale enda sisse, et saada teada oma väärtused, eesmärgid ja uskumused. Neid samu ülesandeid on ka hea õpilasfirmal endal lasta läbi teha, et iga liige teaks, miks ta õpilasfirmas on, mitte pelgalt “saan praktilise töö tehtud” tasandil. Teisel päeval rääkisime mentorluse üldisest olemusest, mida teha ja mida mitte. Käsitlesime süvitsi mentorina kuulamist ja selleks vajaminevaid oskusi. Saime veel kasulikke harjutusi, näiteks toote efektiivseks müümiseks ja tiimitöö toetamiseks. Koolituspäeva lõpule jõudes, tegime kokkuvõtte ja arutasime ringis, mis keegi siit endale ja oma mentordatavale firmale kaasa võtab.

Mina olin väga positiivselt üllatunud koolituse kvaliteedis ja infoväärtuslikkuses, mida sealt saime. Jäin päevadega igati rahule ning ootan juba elevusega, mil saan õpilasfirmadele kasuks olla.

Jan mõtles aga nii:

Koolitus õpetas eelkõige enda sisse vaatama, leidma oma tugevad ja parandamist vajavad omadused – et hiljem läbi enda „parandamise“ teisi õpilasfirmasid õpetada ja mentordada.

Olulised ja vajalikud märksõnad koolituselt: kogemused, eneseanalüüs, eesmärgid, mentorlus kui töörist, tiimitöö.

Margaret Marleeni mõtted:

Eesmärkide formuleerimine, läbi väärtuste sihtide seadmine, enese väärtuste kaardistamine – vajalikud oskused nii firma töös kui päriselus.

Fiona Eliis arvab nii:

Esimesel päeval me pigem vaatasime enda sisse ja mõtlesime läbi enda väärtused ja eesmärgid. Teisel päeval tegelesime mentorlusega ning seal vaatasime ühte tegelikult väga kasulikku videot, mis seletas lahti, et tähtis ei ole mitte see, mis me teeme, vaid miks me seda teeme. Mulle meeldis see, et saime hästi palju suhelda teistega ning koolitaja lõi väga meeldiva ja rahuliku õhkkonna.

Edukat aastat meie nooremmentoritele! 🙂

Imbi Raudkivi, Rea Raus, õpilasfirmade juhendajad

 

Ettevõtlusnädala inspiratsioonipäev noortele

Tänavune ettevõtlusnädal toimus 5.-9. oktoobril ja seda  korraldas SA Läänemaa ja Haapsalu Kutsehariduskeskus (HKHK). Paljude ürituste hulgas oli 6. oktoobril noortele suunatud inspiratsioonipäev. Maakonna noored kogunesid inspiratsioonikoolitusele HKHKsse, kus õpilasi suunasid ja koolitasid noored ettevõtjad Veljo Poom ja Sander Kahu TOKTOK OÜst.

Peale sissejuhatust alustati inspiratsiooninikoolitusega, mis kestis kaks tundi ja kus jagati noortele nõuandeid, kuidas leida ideede teostamiseks vajalikku infot ja kuidas „püsida“ motiveerituna ja üksteist toetada.

Peale lõunapausi toimus tunniajaline koolitus ettevõtlikkuse ja ettevõtluse teemadel. Seejärel alustasid õpilased praktilise töötoaga – äriplaani koostamine ja liftikõned. Noori abistasid mentorid ja juhendajad. Päeva lõppedes said koos töötanud rühmad esitleda kaaslastele oma liftikõned.

Meie koolist osalesid inspiratsioonipäeval 14 õpilast, kes on alustanud JA Eesti õpilasfirmade programmiga:

Mia Mai Männiste 11.H, Marie Grete Mägi 11.LR, Luise Türnpu 10.H,  Rebeka Villakov 10.H, Johanna Loorens 10.M, Hanna-Liisa Viitmaa 10.H, Martina Muld 10.H, Mia Mai Muru 10.LR, Henrieth Kampmann 10.H, Anastasija Chertova 10.H, Viktoria Poźidajeva 10.H, Märt Õiglas 10.H, Anni Metssalu 10.H, Briti Elise Jõpiselg 10.H.

Õpilaste arvates oli koolituspäev vajalik (uued teadmised ja ettevõtlusega seotud tarkused). Enim meeldisid neile praktilised tegevused, liftikõnede osa oli hariv ja teoreetilise info taustal ka lõbusam. Õpitud tarkusi saab nüüd rakendada õpilasfirmade töös.

Imbi Raudkivi, Rea Raus, õpilasfirmade juhendajad 

 

Õpilasfirmad on alustanud

Õppeaasta on alanud ja meie õpilased on liitunud JA Eesti õpilasfirmade programmiga. JA Eesti õpilasfirma on gümnasistidele suunatud ettevõtlusprogramm, mis on üles ehitatud väikefirma tegutsemise põhimõtetele. Õpilasfirma (ÕF) programm on õppeprotsessi osa. ÕF registreeritakse JA Eesti juures, tegutseb ühe kooliaasta vältel ja lõpetab tegevuse õppeaasta lõpul.

Lähemalt saab ÕF programmi kohta lugeda JA Eesti kodulehelt.

Esimene ühine kokkusaamine huvilistega toimus 7. septembril. Aulasse kogunesid 10. klasside ja 11. klasside õpilased. Juhendajad Rea Raus ja Imbi Raudkivi tutvustasid ÕF programmi, andsid ülevaate programmi võimalustest, selgitasid kaasnevaid tegevusi ja etappe. Aulasse olid tulnud ka meie varasemate aastate ÕF liikmed, kes omalt poolt jagasid lühidalt oma kogemusi. Õpilased said esitada küsimusi, millele saadi vastused.

Teine ühine kokkusaamine toimus 14. septembril. Selleks ajaks olid programmis osaleda soovijad alustanud meeskondade moodustamisega, mõeldud oli välja algsed ideed.

Tunni viisid läbi eelmise aasta  ÕF Fika liikmed (Evalota Masing ja Lija Jegisman 11.M klassist, Marie Grete Mägi 11.LR klassist, nende juhendaja oli Rea Raus).

Nad tutvustasid õpilasfirmasid ning sellega seonduvat, samuti rääkisid enda kogemusest ja tegevusest, andsid ülevaate ideede genereerimise protsessist. Tehti läbi kaks praktilist ülesannet: esimeses sai iga grupp toote ning pidi seda teistele esitlema müügikõnena. Teises ülesandes said grupid ette märksõnad, millest nad said valida endale sobiva ja pidid sellele toetuva õpilasfirma idee välja mõtlema. Igale õpilasele jagati ka äriplaani näidispõhi, et oma firmaga ideed edasi arendada.

Edasi on alustavad firmad tegutsenud oma ideedega, registreerimiseks vajaliku dokumentatsiooniga, leidnud juhendajad, teinud prototüüpe.

Tänavu osaleb ÕF programmis kokku 13 õpilasfirmat, mille töös osaleb umbes 40 õpilast peamiselt 10. klassidest. Õpilaste juhendajad on Rea Raus ja Imbi Raudkivi.

Tegusat ja ettevõtlikku aastat kõigile firmadele! 🙂

Imbi Raudkivi, Rea Raus, õpilasfirmade juhendajad 

 

 

2019/2020 õa

Õpilasfirma „Millestki-Midagi” Eesti parima õpilasfirma võistluse finaalis

LÜGi õpilasfirma „Millestki-Midagi” jõudis Eesti parima õpilasfirma võistluse finaali. Õpilasfirma toodab ülejääkidest sisustuselemente: teadetetahvleid, küünlajalgu, tumbasid jms.

Õpilasfirmas tegutsevad Andro Kalamees, Marko SuitsbergBirgitta Vare ja Erko Puskar. Noorte juhendaja on õpetaja Imbi Raudkivi.

PÕFi finaali pääses 24 firmat. Võitja kuulutatakse välja 29. aprillil.

 

Majandussuuna vilistlase kohtumine 10. klasside õpilastega

Reedel, 6. märtsil oli 10.M ja 10.LRS klasside õpilastel tundides külas LÜGi majandussuuna vilistlane Viktoria Joonasing.

Viktoria kõneles õpilastele oma õpingutest TalTech ärinduse erialal ja andis soovitusi, miks ning kuidas õppida, sh rõhutas ta gümnaasiumis õppimise vajalikkust – iga uus teadmine on investeering iseendasse, tulevikuks.

Esmalt palus ta kõigil õpilastel end tutvustada ning öelda oma hobid. Seejärel kõneles Viktoria eesmärgistamisest, selgitas kuidas on eesmärk ja vastutus omavahel seotud. Ta kaasas õpilased, paludes neil vihikusse kirja panna kolm isiklikku materiaalset ja emotsionaalset eesmärki. Ta tõi näiteid, kuidas tema oma eesmärke saavutab ning soovitas panna kirja (nt igal nädalal) oma eesmärgid. Ta tutvustas oma kogemusele tuginedes võimalikke mooduseid selleks, neist ühena tõi välja Google Calendar`i.

Teise teemana oli jutuks planeerimine. Ka siin tõi ta välja planeerimise vajalikkuse – oluline vs ebaoluline, ajaressursi jagamine jms.

Kolmas teema oli harjumuste kujunemine, koos õpilastega tehti harjutus heade ja halbade harjumuste kohta, arutleti, kui kaua võtab aega harjumuste kujunemine ja kuidas olulisi harjumusi mitte ära unustada.

Teemad, mida käsitleti, olid illustreeritud näitlike videoklippidega ning kogu tund tugines tema enda kogemustele. Üheks Viktoria lemmikharjumuseks on lugemine. Toodi näiteid raamatutest, mida ta soovitas õpilastel lugeda (teemadekohased) ja ta lubas huvilistel õpilastel ka endaga ühendust võtta, kui mõni tunniteema ja/või raamat huvi pakub. Tunni lõpus tuli jutuks tudengielu ning kuidas hoida „rahaasjad kontrolli all“ – see oli õpilaste üks küsimustest Viktoriale.

Õpilased küsisid palju, olid huvitatud ning andsid Viktoriale tundide lõpus ka tagasisidet. Noortepärased teemad ja näited, karjääriplaneerimine ja isikuomaduste/-harjumuste kujundamine, igati asjakohased tunnid, lisaks noorelt noortele suhtlemine ja nii lektori kui õpilaste rahulolu, koostöine õhkkond – kõik jäid rahule! J

Aitäh, Viktoria!

Imbi Raudkivi, geograafia ja majandusainete õpetaja, majandussuuna juht

 

Eesti õpilasfirmade laat 2020

8.-9. veebruaril 2020 toimus Tallinnas seni suurim Eesti õpilasfirmade laat. Laupäeval võistlesid õpilasfirmad kahes keskuses – Kristiine ja Rocca Al Mare kaubanduskeskustes, pühapäeval jätkus laat Rocca Al Mare keskuses. Kahel päeval võistlesid kokku umbes 300 õpilasfirmat üle Eesti.

Korraldaja on Junior Achievement Eesti, peatoetajad: SEB, Graanul Invest, Eesti Arengukoostöö, Tallinna Ettevõtlusamet, Southwestern Advantage, Erasmus+, Coca-Cola HBC, Kristiine keskus, Rocca al Mare Kaubanduskeskus.

Läänemaa Ühisgümnaasiumi kõik viis õpilasfirmat olid laadal müügitööd tegemas 8. veebruaril, Rocca Al Mares.

ÕF TASQ liikmed Kaspar Kariste (10.M), Rasmus Kuslap, Marie Keldrima, Amy Palmits (10.H), juhendaja õp Rea Raus.

ÕF Capelli liikmed Margaret Marleen Loznitsa, Linda Naudi, Maria-Elisabeth Kurisman, Fiona Eliis Protas (10.M), juhendaja õp Imbi Raudkivi.

ÕF Blanet liikmed Karina Mazanova, Lydia Rüütel, Geily Sillaste (10.S), juhendaja Angela Leppik (SA Innokas).

ÕF Sangen liikmed Marie Grete Mägi (10.LR), Evalota Masing, Lija Jegisman (10.M), juhendaja õp Rea Raus.

ÕF Millestki-Midagi liikmed Birgitta Vare, Marko Suitsberg, Andro Kalamees, Erko Puskar (10.M), juhendaja õp Imbi Raudkivi.

Kõik meie õpilasfirmad tegid väga head müügitööd, suhtlesid klientidega aktiivselt, olid rõõmsameelsed. Mõned firmad teenisid rohkem, mõned vähem, aga eranditult kõik jäid laadatööga rahule, saadi palju kogemusi, enesekindlust.

Kohale jõudes alustasid firmad ette valmistama ja kujundama müügiboksi – kõigil osalejatel tuli seda tehes arvestada laada reeglitega. Kujundus ja eeltöö tehti ära kodudes, enne laata. Kell 12 algas aktiivne müügitöö, mis kestis kella 17.

Võistluse ajal hindas õpilasfirmade tegevuse eri aspekte väärikas žürii. Välja anti viis preemiat – laada parim toode, teenus, müügistrateegia, kujundus ja stiil, rahvusvaheline õpilasfirma.

Eripreemiaid anti välja ja tunnustati viit õpilasfirmat.

ÕF Millestki-Midagi pälvis neist ühe – Kõige keskkonnasõbralikum õpilasfirma. Auhinna panid välja Fast Track Education, Äripäev (National Geographic), Telia.

Palju õnne! 🙂

Aitäh ÕF TASQ, Capelli, Blanet, Sangen ja Millestki-Midagi kooli esindamise eest Eesti õpilasfirmade laadal 2020!

Imbi Raudkivi ja Rea Raus, õpilaste juhendajad

 

Changemakers Academy 4. hooaja avapauk

Changemakers programm on suunatud noortele, kes soovivad panustada sotsiaalsesse ettevõtlusse, rääkida kaasa maailma muutmisel, teha koostööd eakaaslastega ning ennast arendada.

Programmi tutvustamisele koolis aitas kaasa Chanegmakersi mentor Maria Palk 12.M klassist, kes käis klassides rääkimas ning infot jagamas. Huvilised õpilased andsid oma kontaktid Mariale, kes koordineeris edasist tegevust programmis osalemiseks.

Programmis osalemiseks oli vaja igal õpilasel kandideerida ning kirjutada motivatsioonikiri – seda sai teha 18. detsembrini.  Meie õpilastest osutusid valituks Aliis Vatku ja Erko Puskar (10.M), Liisi Suitsberg, Luise-Maria Tombak, Karita Lindkreim, Madelen Kalvik (11.H).

Tiim Julge Sära

Kahe kuu jooksul asuvad õpilased oma meeskonnaga looma ühele sotsiaalsele ettevõttele turundusplaani ning viivad selle ka ellu, igal tiimil on oma mentor. Programmis osaleb ca 120 koolinoort üle Eesti. Parimad tiimid saavad märtsis minna auhinnareisile Londonisse.

Kahe kuu tegevuste sisse mahuvad: 11.01 – avapauk, 18.01 – turunduswebinar, 01.02 – inspiratsioonipäevak, 29.02 – kõnemaraton, 07.03 – finaalgala, töö tiimides koos mentoriga ning ettevõttega.

Erko Puskari mõtted avapäevast:

Changemakersi Avapauk oli super! Kohe Fotografiskasse sisenedes oli tunda seda energiat ja rõõmsameelsust nii mentorite kui ka kaasosaliste poolt.

Päev algas registreerimisega, pärast mida tulid väikesed loengud Marianne Leiburi (inspiratsioonikõneleja) ning Kelly Kotkase (turundusspetsialist) poolt. Marianne Leibur rääkis, et tuleb pidevalt tegeleda paljude asjadega, sest nii harjud sellega ära ning oledki tegus. Kelly Kotkas seletas slide-show abil turundusmaailma põhitõdesid ning mõistsin, et õige turunduse abiga saab oma toodet väga hästi müüa. Pärast loenguid tuli pisike paus, mille ajal sai ennast pisut liigutada ning veidi näksida. Pärast pausi programm jätkus. Meid jagati tiimidesse, kellega järgnevad 2 kuud koos tegutseme. Jagamine toimus piirkonna alusel, kuhu ise kandideerisid. Valisin Pärnu, sest sinna on väiksem konkurents. Sama valiku olid teinud ka 4 Läänemaa Ühisgümnaasiumi õpilast ning 1 Noarootsi Gümnaasiumi õpilane. Saime tuttavaks ka oma mentori Sigrit Roosilehega, kes on väga rõõmsameelne, nagu ka meie tiim. Mängisime tiimiga koos mänge, mõtlesime välja halvima töö maailmas ning hiljem ka esitlesime seda. Saime esitluse ning mõtte eest II koha. Pärast tiimiga tutvumist esitleti meile ettevõtteid, kellele peame turundusplaani looma. Meie ettevõtteks sai Pesapuu ning 2 kuu jooksul tuleb meil 1. – 3. klassidele õppevahendina mõeldud raamat müüki paisata ning seda turundada. Pärast seda tuli väike reflektsioon õpitule ning kirjutasime paar mõtet, kuidas ennast kuni märtsini arendada ning mida soovime õppida. Need mõtted panime ümbrikusse ja avame pärast ürituse lõppu. Väga tore Avapauk oli ning ootan järgnevat kahte kuud.

Karita Lingkreimi mõtted:

Mulle meeldis kõige rohkem Kelly  starting point esitlus, kus räägiti oma firma alustamisest ja sellega kaasnevatest ohtudest. Räägiti ka kuidas teiste firmadega koostööd teha ja kuidas suhelda nendega. Pärast koolitusi tuli gruppidesse jaotamine. See käis nii, et märk või pilt, mis meile alguses jagati tuli suurelt ekraanile ning mentor tuli siis ette. Minu mentoriks sai imearmas inimene Eerik Hannus. Ta on Pärnus üks väga tegus noor, kes ehitab praegu Pärnusse noorekeskust nimega HUUB. Mu tiimikaaslasteks said Birgitta Talling, Britt Rondo, Laura Lind, Maarja Hein, Mihkel Mihkelson – kõik noored pärit Pärnust. Me oleme väga erinevates vanustes 15-20, kuid me saime kohe väga hästi läbi. Alguses tutvustasime end üksteisele ja siis kohe läksime edasi esimest ülesannet lahendama, mida võis ka võistluseks kutsuda. Me võitsime esimese ülesande. Võitsime ka teise, kus pidi ebameeldivast ametist tegema müüdava ameti või toote/teenuse. Edasi saime omale ettevõtte nimega Pesapuu ja tutvusime natuke selle ettevõtte ja ettevõtjaga.

Liisi Suitsbergi mõtted:

Kui Fotografiskasse jõudsime, küsiti nime ning saime omale maailmamuutja meelespea ehk Changemakeri märkmiku ning nimelised sildid, kus oli ka peal mingi sümbol. Viis meist – mina, Madelen, Luise, Erko ja Aliis olime ühe sümboliga, Karita teisega. Hiljem selgus, et need sümbolid jagasid meid tiimidesse.

Edasi läksime saali, kus kell 9.50 pidi algama üritus pihta. Saal oli tume, mida kell edasi läks seda rohkem tundus mulle, et see asi oli veidi kahtlane, aga lavale tulid säravad päevajuhid, kes juhtisid meie terve päeva käiku. Esimene blokk koosnes tutvumismängudest,  inspiratsioonikõnelejatest, turundusaluste tutvustamisest ning mentoritega kohtumisest – selle sees ka oma tiimiga kohtumine. Kõik mentorid kutsuti aplausi saatel kahekaupa lavale, kus räägiti veidi neist ning siis näidati, millist rühma nad juhendama hakkavad. Mina, Erko, Madelen, Luise ja Aliis saime oma mentoriks särava Sigrit Roosilehe, kelle märk oli raamatuvirn, mille peale oli kirjutatud USA. Hiljem temaga vesteldes saime tema kohta palju huvitavat teada, k.a see, et ta oli kaks korda USA-s raamatuid müümas käinud. Edasi sujus päev omamoodi, tegime tiimipildi, läbisime tiimiga koolituse (kus saime hullult naerda), kuulasime edulugusid, tutvusime oma ettevõttega, kellele hakkame turundusplaani pooleks aastaks koostama, tegime päevale reflektsiooni.

Sain inspiratsiooni jätkata, motiveerivaid mõtteterasid ning ka turundusmaailmas vajalikke teadmisi. Ürituse korralduslik pool oli super, kõik toimis ning hetkeksi ei käinud peast läbi mõtet “issand, mis see asi peaks olema”. Taaskord õigustas end mõte – “Kui sulle antakse võimalus, haara sellest! Võta kinni igast pakkumisest projektides osaleda ning ütle kõigele jah!”

Soovime noortele avastamisrõõmu ja tegusat programmis toimetamist! EDU! 🙂

Imbi Raudkivi, geograafia ja majandusainete õpetaja, majandussuuna juht

 

11.M õpilased suunapäeval Tallinnas

14. jaanuaril sõitsid 11.M klassi õpilased Tallinnasse suunapäevale. Päeva tegevused jagunesid kolmeks:

1. Ettevõtte Pipedrive külastus (CMR-tarkvara-kliendisuhete haldamise tööriist müügiprotsessi visualiseerimiseks; töökultuuri eripärad ja vestlusring töötajatega). Õpilased said ülevaate ettevõtte „teistsugusest“ töökultuurist ja –keskkonnast – avatud ruumid kaheksal korrusel, igal korrusel nö teema (nt sport, muusika, kirjandus jne) vastava kujundusega, kabinetid on nimetatud seal töötajate „lemmikute“ järgi (nt Potteri tuba, klaveri kõnetuba jne), ruumikasutus on multifunktsionaalne. Õpilastega tegelesid noored ettevõtjad, kes jagasid oma kogemusi ja vastasid küsimustele. Paar mõtet, mis jäid kõlama: ükskõik mida võib teha, aga seda teha tuleb kirega; vastutusega kaasneb kirg; olulised on kool ja tutvused – liitumine erinevate huvigruppidega on soodustav tegur tööturul; edasiviiv jõud on enesedistsipliin.

2. Mikkeli kunstimuuseumi muuseumitund Kadriorus „Alfred Rõude – kunsti kogu mõte”.

Meid võttis vastu ja viis muuseumitunni läbi Aleksander Metsamärt, haridustöö kuraator. Õpilased tutvusid ekspositsioonisaalides Alfred Rõude ja Johannes Mikkeli isikutega ja tegevustega. Tunni käigus selgitati kunstituru spetsiifikat, kuidas turg „töötab“ (pakkumine, nõudlus, hinnamuutused), kultuuriruumi mõju kunstile, millest/kuidas tekib kunstile väärtus, kuidas on  majanduse põhimõisted (nt laenamine, säästmine, investeerimine, ressursid jt) „kasutatavad“ kunstiturul. Kõik eelnev seostati näidetega ekspositsioonist ja lektori kogemuste pagasist. Ühe teemana oli kõneks oksjonitel toimuv, võltsingud turul portselanituru näitel.

3. Eesti Panga muuseumis said õpilased kuulda ja meelde tuletada varasemalt õpitut raha, panganduse ja finantssüsteemi kohta.

Fookusteemad olid:

Raha kui riigi tunnus? Kuidas raha „toodetakse“? Kuidas toimib pangandus? Miks on Eesti Pangal palju vara? Milleks on keskpangal vaja majandusprognoosi? Mida tähendab keskpanga jaoks hinnastabiilsus? Millised on keskpanga käsutuses olevad meetmed, millega hinnastabiilsust mõjutada? Miks on arveldussüsteemid finantsstabiilsuse tagamisel olulised?

Õppepäeva tegevused olid mitmekesised, inspireerivad ja andsid mõtteid  isikliku karjääri kujundamiseks – nii arvasid õpilased ja ka õpetajad.

Imbi Raudkivi, geograafia ja majandusainete õpetaja, majandussuuna juht

 

 

Jaanuaris toimusid koolitused õpilasfirmadele

10. jaanuaril toimus Tallinnas EBSis müügikoolitus õpilasfirmade liikmetele. Koolitust viisid läbi Southwestern Eesti müügispetsialistid, korraldaja Junior Achievement Eesti SA.

Meie kooli õpilasfirmad olid koolitusel esindatud. Müüginippidega viisid end kurssi Marko Suitsberg, Andro Kalamees ja Erko Puskar (ÕF Millestki-Midagi); Rasmus Kuslap (ÕF TASQ); Evalota Masing (ÕF Sangen); Maria-Elisabeth Kursisman, Fiona Eliis Protas, Margaret Marleen Loznitsa, Linda Naudi (ÕF Capelli); Lydia Rüütel, Karina Mazanova, Geili Sillaste (ÕF Blanet).

Kokkuvõtte müügikoolitusest tegi Erko Puskar:

Müügikoolitus toimus Estonian Business Schoolis ning selle eesmärk oli meid õpetada paremini oma toodet/teenust müüma ja turundama. Päeva esimeses pooles tegid Timo Aleste ning Oleksiy Krasnoperov meile loenguid. Timo Aleste rääkis, kui tähtis on leida oma firma “MIKS?” ning tuleb tunda oma sihtgruppi. Oleksiy Krasnoperov rääkis, et “EI” vastust ei tohi põlata, vaid tuleb olla järjekindel. Lisaks rääkis ta, et käibe suurendamiseks pole alati mõtet toote hinda suurendada, vaid kontaktide arvu suurendada ehk kutsuda rohkem inimesi laua äärde ja neile toodet tutvustada. Ta andis ka 2 valemit : 1.01³⁶⁵ = 37.8, kuid 0.99³⁶⁵ = 0.03 – PINGUTA ROHKEM. Päeva teises pooles jagati meid gruppidesse ning meie grupijuhiks sai Karel Kõiv, kes rääkis meile rohkem firmadele eraldi suunatud juttu. Lisaks rääkis ta, kuidas kontakti luua ja kuidas suhtlust arendada. TULEB PALJU KÜSIMUSI KÜSIDA, sest nii saad kliendiga tuttavaks ning ostmise tõenäosus suureneb. Väga kasulik päev oli! 🙂

Laupäeval, 11. jaanuaril toimus aga koolitus Keskkonnainvesteeringute Keskuses, kus koostöös JA Eestiga sai teoks koolitus gümnaasiumiastme õpilasfirmadele ÕFxNegavatt: Keskkonnahoidlikkus Sinu ettevõttes.

Meie õpilased olid ka keskkonnakoolitusel õppimas ja ideid kogumas: Marko Suitsberg (ÕF Millestki-Midagi); Marie Grethe Mägi, Evalota Masing, Lija Jegisman (ÕF Sangen); Fiona Eliis Protas, Linda Naudi ja Margaret Marleen Loznitsa (ÕF Capelli); Karina Mazanova, Lydia Rüütel, Geili Sillaste (ÕF Blanet).

Käsitlemist leidsid järgmised teemad – rohelise turunduse põhitõed; rohepesu – kuidas ära tunda, kuidas ettevõttes vältida, näited koos aruteluga; väärtused – väärtused kui veendumused ja mõtted, mis juhivad meid erinevates elusituatsioonides ning mismoodi siduda väärtused oma õpilasfirma tegevusega. Õpilastele jagasid teadmisi Urmas Villmann, Liisa Aavik, Mayri Tiido.

Imbi Raudkivi, geograafia ja majandusainete õpetaja, majandussuuna juht

 

Õpilasfirmade laat Raplas

21. detsembril toimus Raplas Rappeli keskuses JA Eesti poolt korraldatud õpilasfirmade (ÕF) laat. Sinna oli kogunenud üle Eesti oma tooteid tutvustama ja müüma üle 40 õpilasfirma.

Müügiga alustati kell 10 ja õpilaste tööpäev lõppes kell 15.30.

Läänemaa Ühisgümnaasiumist osalesid Rapla laadal kõik viis firmat. ÕF TASQ ja ÕF Sangen juhendaja on õpetaja Rea Raus, ÕF Blanet juhendaja Angela Leppik (SA INNOKAS), ÕF Capelli ja ÕF Millestki-Midagi juhendaja on õpetaja Imbi Raudkivi.

Päev oli teguderohke ning õpilased said müügitööga kenasti hakkama. Kõigi firmadega suhtles ka žürii. Õpilasi tänati, nad said korraldajatelt kingikoti ja tunnistuse. Lisaks pälvis iga firma tunnustuse – „kõige…“ 🙂

ÕF TASQ liikmed Kaspar Kariste (10.M), Rasmus Kuslap, Marie Keldrima, Amy Palmits (10.H) – parim tasku 🙂 Firma liikmed arvasid müügitöö kohta üheskoos, et alguses ei saanud vedama, pärast ei saanud pidama.

ÕF Capelli liikmed Margaret Marleen Loznitsa, Linda Naudi, Maria-Elisabeth Kurisman, Fiona Eliis Protas (10.M) – kõige nummimad tooted 🙂 Müük läks neil ootuspäraselt, palju saadi suhelda, kuhjaga kogemusi.

ÕF Blanet liikmed Karina Mazanova, Lydia Rüütel, Gerli Aun (10.S) – kõige paremad sõnumid 🙂 Firma liikmed arvasid, et nemad said väga hea müügikogemuse, hea tagasiside, toredaid tutvusi ja ideid.

ÕF Sangen liikmed Marie Grete Mägi (10.LR), Evalota Masing, Lija Jegisman (10.M) – kõige käepärasem toode 🙂 Nemad õppisid, kuidas oma toodet „ilusaks rääkida“, hea meel inimeste toetuse üle.

ÕF Millestki-Midagi liikmed Birgitta Vare, Marko Suitsberg, Andro Kalamees, Erko Puskar (10.M) – kõige peale mõtlevam, kõikvõimalik sisustuseks 🙂 Nemad õppisid, et alati ei pruugi hästi minna, müügiedu mõjutavad paljud tegurid – õppimise koht.

Kokkuvõttes ütlesid kõik firmad, et oli väärt päev väärtuslike kogemustega.

Kuu aja pärast on Eesti Õpilasfirmade laat – edukat valmistumist! 🙂

Imbi Raudkivi ja Rea Raus, õpilasfirmade juhendajad

 

10.M õpilaste kohtumine Taavi Ilmjärvega

Esmaspäeval, 16. detsembril oli 10.M majanduse aluste tunnis külaline – Taavi Ilmjärv, Southwestern Advantage müügijuht ja osanik, ettevõtja.

Taavi on ka varasemalt meie koolis majandustundides käinud ja soovis ka tänavu meie õpilastega kohtuda. Ta tutvustas ennast ja andis õpilastele edasi oma mõtted seniste õpingute ja ettevõtluskogemuste põhjal. Loeng teemal „Kes tahab saada rikkaks ja kuidas töötab raha?“ keskendus rahateenimise ja – säästmise võimalustele, raharinglusele, investeerimisele. Ta selgitas aja „dimensiooni“ rahaga ümberkäimisel, koos lahendati ülesandeid (liitintress jms), andis mõtteid vabatahtlikuks tegevuseks ning arutleti, kuidas määravad harjumused raha kasvatamist. Kiiremad said kingituseks J. Roosaare raamatu „Kuidas saada rikkaks?“.

Kokkuvõtte tunnist tegi Lisanna Maasikas:

16. detsembri majanduse aluste tunnis käis meile rääkimas Toilast pärit noor ettevõtja, kuidas töötab raha ja mis vahe on jõukusel ja rikkusel. Oma ettekannet alustas Taavi rikkaks saamise valemiga – loo tulud, mis on kuludest suuremad ja investeeri ülejäänud vara, et luua passiivset tulu. Ta selgitas, mis vahe on varadel ja mis on kohustus; kuidas mõista liitintressi (geomeetriline jada). Ta tutvustas „kuue purgi süsteemi“ – kuhu ja mis osadeks jagada saadud tulud – nii leiab raha ka säästmiseks ja investeerimiseks. Taavi soovitus oli – alustada tulude/kulude jälgimist juba noorena ja väikeste summadega. Saime nippe, kuidas alustada „raha kasvatamist“ – haridus, blogid, raamatud, seminarid, koolitused. Tund oli põnev ja tekitas huvi investeerimise teema vastu. Meil oli väga huvitav ja kasulik tund.

Õpilaste arvates oli tund väga vajalik ja pani neid mõtlema rahamaailma toimimise üle – igaüks on oma õnne sepp!

Imbi Raudkivi, geograafia ja majandusainete õpetaja, majandussuuna juht

 

Õpilasfirmad kauplesid Rannarootsi keskuse jõululaadal

14. detsembril toimus Rannarootsi keskuses jõululaat, kus oma toodanguga kauplesid ka meie kooli kaks õpilasfirmat (ÕF). Võimalust laadapäeval osalemiseks aitas korraldada Kaja Rüütel (SA Läänemaa).

ÕF Millestki-Midagi liikmed Birgitta Vare ja Andro Kalamees (10.M) kauplesid taaskasutatud materjalist toodetega – korgist tahvlid, lõikelauad, erinevad küünlaalused. Uudistajaid ja ostjaid jagus kogu laada ajaks. Firma võttis vastu ka mitu tellimustööd. Müügitulemusi hindasid nad väga headeks.

ÕF Capelli liikmed Maria-Elisabeth Kurisman, Linda Naudi, Margareth Marleen Loznitsa ja Fiona Eliis Protas (10.M) kauplesid juukseaksessuaaridega. Need olid müügis jõuluvärvides, komplektina ja üksikult. Firma liikmed jäid seekordse müügitööga eriti rahule.

Mõlemad tiimid on lähipäevil tootmist suurendamas ning toodete nomenklatuuri arendamas – ees ootab Rapla õpilasfirmade laat 21. detsembril ja 19. detsembril Uuemõisa Kooli laat.

Edu! 🙂

Imbi Raudkivi, õpilaste juhendaja

 

Õpilasfirmade laat Tallinnas

Õpilasfirmade programmis on alanud aktiivne müügiaeg – toimuvad laadad üle Eesti.

8. detsembril toimus õpilasfirmade (ÕF) laat Tallinnas, T1 kaubanduskeskuses, kus firmad said kaubelda ja huvilised firmade toodanguga tutvuda ja osta. Laata korraldas Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskus. Kohale oli tulnud ligi 100 õpilasfirmat. Noori koolitasid ja nõustasid väärikad mentorid Southwestern Advantage Eestist.

Läänemaa Ühisgümnaasiumist osalesid kaks 10.M õpilasfirmat:

ÕF Capelli (Linda Naudi, Margaret Marleen Loznitsa, Maria-Elisabeth Kurisman, Fiona Eliis Protas) – taaskasutatavast materjalist juukseaksessuaarid.

ÕF Millestki-Midagi (Birgitta Vare, Marko Suitsberg, Erko Puskar, Andro Kalamees) – taaskasutatavast materjalist sisustuselemendid.

Õpilaste juhendaja on Imbi Raudkivi.

Õpilaste arvates oli neile esimene suurem müügitöö vägagi kasulik – tegeleti müügitööga, suheldi erinevatest sihtrühmadest klientidega, nähti teiste firmade tegevust (konkurents) – kogemused!.

Capelli liikmed ütlesid, et esimese laada kohta läks neil hästi – oli uudistajaid, kaup läks müügiks, kogemusi saadi väga palju, tootearenduse osas saadi palju mõtteid.

Millestki-Midagi liikmed olid ühel meelel – palju uusi kontakte, võimalikud koostööpartnerid, müük läks hästi, kliendid tundsid firma tootmisprotsessi vastu huvi ja mentorid olid asjalikud – andsid nõu ja soovitusi ja kiitsid meeskonda hea müügitöö eest!

Edu ja jõudu kõigile ÕF programmis edasiliikumisel! 🙂

Imbi Raudkivi, geograafia ja majandusainete õpetaja, majandussuuna juht

 

Ettevõtte Kift noored käisid LÜGi noori inspireerimas

3. detsembril täitus LÜGi aula meie oma kooli majandushuviliste õpilastega, sest rääkimas käisid noored kutid ettevõttest Kift. Ettevõte müüb eesti puidust tehtud pangakaardi taskuid. Nende äri kasvas välja õpilasfirmast.

Kifti esindasid noored hakkajad: Mathias Randrüüt, Aleksander Kampus ja Gregor Lillemets. Ettevõtjad ise tegelevad kooli kõrvalt igapäevaselt oma äriga ja inspireerivad noori.

Kuulajad said uusi teadmisi õpilasfirma programmi alustamisest, turundusvõimalustest ja kuulsid üldist ettevõtluse maailmast.

Loengu eesmärgiks oli justnimelt inspireerida ja anda julgust noortele juurde, et minna oma unistuste poole.

Rasmus Valdmann, 12.M õpilane, kohtumise korraldaja

 

Rahatarkuse tunnid

29. novembril toimusid 10.LRS ja 10.M klassides rahatarkuse tunnid, mille viis läbi Aleks Korolenko (SEB pank) – LÜGi 2. lennu vilistlane ja majandusklassi õpilane.

Kokkuvõtte tundides käsitletud teemadest tegid Maria Seppi, Kristofer Jalonen, Greg- Rasmus Reinesberg (10.M), Lydia Rüütel ja Kristjan Allik (10.LRS):

Alustasime tundi teemaga, mis seotud iseseisva elu alustamisega – õppida seda, mis päriselt huvi pakub (Eestis kolm inimest kümnest ei tööta valitud erialal). Kuidas seada ja saavutada püstitatud eesmärgid ja miks on oluline eesmärke seada. Aleks soovitas meile oma eesmärkide täitmiseks kasutada sõna SMART -spetsiifiline, mõõdetav, ajaliselt määratletud, relevantne, teostatav. Ta soovitas töökogemuse saamiseks ja palgatööga tegelemiseks käia enne ülikooli tööl või töötada õppimise kõrvalt. Fookusteemad olid seotud tulevikuerialadega, millised ametid kaovad ja miks. Käsitlesime palgateemat, kuidas kujunevad maksud, mismoodi planeerida raha, mis võimalused on säästmiseks ja kuidas seda teha. Millal on mõistlik võtta laenu, kuidas seda otstarbekalt teha ja mida tähendab laenukoormus. Arvutasime bruto- ja netopalka, rääkisime kuidas töötavad pensionisambad, mis on intressid, jutuks tuli veel ületunnitöö ja alatunnitöö seosed palgaga. Meelde jäi, et iga inimene võiks oma sissetulekustest igakuiselt kõrvale panna 10%, „mustadeks päevadeks“. Aleks tõi palju näiteid ja illustreeris oma juttu faktidega. Üllatav oli, et vaid kaks inimest kümnest planeerivad igapäevaselt oma rahaasju. Tutvusime Investopedia kodulehega, rääkisime põgusalt ka investeerimisest. Aleks vastas kõigile meie küsimustele ja oli äärmiselt sõbralik. Meile väga see loeng meeldis, kuna see oli inforohke, midagi teistsugust – leiame, et loeng oli hariv, teemad vajalikud – alustame ju mõne aasta pärast oma enda eluga tööturul ja kõrgkoolis.

Mängisime Kahooti rahatarkuse teemadel ja saime kingituseks toreda vihiku, mängu võitja sai lisaks ka pastaka! 🙂

Meile väga meeldis kogu tund! Külaline rääkis väga hästi ja oli näha, kirge tema silmis, milline oli ta olek ja, kuidas ta andis edasi oma teadmisi meile. Seda oli väga põnev vaadata ja kuulata.

Õpilased andsid tundide teemade kohta sisulise tagasiside järgmises ainetunnis, see oli asjalik!

Imbi Raudkivi, geograafia ja majandusainete õpetaja, majandussuuna juht

 

12.M õpilased suunapäeval Viljandimaal

28. novembril käisid 12.majandusklassi õpilased tutvumas Viljandimaa ettevõtluskeskkonnaga.

Õppepäeva eesmärgid:

  • Kolme ettevõtte külastused (e/v roll – kohalik, regionaalne, rahvusvaheline; tootmisressursid; majandusnäitajad; e/v lugu; turg; logistika; reklaam, turundus; tööjõuturg).
  • Viljandimaa ettevõtluskeskkond – võimalused/eeldused, eripära, väljundid.

Õppepäeva alustasime Viljandis, kus toimus õppekäik Eesti ühes innovaatilisemas tehnoloogiaettevõttes – Cleveron ASis. Õpilasi juhendas ja tutvustas ettevõtte tegevust Tiia Toom.

Cleveron AS on maailmas innovatsiooniliider robootiliste pakiautomaatide, click and collect lahenduste looja jae- ja logistikasektorile, tegutseb 18 riigis.

Õpilased said võimaluse näha ja proovida pakiautomaatide tööpõhimõtteid, tutvusid ettevõtte tootmiskeskkonnaga. Nägime ka Cleveroni Akadeemia tudengite praktikatundi. Cleveroni akadeemia teeb koostööd Eesti Ettevõtluskooliga Mainor (rakenduskõrgharidus). Lähemalt saab ettevõtte kohta lugeda siit.

Järgmisena sõitsime Kolga-Jaani valda, kus tegutseb iglusaunade ja –väikemajade tootmisettevõte IGLUCRAFT OÜ – noored ettevõtjad, disainsaunade ja väikemajade tootmine, koostöö turismisektoriga (nt Austrias, Inglismaal, Saksamaal, Belgias jm).

Meid võttis vastu juhatuse liige Priit Kallas, kes andis noortele põhjaliku ülevaate ettevõttest. Kahe tunni jooksul kuulsime, kuidas ettevõte alustas (2014), kuidas on toimunud tootearendus ja mida peetakse oluliseks suhtlemisel klientidega. Tooraine tuleb suurematelt puiduettevõtetelt, majad ja saunad valmivad ettevõttes neljas töökeskuses. Kallas rääkis noortele brändimisest, nutika turundamise viisidest, kommunikatsiooninippidest. Ta soovitas õpilastele ettevõtlusmaastikul alustamisel leida oma nišš ja tegutseda valdkonnas, mida hästi oskavad/tunnevad.

Päeva kolmas külastatud ettevõte oli Print Best OÜ – Eesti suurim poogenofset trükikoda (raamatud, ajakirjad, tootekataloogid), mille toodangust läheb 90% EL maadesse, tehakse trükiseid tuntud brändidele nagu nt The Walt Disney Company, Mattel ja NBC Universal jpt. Nägime kogu tootmisprotsessi (trükiettevalmistus, trükkimine, lõikamine, voltimine, liimimine, õmblemine, pakkimine, lamineerimine jne) ja raamatute valmimist. Ettevõttes on kasutusel kaasaegne tehnoloogia, tutvusime kõigi masinate tööpõhimõttega. Õpilastega viis õppekäigu läbi majandus- ja tehnikajuht Arvo Kampus. Ettevõtte kohta loe siit.

Õpilaste arvates andis õppepäev neile kasulikke teadmisi ettevõtlusest, turundusest, meeskonnatööst, meedia rollist ja olulisusest, konkurentsist jpm. Kuna ettevõtete tegevusvaldkonnad olid erinevad, oli õppepäev igas mõttes huvitav ja kasulik – nähti/kuuldi erinevate majandussektorite võimalusi tootmisel/teenindamisel, Eesti tööturu- ja tööjõupoliitikat ja seotust maailmamajanduse suundumustega.

Imbi Raudkivi, geograafia ja majandusainete õpetaja, majandussuuna juht

 

11.M õpilased kohtusid ettevõtja Meelis Orglaga

26. novembril oli 11.M õpilaste makromajanduse tunnis ettevõtja Meelis Orgla. Kohtumise ettevalmistamisel koostasid õpilased rühmades ettevõtjale küsimused, mille õpetaja Imbi Raudkivi edastas meili teel ettevõtjale. Olime kokku leppinud, et tunni formaat on n-ö vaba, toimus vestlusring ja arutelu.

Õpilaste ettevalmistatud küsimused:

Kuidas ettevõtluses läbi lüüa? 🙂

Eduka ettevõtte saladused, kuidas alustada ettevõtlusega, kuidas algus “üle elada”?

Teekond ärini – kuidas, millal? Millest äriidee sündis?

Miks alustasid ettevõtlusega, kaua oled tegelenud, millest sündis äriidee?

Kliendid – on neid palju, kas äri toob palju “sisse”, kuidas kliente saada, millist tagasisidet olete saanud (kõige positiivsem/negatiivsem)?

Mis kuud toovad aastas enim “sisse”, mis kuud mitte?

Kuidas Sinu äril läheb?

Kas soovitad õppida majandust Tartu Ülikoolis?

Millised on hobid?

Mida, kuidas, kuhu investeerida, kui oled saanud just 18? 🙂

Valuutaturg. Kas on kokkupuudet. Mis vaated/arvamus on investeerimisele/investeerimise osas..?

Krüptoraha. Mida arvad, kas on kokkupuudet?

Lühimõtted tunnist pani kirja  Lisett Mary Aasma, 11.M õpilane:

Meelis Orgla on lõpetanud Tartu Ülikooli majanduse – hea ülevaade kogu maailmas toimuvast. Soovitas teha bakakraad Eestis, magister välismaal, haridus ja palgatöö on oluline, kogemus! Investeerimine on „omamine“, kaubelda saab kõigega. Aktsiad erinevatest sektoritest, hajutatus. Ülevaade valuutaturust, investing.com tehniline analüüs. Ettevõtlus lahendab probleemi, mida suurem ja unikaalsem probleem, seda paremini lööb ettevõte läbi. Alustades odavate vahenditega testimine, turu-uuringud (kliendi alternatiivid) on olulised. Müügivõti – kliendi murede kuulamine, mitte rääkimine. Negatiivne tagasiside annab võimaluse tegeleda probleemiga – ettevõtlus!

Õpilased jäid tunniga väga rahule, vastused saadi oma küsimustele ja vestlus Meelis Orglaga mitmekesistel teemadel oli huvitav ning kasulik.

Imbi Raudkivi, geograafia ja majandusainete õpetaja, majandussuuna juht

 

Joosep Valm 11.M õpilaste makromajanduse tunnis

19. novembril käis 12.M õpilane Joosep Valm 11. majandusklassi õpilastele tundi andmas. See oli Joosepi omaalgatus ja soov tulla rääkima finantskirjaoskuse teemadel. Leppisime kokku konkreetsed alateemad, Joosep valmistas tunni ette ja oli teisipäeval makromajanduse tunnis õpetajaks.

Joosep peatus järgmistel teemadel:

  1. Finantsturud, põhimõisted.
  2. Aktsiaturud.
  3. Väärtpaberid (võlakiri, aktsia, futuur, hinnavaheleping …).
  4. Aktsiatega kauplemine, börsid, börsihinnad, raha liikumine börsil.
  5. Fundamentaalne ja tehniline analüüs, erinevate graafikute „lugemine“ (joon-, candlesticks, bar chart).
  6. Investeerimine, investeerimisfondid.
  7. Finantsturgu mõjutavad uudised ja müüdid.
  8. Panganduse ja aktsiaturu seosed.
  9. Intressimäärade mõju riikide majandusele.

Joosep andis soovitusi, kuidas investeerimisega alustada – milliseid raamatuid lugeda (enne teooriaga tutvumine ja alles siis investeerimine); näitas õpilastele veebis, millised keskkonnad ja mida sisulist näitavad (kus ja mida teha); millega arvestada ja kuidas ära tunda turul kasvu/kahanemise prognoos jpm.

Investeerimise temaatika on õpilaste hulgas populaarne ja teema huvipakkuv – nii läks tund kiiresti ja möödus mõnusas õhkkonnas ning huvitavalt, õpilased olid aktiivsed küsijad ja avatud olid ka vihikud. 🙂 🙂 Suur pluss teemade lahtirääkimise juures – Joosep kasutas selgitamiseks näiteid, skeeme, mida tegi tahvlile – nii sai keeruline lihtsaks! 🙂

Joosep on suurpärane õpetaja ja vastas väga arusaadavalt kõigile õpilaste küsimustele – AITÄH toreda tunni eest!

Imbi Raudkivi, geograafia ja majandusainete õpetaja, majandussuuna juht

 

Maria Palk ja Rasmus Valdmann 12.M klassist andsid tundi majandusklassidele

12.M õpilased Maria ja Rasmus on ettevõtlikud noored – nii oli neil soov tulla majandusklasside õpilastele tundi andma. Leppisime kokku ajad ja teemad. 1. novembril olid nad 11.M õpilaste juures ja 4. novembril käisid 10.M majanduse aluste tunnis.

Nii Maria kui Rasmus on läbinud õpilasfirma programmi, kuuluvad JA Alumni juhatusse, on mentorid ja omavad ettevõtluse koolitaja diplomit, neil on oma firma ja nad on aktiivsed tegutsejad Eesti ettevõtlusmaastikul.

Tunni materjali ette valmistades jagasid nad omavahel ülesanded, olid koos tundides õpetajateks. Nad innustasid õpilasi olema aktiivsed ja osalema konkurssidel, võistlustel jms kohtades – ikka kogemuste saamiseks ja edasiste valikute tegemisel.

Tunde alustasid Maria ja Rasmus motivatsioonikoolitusega – õpilased kaasati aktiivselt kaasa mõtlema ja töötama.

Lühidalt tutvustasid nad Changemakersi programmi, oma firma tööd (Harper OÜ), osaühingut kui ettevõtte vormi, selgitasid oma kogemuste põhjal „ettevõtlusnippe“, toonitasid õpilastele koostöö olulisust ja võrgustikututvuste vajalikkust – mida rohkem kontakte, seda tõenäolisem on „hea leid mistahes valdkonnas“, äge müügitöö, suhtluspartnerid välismaal jne. Toodi näited, kuidas nad on leidnud  jõudu ja energiat edasi tegutseda ja mitte alla anda, kui „asjad kippusid käest libisema“.

Olid toredad ja inspireerivad tunnid – AITÄH MARIA JA RASMUS!

Imbi Raudkivi, geograafia ja majandusainete õpetaja, majandussuuna juht

 

Kindlustusteemaline tund – 11.M õpilaste kohtumine Salva Kindlustuse esindajaga

15. novembril kohtusid 11.M õpilased makromajanduse tunni raames Salva Kindlustuse esindajaga – Karin Aido viis läbi kindlustusteemalise tunni.

Tunni käigus said õpilased ülevaate ja vastused järgmistele teemadele:

  1. Millal ja miks sai alguse kindlustusseltside tegevus maailmas?
  2. Eesti kindlustusseltsid.
  3. Vabatahtliku kindlustuse liigid.
  4. Kohustusliku kindlustuse liigid.
  5. Kuidas kujuneb kindlustuse makse?
  6. Mis on vastutuskindlustus?
  7. Kindlustusriskid, riskikäitumine.
  8. Reisikindlustus, reisitõrkekindlustus.
  9. Kuidas erinevates situatsioonides tõendada kahjude teket?
  10. com – milliseid teenuseid pakub?
  11. Kuidas on seotud kindlustus ja pangalaenud?

Tunni alguses selgitas lektor õpilastele, miks on kasulik kindlustada ja mida saab kindlustada.

Pikemalt peatuti liikluskindlustusega seotud teemadel – selle kohta oli õpilastel ka kõige rohkem küsimusi (mida teha, kui on juhtunud avarii; kahjude tõendamise dokumendid jms). Karin Aido vastas õpilaste küsimustele ja tõi välja vajalikud aspektid. Kuna õpilased ei olnud varasemalt kokku puutunud vastutuskindlustuse teemaga, selgitas lektor näidete abil selle vajalikkust. Välja toodi ka eluliselt olulised aspektid korteri üürimisel, auto „laenamisel“, reisimisel (nt ekstreemsportimise eesmärgil).

Kõikide teemade juures illustreeris lektor  vastused näidetega ja soovitas kindlasti enne kindlustuse sõlmimist nõu pidada kindlustusseltsi töötajatega, et tagada parim võimalik kaitse.

Käsitletud teemade kohta tõi Karin Aido reaalsed ja elulised näited.

Õpilaste arvates olid käsitletud teemad nende jaoks väga vajalikud ning tund möödus mõnusas õhkkonnas, oli väga huvitav. J

Täname – Karin Aido ja Salva Kindlustuse AS!

Imbi Raudkivi, geograafia ja majandusainete õpetaja, majandussuuna juht

 

Pangandusteemaline tund – Swedbanki esindajaga kohtusid 11.M õpilased

Reedel, 8. novembril kohtusid makromajanduse kursuse raames 11.M õpilased Margus Nermaniga (Swedbank), kes viis läbi pangandusteemalise tunni – Eesti pangad ja igapäevapangandus.

Esmalt said õpilased ülevaate panga funktsioonidest – makseteenused, varade transformeerimine, riskide juhtimine, laenuvõtjate monitooring. Iga rolli juurde toodi näited. Selgitati, mida „hõlmab“ hoiuste turg ja laenuturg. Finants- ja majanduskriiside näited ja seostamine rahateemaga kinnistas kursuse eelmist teemat (majanduskriisid, majanduse muutused), lisati näited maailmast. Samuti aitas varade (raha, põhivara, käibevara) ja kohustuste (pikaajalised, lühiajalised) teema; kontod (aktiva, passiva) meelde tuletada ja seoseid luua eelmisel õppeaastal õpitud teemat – raamatupidamise alused.

Võrreldi ja selgitati Eesti pankasid erinevate näitajate alusel (nt bilansimahu järgi). Pikemalt peatuti ka teistel finantsvahendajatel ja selgituse leidsid olulisemad erinevused võrreldes pangaga. Margus Nerman andis õpilastele ülevaate, kuidas pangandussüsteemis toimub „raha loomise protsess“.

Riskijuhtimise protsess – õpilased kuulasid ja said õpetust riskide liikide kohta, neid kokku kaheksa (nt turvarisk, kindlustus- ja krediidirisk jne), lisaks näited riskiennetuste kohta.

Igapäevapanganduse teema juures käsitleti võimalusi era- ja ärikliendile, illustreeriti erinevusi praktiliste näidetega. Omaette teemaploki hõlmas e-arvete teema.

Krediitkaardi ja deebetkaardi erinevused, omadused, rakendused – need said väga hästi selgeks.

Suur hulk finantstermineid sai selgeks ja osaliselt korratud (likviidsus, deposiidid, ühisrahastus, siseriiklikud ja välisriiklikud maksed, vara transformatsioon, omakapital, investeering, Valuutafond, avatud pangandus, kliiring jpm) – tund oli asjalik ja teemakäsitlus vajalik. Lektoril oli usinamatele kaasamõtlejatele kaasas väiksed kingitused.

Täname Margus Nerman  ja Swedbank!

Imbi Raudkivi, geograafia ja majandusainete õpetaja, majandussuuna juht

 

Õpilasfirmade liikmed käisid Tallinnas koolitusel

Reedel, 1. novembril toimus Tallinnas õpilasfirma liikmetele koolituspäev, mille korraldas JA Eesti.

Õppepäev algas Estonian Business School’is. Iga töötoa liikmed käisid erinevates ettevõtetes ekskursioonil, sellele järgnes koolitus ettevõttes. Osaleti neljas töötoas – turundus, juhtimine ja personalitöö, raamatupidamine ja finantsid, tootearendus. Firma liikmed jagunesid töötubadesse vastavalt oma rollile meeskonnas.

Koolituspäeval osalesid:

10.H klassi õpilased Amy Palmits, Rasmus Kuslap, Marie Keldrima ja Kaspar Kariste (10.M) – ÕF TASQ (juhendaja Rea Raus)

10.M klassi õpilased Fiona Eliis Protas, Margaret Marleen Loznitsa, Maria-Elisabeth Kurisman ja Linda Naudi ÕF Capelli (juhendaja Imbi Raudkivi)

10.M õpilased Evalota Masing, Lija Jegisman ja Marie Grete Mägi (10.LR) – ÕF Sangen (juhendaja Rea Raus)

10.M õpilased Andro Kalamees ja Birgitta Vare – ÕF Millestki Midagi (juhendaja Imbi Raudkivi)

Õpilased kirjutasid omapoolsed mõtted, tegid kokkuvõtte.

Birgitta:

EBS-is räägiti meile veidi tulevatest õpilasfirmade üritustest jms. Sealt liikusid turunduseinimesed edasi Hiltoni hotelli.

Hiltonis rääkis kõigepealt sealne general manager, kuidas ta selle ametini jõudis ja millega ta täpsemalt tegeleb. See toimus inglise keeles. Edasi räägiti meile eesti keeles hotellipidamisest üldisemalt. Pärast seda toimus majatuur.

Majatuur tehtud ja lõuna peetud algas meil ~3h pikkune koolitus, kus rääkisime turundamisest põhjalikumalt. Seda viis läbi EBS-i enda õppejõud. Selle käigus õppisime nt mis vahe on turundusstrateegial ja -taktikal jms. Samuti tegime jooksvalt teemakohaseid meeskonnaülesandeid.

Jäime Androga koolitusega väga rahule. See oli palju huvitavam ja õpetlikum, kui eeldasime. Minule oli enam-vähem kõik huvitav, Androle meeldis eriti digiturunduse osa. Oli väärt käik:)

Amy:

Rasmus käis juhtimise ja personaliltöö töötoas ja rääkis meile seal toimumust järgnevalt: „Juhtimise ja personalitöö koolitusel saime esitluse näol teada ühe Eesti suurima firma Adcashi süsteemist ja nende sünniloost. Peale seda tehti meile ekskursioon läbi adcashi kontori. Pärast lõuna söömist alustasime uue töötoaga, mis jagunes kaheks, teooria ja praktika. Rääkisime juhi ja liidri erinevustest, töötajate motiveerimisest, erinevaid tehnikaid. Samuti jäi kõrva laused:ei ole ideaalseid inimesi, on ideaalidega inimesed, kedagi teist matkides saavutad keskpärasuse, tipu saavutad vaid iseendana, inimesel tuleb töö paremini välja, kui ta teeb seda hea meelega. Praktikas lahendasime töölehel kirjeldatud probleemset olukorda firmas.

Marie käis tootearenduse töötoas, kus pani kirja järgneva: Tootearenduse töötoas rääkis meile Joonatan Oras enda õpilasfirma eduloo, mis võitis ka EU parima õpilasfirma tiitli. Selle käigus tutvustas ta üldiselt toote valmimise protsessi ning andis nippe parima võimaliku toote välja arendamiseks ja selle müümiseks. Koolituse lõpus oli kõikidel töötoas osalenud õpilastel võimalus enda õpilasfirmat paari minuti jooksul tutvustada.

Amy osales turunduse töötoas ja jättis meelde järgneva: toote turundamisel on kõige tähtsam teada oma täpset sihtgruppi ja potentsiaalset klientuuri. Turundamise kohta on levinud nii mõnigi müüt, mis kohe kindlasti ei vasta tõele nagu – kui toode on piisavalt hea, siis ei ole vaja seda reklaamida ja toode müüb end ise.

Kaspar käis raamatupidamise ja finantside töötoas, kus õppis üleüldiselt rohkem firma rahaasjadega toimetulemist. Pani kirja paar olulist mõistet finantside kohta.

Kokkuvõtvalt võib veel öelda, et me kõik leidsime antud töötoad väga kasulikud ja ka huvitavad, saime teada palju uut ja põnevat!

Margaret:

Maria osales juhtimise ja personaalitöö töötoas, mis asus Adcashis. Alguses rääkis Priit Viru enda eluloost ja kuidas ta jõudis sinna, kus ta täna on. Hiljem tegi ta ka meile väikse tuuri Adcashis. Siis algas koolitus, mida viis läbi Anto Liivat. Saime teada, mis on juhi ja liidri omadused ning kuidas ettevõtte juhina hoida kõik kontrolli all.

Fiona osales tootearenduse töötoas, mis toimus Tallinna lennujaamas. Alguses toimus ekskursioon, kus sai käia VIP alas ning ka pagasi ruumides. Pärast seda rääkis Joonatan Oras sellest, miks on tootearendus tähtis ja miks peaks klientide tagasisidet arvesse võtma. Saime ise esitada ka enda firma kohta lühiülevaate ja teistele tagasisidet anda.

Linda osales raamatupidamise ja finantside töötoas, mis leidis aset SEB pangas. Oma edulugu jagas Edward Rebane ning pärast seda tehti õpilastele pangas ekskursioon. Seejärel viis Epp Vodja (JA Eesti) läbi koolituse, kus saime aimu, mida üldse raamatupidamine endast kujutab ja kuidas teha finantsaruandeid. Õpilastele anti ette lugu ühest puulusikaid tootvast õpilasfirmast ning üheskoos koostati sellele õpilasfirmale kõik vajalikud raamatupidamisdokumendid.

Margaret osales turunduse töötoas, mis leidis aset Hiltoni hotellis. Alguses toimus Hiltoni hotelli ekskursioon, kus näidati ilusamaid ja suuremaid sviite, ning käidi ka VIP lounges, kuhu saavad muidu sisse ainult sviides ööbijad. Pärast seda toimus loeng turundusest, millest see koosneb, mis on turunduse peamised suunad, räägiti väga palju kliendi sihtgruppidest. Loengut viis läbi Marge Sassi.

See oli kindlasti meile kõigile suureks kogemuseks, keegi meist ei kahetse minekut. Saime kõik palju uusi teadmisi ja kogemusi, mida saame oma firmas tulevikus kasutada.

Toimekat tegutsemist – meie  tänavused õpilasfirma programmis osalejad! 🙂

Imbi Raudkivi ja Rea Raus, õpilaste juhendajad

 

Ettevõtliku kooli edulugude konkurss 2019

Neljapäeval, 17. oktoobril osalesid 11.M klassi õpilased Paides haridusprogrammi „Ettevõtlik Kool“ haridusfestivalil, kus toimus parimate edulugude lõppvoor.

Eelmisel õppeaastal toimus 11.M õpilastel koos Põlva Gümnaasiumiga praktilise turunduse projekt ning see jõudis edulugude konkursi “Õppimine on põnev!” nominentide hulka.

Üle-eestilisele edulugude konkursile „Õppimine on põnev“ laekus tänavu 106 edulugu. 15 kõige silmapaistvamat lugu jõudsid lõppvooru, mis toimus Paide Muusika- ja Teatrimajas. Finaalis võistlesid edulood viies kategoorias, igas kolm lugu.

Nende kohta on võimalik lugeda siit. Lühidalt projekti sisu kohta vaata siit.

Õpilased valmistusid festivaliks ja otsustasid teha esitluse asemel projektist ülevaatliku video. Filmi produtsendid on Peeter Kaus ja Merilyn Tüür. Viis õpilast (Annabel Pindmaa, Liisa Salihova, Kevin Otsus, Kris Kaasen, Marko Kütt) andisd publikule lühiülevaate sellest, mida nad projekti käigus õppisid ja millised on nende oskused peale projekti. Igal juhul on 11.M täna veelgi ettevõtlikum! 🙂

Žürii  ja publiku hääletuse alusel saavutas edulugu III koha kategoorias „Põnevaim tund“.

Auhinnaks on võimalik valida võidetud summa (150 euro) väärtuses järgmiste kategooriate hulgast üks – õppetööks vajalikud digiseadmed; õppereis, transport; koolitus, töötuba, muuseumikülastus; robootikakomplektid. Auhinnakotis oli veel Roland Tokko raamat „12 asja, mida koolis ei õpetatud“ ja lauamängude komplekt. See komplekt sobib hästi kooli õpilaste puhkenurka ja raamat kooli raamatukogusse.

Edulugude konkursi korraldamist toetavad Haridus- ja Teadusministeerium ning ettevõtlusõppe programm “Edu ja Tegu” Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfondist.

Imbi Raudkivi, geograafia ja majandusainete õpetaja, majandussuuna juht, projektijuht

 

Ideelabor ettevõtlikele noortele

Ettevõtlusest ja õpilasfirma asutamisest huvitatud keskkooli- ja kutsekoolinoored kogunesid 28. septembril Tallinna MyFitnessi spordiklubisse Ülemiste Citys, kus sai avapaugu Youth Empowered Eesti 2019. aasta üritustesari. Toimus üle-eestiline TASAKAALUS ELU IDEELABOR – inspiratsiooniüritus, arutelud, meeskonnatöö, ideest praktilise ärimudeli loomine. Ürituse eestvedajad – Coca-Cola HBC ja Junior Achievement Eesti, korraldusele on õla alla pannud MyFitness. Üritust modereeris tunnustatud meeskonnakoolitaja Harald Lepisk.

Õpilasi inspireerisid Victoria Villig, Katrena Tenno.

Kuidas saavutada tasakaalu, millised põhiprobleemid vajavad lahendamist elu erinevates valdkondades – õpilased said praktilise tegevuse käigus koos mentoritega valmis esmased ärimudelid.

Läänemaa Ühisgümnaasiumi 10. majandusklassi õpilased Erko Puskar, Marko Suitsberg, Lija Jegisman ja Evalota Masing  otsustasid ideelabori üritusest osa võtta – ja NAD EI KAHTESE J.

Evalota kokkuvõte:

„28. septembril  käisime teiste õpilasfirma tegijate Lija, Marko ja Erkoga Tallinnas „Tasakaalus Elu’’ ideelaboris. See oli väga huvitav kogemus. Kõik sealsed külalised, kes jagasid meiega oma kogemusi elus ja töös, olid väga toredad inimesed. Nad suutsid enda jutu väga huvitavaks rääkida ja kaasasid teemasid, mis tõesti panid kuulama. Gruppides töötamine meeldis meile samuti, sest sai teha koostööd ka võõraste inimestega ja seal aitasid meid oma grupi nö mentorid, ehk oma ala eksperdid. Üritus oli üleüldiselt väga hästi läbi mõeldud. Pauside ajad sobitusid ilusti täpselt sinna, kus oligi vaja tööst ja mõtlemisest väikest pausi. Paar korda tegime ka kohaloleva eratreeneri ja mentori Katrenaga trenniminuteid, et peale pikka istumist ikka veri jälle käima saada. Terve päev möödus väga sujuvalt ja aeg läks tegutsedes kiiresti. Minu ja Lija jaoks oli üritus eriti inspireeriv, sest just sealt saimegi idee praeguseks õpilasfirma tooteks, mida hetkel ka arendame. Mainiksin veel lõpetuseks ära sealse päevajuhi Harald Lepiski, kes oli väga energiline ja haaras tõesti kõik endaga kaasa. Võimalusel läheksime kindlasti veel taolistele üritustele, sest see oli tõesti põnev ja kasulik.“

Imbi Raudkivi, geograafia ja majandusainete õpetaja, majandussuuna juht

 

10. majandusklassi õpilaste suunapäev Tartumaal

2. oktoobril käisid meie kooli 10.M õpilased suunapäeval Tartumaal. Haapsalust alustasime sõitu kell 6.30. Meiega koos sõitsid Tartusse INNOKA robootikaringi õpilased.

Esimene sihtpunkt oli Tõravere Observatoorium. Meid võttis vastu  Heli Lätt (külastuskeskuse juhataja), kes andis õpilastele lühiülevaate observatooriumist ja pidas loengu teemal „Millist (lisa)väärtust pakuvad Tartu observatoorium ja külastuskeskus ühiskonnale?“.

Peatuti järgmistel teemadel: kuidas riik teadust toetab (alusteadused, rakendusuuringud, tootearendus); baasfinantseerimine; prototüüp; autoriõigused; investeeringud; projektipõhine tegevus; ärimudel jpm.

Pikemalt peatus lektor finantsteemadel – kuidas kujunevad keskuse tulud ja kulud, eelarve.

Külastuskeskus kui turismiobjekt/-ettevõte – kuidas klient leiab sinna tee, mida keskus on teinud selleks, et külaline/turist tunneks end oodatuna jne.

Peale loengut saime osaleda majatuuril ja käisime tähetornis, samuti tutvusime ümbruse turismiatraktsioonidega.

Tartusse jõudsime 13.30 ja kohtusime AHHAA keskuses juhajaga – Andres Juurega. Tema  andis ülevaate ettevõtte tekkeloost, põhiväärtustest, tööjõu- ja palgapoliitikast, eelarve kujunemisest, töökeskkonnast, turundusvõtetest, konkurentsist, juhitüüpidest jpm. Kohtumine möödus väga avatud õhkkonnas ja õpilased on väga rahul kuuldu ja nähtuga.

Õpilased said arutelu käigus kaasa rääkida, küsida, mida aktiivselt ka tehti. Pikem arutelu tekkis lektori ja õpilaste vahel teemal – hariduse roll tööturul; teadmised vs oskused; tehniline või sotsiaalne haridus; demagoogia; teaduspõhine tootmine. Andres Juur andis õpilastele nõu olla julged katsetama ja olema aktiivsed kooliväliselt (CV), küsida endalt – MIDA OSKAD (mitte – mida tead), milline on väärtus, mille poole püüelda ja miks tahan teha tööd?

Kell 15.15 kohtusid õpilased Tartu Aparaaditehases, mis täna toimetab Kultuuritehase nime all, kahe toreda retkejuhiga – Erki Pruul (tegevjuht) ja Karmen Otu (programmijuht).

Nõukogude ajal valmistati tehases külmutusseadmeid, salajasi allveelaevaosasid ja jälgede segamiseks ka mittetöötavaid vihmavarje ning tõmbelukke. 2006. aastal omandas Aparaaditehase kompleksi ABC Kinnisvarateenuste OÜ, kelle valduses on tehas tänaseni. Alates 2014. aastast arendatakse 14 000 m2 suurust keskust kultuuritehaseks.

Aparaaditehasest ja seda ümbritsevast kvartalist on saanud üks Tartu kiiremini arenevaid piirkondi. See universaalne kultuuritehas ühendab endas loomingulised ettevõtjad, kunstnike stuudiod, disainerite ateljeed, kaubanduse ja meelelahutuse. Siin on kolm restorani, kaks kohvikut, siin tegutseb pika ajalooga Müürilille täika ja veel pikema ajalooga Trükimuuseum ning koha on leidnud paljud põnevad väikepoed. Keskuse lähiaja plaanidesse kuulub tehasehoovi, ehk Aparaaditehase Taskupargi väljaarendamine piirkonna ägedaimaks kohtumispaigaks. https://www.aparaaditehas.ee/tehasest

Programmijuhid viisid läbi tutvustava ringkäigu tehase ruumides, kus õpilased kohtusid erinevate ettevõtjatega, kes on tehases endale ruumid rentinud ja igapäevaselt seal töötavad (nt ärinõustaja, mööblikoda, armastuse saal, kohvikupidaja, taaskasutuspood). Tehase allkorrusel saab tulevikus olema ringmajanduse ettevõtluskeskkond.

Peatuti teemal, kuidas on võimalik ettevõtlusega alustada (kus, millest alguse saab, ressursid jms).  Kui on vajadus või probleemile lahendus leida, tuleb ära teha ja lihtsalt alustada – seda nägimegi Aparaaditehases J.

Kella 18 ajal alustasime kojusõitu väsinutena, kuid vaimselt erksatena – päeva tegemiste ja nähtu osas jätkasime arutlemist koduteel bussis.

Täname, SA INNOKAS, Aparaaditehas, AHHAA keskus, Tõravere Külastuskeskus!

Imbi Raudkivi, geograafia ja majandusainete õpetaja, majandussuuna juht

 

10. klasside õpilasfirma programmiga liitunud õpilased osalesid ettevõtluspäeva start-up koolitusel

9. oktoobril toimus Haapsalu Kutsehariduskeskuses start-up ehitamise kursus õpilasfirmadele. Kursuse „Samm sinu unistuseni”viis läbi Tallinna Teaduspark Tehnopol. Seda võimalust tutvustas meie õpilastele õpetaja Imbi Raudkivi, kes korraldas/organiseeris õpilaste osavõtu koolitusel koostöös SA Läänemaaga.

Kursusel arutletikuidas jõuda hea äriideenikuidas prototüüpida esialgset toodet ning kuidas luua ideest tõeliselt toimiv äri. Õpilasfirmade liikmed esitlesid kursuse lõpuks oma ideid ning parimaid ka autasustati.

Koos õpetaja Rea Rausiga osalesid kursusel ning alustavad õpilasfirma programmiga LÜGi õpilased Rasmus Kuslap, Marie Keldrima, Amy Palmits (kõik 10.H), Marie Grete Mägi (10.LR),10.M klassist Birgitta Vare, Andro Kalamees, Erko Puskar, Marko Suitsberg, Lija Jegisman, Evalota Masing, Kaspar Kariste, Aliis Vatku, Martin Vatku, Maria-Elisabeth Kursiman, Margaret Marleen Loznitsa, Fiona Eliis Protas, Linda Naudi ning Lydia Rüütel, Valeria Poljanski-Antšarov (mõlemad 10.S).

Koolituse algusajaks jõudmiseks HKHKsse abistasid meid SA Läänemaa ja lapsevanemad, nemad organiseerisid transpordi – aitäh! 🙂

Õpilaste tagasiside:

Õppisime seda, et kuidas üldse ideeni jõuda ja mida selle ideega edasi teha. Lisaks tegime ka grupitööd, kus pidime mõtlema välja ühe äriidee ja koostama selle kohta plaani ning pärast esitasime seda teistele. Idee võis olla seotud lehma, metsa või satelliidiga 🙂 Oli tore ja väga hea ning kasulik kogemus.

Koostasime segatiimidega ärimudeli ja esitlesime seda teiste ees. Loeng oli huvitav ja palju uusi asju sai teada, näiteks, kuidas ideed tekitada, kuidas ideed ka pärast teistele maha müüa ning üleüldiselt firma valmimise protsessist. Grupp, kus olid Linda Naudi, Kaspar Kariste ja kutsehariduskeskuse õpilased, pälvis kõige paremini läbi mõeldud ärimudeli auhinna.

Alati on koolitustelt midagi õppida, ka varasemalt teada „asjade“ meeldetuletamine on õppimine.

Koostöös teistega peitub õppimise võlu 🙂  ja ettevõtlusmaalimas on oluline kuuluda võrgustikku, omada kontakte!

Õppepäev oli tore, inspireeriv ja pani nii mõnegi teema üle mõtlema – see tuleb kasuks õpilasfirma programmiga tegelemisel ja ka edaspidi 🙂

Unistusi saab tõesti täita ägedate äriideede teokstegemisega!

Edukat ja koostöist õppeaastat õpilasfirmade programmiga liitunud toredatele kümnendikele!

Imbi Raudkivi, geograafia ja majandusainete õpetaja, majandussuuna juht

Rea Raus, inglise keele ja majandusainete õpetaja

 

Ettevõtlusnädala kohtumine ettevõtjaga majandusklassidele

Kolmapäeval, 9. oktoobril 2019 kohtusid Läänemaa Ühisgümnaasiumis majandusklasside õpilased ettevõtjaga Maiu Lauring (MTÜ Arvamusfestival). Kohtumine toimus algatuse Minu Lugu raames. Loengu teemad olid seotud juhtimise ja eestvedamisega, ettevõtlusega.

Loengu alguses ärgitas lektor õpilasi mõtlema ja arutlema teemal „Millist tulevikku sina lood?“. Jõuti järelduseni, et ühiskonnas toimuvad kiired muutused mõjutavad „tulevikuprobleemide ringi“ ning sisu – tuleb olla valmis kaasa mõtlema igaühel meist.

Maiu Lauring rääkis õpilastele oma loo kolmest etapist – kooliaeg, vahetusõpilaseks olemise aeg, tööturul tegutsemise ja vabatahtliku töö aeg.

USA-s õppides koges lektor teadlikult õppimise ja mõtlemise „kunsti“ ja julgustas õpilasi mõtestatult õppima ning seeläbi oma hoiakuid kujundama. Olulisena tõi ta välja tänase maailma muutumise juures selle, et otsuste tegemisse on vaja kaasata erinevate elualade esindajad – nii on kaasatud suurem kogukond ja toimetamiskeskkond. Arutleti poliitiliste riskide üle ettevõtluses (nt regulatsioonid survestavad ettevõtjaid).

Kõneleti meeskonnatööd mõjutavaid teguritest; suhetest meeskonnas, mis on määrava tähtsusega eesmärkide saavutamise teel. Muutuste juhtimine on pingutus, liider, eestvedaja ja boss, sotsiaalne ettevõtlus ja ebavõrdsus, uued ärimudelid, inspiratsioon, mugav tarbija, ringmajandus vs lineaarne majandusmudel, heaoluühiskonna kulukus, vaesus – need ja paljud teised teemad leidsid loengu käigus käsitlemist ja asjakohased vastused.

Kõlama jäid järgmised mõtted:

  • Oskusi saab täiendada, tööd tuleb teha hoiakute ja käitumise „kallal“.
  • Kujunda teadlikult harjumusi.
  • Julge võtta vastutus ja ole eestvedaja.
  • Analüüsi, uuri, ole kriitiline.
  • Ümbritse end inimestega, kes on sinust targemad.
  • Sõna väljaütlemine on ka tegu! 🙂
  • Oled tarbija või looja?

Täname – Algatus Minu Lugu, Maiu Lauring!

Imbi Raudkivi, geograafia ja majandusainete õpetaja, majandussuuna juht

 

2018/2019 õa

Praktilise turunduse projekti lõpukonverents

3. juunil 2019 toimus Läänemaa Ühisgümnaasiumis (LÜG) praktilise turunduse projekti (SA Innove) kokkuvõttev lõpukonverents, mille korraldasid ja viisid läbi projektis osalenud 10.M õpilased. Samalaadne kokkuvõtete tegemine Põlva Gümnaasiumis (PG) toimus 28. mail.

Mõlema kooli õpilased viisid aprillis-mais läbi turu-uuringud kohalikes kauplustes. Projekti partnerid Haapsalu Tarbijate Ühistu (HTÜ) ja Põlva Tarbijate Ühistu (PTÜ) andsid omapoolsed sisendid, mille alusel projektijuhid (Imbi Raudkivi, Kaia Tamm) koostasid koostöös õpilastega sarnastel alustel uuringuteks vajaminevad ülesanded ja töölehed. Töö toimus rühmades nii, et algsed uuringute andmed koguti kaupluste kaupa, sisestati ühiselt Exceli tabelisse, mille alusel tehti turuanalüüsid Haapsalus ja Põlvas.

Meie õpilaste sihtkohad uuringuteks olid Uuemõisa Konsum, Kaubamaja Konsum, Rimi, Selver, Maxima ja Kastani kauplus. Tooterühmad, mida kauplustes iga rühm uuris (sisendid), anti HTÜ ja PTÜ poolt – pagaritooted (otse ahjust; sügavkülmutatud); kondiitritooted, valmistoit – külm  toit (letis, pakendatud); valmistoit – soe toit (letis, pakendatud). Sortimendile lisaks vaadeldi iga tooterühma puhul, kas tegemist oli omatoodanguga või sisseostetud toodanguga, samuti tehti hinnaanalüüs – hinnati, kui palju on soodus- ja/või kampaaniahindu, arvutati keskmised hinnad. Iga rühm tegi uuringute käigus omapoolsed tähelepanekud kaupluse väljapanekute kohta kõikide tooterühmade kohta. Hinnati ka reklaami nii kaupluses sees kui väljas. Analüüsiti iga kaupluse müügivõtteid, jaotuskanaleid, märgiti ära olulised taktikalised võtted, kuidas kliente „tooteni meelitada“.

Projekti tegevuste põhjal andsid õpilased partneritele tagasiside st esitasid andmed uuringute kohta (väljundid). Lisaks uuringutulemustele sai iga rühm välja tuua need tooted, mida noored kindlasti ostaksid/ei ostaks ja seda koos põhjendustega. Toodi välja iga kaupluse tugevused ja nõrkused, ettepanekud muutusteks. Partnerid omakorda andsid õpilaste tööle omapoolse hinnangu. Nii Haapsalus kui Põlvas analüüsiti Coop kauplusi ja nende konkurente.

Lõpukonverentsi läbiviimiseks koostas iga rühm kokkuvõtte (esitlused), mille kandsid 3. juunil ette. Analüüsiti ja toodi välja Coop kaupluste tugevused ja nõrkused, sarnaselt toimiti ka konkurentide kauplustega. Omavahel võrreldi Põlva ja Haapsalu Coop kauplusi – nii valmis võrdlev analüüs.

Konverentsil osalesid HTÜ esindajad Raimond Lunev ja Piret Rüütel. Õpilased tegid ära suure töö ja kogusid projekti käigus väga suure hulga andmeid. Konverentsi käigus arutleti võimalike valupunktide parandamise üle, samuti pakuti välja lahendusi tooterühmade arendamiseks.

Partnerite poolt said õpilased tehtud töö eest suure kiituse, sõnalise tunnustuse sai iga rühm. Partneritele meeldis väga meie õpilaste julgus – töö käigus märkasid nad kaupluses esinevaid puudusi/nõrkusi ja väljapakutud võimalikke taktikalisi ning sisulisi lahendusi.

Konverents lõppes koogisöömisega – piduliku kohvilaua kattis HTÜ Kaubamaja Konsum. 🙂

Haapsalu ja Põlva õpilaste poolt teostatud uuringute tulemused, materjalid, esitlused ja töölehed on kogutud kokku ühtsesse keskkonda (padlet.com). Iga õpilane sai projekti lõppedes omale kingituseks mälupulga, kuhu salvestati projekti tulemused. Samade materjalidega saavad töötada edaspidi ka teised õpperühmad.

Tublid õpilased 10.M klassist on teinud ära tubli töö! 🙂

Täname Haapsalu Tarbijate Ühistut!

Imbi Raudkivi, geograafia ja majandusainete õpetaja, majandussuuna juht

 

Läänemaa Ühisgümnaasiumi ja Põlva Gümnaasiumi turundusõpilaste videokohtumine

Praktilise turunduse kursus on jõudnud lõpusirgele – aprillis-mais toimusid mõlemas linnas turu-uuringud Tarbijate Ühistu Coop kauplustes ja konkurentide kauplustes. LÜGis osales projektis 10.M klass, Põlvas turunduse valikkursuse õpilased. Projekti tegevusi toetab SA INNOVE.

28. mail, teispäeval toimus videokohtumine, mille raames andsid mõlema kooli õpilased ülevaate oma turunduskeskkonna uuringute tulemustest. Põlva õpilased teostasid uuringud neljas kaupluses – Põlva Edu Konsumis, Põlva Toiduaidas, Maksimarketis ja Selveris. Haapsalus teostati uuringud kuues kaupluses – Kaubamaja Konsumis, Uuemõisa Konsumis, Rimis, Maximas, Selveris ja Kastani kaupluses. Kokku uuriti kuue erineva tooterühma sortimenti, hindasid, väljapanekuid, reklaami, turunduslikke müügivõtteid. Koguti kokku rühmade tähelepanekud ja ettepanekud ning koostati esitlused, võrdlustabelid – need koondatakse kõik ühte keskkonda ja antakse edasi projekti partneritele (Tarbijate Ühistu) ja projektis osalejatele.

Mõlema kooli õpilased tõid ettekannetes välja uuritud kaupluste tugevused ja nõrkused, samuti ettepanekud. Hinnavõrdluseks valiti sarnased tooted (need, mis noori kõnetasid/mida nad ostavad/mis on nö igapäevased tooted), näiteks ahjukartul, kartulisalat, kaneelisai jne.

Edasi tehakse mõlema linna uuringute põhjal järeldused, võrreldakse turusituatsiooni, leitakse Coop kaupluste eeliseid konkurentide ees. Projekt lõpeb kokkuvõtva konverentsiga.

Täname partnereid!

Imbi Raudkivi, geograafia ja majandusainete õpetaja, majandussuuna juht

 

11.M õpilaste kohtumine ettevõtjaga

11. majandusklassi õpilastel oli 10. aprillil 2019 teistmoodi ettevõtluse tund. Nimelt oli nende makromajanduse tunnis külaliseks ja läbiviijaks Haapsalu Wiedemanni Gümnaasiumi vilistlane Meelis Orgla, kes on pikaaegne ADDINOLi (määrdeained, õlid) müügimees ja juhatuse liige. Tema ülikooliaastad olid seotud Tartu Ülikooliga, kus ta õppis majandust (välismajandus ja pangandus). 10 aastat tagasi tuli Orgla tagasi kodulinna ja alustas pereettevõtlusega (HIOM pesumaja).

Tundi alustas lektor oma tegevuse ja töö tutvustamisega. Ta meenutas oma kooli- ja ülikooliõpinguid, tuues välja õppimisele pühendumise olulisuse. Samuti rääkis ta sellest, kuivõrd vajalik ja kasulik on kooliõpingute kõrvalt tegeleda võimalusel just erinevate koolitustega /kursustega – investeeringud iseendasse (nt Teaduskooli kursused).

Majandusteemadega alustades kõneles Orgla majanduse terviklikkusest, makromajanduslikest suundumustest ja toimimisest. Analüüsiti koos õpilastega majandustsüklite toimemehhanisme (buum, kriis jne), keskpankade seost intressipoliitikaga, inflatsiooni ja deflatsiooni kujunemist, kinnisvara- ja hüpoteeklaenude mõju, mis on majandusteadus ja mis on äri, mis on finantsinstrumendid jpm.

Õpilaste eelneval soovil peatus lektor ka aktsiatesse investeerimise (pikaajalisus) ja aktsiatega kauplemise (lühiajalisus) teemadel, selgitas dividendiaktsiate tootlikkuse teemat ja kuidas/millistesse aktsiatesse maailmaturu muutusi arvestades investeerida ja/või kaubelda, et hajutada riske.

Omaette arutlusteemana käsitleti inimeste ebaratsionaalse majandusliku käitumise põhjusi ja tagajärgi.

Mikroökonoomika teemat käsitleti seostades seda oma ettevõtte tegevuse alustamisega ja praeguse tööga pereettevõttes. Lektor julgustas õpilasi oma ettevõttega alustama, selgitades selle eeliseid võrreldes palgatööga. Jutuks tuli ka see, kust/kuidas saada algkapitali/-toetust. Orgla soovitus noortele oli – enne alustamist tee palgatööd (eluline kogemus). Olulisimaks fookusteemaks ettevõtte arengu juures pidas lektor müüki ja lisaväärtuse loomist inimese kohta. Rõhutati ka äriplaani koostamise vajalikkust.

Kõlama jäid veel järgmised mõtted:

  • Äriga alustamisel on probleemi olemasolu prioriteet, alles seejärel tuleb lahendus (jätkusuutlik), mitte vastupidi.
  • Majandus – see on alternatiivid…
  • Peamine on lahendada probleemi, mille lahendamise eest on teised nõus maksma.
  • Hoidke ja märgake oma töötajaid, meeskonda – nad on väärtus.
  • Planeerides “hinda kulusid suurematena kui tulusid”.
  • Alustage äriga noorematena ja seejuures “uurige/olge kursis” maailmas toimuvate suundumustega.
  • Õppige ja katsetage, nii on valikud elus suuremad.

Tund oli mitmekesine ja käsitletud teemad vajalikud – aitäh sümpaatsele külalisele. 🙂

Imbi Raudkivi, geograafia ja majandusainete õpetaja, majandussuuna juht

 

11.M õpilased õppisid kindlustusega seotud teemasid

25. märtsil 2019 oli 11.M klassi õpilastel külas Karin Aido Salva Kindlustuse AS-st.

Tunni eesmärkideks olid saada ülevaade kindlustuse liikidest ja kindlustusseltsi töövaldkondadest. Lektor alustas tundi aruteluga – miks on kindlustus vajalik. Seejärel  anti ülevaade sellest, millised on kindlustuse liigid (kohustuslikud, vabatahtlikud). Kohustuslik (seadusega sätestatud kohustus) kindlustus on nt liikluskindlustus. Lektor kaasas õpilased arutellu ja nii räägiti pikemalt just liikluskindlustusest – noored juhid, palju küsimusi ja eakohane huvi teema vastu. Seejärel rääkis  külaline vabatahtlikust kindlustusest – isiku huvi kaitsta end ja oma vara ehk kindlustushuvi. Jutuks tuli kasko-, kodu-, õnnetusjuhtumikindlustus jpt. Ühe sundkindlustuse näitena tõi lektor ravikindlustuse.

Edasi käsitleti kahjukindlustusega seotud teemasid – millised on liigid, millal ja kuidas ning kuhu pöörduda, et teatada kahjust jpm, samuti tekitas õpilastes huvi vastutuskindlustuse teema, kuna nad ei olnud selle teemaga varasemalt kokku puutunud.

Tunni lõpus andis lektor noortele soovitusi – omaette elamaasumise “näpunäiteid” (üürnik vs omanik; eluasemelaen ja kindlustus; mida on mõistlik ja miks kindlustada jms). Samuti juhtis Karin Aido õpilaste tähelepanu sellele, et reisima minnes on mõistlik sõlmida reisikindlustus ja soovitas kindlasti enne reisi nõu pidada kindlustuse töötajatega – selgitas, miks on kindlustusvõtjal oluline väga täpselt kirjeldada reisi sihtkohta ja eesmärke, et tagada parim võimalik kaitse.

Käsitletud teemade kohta tõi Karin Aido reaalsed näited ja juhtumid.

Tunni käigus said õpilased esitada küsimusi, millele nad kõik vastused said – oli väga meeldiv ja asjalik õhkkond.  Tund meeldis õpilastele, kuna:

  • lektor oli väga hea suhtleja
  • elulised st näited reaalsest elust
  • väga hästi teemad lahti seletatud = loogiline/arusaadav
  • näited panid mõtlema ja nii mõnedki teemad käsitleti uue nurga alt – kasulik teave edaspidiseks
  • lektori kõik soovitused meeldisid/olid kasulikud
  • põnevad teemad 🙂

Tänusõnad Karin Aidole ja Salva Kindlustuse AS-le!

Imbi Raudkivi, geograafia ja majandusainete õpetaja, majandussuuna juht

 

 

10. majandusklassi õpilaste tund Maksuametis

26. märtsil käisid 10.M õpilased Maksu- ja Tolliameti Haapsalu büroos õppimas maksudega seotud teemasid. Meid võttis vastu ja viis tunni läbi Haapsalu büroo teenindusjuht Kristiina Ase.

Ettevõtluse aluste II kursuse teemad on seotud ettevõtete finantsteemadega, sestap saigi maksuteemaline tund Maksuametis kokku lepitud.

Kristiina Ase alustas tundi sissejuhatava teemaga Eesti maksusüsteemist. Edasi käsitleti maksude jagunemist riiklikeks ja kohalikeks maksudeks. Jutuks tuli riigieelarve kujunemine – maksutulu on selle peamine allikas. Arutlesime selle üle, miks peab makse maksma ja millised hüved jäävad saamata, kui seda mitte teha.

Praktilise poole pealt said õpilased teada, millised on erinevad maksumäärad ja töötasu alammäärad, mis on maksuvaba tulu, kuidas arvutada netopalka ja milliseid on tööandja kulud, mida tuleb töötaja “pealt” maksta. Läbi tehti ka näidisülesanded. Veel said õpilased teada, kuidas rakendub maksuvaba tulu kuupõhiselt erinevate sissetulekute korral. Huviga kuulasid õpilased töötamise registri teemat – miks on ettevõtjal kohustus töötaja registreerida, milliseid tagajärgi võib tuua see töötajale, kui ta ei ole registrisse kantud. Juttu oli ka ümbrikupalkadest, tekkis arutelu.

Omaette teema oli ettevõtlus – vormid, kulud ja tulud, raamatupidamisarvestus, tulude deklareerimine, Äriregister, maksukohustus.

Loengutunni käigus said õpilased oma küsimustele vastused ja kokkuvõtted tehti järgmises koolitunnis. Ees on loengumaterjalide ja koolis õpitu põhjal raamatupidamise algtõdedega tutvumine, bilansi koostamine ja palga- ning tööandja kulude arvutamisülesanded.

Õpilastele meeldis, et tund oli koolist väljas, teemasid peeti vajalikuks, suvevaheajal soovivad paljud tööle minna, näidisülesanded on samuti head abimehed. 🙂

Oli teistmoodi õppimise tund, mis õnnestus igati!

Imbi Raudkivi, geograafia ja majandusainete õpetaja, majandussuuna juht

 

 

Rahatarkuse tund Läänemaa Ühisgümnaasiumis

Pangaliit on alates 2013. aastast viinud läbi rahatarkuse koolitusi nii abiturientidele kui põhikooli lõpuklassi õpilastele, mille käigus jagavad Pangaliidu liikmespankade töötajad oma teadmisi ja kogemusi õpilastega üle Eesti. 2015. aastal nimetati rahatarkuse päev ümber rahatarkuse kuuks.   Tänavu toimusid tegevused juba seitsmendat aastat.

Läänemaa Ühisgümnaasiumis on Pangaliidu poolt rahatarkuse tunde läbi viidud ka varasematel aastatel. Loengu tellimiseks oli tarvis kool ja klass registreerida, mida suunajuht ka tegi. Tänavu toimus rahatarkuse tund 22. märtsil ja sellest said osa 10. majandusklassi õpilased.

Tunni viis läbi SEB Panga töötaja Natalja Taratuhina.

Käsitleti järgmisi teemasid:

  1. Mis on rahatarkus ja milline inimene on rahatark?
  2. Mis võivad mõjutada rahaga targalt ümberkäimist (teadmised, keskkond, võimekususkumused)?
  3. Unistuste täitumise sammud – eemärgistamine, eelarve pidamine, säästmine ja kogumine, investeerimine).
  4. Läbimõeldud rahalised otsused.
  5. Tulude suurendamise võimalused.
  6. Tulu ja risk käivad käsikäes.
  7. Näiteülesanded.

Lektor illustreeris teemasid igapäevaelu näidetega, kaasas õpilased aruteludesse. Tunni lõppedes arvasid õpilased, et on nüüd kindlasti rahatarkuse osas nutikamad. 🙂

Täname Pangaliitu ja SEB Panga töötajat Natalja Taratuhinat!

Imbi Raudkivi, geograafia ja majandusainete õpetaja, majandussuuna juht

 

 

Praktilise turunduse projekt – seminar Pärnus

4. veebruaril 2019 toimus praktilise turunduse projekti jätkutegevusena seminarikohtumine Pärnu Keskraamatukogu ruumides. Meie koolist osaleb projektis 10.M klass – nemad sõitsidki Pärnusse õppima.

Mõlema projektikooli – Läänemaa Ühisgümnaasiumi ja Põlva Gümnaasiumi – õpilased ja projektijuhid said kokku Pärnus. 29. jaanuaril toimus koolides videosild, kus mõlema kooli õpilased tutvustasid oma kooli ja maakonda. Pärnusse sõideti õppima ja üksteisega tutvuma.

Eesmärgid:

  • Kahe kooli õpilaste tutvumine
  • Praktikute kogemuste kuulamine kevadiste turu-uuringute paremaks korraldamiseks
  • Ideede kogumine sisuliste materjalide koostamiseks (nt reklaam, hinnakujundus)

Kella 10 ajal, kui põlvakad olid kohale jõudnud, saime põgusalt tuttavaks. Töö seminaril algas 10.30 ja päev lõppes 16.15 paiku ühispildistamisega. Vahepeal oli lõunapaus ja virgutuspaus.

Päeva esimese töötoa (lõimingu ja koostöö/tutvumise ja ühtsuse saavutamise töötuba) viis läbi Anneli Rabbi, Pärnumaa Kutsehariduskeskuse avalike suhete juht. Tegevused olid kõik praktilised ja õpilased jagunesid rühmadesse. Tegevuste näited – meeskonnaliikmete tutvumine, rollide jagamine, koostöine arutelu jne. Tulemusena kaardistas iga meeskond märksõnad koostöö kohta, esitles teistele rühmadele ja selgitas rollide jagamise põhimõtteid, mis rühmas esile kerkisid.

Päeva teine töötuba oli pikem ja jagunes kaheks, temaatika seotud turunduse ja reklaamiga. Selle töötoa viis läbi Errit Kuldkepp, SA Pärnu Haigla turundusspetsialist. Töö toimus väga vabas õhkkonnas, õpilased kuulasid õhinal ja hoolega – niivõrd oli eriline lähenemine teemale ja kuulajatele. Noortele selgitati turunduse eesmärke, meetmeid, kliendisuhete olulisust, müügikanaleid jms. Lektor andis oma teadmise noortele edasi nii, et tugines oma elukogemustele, karjäärile, hobidele ning põimis kogu edasiantava info väga hingepuudutavaks tervikuks.

Nüüd on mõlema kooli õpilased tuttavad, koolitatud/turunduse ja suhtlemise nipid selged, et alustada kevadel praktikat COOP kaupluseketi ja nende konkurentide kauplustes – ehk teostada turu-uuringuid ja turuanalüüsi samadel alustel Haapsalus ja Põlvas 🙂

Oli muljeterohke ja kasulik õppepäev!

Imbi Raudkivi, geograafia ja majandusainete õpetaja, majandussuuna juht

  

 

Kõige innovaatilisem õpilasfirma on SaddleHat

Laupäeval, 9. veebruaril Tallinnas toimunud õpilasfirmade laadal tunnustati kõige innovaatilisema õpilasfirma tiitliga innovatsioonikeskuses Innokas tegutsev LÜGi õpilaste õpilasfirma SaddleHat, kes toodab jalgratta sadulakatteid. Auhinnaks sai õpilasfirma kutse Ajujahi esimese telesaate ühisvaatamisele teletornis koos Ajujahi vilistlaste, partnerite ja praeguste osalistega.

LÜGist osales laadal veel 3 õpilasfirmat. TaimTime teeb kellaga lillepotte, CableClip kaablihoidikuid, Amytabags taaskasutatud riidest kotte. Õpilasfirmade juhendaja on Angela Leppik. Noorte mentorid on ettevõtjad Liisu Eberle ja Indrek Kask.

Marko Kütt, õpilasfirma SaddleHat liige: Laupäeval, 9. veebruaril käisime õpilasfirmade laadal Tallinas Rocca Al Mare keskuses oma tooteid, veekindlaid sadulakatteid, müümas. Laat kestis 5 tundi, mille jooksul käisid erinevad kohtunikud hindamas meie boksi ja müügitööd. Samuti võtsime osa innovatsiooni konkursist, kus pidime žüriile oma toodet ja firmat tutvustama kahe minuti jooksul ja pärast seda küsiti toote kohta küsimusi. Pärast laata kuulutati välja innovatsiooni konkursi võitjad. Meile täiesti ootamatult selgus, et me olime laada kõige parema auhinna, innovatsiooni konkursi, võitnud.

Angela Leppik, õpilasfirmade juhendaja

     

 

Praktilise turunduse kursuse sissejuhatav videokonverents

Praktilise turunduse kursus on pooleaastane projekt (SA INNOVE), mis käivitus 1. novembril 2018 ja lõpeb juunikuus 2019. Projektis osalevad Läänemaa Ühisgümnaasiumi (LÜG) 10.M klassi õpilased ja Põlva Gümnaasiumi (PG) turunduse valikkursuse õpilased. Projekti koostööpartnerid on mõlemas linnas Tarbijate Ühistu (TÜ).

Teisipäeval, 22. jaanuaril kell 12.40 sai teoks  esimene koostöine ettevõtmine – toimus videokonverents. Konverents toimus samaaegselt Haapsalus ja Põlvas, selle sisulise poole valmistasid ette kummagi kooli õpilased. LÜGis osalesid partnerettevõtte Haapsalu TÜ juhatuse esimees Raimond Lunev ja kaubandusdirektor Piret Rüütel. Konverentsi jäädvustas LÜGi meediaklubi liige Kristina Zubkova 12.H klassist.

Ajakava:

12.40 – tervitussõnad

12.45 – projekti üldülevaade, eesmärgid, tegevused, ajakava

12.55 – Haapsalu TÜ/COOP esindajate sõnavõtt

13.10 – LÜGi tutvustav film (kooli tutvustus), mille tegid 10.M õpilased, vaatasid PG ja LÜG

13.15 – videosild LÜGi ja PG õpilaste vahel, PG tutvustus ja mõlema kooli õpilaste ülevaade oma kodumaakonna ja linna kohta (üldandmed, rahvastikunäitajad, majandus-ettevõtluskeskkond, loodus)

13.45 – arutelu, ettepanekud

Konverentsi eel tegelesid õpilased maakonna ja linna kohta esitluse jaoks materjali otsimisega, tööd tehti rühmades, tervikesitluse jaoks materjal süstematiseeriti. Samuti otsustasid 10.M õpilased tutvustada PGle meie kooli ja tegemisi filmi kaudu – seega mõeldi koos, kuidas ja mida filmis kajastada ning film saigi valmis 🙂 Nädal enne konverentsi tegime videosilla proovikatsetuse PGga IT juhi Henry Viiretiga, kes aitas ja juhendas õpilasi.

Avakonverentsil selgitasid TÜ esindajad, meie partnerid ettevõtet – Coop  kaupluste tegevusi ja rolli kohalikul turul. Pikemalt peatuti sellel, mida hakkavad uurima ja vaatlema õpilased praktiliste tegevuste käigus (sisendid) – valmistoidu, pagari- ja kondiitritoodete tootevaliku, sortimendi, hinnakampaaniate, reklaami kauplustes ja väljaspool ning väljapanekute turu-uuringute teostamise COOP Konsumi kauplustes ja sarnane uuring toimub ka konkurentide juures (Maxima, Rimi, Kastani, Selver). Väljunditeks on võrdlev turuanalüüs, kaupluste tugevused ja nõrkused, ettepanekud muudatuste tegemiseks vaadeldud tooterühmade osas ning turundusvõtted ja –kanalid, mis oleksid noorte hulgas “mõjusamad”. Projekti materjalid laetakse üles padlet keskkonda, seda teevad mõlema kooli õpilased.

Praktiliste tegevustega alustab PG märtsis, LÜGi õpilased aprillis.

4. veebruaril kohtuvad koolide õpilased Pärnus seminaril, planeeritud on koolitused/töötoad lõimingu ja koostöö ning turunduse ja reklaami teemadel. Kokkuvõttev konverents toimub maikuus, mil tehakse kokkuvõtted praktilistest tegevustest ja projektist. Turu-analüüsid edastatakse partnerettevõtetele.

Avakonverents oli põnev ja vajalik. Õpilased said konkreetse ülevaate sellest, mida kevadel tegema hakkavad. Peale konverentsi arutleti projekti sisu ja tegevuste osas, välja toodi õpilaste poolt olulisena see, et nende tegevus uuringutel on seotud “päriseluga” ja et partnerettevõtte esindaja selgitused andsid neile selgepiirilised “ülesanded”, elevust tekitas see, et nad saavad teha konkreetseid ettepanekuid paremaks turundamiseks. Konverentsi ettevalmistustega ja kooli/maakonna tutvustamisega on saadud ka esmane turunduskogemus 🙂

Projekt sai videokonverentsi näol vahva alguse ja peagi kohtuvad Põlva ja Haapsalu noored Pärnus, et koolitustelt saada teoreetilisi teadmisi ja praktilisi nippe turu-uuringute teostamiseks kevadel.

Täname konverentsi õnnestumisele kaasaaitamise ja koostöö eest Haapsalu Tarbijate Ühistut, Henry Viiretit ja Põlva Gümnaasiumi!

Meie 10.M – väga tublid olite, AITÄH!

Imbi Raudkivi, geograafia ja majandusainete õpetaja, majandussuuna juht

 

  

 

11.M õpilased suunapäeval Tallinnas ja Harjumaal

12. detsembril käisid 11. majandusklassi õpilased suunapäeval. Sihtmaakonnaks oli Harjumaa. Õppepäev toimus projekti “Parimate praktikate jagamine” raames. Suunapäevast võtsid osa üheksa maakonna õpetajat (Orult, Paliverest, SA Läänemaa esindaja, Rajaleidjast, Innokast) ja õpetajad Embi Hunt ja Imbi Raudkivi.

Õppepäeva eesmärgid: tutvuda sihtmaakonna majandus- ja ettevõtluskeskkonnaga läbi kolme ettevõtte külastuse; koguda sihtmaakonna ettevõtluse kohta sisulisi andmeid analüüsiks ja kodumaakonna vastavate näitajatega võrdlemiseks.

Õpilased valmistasid ette rühmatöödena Harjumaa ja Tallinna kohta ülevaated (majandus, rahvastik, eripärad, üldandmed jms) ja tegid hommikul bussis kaasõpilastele ja õpetajatele ettekanded. Sarnastel teemadel jätkatakse tööd kodumaakonna kohta. Kõigis kolmes ettevõttes töötasid õpilased töölehtedega, mille täitmiseks oli tarvis küsida ja tähele panna. Töölehtede sisuline analüüs toimub suunaaine kursuse raames.

Alustasime õppepäeva tegevustega Tallinnas Büroomaailmas, kus meid võttis vastu ettevõtte tegevjuht Jüri Ross. Kahe tunni jooksul tutvusid õpilased müügitöö “nippidega”, said teada pereettevõtluse ja ärijuhtimise kohta, kuidas jõuab toode kliendini, mis roll on logistikal turul ja ettevõttes jpm. Õpilaste ja õpetajate tagasiside oli väga positiivne, mõned mõtted: “firmajuht oli aus, avameelne ja suhtles õpilastega nende tasandil; väga hea oli kuulata, sest ettevõtja teadis, millest räägib; inspireeriv; saime kasulikke tarkusi, nt seda, et palka maksab klient 🙂 ja et müügitöö toob tulu, juhi- ja kasvatustöö aga on kulu, ilma milleta kohe kuidagi ei saa; meeldis, kuidas juht rääkis ja suhtles oma kollektiiviga; suurepärane kogemus selle ettevõtte külastamine!…

Teine ettevõte, mida külastati, oli OÜ Eesti Pandipakend. Meid võttis vastu, tegi ettekande pandipakendite käitlemisest, jätkusuutlikust majandamisest ning viis läbi ekskursiooni tootmishoonetes ettevõtte büroo- ja kommunikatsioonijuht Kerttu-Liina Urke. Ettevõte rajati 2005. aastal ja tegeleb tootjate, maaletoojate ja kaupmeeste pakendite taaskasutuse korraldamisega – üle-eestiline pandipakendite kogumine, transport, sorteerimine, loendamine. Nägime, kuidas selline süsteem päriselt töötab, mida tähendab pandisüsteem ja pakenditel olevad tähised. Eestimaalt on kokku kogutud juba 3 710 900 130 pandipakendit! 

Tagasiside oli positiivne, mõned mõtted: “Külastus tekitas minus suuremat teadlikkust keskkonna säästmise ja hoidmise osas. Koputas südametunnistusele. Tõsiselt huvitav ja kasulik käik teadmaks, kuidas toimub pandipakendi ringlus taaraautomaadi taga, mis edasi juhtub jms. Üks kindel fakt, mis oli üllatav – seitsmest plastpudelist saab jalgpallisärgi. Samuti olin rahul esinejaga. Arvestades meie arvukusega ta proovis anda infot nii, et see kõigile jõuaks. Huvitav oli vaadata, kuidas pudelid erinevaid teekondi läbisid. Sain teada, et pudelid sorteeritakse värvi järgi ja et töötlemise produkt on graanulid. Oli meeldiv, kõik oli väga uus, oleks veelgi rohkem tahtnud teada saada, kuidas asjad käivad jpm…”

Kolmandaks ettevõtteks oli Kadarbiku Köögivili OÜ, kus meid võttis vastu ettevõtte juht Veiko Pak. Talu asub Harjumaal, Saue vallas, on rajatud perefirmana 2004. aastal. Õpilastele viidi läbi ekskursioon tootmishoonetes – külastasime köögivilja eeltöötlus- ja pakendustsehhi, nägime kuidas valmib mahl ja kuidas toimub pakendamine, õppisime tundma kauba ladustamise ja väljastamise protsessi lülisid. Ekskursiooni lõpetuseks saime degusteerida mahlasid ja smuutisid. Kingitustena sai iga õpilane kaasa värskelt pakendatud beebiporgandid ja uue toote – jäätee :). Uurisime, kust saab talu oma tooraine, enamus meist arvas, et kohalikelt talunikelt, kuid kogu tooraine tuleb oma põldudelt (oma põllumaad on ettevõttel 250 ha, kus kasvatatakse porgandit, kapsast, peeti, suvekultuure). Ettevõtte aastane köögiviljatoodang ulatub ca 10 000 tonnini, millest müüakse 4000 tonni, ülejäänu töödeldakse talus. Nii õpilased kui õpetajad andsid tagasisidena külastusele hea hinnangu. Mõned mõtted: “Tegus ja praktiline tutvumine. Tootmisprotsessi oli huvitav jälgida, nüüd tean kui mahla joon, kui palju tööd tuleb selleks teha ja kui palju see aega võtab. Mõistan paremini nüüd, et põllumajandusega tegelemine on seotud raske tööga ja riskidega. Tutvusin ettevõtte ajalooga – kui järjepidevat tööd on pere teinud! Huvitav oli kuulata Eesti põllumajanduse arengu kohta ja murekohtade kohta, kasulik…”

Nii möödus 11.M õpilaste õppepäev Tallinnas ja Harjumaal – võtsime päevast kaasa palju uut ja harivat, sisulist majandusinfot. Oli igati asjalik ja mitmekesine õppimise päev!

Büroomaailma kohta saab lugeda rohkem siit. Eesti Pandipakendi kodulehelt on võimalik rohkem lugeda siit ning Kadarbiku Talu tootmise ja ajaloo kohta siit.

Täname ettevõtteid lahke vastuvõtmise eest! Kõik kaasasolnud õpetajad – SUUR TÄNU!

Imbi Raudkivi, geograafia ja majandusainete õpetaja, majandussuuna juht

     

 

Õpilasfirmade laat Raplas

Sellel õppeaastal on meie kooli kümnendate klasside seas lausa neli õpilasfirmat. Alates septembrist on nad teinud palju tööd ja näinud vaeva enda toodete valmistamisega.
Viimase koolinädala lõpul, 22. detsembril, kui teised õpilased juba kodus vabu päevi nautida said, tegid õpilasfirmad kiireid ettevalmistusi ning laupäeva varahommikul olime kõik koos teel Rapla poole õpilasfirmade laadale.

Jõudsime kaubanduskeskusesse varem kui isegi poed olid jõudnud oma uksed avada. Paari tunni pärast oli koridor täitunud aga kümnete firmadega, kes pakkusid kõikvõimalikke tooteid ja teenuseid. Samuti oli üpris väikese kaubanduskeskuse kohta kohal üllatavalt suur rahvahulk, kes innukalt laadalt jõulukinke ostsid või lihtsalt noorte valmistatud asju uudistamas käisid.
Ringi käis ka žürii, kes hindas toodete valjapanekut laudadel, reklaamitööd ja kes teab mida kõike veel, et hiljem parimaid premeerida. Nad olid vahel ehk liiga karmid, kuid andsid samas ka head nõu ning tagasisidet.

Kui teiste jaoks oli Rapla laat esimene, siis õpilasfirma TaimTime’i jaoks oli see juba kolmas kord proovida laadal päris müügitööd.
“Iga laadaga on läinud aina paremini. Kahjuks polnud meil selleks korraks isegi nii palju tooteid kaasa võtta, kui oleks ehk tahtnud, sest tellimusi oli enne jõule meeletult ja materjali enam polnud.” Õpilasfirma TaimTime toodab kellaga lillepotte, firmasse kuuluvad Marlene Schwindt, Merilyn Tüür, Anita Raag ja Liisi Sillat 10.M klassist.

“Võtaks teinekordki sellest laadast osa. Samuti sai väga hea kogemuse järgmisteks laatadeks.” arvas õpilasfirma Saddlehat, kes toodab veekindlad sadulakatteid. Firmasse kuuluvad Kaspar Kohtring ja Marko Kütt 10.M klassist ning Eric Mathias Hein 10.S klassist.

“See oli meie esimene laat ja me otseselt ei osanud midagi oodata. Peale seljavalu ja natuke väsimuse oli meil väga tore kogemus!” kommenteerisid Karita Lingkreim ja Amanda Marie Paajanen (10.H) õpilasfirmast Amytabags, kes toodavad riidest kotte.

Kaablikinnitusi tootvasse õpilasfirmasse CableClip kuuluvad Martin Noot 10.LR klassist, Jan Jeeberg ja Sander Kollom 10.H klassist ning Markus Mursal 10.S klassist.
Üldiselt arvasid osalenud õpilased, et Rapla laat oli hästi korraldatud ning oli tore päev.

Järgmisena saab pea kõikide Eesti õpilasfirmadega tutvuda 9. veebruaril Tallinnas toimuval Eesti õpilasfirmade laadal. Seni saate noorte firmade tegevusi jälgida sotsiaalmeedias!

Marlene Schwindt, 10.M klassi õpilane

    

 

Andrei Sadovoi käis koolis tutvustamas sotsiaalse ettevõtlikkuse programmi Changemakers

5. detsembril külastas meie kooli Andrei Sadovoi, Changemakers Academy personalijuht. Ta kohtus 10.M, 10.S., 12.M ja 11.M klasside õpilastega.

Külaskäigu eesmärgiks oli tutvustada meie õpilastele ettevõtlikkusprogrammi sisu ja võimalusi. Programmi tegevus on suunatud 8.-12. klasside õpilastele. Programmi kestus on kaks kuud ja selle käigus luuakse turundusplaan, tööd tehakse kuueliikmelistes eesti-vene segatiimides, meeskondade tegevust toetavad mentorid. Lühidalt – leitakse sotsiaalne probleem, mis ettevõttes esineb, otsitakse sellele võimalikke lahendusi ja asutakse probleemi lahendama. Programmi võitjad-meeskonnad saavad sõita märtsis Londonisse auhinnareisile.

Sotsiaalne ettevõte lahendab ühiskondlikku probleemi, mille osa tulust suunatakse selle probleemi lahendamiseks. Tänavu on programmi kaasatud ka Läänemaa ettevõte.

Changemakers Academy programmist saab lugeda ja tekkinud küsimustele vastuseid leida siit.

Kandideerida saab 16. detsembrini.

Kohtumisele aitas kaasa SA Läänemaa projektijuht Kaja Rüütel. Täname!

Imbi Raudkivi, geograafia ja majandusainete õpetaja, majandussuuna juht

   

 

Majandus- ja ettevõtluspäev Viljandimaal

13. novembril sõitsid 10.M ja 12.M klasside õpilased Viljandimaale suunapäevale. Alustasime sõitu kell 7.30.

Õppepäeva eesmärgid:
tutvumine sihtmaakonna ettevõtluskeskkonnaga, tööturu suundumustega, majandustegevuse eelduste/võimalustega, tööhõive erisustega jms. Õpilased kaardistasid sihtmaakonna majandustegevused,- näitajad, ettevõtted (tootmine, teenused), eksporditurud jne. Ettevõtete külastused – elukutsed/karjääriplaneerimine, töökeskkond, rahvusvaheline suhtlus, jätkusuutlik majandamine jne.
Edasine õppetegevus:
õppepäeval nähtu/kuuldu võrdlemine kodumaakonna vastavate näitajatega, analüüs.

Enne Viljandisse jõudmist andisid 10.M õpilased bussis ülevaate oma eelnevalt koolis valminud rühmatöödest (Viljandi liin, Viljandimaa üldandmed, rahvastik, majandus- ja ettevõtlusnäitajad ning –keskkond, loodusressursid ja eripärad) – rühmasid oli kokku seitse. Samad rühmad teevad peale õppepäeva sarnastel teemadel tööd Läänemaa ja Haapsalu kohta. Seejärel võrdleme kogutud andmeid ja analüüsime kahe maakonna majandusnäitajaid, majandamise võimalusi ja väljundeid.

Kell 10.30 jõudsime tootmisettevõttesse AS Viljandi Uks ja Aken. Jagunesime kaheks rühmaks ja alustasime tootmistegevusega tutvumist. Õpilasi juhendasid Eero Rebane ja Rene Rahnu, kes jagasid selgitusi iga tootmisprotsessi lüli kohta ja õpilased said kaasasolnud töölehtede küsimustele vastused. Ettevõte on 1990.aastast kiiresti kasvanud ja on praegu Viljandimaa suurim tööandaja. Tootevalikut on suurendatud ja tootmispinda laiendatud. 90% toodangust eksporditakse Rootsi, Norra, Taani ja Soome. Ettevõttele on Eestis konkurendiks Haapsalu Uksetehas. 🙂 Lähemalt saad ettevõtte kohta lugeda siit.

Kell 14.00 sõitsime Viljandi Gümnaasiumisse. Projekti- ja avalike suhete juht Ene Nobel tegi õpilastele majatuuri ja rääkis koolikorraldusest. Õpilased kuulasid ja küsisid hoolega, näiteks tundide pikkuse, valikainete, õpilasomavalitsuse jpm kohta.

Viljandi Gümnaasiumis toimus kohtumine SA Viljandimaa Arenduskeskus juhataja Elmo Puidetiga ja Kairi Ongiga, kes on noorte ettevõtlikkuse programmide koordinaator. Kairi toetas õppepäeva korraldamist, andis nõu ettevõtete osas ja organiseeris meile Viljandi Gümnaasiumi ruumides kohtumise.

Puidet ja Ong andsid õpilastele loengu Viljandimaa majandus- ja ettevõtluskeskkonnast, ülevaate ettevõtetest, tööjõuturust ja ressurssidest, maakonna majanduslikest eripäradest. Viljandimaa peamised tootmisalad on seotud puiduga, põllumajandusega, tekstiiliga ja “pärimustootmisega”.

Kell 15 jõudsime Abja Mõisakülla Pajumäe Talu OÜ tootmismaadele. Meid võõrustas mahetalu peremees Viljar Veidenberg. Pajumäe talu alustas 1989 veisekasvatusega, 1998 alustasid nad piimatootmisega. Talu on nö edasi antud isalt pojale, kes nüüd talu juhib. Tootmine on läbinisti mahe. Talus kasvatatakse loomasööt ise (kaer, rukis, oder), vaid vajadusel ostetakse sisse. Peremees selgitas õpilastele, mida tähendab sügavallapanu ja see on naturaalne (põhk, turvas) allapanu. Käisime laudas ja nägime, kuidas loomadele masinaga sööt ette anti. Suvisel ajal on loomad karjamaal. Saime sisse piiluda uude meierisse, kuhu tuleb piim, mida töödeldakse. Kokku on talul umbes 70 mahetoodet. Tegeletakse pidevalt tootearendusega. Peremees näitas õpilastele uut päikesepaneelide ala, energia kulub suvisel ajal väga ära piimatootmises – piim vajab jahutust ja see on enrgiamahukas. Suurimad arendused ongi olnud uus meiereihoone, uued piimatöötlemisseadmed ja päikeseelektrijaam. Pajumäe mahetooted on lisaks kahele esindusmüügikohale (Tartu ja Viljandi turuhoone) müügil suurtes müügikettides, edasimüüjaid on ca 120. Pajumäe mahetalu kohta saad lugeda siit.

Ringkäik koos tootmistegevuste selgitustega lõppes toredasti – saime degusteerida umbes 20 mahetoodet. Eriti populaarseks osutus piparmündiga ja kookosemaitseline kohupiim, samuti pohlaga jogurt ja juust – need on talul ka uuemate toodete nimistus.

Õpilaste töölehtede ja märkmete põhjal tegid 10.M õpilased kokkuvõtted. Neist lühidalt: liinitöö on täpsust ja kannatust nõudev töö, töövõtted on erinevad erinevatel töötajatel – üsna raske töö ja väga mürarohke töökeskkond; Uksetehases nägime erinevaid ameteid ja saime aru, milliseid oskusi tööetapid vajavad; mahetootmine on Eestis üsna levinud, aga tootmisüksused on väikesed (Pajumäe on üks suuremaid); mahetootmine on seotud suurte riskidega ja toodang on kallim; nägime päriselt, kuidas piim tootmisse jõuab ja kui palju tööd on selleks vaja teha, samuti on toodete reklaamiga vaja vaja vaeva näha; Viljandimaa palgad (hetkel 3.kohal keskmise palga poolest) ja rahvaarv kasvavad, sest rajatakse uusi ettevõtteid; palju innovaatilst (päikeseenergia kasutamine talus, pidev tootearendus, high tech võimsused kasvavad kiiresti jpm); väga mitmekesiste looduslike eeldustega (Viljandi järv, Soomaa …) maakond, soodustab turismi arendamist; paljud tegevused ja tootmine seotud pärimustega; Largo mahla tootmine; suur roll ekspordil; maakonnana on geograafiline paiknemine suhtlemist soodustav, ei ole ääremaa; Tikuvabrik toodab tikke Hiinas; Norra kampsuneid tehakse Viljandis ja igast neljast Euroopas toodetud padjast valmib Viljandis kolm 🙂

Õppekäik oli mitmekesine ja tore hoolimata vihmasest ilmast! Nüüd on materjali, mida ettevõtluse kursusel uuel perioodil taas välja otsida/kasutada, on mida võrrelda kodumaakonna näitajatega. 🙂

Täname AS Viljandi Uks, Pajumäe Talu OÜ, Viljandi Gümnaasiumi ja SA Viljandimaa Arenduskeskus meeskonda!

Imbi Raudkivi, geograafia ja majandusainete õpetaja, majandussuuna juht

    

 

Loeng „Kuidas raha töötab?” 10.M JA 11.M klasside õpilastele

31. oktoobril oli 10.M ja 11.M õpilastel võimalus kohtuda Southwestern Advantage (SWA) Eesti esindaja Taavi Ilmjärvega (SWA müügijuht ja asutaja). Kohtumise temaatika oli seotud raha “töötamisega”, jõukuse määratlemise erinevate tasemetega, säästmise ja investeerimisega.

SWA Eesti on üks suurimaid üliõpilasorganisatsioone, mis pakub tudengitele võimalust saada ettevõtlus- ja müügikoolitusi ning töötada suviti USAs raamatuid müües. Eesti tudengid osalevad aktiivselt programmis alates 2001. aastast. Viimastel aastatel on organisatsiooni üheks tooteks loengute läbiviimine gümnaasiumites koostöös Noored Kooli programmiga. Eelmisel õppeaastal oli Taavi Ilmjärv lektoriks meie praegusele 12.M klassile. SWA Eesti Avalike suhete juht Anu Ilves pakkus meie koolile ka tänavu seda võimalust ja  nii saigi saigi kohtumine kokku lepitud.

Tunni juhatas lektor sisse virgutusmänguga, seejärel tutvustas ennast ja rääkis lühidalt oma loo ettevõtjaks saamisel.

Tunnis käsitleti rahateemat ja selle erinevaid “nurkasid”: jõukuse mõistmine/tasemed; kuidas kujunevad sissetulekud; kust ja kuidas saab säästa; varad ja kohustused; kuidas kujuneb passiivne tulu; liitintress; tulud ja kulud; investeerimine jpm.

Ülioluliseks oskuseks on luua täielik ülevaade oma kuludest ja tuludest, samuti rõhutas lektor, et noortel on võimalik õppida ja õppida – see on väärtus, mida keegi ei saa ära võtta = iseendasse investeerimine 🙂 Arutleti  eluliste teemade üle. Loengu käigus said õpilased nõuandeid investeerimisega alustamise kohta. Lektor soovitas enne investeerimist kindlasti küsida nõu asjatundjatelt, alustada väikeste summadega ja investeerida sinna, millest aru saadakse.

Tund oli huvitav ja mitmekesine, illustreeriti teooriat praktiliste näidetega. Õpilaste arvates oli tund vajalik ja käsitletud teemad noortele olulised. Veel kiideti lektori väga head suhtlemisoskust, abivalmidust nõusaamiseks edaspidigi (valmis olema mentoriks) ning huvitavaid teemaarendusi!

Täname Southwestern Advantage Eestit toreda võimaluse pakkumise eest ka sel õppeaastal!

Imbi Raudkivi, geograafia ja majandusainete õpetaja, majandussuuna juht

 

 

Õpilasfirmade alustamise üritus HAKKATON 2018 Tartus – 10.M õpilased õppimas ja 11.M õpilased vabatahtlikena osalemas

Tänavune õpilasfirmade (ÕF) alustamise üritus toimus Tartus Jaan Poska Gümnaasiumis 28.-30. septembril.

Meie koolist osalesid Hakkatonil 2018 10.M klassi õpilased Anita Raag, Liisi Sillat, Marlene Schwindt, Merilyn Tüür ja Kadi Mets. Nemad alustavad ÕF programmiga sel õppeaastal. Meie tüdrukute tiim TaimTime pälvis auhinnalise II koha kahest võimalikust auhinnast ja rahalise preemia ÕFi stardikapitaliks.

HAKKATONI korraldavad JA Alumni Estonia vabatahtlikud. See on noorteorganisatsioon, mille eesmärk on süvendada ettevõtlikku mõtteviisi ja edendada JA Eesti ÕF programmi. Maria Palk ja Rasmus Valdmann 11.M klassist osalesid Tartus vabatahtlikena, eelmisel õppeaastal käisid nad septembris Hakkaton 2017 üritusel ja läbisid edukalt ka ÕFi programmi – nende meeskond esindas meie kooli ka ÕFide lõppvõistlusel.

Tartusse kogunesid noored erinevatest koolidest Eestist. 48 tunni jooksul aitasid mentorid ja ÕFide programmi läbinud vilistlased noortel leida ja arendada oma äriideed, toetada meeskonnatööd ja seada sihte toote/teenuse turule jõudmiseks. Tänavused mentorid olid väga erinevate elualade/valdkondade esindajad – poliitik Taavi Rõivas, digitaal- ja sotsiaalmeedia projektijuht Ailar Väärtmaa, MTÜ Julgus Elada asutaja Marii Noor, kes tegeleb etenduskunstide õpetamisega jpt.

Kolme päeva jooksul toimusid õpilastele erinevad töötoad, kus õpilased oma ideega tegelesid – ärimudeli töötuba, meediaga suhtlemise töötuba, finantsplaneerimise töötuba, sisemise suhtlemise töötuba jne. Meeskonnad tegid oma idee “testimiseks” ka turu-uuringu, mille käigus küsitleti linnas inimesi oma toote/teenuse elujõulisuse ja võimaliku huvi/ostusoovi kohta.

JA Alumni Estonia kodulehelt saab lugeda rohkem organisatsiooni tegevuste, eesmärkide, missiooni ja Tartu ürituse kohta siit ja Facebookist siit.

Maria ja Rasmus aitasid töötubades, tegelesid organisatoorse poolega, Rasmuse ülesanne oli jäädvustada kolme päeva tegevused. Järgmisel õppeaastal on Maria ja Rasmus korraldustiimi liikmed Hakkaton 2019 üritusel.

Maria mõtted kahe aasta ürituste kohta:“Eelmisel aastal alustasin ka ise oma ettevõtluse teekonda just nimelt Hakkatonilt. Olles tänaseks läbinud edukalt aastase õpilasfirma programmi, võin kindlasti väita, et ilma Hakkatonita ei oleks ma nii kaugele jõudnud. Lisaks sellele, et see oli meeletult hea stardipauk, viibis seal ka nii palju inspireerivaid inimesi, kellelt on nii palju õppida. Kokkuvõttes oli kogu atmosfäär nii lummav ja töö sujus nii kiiresti kuna kõik motiveerisid üksteist rohkem tööle.

JA Alumni on vabatahtlikkest koosnev organisatsioon, mille lõid õpilasfirma vilistlased, kes tahavad hakata peale programmi oma teadmisi järgmistele õpilastele edasi andma. Kui mina oma teekonna lõpusirgel olin, siis tekkis mul tahtmine panustada oma kogemustega organisatsiooni töösse, kes olid loonud minule võimaluse midagi nii lahedat teha. Nii hakkasingi JA Alumni vabatahtlikuks ja sain abiks olla selleaastase Hakkatoni korraldamisega, mis on minu jaoks väga suur privileeg.
Sellel aastal kogunes Tartusse suur hulk noori ettevõtlushuvilisi õpilasi, kes kõik on nii inspireerivalt vahvad tegijad, mõtlesid välja meeletult vägevaid äriideid ja enamus neist teevad ka ideed teoks 🙂
Kogu see kogemus läbi mõlema aasta ja kõik uued inimesed, kellega olen tänu sellele kohtunud, on mind ennast väga palju inspireerinud ja nendelt tulev hea energia motiveerinud mind olema üks järgmise aasta Hakkatoni peakorraldajatest.”

Tänavuste meie kooli 10.M õpilaste arvates oli Tartu üritus õnnestunud ja nad jätkavad oma toote ja idee arendamisega ÕFide programmis. Nende tagasiside on samuti positiivne ja nad kirjutasid üritusest lühidalt.

Anita: “Minu arust andis Hakkatonil käimine väga positiivse kogemuse. See kolmepäevane festival oli väga kasulik ja nüüd on meil algsed teadmised olemas, et alustada oma õpilasfirmaga. Meil oli väga tihe ajagraafik, aga see sisaldas huvitavaid töötubasid nagu näiteks turunduse töötuba, kus saime linna peal käies teha turu-uuringut. Sealt saime väga head tagasisidet ja see tõstis kõvasti motivatsiooni, mis oli vahepeal alla läinud. Sellel festivalil olles tekkis mul väike ebakindlus, sest umbes kahekümne viie inimese seast oli meie grupp kõige noorem ja teised tundusid palju asjalikumad. Aga me ei andnud alla ja olime üksteisele toeks lõpuni välja. Ma soovitan kindlasti kõigil, kes vähegi saavad ja kellel on huvi osaleda järgmistel aastatel sellel õpilasfirmade festivalil, kuna see tuleb kasuks. See programm on igati väärt seda aega ja kogemust.”

Liisi:Hakkaton oli väga vahva. Me tutvusime erinevate toredate mentoritega ja teiste õpilasfirmade alustajatega, saime palju uusi teadmisi ja nüüd on meil ka mingid oskused õpilasfirma alustamiseks. Kava oli üsna tihe, hommikul kella 9 kuni õhtul kella 12 otsast otsani täis tegevusi. Muidugi oli vahepeal ka aega jalgu sirutada, süüa ning aju puhata. Minu arvates parim osa oli Hakkatoni juures see, kuidas meie motivatsioon üles-alla käis, sest vahepealne allakäik andis just uuele veel paremale motivatsioonile hoo sisse. Pühapäeva hommikuks olime taaskord üsna alla andnud, aga õhtuks oli meil tuju super hea, sest meie pitch läks hästi ja kokkuvõttes saime teise koha ja algkapitali õpilasfirma alustamiseks.
Hakkaton jääb mulle kindlasti üheks ülivahvaks meenutuseks ning ka kogemusterikkamaiks ürituseks elus.”

Marlene: Hakkaton oli meie jaoks täiesti uus kogemus. Saime palju uusi teadmisi äri alustamise kohta, me võtsime vastu väljakutseid ja üheskoos lahendasime tekkinud probleemid. Olime pidevalt ümbritsetud edukatest ettevõtjatest Eestist ja mujalt maailmast, kes meid toetasid ja nõu andsid.
Ainukeseks negatiivseks pooleks oli minu arust see, et niinimetatud ideede genereerimise konverentsil oli reaalselt idee väljamõtlemiseks aega umbes pool tunnikest, edasi hakkasid pihta juba üpriski põhjalikud äriplaani koostamise, finanstplaneeringu ja turunduse töötoad. Lootsime Hakkatonile minnes leida uusi äriideid, aga algsete ideede tutvustamisel kuulsime, et ka teistel õpilasfirmade alustajatel lisaks meile, oli neil oma idee juba varem välja mõeldud.
Lõppvõistlusel pühapäeval pidi igast õpilasfirmast üks inimene žüriile pitchima, ehk enda idee ette kandma. Lavale minnes ja publiku ees üksinda enda õpilasfirma ideed ette kandes, oli küll väike närv sees, aga pärast oli väga hea ja uhke tunne. Olime väga edukad ning võitsime ühe kahest välja antud auhinnast.
Üldiselt oli nädalavahetus väga äge ja õpetlik ning ma ei kahetse, et sellest osa võtsin ning soovitan igal juhul aktiivsetel ja ettevõtlikel noortel järgmise aasta Hakkatonist (mis muide toimub Läänemaa Ühisgümnaasiumis) osa võtta!”

Osalenud õpilastega vesteldes ja plaane pidades on tunda nende tahet tegutseda ja väga hästi näha, kuidas ettevõtluspisik on neid nakatanud– palju jaksu alustajatele ja vahvat koostööd tiimiga ning vabatahtlikele edu Hakkaton 2019 korraldamisel. 🙂

Imbi Raudkivi, geograafia ja majandusainete õpetaja, majandussuuna juht

Pildigaleriid Hakkaton 2018 vaata siit. Fotod Rasmus Valdmann.

      

 

Ettevõtlusnädala külaline majandusklassidele

3. oktoobril kogunesid majandusklasside õpilased kolmanda tunni ajal aulasse, kus ettevõtlusnädala raames toimus õpilaste kohtumine ettevõtja Erlend Kotkasega. Üle-eestiliselt on ettevõtlusnädalal paljudes koolides külalisteks ettevõtjad, et rääkida oma lugu ettevõtjaks saamisel (algatuse Minu Lugu raames).

Erlend Kotkas on ettevõtja Läänemaal, SKYWIND OÜ juht ja omanik. Ettevõte tegeleb turba, sõelutud pinnase müügi ja tootmisega, pakub ekskavaatoriteenust, veoteenuseid  üle Eesti ning pinnasetöid. Täpsemalt saab ettevõtte kohta lugeda siit.

Lektori tee ettevõtjaks saamisel sai alguse palgatööd tehes – masinaehituses tehnoloogina ja mehhaanikadisainerina töötades. Uusi väljakutseid otsides saigi temast ettevõtja.

Loengu käigus tõi Erlend Kotkas palju näiteid ettevõtlusega seotud teemade kohta – turg, tööjõupoliitika, motivatsioon, palgatöö vs ettevõtlus, nõudlus ja pakkumine, võrgustik ja koostöö, suhtlemisnipid, tootmine, planeerimisprotsess, riskide maandamine, sihtturg, algkapital jpm.

Lektor julgustas õpilasi ettevõtlusega alustama, selgitas hariduse olulisust karjääriplaneerimisel ning rõhutas, kui oluline on tegutseda sobiva valdkonnaga. Oma tee leidmisel tuleb kasuks, kui saab töötada nö õpipoisina huvipakkuvas valdkonnas/ettevõttes – tundma õppida protsessi kõiki lülisid ja nüansse st olla kursis võimalustega, mida valdkond tähendab ning aru saada, kust raha tuleb.

Kõlama jäid järgmised mõtted:

  • ettevõtjana on oluline näha kaugemale, planeerida nö ette
  • “asjad” tuleb panna kirja (Exel)
  • peab tunnistama vigu
  • arendada tuleb end pidevalt
  • reisimine näitab väga palju
  • tuleb olla kursis, mis turgudel toimub
  • tuleb kõigele leida lahendused, need on alati olemas
  • valdkonda, milles tegutseda – seda tuleb tunda läbi ja lõhki
  • ära löö käega
  • ei ole olemas vale valdkonda, on raskemad ja kergemad tööd/tegemised.

Loengu käigus ja lõpus esitasid õpilased ettevõtjale palju asjalikke küsimusi, millele saadi ammendavad vastused. Tund möödus kiiresti ja mõnusas õhkkonnas. Kuuldu ja nähtuga tegelevad õpilased edasi suunatundides. 🙂

Täname Erlend Kotkast sisuka ja vajaliku loengu eest!

Imbi Raudkivi, geograafia ja majandusainete õpetaja, majandussuuna juht

  

 

10.LR õpilased kuulasid tundi õpilasfirmadest

Reedel, 28. septembril 4.tunni ajal oli 10.LR klassi õpilastel võimalus kuulata tundi õpilasfirmadest (ÕF). Teadmisi ja tarkust jagas neile SA Innovatsioonikeskuse juhataja Angela Leppik, kel on pikaajaline kogemus ÕFide juhendamisel.

Esmalt rääkis Anglea Leppik sellest, kuidas ÕFiga alustada ja miks on kasulik programmiga liituda. Seejärel tutvustas ta õpilastele saadet “Hakkame Tegutsema”. See on saade, mis alustas 2017. aasta alguses ja mille eesmärkideks on inimeste inspireerimine ja näidata, et miski ei ole võimatu. Lähemalt saad lugeda ja podcaste kuulata siin.

Angela Leppik näitas õpilastele Läänemaa varasemate aastate õpilasfirmade tooteid (neid oli päris palju J) ja rääkis iga toote juurde ka toote sünniloo. Arutleti veel järgmiste teemade üle: kuidas sünnib idee; millised on meeskonnatöö plussid ja kuidas jagada rolle; kuidas leida koostööpartnereid ja miks tasub olla uudishimulik ja milline toode/teenus müüb jpm.

Tund oli inspireeriv, õpilased said ülevaate ÕFi programmist, oli võimalus küsida, tund möödus mõnusas ja sõbralikus õhkkonnas.

Täname INNOKAT ja Angela Leppikut!

Imbi Raudkivi, geograafia ja majandusainete õpetaja, majandussuuna juht

 

10.S ja 10.H õpilased INNOKAS õppimas

Reedel, 21. septembril toimusid 10.S ja 10.H õpioskuste tunnid SA Innovatsioonikeskuses INNOKAS. Tunnid viis läbi Angela Leppik, INNOKA juhataja.

Tundide eesmärk oli tutvuda INNOKA tegevusega ja õpilasfirmade (ÕF) programmiga ning selle alustamise võimalustega.

Angela Leppik selgitas kõigepealt õpilastele ÕF programmi – olemus, etapid, protsessi tegevused ning võistlused ning ajaplaan. Seejärel näitas ta ÕFide tooteid, mida on varasematel aastatel õpilased programmi käigus teinud. Iga toote juurde rääkis ta ÕFide toote kohta loo – kuidas idee sündis, milliseid materjale kasutatud oli ja kust/kuidas need hangiti. Arutleti, kuidas jõuda ideeni, kuidas leida sihtturgu, millised on toote turundamise võimalused. Samuti oli jutuks teema inspiratsioonist ja motivatsioonist. Kõneks oli ka programmist saadavad kasutegurid – koostöö ja vastutuse õppimine, julguse ja kriitikameele arendamine, võimalus teha järgmise õppeaasta praktiline töö ära sel aastal jpm.

Õpilased kuulasid huviga, küsiti ka asjakohaseid küsimusi ning mõnede õpilaste peades sündiski mõte alustada ÕFi tegevusega sel õppeaastal. Nemad jäid Angela Leppikuga veel pikemalt vestlema ja kokkuleppeid sõlmima. Kuna ÕF tuleb registreerida septembrikuus, siis  tunnid INNOKAS toimusid just sobival ajal – on veel aega idee üle mõtiskleda ning plaane seada.

Täname SA Innovatsioonikeskust ja Angela Leppikut toreda ja vajaliku võimaluse eest!

Imbi Raudkivi, geograafia ja majandusainete õpetaja, majandussuuna juht

 

10.M klassil külalisõpetajad tundi andmas

Reedel, 14. septembril olid majanduse aluste tunnis 10.M õpilaste õpetajateks Angela Leppik (SA INNOKA juhataja) ja Karolin Kivilaid (SA Läänemaa projektijuht).

Tunni eesmärgiks oli tutvustada Läänemaa ettevõtlusega tegelemise võimalusi, õpilasfirmade (ÕF) programmi ning tegevusi, kuulata varasemate ÕF-de “lugusid”.

Tundi alustati saate “Hakkame tegutsema” videote tutvustamisega – selgust saadi, mis on podcastid.

Karolin Kivilaid rääkis õpilastele Junior Achievement Eesti (JA Eesti) õpilasfirmade programmi tegevustest, ajakavast, võimalustest alustada jne. JA Eesti õpilasfirma programmist ja sellega seonduvast saad lugeda siit.

Angela Leppik keskendus aga varasemate aastate ÕF-de “lugudele”, vaadati ja arutleti toodete üle – neid oli näidistena kaasa võetud palju-palju. Samuti arutleti, milliseid kogemusi programmis osalemine õpilastele annab, kuidas Läänemaa noortel on läinud, millistel võistlustel saab osaleda jpm.

Õpilaste tagasiside on positiivne:

  • Kasulik ja väga vajalik info ÕF loomise ja arendamise kohta.
  • Illustreerivad näited ja lood koos toodetega – info on nii meeldejäävam.
  • Teistsugune tund, oli huvitav ja põnev.
  • Motiveeriv tund – saime enesekindlust/julgust alustamiseks, julgust katsetada/riskida.

Tunni kasutegur oli suur – oli huvilisi, kes ÕF loomise peale mõtlema hakkasid 🙂

Aitäh Karoli ja Angela!

Imbi Raudkivi, geograafia ja majandusainete õpetaja, majandussuuna juht

 

10.M õpilaste majanduse tunnis õpetajad 11.M ja 12.M klassidest

Kolmapäeval, 12. septembril tulid vanemate majandusklasside õpilased 10.M klassi majanduse aluste tundi õpetajateks. Seitse vanemate klasside õpilast käisid kümnendikele tutvustamas, mis “elu elab majandussuund” ning milliseid oskusi/kogemusi nad suunategevustega tegeledes on saanud.

Esmalt tutvustasid Jarita Maaria Rintamäki ja Elis Aksli 12.M klassist õpilasfirma (ÕF) programmi ning nende enda lugu ÕF Meraky loomisest. Sisulise poole osas andsid tüdrukud nõu ÕF-ga alustamiseks, rääkisid tootmisprotsessist ja suhtlemisest kogukonnaga/tarbijatega ning meediaga. Samuti tõid nad välja selle, mida ÕF programmis osalemine annab isikuomaduste arendamiseks ja tulevaseks eluks.

Estin Engbusk 12.M klassist tutvustas STARTERcreative ettevõtlusprogrammi, kus ta osales eelmise õppeaasta kevadel. Programm on mõeldud üliõpilastele ja õpilastele. Estin selgitas, mida programmis osalemine temale andis – enesekindlust, suhtlemisoskust, palju palju kontakte, loovust, julgust ja TLÜ tunnistuse jpm. Programmi tegevused on seotud kooli suunaainetega – õpitu sai rakenduse ja teadmised leidsid kinnituse.

Maria Palk, Rasmus Valdmann, Kati Kahn ja Kelly Pahk 11.M klassist rääkisid oma kogemustest ja tegevustest eelmisel õppeaastal.  Kõik nad läbisid ÕF programmi ja jõudsid oma tööga ÕF-de lõppvõistlusele. Räägiti, kuidas sündis idee oma firma Narcohol loomiseks. Jutuks tuli palju aspekte – raskused ja allaandmise soov kevadel, võitlusvaim, koostöö ja meeskond kui tiim, võrgustik ja tutvused, oskused ja teadmised, ärisuhtlus, klientide leidmine jpm.

Maria ja Rasmus jagasid oma kogemusi õpilasfirmade alustamise üritusest Hakkaton eelmise õppeaasta septembris – sealt sai alguse ka nende ÕF algne idee.

Nimetatud tegevustes osalemine andis kõigile valikkursuse, lisaks saavad ÕF Narcohol liikmed sel õppeaastal esitada oma ÕF kooli praktilise tööna.

10.M õpilased olid usinad kuulajad – jõudu neile kaasalöömisel suunategvustes ja õppimisel 🙂

Tänan abi eest – Estin, Jarita, Estin, Maria, Kelly, Kati ja Rasmus!

Imbi Raudkivi, geograafia ja majandusainete õpetaja, majandussuuna juht

   

 

2017/2018 õa

STARTERcreative ettevõtlusprogramm 

Programm sai alguse 1. märtsil 2018 ja lõppes 10. mail demopäevaga. Toimumiskoht oli Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledž. Kevadsemestril andis STARTER hoogu õppijatele ka Tallinnas ja Tartus, sidudes erinevad elualad, elukutsed, haridustasemed.

Sihtrühmaks olid üliõpilased (kõrgkoolid) ja õpilased (gümnaasiumid, kutsekoolid). Info õpilasteni jõudis õpetaja Imbi Raudkivi kaudu, kes pakkus osalemisvõimalust meie kooli õpilastele. Idee meeldis paljudele, aga osalema läksid kaks õpilast – Estin Engbusk 11.M ja Aveli Meeles 11.LR klassist.

Programm sisaldas järgmisi teemasid: loomemjanduse väljakutsed, ärimudel, meeskonnatöö ja juhtimine, disainimõtlemise põhimõtted, turundus ja müük, selle planeerimine, liftikõne jpm. Õppetöö toimus õhtuti alates kella 17.00-st, koolituspäevi koos ava- ja lõpuüritusega oli kokku 9. Lähemalt Haapsalu programmist saab lugeda siit ja kolledži kodulehelt.

Programmi finaal oli 10. mail SEB Innovatsioonikeskuses. Meie tüdrukud olid KYYP meeskonna liikmed ning said JCI (Ettevõtlike Noorte Koda) poolt välja pandud eripreemia – parim Haapsalu meeskond. Lähemalt saab lugeda siit.

Estin sai Tallinna Ülikooli tunnistuse ja Aveli programmis osalemise kinnituskirja, programmi maht 80 akadeemilist tundi.

Estini ja Aveli meenutused: “Osalesime kevadel STARTER Creative ettevõtlusprogrammis. Koolitus oli suunatud tudengitele ja õpilastele, kes tahavad end ettevõtluses arendada. Programm koosnes viiest koolitusest, mis toimusid õhtuti 3 tundi, ühest Speed Dating Night õhtust, kus oli võimalus saada nõu ja tagasisidet oma ideele enam kui 50-lt tippmentorilt nii Eestist kui välismaalt ning Demopäevast, kus meeskonnad esitasid oma ideed ekspertidest koosnevale žüriile. Lisaks sellele olid ka magusad auhinnad oma idee edasiseks elluviimiseks. Nende nimel võisteldi nii tallinnlastega koos kui ka ainult oma Haapsalu meeskondade vahel, Haapsalu meeskondasid oli kokku kuus. Siinjuures mainime, et meie tiim võitis ära Haapsalu võistluse ning auhinnaks oli 500 €, mis läheb toote (moodulkarbi) valmistamiseks. Saadud auhinnaraha korjati Haapsalu Kevadballil, mille korraldajad olid  Haapsalu ettevõtlike noorte koda ehk JCI Haapsalu koos Haapsalu kultuurikeskuse ja linnavalitsusega. Ballil toimus loterii, mille tuluga toetati Haapsalu Kolledži parima idee elluviimist. Ettevõtmisest saab lugeda siit.

Sattusime koolitusele, kuna saime õpetaja Imbilt kirja, et selline koolitusprogramm tuleb Haapsallu. Arutasime seda omavahel, et see annab kindlasti palju uusi ja huvitavaid kogemusi ning otsustasime, et koos oleks toredam minna. Registreerisime end ära ja ootasime koolitusi pikisilmi.

Esimesel koolitusel said kõik, kellel oli idee, seda jagada ning need, sh ka meie, kellel ideed polnud, meeldiva idee ja grupiga liituda. Kairi Luige ideeks oli moodulpõhise toidukarbi loomine ning see idee meeldis meile väga. Täpsemalt – luua  moodulpõhimõttel erineva suurusega osadest komplekteeritav toidukarp lähtudes jaapani Bento karpidest. Karbi ülesehitusel on tähelepanu kvaliteedil ning põhjamaise disaini esteetikal, mis on kasutajasõbralik, keskkonda säästev ning sobilik laiale tarbijaskonnale. Eelkõige võtsime tiimiga aga sihtrühmaks erineva toidutalumatusega inimesed.

Koolitused olid väga kasulikud. Saime palju uusi tutvusi, teadmisi, ja oskusi. Näiteks pidime mentoritega kohtumisel väga selgelt oskama väljendada oma mõtteid ning ideid ning mentorites meie toote vastu huvi tekitama. Lisaks tuli kasuks inglise keele oskus, kuna pidime suhtlema mõne mentoriga ka inglise keeles. Õppisime, mis on ärimudel ja väärtuspakkumine, kuidas alustavat ettevõtet turundada ning mis on ja kuidas koostada liftikõne. Jäime programmi ning saadud kogemustega väga rahule ning soovitame seda kindlasti edaspidi ka teistele! 🙂

Imbi Raudkivi, geograafia ja majandusainete õpetaja, majandussuuna juht

 

Tartu suunapäev 10.M klassile

10. mail sõitsid 10. majandusklassi õpilased suunapäevale Tartusse. Väljasõit Haapsalust oli kell 6.00. Õpilasi saatsid õppepäeval õpetajad Angela Leppik INNOKASt (koostööpartner), Embi Hunt ja Imbi Raudkivi. Õppepäeva sihtettevõtted olid  kaks organisatsiooni – AHHAA teaduskeskus ja Aparaaditehas.

AHHAA teaduskeskuses võttis meid vastu juhatuse esimees Andres Juur. Tema tegeles õpilastega kaks sisutihedat tundi, alustasime “tagatubades” nõupidamiste ruumis. Eesmärgiks oli õpilastel saada ülevaade, kuidas organisatsioon toimib, millega tegeleb ja kuidas end positsioneerib, millised on vajalikud eeldused tööle kandideerimisel, millised on juhtkonna ja töötajate koostöönipid, turunduse ja kommunikatsiooni eesmärgid, praktikavõimalused jpm.

Käsitletud teemad olid seotud V perioodil käimasoleva turunduse kursusega, seoseid leiti ka varasemate ettevõtluste kursustega. Andres Juur kaasas õpilased arutelusse, mille käigus leiti vastused õpilaste küsimustele (tööleht). Lisaks loengule/arutelule tehti õpilastele keskuse “tagatubadesse/töökodadesse” majatuur, kus õpilased nägid eksponaatide laoruume (logistika) ja ka tööruume (atraktsioonide ehitus jms).  Samuti said õpilased võimaluse huvi korral külastada keskuse näitusi ja osaleda/uurida väljapanekute võimalusi.

Tagasisidena ütlesid õpilased: „Oli väga huvitav ja üldse ei olnud igav; hariv ja silmaringi avardav; põnev oli kuulata, millised on ettevõtte põhiväärtused – pani mõtlema J; hea näide logistika vajalikkusest (“telgitagused”); kollektiiv/tiim töötab väga hästi ja töökorraldus on paindlik…”.

AHHAA Tartus tegutsev keskus on Baltikumi suurim. Lähemalt saad lugeda siit.

Peale lõunapausi suundusime Aparaaditehasesse, kus meid võttis vastu tehase tegevjuht Erki Pruul. Tema suunamisel möödusid ligi kaks tundi kiiresti – vaadata/kuulata oli palju. Erki Pruul andis tehase õuealal ülevaate tehase ajaloost ja sellest, kuidas omaaegsest rasketööstuse tehasest (toodeti salajasi allveelaevaosasid, külmutussedmeid jms) on kujunenud kaasaegne loome- ja kultuurilinnak. 2006. aastal läks Aparaaditehase kompleks ABC Kinnisvarateenuste OÜ valdusesse. Alates 2014. aastast arendatakse 14 000 m2 suurust keskust kultuuritehasena. Seal tegutseb/töötab ca 350 inimest/ettevõtjat. Kompleksis on restoranid, kohvikud, loomeinimeste stuudiod, kunstnike ja disainerite ateljeed, kaubandus- ja meelelahutusettevõtted.

Tehase kohta saad lugeda siit.

Majatuuri käigus kohtusid õpilased ettevõtjatega, külastasid ateljeesid ja stuudioid – said küsida ja näha, kuidas vana  renoveerides võib jõuda lahedate kaasaegsete lahendusteni. Erki.Pruul viis õpilased ka tehase vanasse keldriossa, kus alles mõned aastad tagasi oli tugevate sadude ajal vesi, samuti nägime vana tehase basseini, kus täna tegutseb kohvik. Käisime vaatamas ühte noort ettevõtjat, kes kasvatab oma ruumides tehases maherohelist klientidele (nt Gustavi kohvikule ja mitmetele restoranidele). Ettevõtlikke ja loovinimesi on tehase kompleksis väga palju, nende tegevuste kohta saad lähemalt lugeda siit.

Ettevõtte külastuse lõppedes jäid kõlama järgmised õpilaste mõtted: “Nii palju lahedaid loomeinimesi; pani tõsiselt mõtlema – ettevõtlikkus viib sihile ja pakub võimalusi, tuleb lihtsalt tegutseda; mitmekesine tuur – ei olnud üldse ebahuvitav; vahva ja rikastav kogemus; ei olnud kunagi mõelnud ega kuulnud seesugusest võimalusest, et vanasse tehasesse saab tuua uue hingamise nii paljudele ettevõtlikele inimestele; külastus andis suurepärase kogemuse…”.

Haapsallu tagasi jõudsime kell 22. Päev oli pikk ja muljeterohke, õpetlik ja inspireeriv. Õppepäeva tagasiside ja õpitu võeti kokku ja analüüsiti turunduse tunnis.

Täname Innovatsioonikeskust INNOKAS, AHHAA teaduskeskust ja Aparaaditehast.

Imbi Raudkivi, geograafia ja majandusainete õpetaja, majandussuuna juht

     

 

Bright Minds koolinoorte äriideede konkursi finaal 2018

28. märtsil toimus TTÜ Mektory keskuses koolinoorte äriideede konkursi kolmanda hooaja finaalüritus, kus oma ideed kaitsesid 20 meeskonda, kelle idee pääses eelžürii otsusega finaali. Kokku laekus konkursile 49 meeskonna (ca 170 õpilast) ideed kaheksast maakonnast.

Päeva tegevusi modereeris Harald Lepisk, kes hoidis üleval kogu päeva jooksul võistlejate ja publiku meeleolu, sidus žürii ja finalistide suhtlemise ning innustas kõiki oma mõnusa huumoriga 🙂

Finalistid esitasid žüriile ja publikule kuni kolmeminutilise liftikõne, misjärel esitasid žüriiliikmed meeskondadele küsimusi. Kui kõned olid kuulatud ja küsimustele vastused saadud, läks žürii parimaid välja selgitama.

Samal ajal sai publik võimaluse vaadata viit parimat lõppvooru väljavalitud videoklippi (kõik meeskonnad esitasid lõppvõistlusele 1. märtsiks oma ideed tutvustava videoklipi), parimate klippide hulgas oli ka Markus Häidbergi täisautomaatse kasvuhoone video. Publiku ülesandeks jäi välja valida parim. Kui kõik viis klippi said vaadatud, paluti saalisviibijatel hääletada ja selleks anti ette aeg, mille jooksul mõõdeti publiku aplausi, häältetugevust ja “mürataset”.

Peale videote hindamist said saalisviibijad igaüks sedeli, millele sai kirjutada oma lemmiktiimi nime ja põhjenduse. Seejärel pandi sedel vastava meeskonna nimelisse purki. Publiku lemmik selgitati välja sedelite arvu järgi.

Päeva tegevused lõppesid autasustamisega. Rahalise preemia said kolm parimat tiimi. Välja anti  viis eripreemiat. Lisaks tänati koostööpartnereid, mentoreid, õpetajaid ja juhendajaid.

Läänemaa Ühisgümnaasiumist osales tänavu koolitusprogrammis 15 kümnendate klasside õpilast, kes kõik ka programmi lõpetasid ning oma ideed konkursile esitasid. Nemad kõik saavad ka TTÜ tunnistuse koolinoorte äriideede konkursi Bright Minds koolitusprogrammi läbimise eest (maht 52 tundi). Finalistid said lisaks tunnistusele ka TTÜ diplomid.

Meie kooli viiest meeskonnast pääsesid lõppvõistlusele  kaks:

BAMBUHARI: Kariina Sarapuu 10.H, Annabel Uustalu 10.H, Grete Moks 10.H, Laura Rohilaid 10.M, Rasmus Valdmann 10.M
ÖKOSOL:  Markus Häidberg 10.H

Mõlemad finalistid-meeskonnad esitasid oma liftikõned, mis olid põhjalikult ette valmistatud, konkreetse sisuga, õpilased ise olid positiivsed ja innukad žürii küsimustele vastamisel.

PROGRAMMI LÄBISID JA LÕPETASID:

Mihkel Kurisman 10.M, Erik Mihkel Pukk 10.M, Kelly Pahk 10.M, Kati Kahn 10.M, Maria Palk 10.M, Minna-Liisa Vikman 10.H, Ronja Emili Veski 10.H, Märten Matthias Rääli 10.LR, Mikk Naar 10.LR.

Viiest eripreemiast kolm võitis Markus Häidbergi idee – täisautomaatne kasvuhoone. Tema tõi koju:

  1. Publiku lemmiku eripreemia
  2. Parima prototüübi eripreemia
  3. Parima video eripreemia

Palju õnne Markusele!

Markuse videot, mida aitas teha 10.H klassi õpilane Karl-Armin Võsur, saab vaadata siit

 Markuse mõtted:
“Ma alustan täitsa algusest. Kui meile pakuti koolis võimalust (õp Imbi Raudkivi), et kes soovib osa võtta sellest programmist, olin kahtlev, kas ikka tahan minna. Ma võtsin ikka jõu kokku ja ütlesin iseendale, et teen selle ära.

Bright Mindsi avaüritusel novembris tuli mul idee teha elektriauto, mida ei pea laadima ja see toodab endale elektrit ümbritsevast keskkonnast. Tahtsin teha midagi sellist, mis päästaks ja aitaks maalima. See oli seonduv mu innovatsiooni ja tulevikukujundamise kursusega (õp Rea Raus). Idee muutus aina keerulisemaks. Alguses mõtlesin, et idee teostus tundub lihtne, aga kui koolituse motivatsioonipäeval (9.jaanuaril) osalesin ja kus oli mentoritega oli võimalus rääkida, sain aru, et minu idee vajab muutmist. Arutasin mentoritega, kes teadsid väga hästi füüsikat,  tegime arvutusi ning selgus, et auto jaoks jääb energiat puudu, et see ilma laadimiseta töötaks. Koolis arutasin koos õpetaja Rea Rausiga ning kurtsin, et see idee “jookseb karile” ja on väga keeruline. Õp Rea soovitas võtta mul täiesti uus idee. Mõtlesin, mida teha ja tahtsin, et idee oleks seotud rohelise energiaga ning siis tuligi meil jutuks aiandus –  see on kasvav trend ja mõtlesingi teha päikeseenergial töötava kasvuhoone. Uurisime ja leidsime läbipaistvad päikesepaneelid, mis on täpselt nagu aknaklaas. Hakkasin seda vaikselt arendama ja selle kasvuhoonega jätkasin oma teekonda finaali – koolis, kodus, ametlikel koolituspäevadel Pärnus.

Kõige raskem oli kasvuhoone juures see, kui ma selle prototüüpi tegema hakkasin – lõikasin pleksiklaasi kipsinoaga ja püüdsin murda ettevaatlikult. Kogu aeg suutsin lõigata endale sisse ja klaas ka murdus vahepeal valest kohast, nii et jälle oli vaja uus tükk välja lõigata. Lisasin kasvuhoonele päikesepatareiga õuelambi, et oleks näha, millega see töötab. Seda ideed arendasin edasi innovatsiooni ja tulevikukujundamise kursusel. Esimese esinemise selle ideega tegin kursuse lõputööks –  sain esinemist ja kõne harjutada.

Konkursi jaoks oli vaja teha onepager – ka see oli keeruline minu jaoks. Tegin seda mitu korda, kuna tehniliselt “läks tehtu segamini”. Pidin jälle uuesti tegema. Video tegemisel kutsusin appi oma klassivenna Karl-Armin Võsuri. Mõtlesime, et teeme video,  kus mina pakun toodet ning Karl on eraisik ja kasutab seda toodet. Tegime lihtsa ja humoorika video. Lihtsuses peitub võlu, polegi vaja mingeid efekte või visuaale. Valminud videot oli  hea vaadata ja saime koos mõnusalt naerda.

Koolituspäevadel Pärnus (neid oli kolm) osalesin alati ja kohalkäimisest oli palju abi, kuna sain õppida ning oma ideed arendada mentorite ja õp Angela abiga.

Saatsin video ja onepager 1 .märtsiks konkursile ja jäin ootama tulemusi, tahtsin väga teada, kas pääsesin ikka edasi. Ühel õhtul mu telefon helises ja õpetaja Imbi ütles mulle ,et ma sain edasi. See oli väga uhke tunne! Jätkasin finaaliks ettevalmistumist – harjutasin liftikõnet, koostasin esitluseks slaide (need saatsin ära 26. märtsiks).

Finaali sõitsime koos hiidlastega. Nemad olid meie kooli suured toetajad ja fännajad. 😀 Kui tuli minu esinemise kord,  tuli korraks pabin – mõtlesin, no mis nüüd saab?  Surusin hirmu maha, elasin oma rolli kiiresti sisse ja esinesin võimalikult hästi. Natukene tegi keeruliseks see asjaolu ka, et ma esinesin üksinda, ühes käes mapp ja pult teises käes on mikrofon, aga  sain hakkama. Kõne lõppedes viisin kohtunikele näha oma prototüübi – kasvuhoone. Võtsin kasvuhoonest vesikressi ja sõin selle ära. Kohtunikud oli natuke liiga tõsiste nägudega… 🙂 Jäin oma kõne kaitsmisega rahule.

Kui üritus jõudis lõpupoole, siis tuli parima video hääletamine ning nägin, et mu video oli ka parima 5 seas. Hääletamiseks võeti helimõõtja. Oli kaks videot, mis olid võimsad – Põlva gümnaasiumi Bussify video ja minu Ökosoli kasvuhoone video. Kõik meie koolipere, hiidlased ja ka muu publik karjusime võimsalt, trampisime ja mõni kaotas korraks oma häälegi 🙂. Vahe oli väga väike, kõigest 0.9 detsibelli minu idee kasuks. Publiku lemmiku valimisel ootasin rahulikult, et mis lõputulemused tulevad – võitsin ka selle eripreemia. Tulid mõned õpilased, kes küsisid mult autogrammi ja ütlesid, et väga vägev video oli ja võimas esitlus.

Esimene eriauhind anti parima video eest. Mul oli täiesti uskumatu tunne, et lihtne video osutus äramärgituks. Teine auhind oli parima prototüübi eest – võin väga uhke olla, et ehitamine tuli hästi välja. Kui jälle kuulsin oma brändi nime moderaatorilt ja öeldi, et idee on publiku lemmik, siis mõtlesin, et kas on see võimalik? Kahjuks parima kolme rahalise preemia hulka ei pääsenud, aga olin hoolimata sellest õnnelik.

Ma olen väga tänulik Läänemaa Ühisgümnaasiumile, kes oli toeks kogu protsessi käigus. Tänan oma kõiki juhendajaid (õp Rea, õp Angela, õp Imbi)  ja mentoreid (eriline tänu Kristo Tõnissoole), kes olid suureks toeks. Seda tunnet on raske kirjeldada – 3 eripreemiat viiest,  aga see on väga võimas tunne. Praegu võtan oma ideega väikese puhkuse ja kogun energiat. Arendan kindlasti oma ideed edasi  – tahan teha idee teoks kooli praktilise tööna järgmisel aastal. Kui kooli lõpetan, tahan minna Tallinna Tehnikaülikooli inseneriks õppima. Mulle meeldib ideega praegu tegeleda ja üksinda nokitseda, et tulevikus oleksin tugev firmajuht ja oskasin tegeleda kõigega, ka probleemidega.
Ma soovitan tulevastele uutele LÜGi õpilastele programmist osa võtta, sest nii saab õppida palju nö majandusest kuni esinemisekunstini välja, ka elulisi „asju“.

Idee peab olema selline, mis sind köidab ja paneb tegutsema. Ma luban ka järgmisel aastal uusi osalejaid aidata ja neile nõu anda.”

TTÜ ametlikku finaalüürituse pildigaleriid saab vaadata siit

Lääne Elu artiklit saab lugeda siit.

TTÜ Mektory, Swedbank, INNOKAS – täname koostööpartnereid ja toetajaid!

Imbi Raudkivi, geograafiaõpetaja, majandussuuna juht

     

 

Bright Minds 2018 finalistid selgunud

49 meeskonda (üle 170 koolinoore Eestist) esitasid lõppvõistlusele oma äriideed. Finaali valiti nende hulgast 20 meeskonda eelžürii otsuse põhjal. Meie kooli viiest meeskonnast pääsesid lõppvõistlusele  kaks.

1. ÜHENDTIIM 10.H ja 10.M õpilased: Kariina Sarapuu 10.H, Annabel Uustalu 10.H, Grete Moks 10.H, Laura Rohilaid 10.M, Rasmus Valdmann 10.M.

2. Markus Häidberg 10.H

Finaalüritus toimub 28.märtsil Tallinnas, Mektorys. Sinna sõidavad kõik programmis osalenud õpilased, et ametlikult lõpetada programm, lisaks finalistidele veel  Mihkel Kurisman 10.M, Erik Mihkel Pukk 10.M, Kelly Pahk 10.M, Kati Kahn 10.M, Maria Palk 10.M, Minna-Liisa Vikman 10.H, Ronja Emili Veski 10.H, Märten Matthias Rääli 10.LR, Mikk Naar 10.LR

Imbi Raudkivi, geograafiaõpetaja, majandussuuna juht

 

Pangaliidu rahatarkuse loeng 10.M klassi õpilastele

5. märtsil külastas meie kooli Marjaana Ivanov Swedbankist, kes on õppinud meie koolimajas, Wiedemanni Gümnaasiumi majandusklassis. Tund toimus projekti “Swedbank jagab rahatarkust” raames ning on seotud algatusega “Tagasi Kooli”.

Tunni teemad olid:

  • Eelarve planeerimine
  • Kogumine
  • Investeerimine
  • Laenamine
  • Pikaajaline kogumine

Lektor alustas tundi asjaliku aruteluga selle üle, millest õpilased unistavad ning miks midagi teevad. Seejärel selgitati, kuidas ja miks on tarvis seada eesmärke igapäevaselt juba täna ning kuidas aitavad eesmärgid planeerida rahaasju. Eesmärkide “reegel” – SMART:

S – spetsiifiline, M – mõõdetav, A – ajaliselt mõõdetav, R – relevantne, T – teostatav

Praktilise ülesandena koostati eelarve, planeeriti kulusid ja tulusid. Samuti oli juttu säästmisest, raha väärtuse muutumisest ajas, investeerimise eesmärkidest jpm.

Õpilaste tagasiside tunnile oli positiivne:

  • Väga meeldis, et meiega arutleti.
  • Lektor oli hästi ette valmistunud..
  • Selgitused anti läbi isikliku ja elulise kogemuse
  • Lektor oli hea/avatud suhtlemisega ning VÄGA JULGUSTAV.
  • Kõigile meeldis see, et tundi alustati inspireeriva videoga “Unistades õnnelikuks”.
  • Tunnis oli hea olla.

Mõnus õhkkond, sõbralik lektor ja toimus koostöö õpilastega – oli vajalik ning asjalik tund. Üks õpilane arvas: “Kartsin algul, et teema on minu jaoks igav, aga lektor suutis selle huvitavaks rääkida. Mulle meeldis väga ja tekkis huvi teemade vastu”. 🙂

Täname Marjaana Ivanovi, Pangaliitu ja Swedbanki.

Imbi Raudkivi, geograafiaõpetaja, majandussuuna juht

 

11.M klass külastas Lääne Elu toimetust

Reedel, 16. veebruaril lõimisime 11.M klassis ettevõtluse ja eesti keele ning kaks tundi toimusid Lääne Elu toimetuses.

Ettevõtluse poole pealt tulid Lääne Elus arutluse alla järgmised teemad: organisatsiooni struktuur/ülesehitus; OÜ kui organisatsioonivorm; ettevõtte tegevusvaldkonnad; toode ja selle turg/turustamine/kanalid; konkurendid; tööjõud – millist ettevalmistust vajab töötamine ettevõttes; Lääne Elu kui võimalik praktikakoht Läänemaa Ühisgümnaasiumi õpilasele.

Õpilased kuulsid organisatsiooni põhiväärtustest ja toimimise etappidest. Selgus, et Lääne Elu peamine kapital on usaldus ja lugejate tänu parim motivaator. Lääne Elu on kohaliku kogukonna häälekandja. Arutlesime ka selle üle, kuidas  võib veebiajakirjanduse revolutsioon mõjutada klientide hulga muutusi ja mis tagajärjed sellel võivad olla organisatsioonile. Ettevõtte töökeskkond on avatud, klient leiab ettevõtte  kergesti üles.

Külaskäigu teine pool läks sujuvalt üle parajasti eesti keeles olevale meediakursusele. Võtsime luubi alla ajakirjanikutöö köögipoole. Köögipoole nii otseselt kui ka kaudselt, sest osa kohtumisest leidis aset Lääne Elu toimetuse köögis. Jõudsime tõdemuseni, et lisaks kirjutamisoskusele ja laiale silmaringile peab ajakirjanikul olema sotsiaalset närvi ja vaja läheb ka empaatiat. Hea lugu peab aga olema mõjukas. Õpilased said peatoimetaja juhendamisel ajakirjanikutöö kogemuse. Nimelt pidid õpilased kirjutama uudise, lisama fotodele allkirjad, pealkirju mõtlema. Lõpuks panime kokku Lääne Elu näidislehekülje.

Kohtumine osutus igati õnnestunuks. Kahe tunni lõimimisega saime ühest organisatsioonist tervikpildi ja tekkis parem ettekujutus ajakirjanikutööst. Positiivne oli ka see, et õpilased said ise kohapeal näidislehe luua. Lisaks võib õnnestumiseks lugeda ka seda, et ühele õpilasele pakkus Lääne Elu võimalust väljaõppeks.

Õpilaste tagasiside:

praktika – artikli kirjutamine ja küljendus;

vastuvõtt väga hea – meie suhtes oldi sõbralikud, tähelepanelikud jne;

pakuti praktika võimalust – tore võimalus;

toodi näiteid üle Eesti (laiendas silmaringi);

tunnid koolist väljas;

koht, kus polnud käinud;

tore, et sai teada, mismoodi organisatsioon toimib.

Monika Undo, eesti keele ja kirjanduse õpetaja

   

 

Külalislektor 11.M klassi õpilastele SEB pangast – hoiused, eraisikute laenud, pensionisambad

13. veebruaril õppisid 11.M õpilased ettevõtluse tunni ajal SEB panga esindaja Natalja Taratuhina käe all. Tunni eesmärk oli tutvuda hoiuste, eraisiku laenude ja pensionisammaste kujunemise teemadega. Nagu ka 2. veebruari tunniks, kui tundi andis SEB esindaja Karita Lubi, koostasid õpilased eeltööna vastavate teemade kohta küsimused, millele nad soovisid vastuseid saada. Õpetaja saatis küsimused lektorile, kes kujundas tunni sisu arvestades ka õpilaste küsimusi.

Natalja Taratuhina andis ülevaate teemadest, samal ajal illustreerides teooriat näidetega. Tore oli see, et tund toimus lektori ja õpilaste vahel arutledes ja küsimusi esitades.

Vastused saadi järgmistele teemadele ja küsimustele:

  • Milliseid laenusid saab eraisik pangast võtta?
  • Kuidas saab raha pangas hoiustada ja kuidas kujunevad intressid?
  • Millal saab võtta õppelaenu ja millised kohustused sellega kaasnevad laenuvõtjale?
  • Kuidas kujuneb laenu tagasimaksegraafik?
  • Mis on Euribor ja kuidas on see seotud laenudega?
  • Mis juhtub siis, kui kõik hoiustajad tahavad pangast raha välja võtta (Kreeka näide)?
  • Kuidas on seotud maksud ja riigikassa?
  • Pensionifondid?
  • Kuidas läheb praegu Eesti majandusel?
  • Tagatised ja omafinantseeringud?
  • Kodulaen ja võlakiri?
  • Kuidas on seotud pangateenused ja panga omanike otsused?
  • Kas ja kuidas teevad pangad koostööd?

Lektor tutvustas näite põhjal, kuidas mõjutab laenuperioodi pikkus igakuist tagasimakset ning kuidas see kujuneb – see oli väga põhjalikult selgitatud, õpilased küsisid aktiivselt küsimusi.

Tund oli informatiivne, õpilased said spetsialisti käe all õppida, tunnist sai kaasa palju olulist mõtlemisainet tulevikuks.

Täname SEB panka ja Natalja Taratuhinat abi ja koostöö eest!

Imbi Raudkivi, geograafiaõpetaja, majandussuuna juht

 

Kuidas raha töötab ehk eesmärgistamine, investeerimine, aja- ja rahaplaneerimine, säästmine – loeng 11.M klassile

Esmaspäeval, 12. veebruaril oli 11.M klassi õpilastel võimalus kohtuda Southwestern Advantage (SWA) Eesti esindaja Taavi Ilmjärvega (SWA müügijuht ja omanik, TÜ magistrant).

SWA Eesti on üks suurimaid üliõpilasorganisatsioone, mis pakub tudengitele võimalust saada ettevõtlus- ja müügikoolitusi ning töötada suviti USA-s raamatuid müües. Eesti tudengid osalevad aktiivselt programmis alates 2001. aastast. Viimastel aastatel on organisatsiooni üheks tooteks loengute läbiviimine gümnaasiumites koostöös Noored Kooli programmiga. Õpetaja pidas kirjavahetust SWA Eesti Avalike suhete juhi Anu Ilvesega – nii saigi saigi kohtumine kokku lepitud ja tund teoks 🙂

Tund algas sellega, et Taavi Ilmjärv tutvustas ennast ja rääkis oma kogemustest organisatsioonis. Fookuses olid järgmised teemad:

  • Jõukuse erinevad määratlused ja tasemed.
  • Sissetulekute loomine.
  • Investeerimine.
  • Harjumused, süsteemid.
  • Kust alustada?

Arutleti paljude eluliste teemade üle. Näiteks: kuidas teenida passiivset tulu (loo tulud, mis on kuludest suuremad, investeeri ülejäänud vara); mis on vara ja mis on kohustus; millal ollakse jõukad; kuidas luua sissetulekuid – ole töötaja, anna iseendale tööd, ole investor, oma firmat; milliseid oskusi saab kasutada lisaraha teenimiseks; mida saab teha lisarahaga (säästa, investeerida, kulutada) ja mitte kulutada seda ebaolulistele “asjadele”; ülevaate omamine oma kulude kohta; investeerida saab laenude andmisse, kinnisvarasse, aktsiatesse jpm teemad.

Loengu käigus said õpilased nõuandeid investeerimisega alustamise kohta (LHV panga investeerimiskool, seminarid, blogid, raamatud). Lektor soovitas enne investeerimist kindlasti küsida nõu asjatundjatelt, alustada väikeste summadega ja investeerida sinna, millest aru saadakse. Samuti oli lektoril õpilaste jaoks kaasas kingituseks raamatud (Rikkaks Saamise Õpik).

Tund oli väga huvitav ja mitmekesine, palju toodi näiteid ja illustreeriti teooriat praktiliste näidetega. Õpilaste arvates oli tund vajalik ja käsitletud teemad noortele olulised. Veel kiideti lektori head suhtlemisoskust, abivalmidust nõusaamiseks edaspidigi ning vahvaid teemaarendusi!

Täname Southwestern Advantage Eestit toreda võimaluse pakkumise eest!

Imbi Raudkivi, geograafiaõpetaja, majandussuuna juht

  

 

Kolmas Bright Minds programmi koolituspäev

6. veebruaril toimus selle aasta viimane ehk kolmas koolituspäev Bright Minds programmi raames. Meie programmiga liitunud kümnendikud sõitsid Pärnusse õppima. Õpilasi saatsid SA Innovatsioonikeskuse INNOKAS juhataja Angela Leppik, õpetajad Rea Raus ja Imbi Raudkivi.

Tänase koolituse fookusteema oli turundus ja pitch.  Päeva tegevusi suunas ja lektoriks oli Diana Taluri (MarketingSharks).

Koolitus toimus loenguvormis, meeskonnad said iga teema järel aja omavaheliseks suhtlemiseks ja ka praktiliseks tegevuseks.

Käsitleti teemasid ja otsiti vastuseid järgmistele küsimustele:

  • Turunduse põhitõed ja kanalid?
  • Idee turundamine?
  • Sotsiaalmeedia kanalid?
  • Mis on pitch ehk liftikõne, kuidas seda teha?
  • Onepageri ja esitlusslaidide koostamine.
  • Kes on õnnelik klient?
  • Millised on kolm olulisemat turundusprotsessi?
  • Kuidas “koostada” turunduskampaaniat?
  • Milline avalik esinemine on silmapaistev, miks?
  • Miks on positiivse rahavooga turunduskanilid olulised? jpm…

Päeva tegevused algasid sellega, et iga meeskond andis lühiülevaate oma ideest. Teoreetilise käsitluse vahel lahendasid tiimid näiteks järgmisi ülesandeid (arutelu/mõttetöö): kuidas eristuda müügis ja/või klienditeeninduses; milline on kodulehe  “hea” struktuur ja kuidas teha oma ideele sobivaim koduleht; mis peab olema idee onepageril jne.

Programmi koolituspäevad on selleks aastaks läbi, kuid konkursi viimaseks ja oluliseks sammuks on igal meeskonnal vaja ette valmistada oma idee onepager (lühikokkuvõte äriideest) ja äriideed tutvustav 1-minutiline videoklipp – need tuleb hiljemalt esitada 1. märtsil.

Edu,  jõudu ja kindlat meelt! 🙂

Imbi Raudkivi, geograafiaõpetaja, majandussuuna juht

  

 

11.M klassile käis pangateemadest rääkimas külalislektor SEB pangast

Reedel, 2. veebruaril oli 11.M klassi õpilastel võimalus kohtuda SEB panga ärikliendi halduriga – Karita Lubi andis neile pangateemalist tundi. Tunni teema oli seotud ettevõtete laenudega ja väärtpaberitega. Tund toimus ettevõtluse tunni raames esimese tunni ajal reedel.

Tunni ettevalmistamisel tegid 11.M õpilased eeltööna rühmatöid, mille sisu oli seotud järgmiste märksõnadega – ettevõtete laenud, väärtpaberid, hoiused. Arutelu käigus pani iga rühm kirja eelnimetatud teemade kohta küsimused, millele nad soovisid vastuseid saada. Õpetaja tegi rühmatöödest kokkuvõtte ja saatis küsimused (neid sai kokku 35) lektorile, kes omakorda süstematiseeris küsimused teemade kaupa ning võttis aluseks tunni läbiviimisel.

Fookusteemadeks jäid reedeseks tunniks  ettevõtete laenud ja väärtpaberid, eraisikute laenud ja hoiuste teema tuleb käsitlusele järgmistes tundides – kokkulepe on sõlmitud veel ühe lektoriga SEB pangast.

Karita Lubi tutvustas tunni alguses oma igapäevast tööd, rääkis sellest, kuidas ta panka tööle tuli ja milline on olnud tema tööalane karjäär; pangas töötamise plussid ja miinused (oma kogemuste põhjal).

Käsitletud teemad olid järgmised:

  • Väärtpaberite liigid.
  • Omandiõigust ja võlakirjaõigust tõendavate väärtpaberite erisused.
  • Liht- ja eelisaktsiate erisused.
  • Börsiettevõte.
  • Mis on investeerimisfond?
  • Mis on laen?
  • Laenud liigid, lühi- ja pikaajalised laenud.
  • Arveldus- ja käibekapitalilaenud kui lühiajalised laenud.
  • SMS laenude riskid.
  • Mis on tagatised?
  • Kommertspandi olemus.
  • Käendused, garantiid, hüpoteek, registerpant, liisingud…

Tunni käigus said õpilased küsida, kui midagi jäi arusaamatuks – lektor selgitas kõike väga põhjalikult ja suureks plussiks olid tema poolt toodud näited. Arutleti tekkinud küsimuste üle.

Õpilaste rühmatööde  küsimuste lühikokkuvõte pangatunniks:

  • Mis juhtub, kui klient ei suuda laenu tagasi maksta?
  • Miks on Šveitsi pank parem kui teised?
  • Kuidas toimivad tagatised laenu andmisel ja omamisel?
  • Millised on laenamise riskid?
  • Kust tuleb raha, mida pank kasutab?
  • Mis saab laenust, kui inimene sureb ja tal on laen?
  • Kui pikaks ajaks saab laenu võtta?
  • Mis on intressid, nende erisused?
  • Kuidas ettevõte saab laenu taotleda?
  • Pangakontod?
  • jpm ….

Õpilaste arvates oli tund informatiivne; õpiti tundma palju pangandustermineid, mida varem ei olnud kuuldud; teemad olid vajalikud; tund oli hea vaheldus tavatundidele; lektor tõi palju-palju näiteid – nii said keerulisemad teemad selgemaks ja see oli väga hea! 🙂

Imbi Raudkivi, geograafiaõpetaja, majandussuuna juht

 

 

Tööturuteemaline tund Rajaleidja Keskuses 11.M klassile

Esmaspäeval, 29. jaanuaril käisid 11.M klassi õpilased ettevõtluse tunni ajal Rajaleidja Keskuses. Õpilastega tegeles ja viis läbi loengu karjäärinõustaja Triinu Karolin.

Tunnis käsitletud teemad olid:

  1. Millised muutused on tööturul toimumas ja millised tegurid seda põhjustavad?
  2. Millised on tagajärjed turu muutustele?
  3. Millised on tööjõu olulisemad oskused, mida tulevikus vajatakse?
  4. Tulevikutrendid, mis tööturgu mõjutavad – tehnoloogiline ülikiire areng; demograafiline situatsioon, ressursikasutuse säästlikkus …?
  5. Kuidas erinevad generatsioonid tööturul „suhtlevad“ – paindlikkuse leidmine /kompromissid?
  6. Robotid kui tööjõud?
  7. Oskused 21.sajandil – baasoskused, võtmeoskused, isikuomadused/hoiakud?
  8. Y ja Z generatsioonide „erinevused“?
  9. Kahaneva ja kasvava hõivega majandussektorid?

Arutleti tunni sisu üle, pakuti välja lahendusi ja toodi näiteid igapäevaelust, meediast jne. Tunni tegevused ja teemad panid mõtlema ja vaatama laiemalt tulevikku. Arutelude tulemusena leiti, et tööturule sisenemiseks on tarvis panustada õppimisse/haridusse, vähetähtis ei ole erinevate oskuste arendamine tulevikutrendikate ametite omandamisel. Oli kasulik tund 🙂

Täname Läänemaa Rajaleidja Keskust ja Triinu Karolini.

Imbi Raudkivi, geograafiaõpetaja, majandussuuna juht

 

 

10.M klass käis Maksu- ja Tolliametis õppimas

Esmaspäeval, 29. jaanuaril käisid 10.M klassi õpilased Maksu- ja Tolliametis. Tund toimus ettevõtluse tunni ajal. Õpilastele viis tunni läbi Maksu- ja Tolliameti Haapsalu teenindusbüroo juhataja Kristiina Ase.

Õpilased said vastused järgmistele küsimustele:

  • Mis on maksud?
  • Millised on maksude liigid – riiklikud ja kohalikud maksud?
  • Mis juhtub siis, kui maksud jäävad maksmata?
  • Kuidas maksud “kujunevad”?
  • Maksumäärad?
  • Ettevõtlusvormid?
  • Ettevõtlusega seotud maksud?
  • Mis on töötamise register?
  • Kuidas kujuneb palk, kuidas arvutatakse?
  • Millised on tööandja kulud?
  • Kuidas arvutatakse töötasu?
  • Mis on töötuskindlustushüvitis?
  • Tulumaksuvaba määr?
  • Tuludeklaratsioon?
  • jpm vajalikku.

Õpilased kuulasid huviga ja said oma küsimustele vastused. Jutuks tuli ka näiteks suvel töötamine ja selle eest saadud töötasu (maksud jne), jagati kogemusi, arutleti.

Tund möödus kiiresti ja huvitavalt JA MIS PEAMINE –  ilma õpikuta 🙂

Imbi Raudkivi, geograafiaõpetaja, majandussuuna juht

 

 

Bright Minds koolitusprogrammi teine õppepäev

23. jaanuaril 2018 toimus teine BRIGHT MINDS koolituspäev kõigile programmiga liitunud õpilastele. Läänemaa Ühisgümnaasiumi 10. klasside programmis osalenud õpilased käisid koolitusel Pärnus. Õpilasi saatsid SA Innovatsioonikeskuse juhataja Angela Leppik ja õpetaja Imbi Raudkivi.

Koolituspäeva teemad keskendusid tootearendusele ja turule, õpilaste koolitaja oli Martin Toding (TTÜ õppejõud). Teemad jagunesid järgnevalt:

  • kliendi tundmaõppimine;
  • segmenteerimine, positsioneerimine;
  • prototüüpimine;
  • tootearendus ja disain.

Iga teema juures seletas koolitaja lahti põhiterminid ja -tõed ning loogika. Kõik meeskonnad said teemadejärgselt ülesanded, mille lahendamisel oli võimalik nõu saada nii koolitajalt kui mentoritelt. Seejärel analüüsiti vastuseid ning anti tagasisidet. Meeskonnad said ka omavahel suhelda.

Päeva tegevuste käigus kujundati oma ideed (toodet või teenust) – lisaväärtuse loomine, konkurentidest eristumine, analüüsiti toote/teenuse sobivust turule, võrreldi teenuse ning toote nutikaid disainilahendusi jpm.

Järgmine koolituspäev on 6. veebruaril – siis tutvutakse idee turunduskanalitega ning õpitakse koostama liftikõnet ja onepager´it. Kodutööna arendatakse meeskonnaga edasi oma ideed ja otsitakse lahendusi prototüüpimiseks, samuti on tarvis teha turu-uuringuid.

Koju tagasi sõitsid õpilased motiveeritumatena ja targematena 🙂

Imbi Raudkivi, geograafiaõpetaja, majandussuuna juht

   

 

Bright Minds´i programmi õpilased motivatsioonipäeval Speed Date

9. jaanuaril toimus TTÜ Mektory keskuses järjekordne Bright Minds koolitusprogrammi üritus – motivatsioonipäev Speed DateLäänemaa Ühisgümnaasiumist osalesid kõik programmiga liitunud 15 õpilast kümnendatest klassidest. Õpilasi saatsid SA INNOKA juhataja Angela Leppik ja õpetaja Imbi Raudkivi.

Päeva tegevused olid seatud nii, et iga meeskond sai kuuel korral à 10 minutit suhtlemiseks erinevate mentoritega/ettevõtjatega – neid oli õpilastele nõu jagamas kokku 15. Päeva moderaator oli Jüri Muttika.

Meeskonnad said TTÜ Mektory keskusest eelmisel nädalal kirja, milles noorte ettevõtlikkusprogrammi projektijuht Gerli Selge jagas soovitusi, mis küsimusi ettevõtjatega arutada ja kuidas saada “maksimaalset nõu” igalt mentorilt. Õpilased olid neid näpunäiteid arvestanud ja nii sujusid arutelud kenasti 🙂

Õpilased, kelle idee oli väga algusjärgus, sõitsid koju enesekindlamatena. Meeskonnad said ettevõtjatelt ka palju kontakte oma toote/teenuse arendamiseks, samuti turundusnippe ja “ohtudest hoidumise” näpunäiteid.

23. jaanuariks (teine koolituspäev), on meeskondadel tarvis teha toote/teenuse prototüüp, läbi mõelda sihtrühm, kellele toode/teenus mõeldud on ning tegeleda arendustööga. Samuti on tarvis teha turu-uuringud ning suhelda esimesel koolituspäeval kokkulepitud mentoritega.

Motivatsioonipäev oli motiveeriv!

Imbi Raudkivi, geograafiaõpetaja, majandussuuna juht

      

 

11.M õpilaste suunapäev Tallinnas

19. detsembril sõitsid 11. majandusklassi õpilased Tallinnasse suunapäevale.

Päeva tegevused jagunesid kolme ossa.

Esimesena külastasid õpilased ettevõtet Äripäev AS. Meid võttis vastu Meelis Mandel, Äripäeva peatoimetaja. Esmalt tutvustas ta ettevõtte töökeskkonda, tegime ringkäigu tööruumides ning vestlesime töötajatega. Seejärel kogunesime koosolekute ruumi. Meelis Mandel andis ülevaate organisatsioonist – tegevusvaldkonnad, tooteportfell, reklaam, põhiväärtused, töötajad jpm. Õpilastel oli tarvis saada vastused töölehele, seega said nad koosolemisel küsida vajalikku infot ning täita töölehti. Äripäevast saab lugeda lähemalt siit.

Järgmisena sõitsime Kristiine Keskusesse, kus õpilased jagunesid rühmadeks/paarideks. Iga rühm pidi 1,5 tunni jooksul leidma ühe teenindusettevõtte (vaba valik) ning kaardistama klienditeekonna – ettevõtte tegevusvaldkond, kuidas klient ettevõtte leiab (viidad jms), andma hinnangu nii välisele kui sisemisele “keskkonnale” ning kuidas kliendiga suheldakse/kuidas vastu võetakse. Samuti oli tarvis vastavalt ettevõtte tegevusele leida võimalus küsida töötajatelt küsimusi.

Päeva viimased kaks tundi olime Tallinna Tehnikakõrgkoolis (TTK), kus meid võttis vastu Anneli Ramjalg, ehitusteaduskonna õppejõud. Külastuse kava sisaldas lisaks ringkäigule koolis ka nelja töötuba erinevates laborites. Virtuaalreaalsuse laboris  selgitas ehitusinstituudi direktor Martti Kiisa õpilastele labori tööd (ehitus- ja kandekonstruktroonid, -mudelid) ja seotust ettevõtetega. Õpilased said vaadata mudeleid stereoskoopilstena (3D) ja nendes ringi liikuda.

Rõiva- ja disainiinstituudi töötoas tutvuti kehaskänneriga/mittekontaktse mõõtmistega. Külastasime ka Formula Student meeskonnatöö töötuba, kus tudengid “ehitavad” võistlusvormelit. Elektritehnika töötoas said õpilased ise skeemi abil kokku panna “vooluringi”, “katsetada äikest”.

Oliver Kallas, ettevõtluskeskuse juhataja, rääkis õpilastele, millega tegeleb ettevõtluskeskus (TTK struktuuriüksus) – ettevõtete ja kõrgkooli vaheline teadustegevuse koordineerimine, tehnilis-tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamiste koordineerimine, uute ettevõtete loomisele kaasaaitamine.  TTK õppekorralduse ja võimaluste kohta saab lugeda siit.

Kokkuvõtvalt oli suunapäev mitmekesine, huvitav, väga informatiivne – nii arvasid õpilased J.

Õppepäeva toimumist toetas Läänemaa Arenduskeskus.

Imbi Raudkivi, geograafiaõpetaja, majandussuuna juht

       

 

Äriideede konkursi esimene koolituspäev

5. detsember 2017

Bright Minds konkurss toimub sel aastal kolmandat korda. Konkurss sai alguse TTÜ Mektory Tehnoloogiakooli ja Swedbanki koostöös 2015. aastal. Programmi eesmärk on julgustada õpilasi ideid teostama ning tutvustada start-up maailma. Maakondlik koostööpartner on SA INNOKAS.

5 . detsembril asusime Pärnu poole teele kell 8.00, seal toimus esimene koolituspäev. Õpilastega olid kaasas Angela Leppik ja Imbi Raudkivi. Õpilasi oli kohale tulnud üle 100. Koolitusprogramm on õpilastele tasuta, toimub kolm koolituspäeva ja motivatsioonipäev, avaüritus (oli 15. novembril) ja finaalüritus. Programmi pikkus on neli kuud.

Tänane koolitaja oli Juko Mart Kõlar – loova majanduse ja muusikaettevõtluse lektor, mentor, Kultuuriministeeriumi muusikanõunik, SA ERSO ja SA Eesti Filharmoonia Kammerkoor nõukogu esimees ja Estonian Business School’i lektor ja doktorant juhtimisteaduse erialal. Juko-Mart Kõlar on seotud kahe idufirma arendamisega ja annab regulaarselt loova majanduse ja muusikaettevõtlusega ning ärimudeli arendamise ja projektijuhtimisega seotud loenguid erinevates ülikoolides.

Esimese koolituspäeva teema oli idee ja meeskond:

– Meeskondade moodustamine
– Ideede genereerimine
– Eduka meeskonnatöö alused
– Mentorlus ja Bright Minds mentoritega tutvumine

Päeva tegevused olid lõimitud nii, et teoreetilise tausta ülevaade seostati kohe ka praktiliste tegevustega. Õpilasted jagunesid rühmadesse, arutlesid esialgu võimalike ideede üle (ideede allikad) ja päeva edenedes arendasid oma ideid edasi mentorite abiga. Tiimid said oma ideid teistele rühmadele tutvustada (fookus ja selgus), said ideed nö kaitsta (miks idee parem kui teised/varasemad) jms. Koolitaja oli inspireeriv, mentorid sõbralikud, töökeskkond meeldiv, kuulsime näiteid (lood ja tegevused) – igati kordaläinud ja tore koolipäev 🙂 Tiimid said omale mentorid, kellega asutakse koostööd tegema.

Koju tagasi jõudsime 17.00.

Läänemaa Ühisgümnaasiumist osalevad start-up programmis/äriideede konkursil 2017/2018 järgmised õpilased:

10.M – Rasmus Valdmann, Mihkel Kurisman, Erik Mihkel Pukk, Laura Rohilaid, Kati Kahn, Maria Palk, Kelly Pahk

10.LR – Mikk Naar, Märten Matthias Rääli

10.H – Kariina Sarapuu, Grete Moks, Markus Häidberg, Annabel Uustalu, Ronja Emili Veski, Minna-Liisa Vikman

Esimese koolituspäeva tagasiside õpilastelt:

  • Hea päevaplaan ja teemad – hästi planeeritud, atraktiivne, mitmekülgne
  • Teooria seoti praktikaga
  • Elulised näited ilmestasid teooriat, see tegi arusaamise lihtsamaks
  • Väsimust ei tekkinud, kuna ei olnud igav
  • Mentorite abi oli vajalik ja seda saime kogu päeva vältel, mentorid olid rõõmsad ja meeldis see, kuidas nad meid julgustasid J ja oma kogemusi meiega jagasid
  • Koolitaja oli super! (palju infot ja jutt huvitav)
  • Inspiratsioonirikas päev
  • Hea, et pausid olid (ja need olid õigel ajal)
  • Õppisime seda, mida õpikust ei leia
  • Mõtlesin välja idee – see on lahe!
  • Elamise ja olemise ja tegutsemise põhimõtteid saime!
  • Kogemusi saime palju, toredaid inimesi nägime ja tutvusime nendega

Imbi Raudkivi, geograafiaõpetaja, majandussuuna juht

      

 

Külalislektor Salva Kindlustusest 12.M klassile

Esmaspäeval, 27. novembril, oli 12.M klassi õpilastel teistmoodi ettevõtluse tund. Nimelt oli neil külas Salva Kindlustuse AS esindaja Karin Aido.

Tunni eesmärk oli saada ülevaade kindlustuse liikidest, kindlustusseltsi valdkondadest. Kõigepealt arutleti kindlustuse vajalikkuse teemadel. Seejärel  said õpilased ülevaate kohustuslikest kindlustuse liikidest (seadusega sätestatud kohustus). Enim arutleti liikluskindlustuse teemadel – noored juhid, palju küsimusi ja eakohane huvi teema vastu. Seejärel rääkis  külaline vabatahtlikust kindlustusest– isiku huvi kaitsta end ja oma vara ehk kindlustushuvi. Jutuks tuli kasko-, kodukindlustus, õnnetusjuhtumikindlustus jpt. Ühe sundkindlustuse näitena tõi lektor ravikindlustuse.

Edasi käsitleti kahjukindlustusega seotud teemasid – millised on liigid, millal ja kuidas ning kuhu pöörduda, et teatada kahjust jpm.

Tunni lõpus andis lektor noortele soovitusi – omaette elamaasumise “näpunäiteid” (üürnik vs omanik; eluasemelaen ja kindlustus; mida on mõistlik ja miks kindlustada jms). Samuti juhtis Karin Aido õpilaste tähelepanu sellele, et reisima minnes on mõistlik sõlmida reisikindlustus.

Kõik käsitletud teemad illustreeris lektor reaalsete näidetega ja juhtumitega.

Tunni käigus tekkis õpilastel palju küsimusi, millele nad kõik vastused said – oli väga meeldiv ja asjalik õhkkond.  Tund meeldis õpilastele, kuna:

  • lektor oli väga hea suhtleja
  • elulised st näited reaalsest elust
  • väga hästi teemad lahti seletatud = loogiline/arusaadav
  • näited panid mõtlema ja nii mõnedki teemad käsitleti “uue nurga alt” – kasulik teave edaspidiseks
  • lektori kõik soovitused meeldisid/olid kasulikud

Õpilased jäid tunniga rahule ja andsid edasi soovi julgustada lektorit uuesti koolitundi tulema 🙂

Täname Salva Kindlustuse AS ja lektorit Karin Aidot.

Imbi Raudkivi, geograafiaõpetaja, majandussuuna juht

 

15.11.2017 alustas taas oma järjekordset hooaega koolinoorte äriideede konkurss Bright Minds

Konkursi avaüritus toimus Tallinnas TTÜ innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuses Mektory. Õpilastel oli võimalus lisaks Mektory külastusele osa saada ka töötoast ja mitmetest inspireerivatest ettekannetest, kus oma kogemusi jagasid tuntud start-upide asutajad ja ettevõtjad ning eelmiste Bright Minds konkursside osalejad.

Tulevased koolituspäevad saavad olema Pärnus:
5. detsember – esimene koolituspäev
23. jaanuar – teine koolituspäev
6. veebruar – kolmas koolituspäev
1. märts – idee esitamine elektroonselt
28. märts – finaalüritus

LÜGist osales üritusel 11 10. klassi õpilast: Kati Kahn, Laura Rohilaid, Markus Häidberg, Mihkel Kurisman, Mikk Naar, Märten Matthias Rääli, Rasmus Valdmann, Erik Mihkel Pukk, Maria Palk, Minna-Liisa Vikman, Ronja Emili Veski. Õpetajatena olid kaasas Rea Raus ja Angela Leppik Innokast.

Üks osalejatest võttis oma tagasisides ürituse hästi kokku: “Selge ülevaade start up maailma vōimalustest. Realistlik. Üllatavalt palju vōimalusi.”

Õppepäeva teokssaamist toetas Läänemaa Arenduskeskus ja koordineeris Cynne Põldäär.

Rea Raus, majandusainete ja inglise keele õpetaja

  

 

12.M õpilased suunapäeval Pärnus

Teisipäeval, 14. novembril käisid 12.M klassi õpilased suunapäeval Pärnus. Alustasime sõitu Pärnusse 8.10 ja tagasi Haapsallu jõudsime 17.00.

Eeltööna kodus tutvusid õpilased õppepäeva ettevõtetega, tegid endile selgeks ettevõtete tausta jms, mõtlesid valmis oma küsimused ettevõtjatele esitamiseks. Kokkuvõtted ja analüüsi teevad õpilased järgmises ainetunnis, toetuvad materjalile, mida üles kirjutasid ja kuulsid, samuti küsitud küsimuste vastustele.

Kell 10.00 kohtusime Pärnu Kutsehariduskeskuses (PKHK) karjäärinõustajaga (Kersti Oksaar), kes andis ülevaate PKHK-sest ja muuhulgas tutvustas kooli õppevõimalusi. 10.30 jagunesid õpilased kolme gruppi – need , kes olid huvitatud töökodade tööst; teised, kes soovisid näha, kuidas käib õppetöö teenindusosakonnas (juuksurid, kosmeetikud jne) ja kolmas grupp sai ülevaate kooli õppehoonetest ja üldisest logistikast.

11.20 sõitsime edasi tootmisettevõtete tuurile, nendeks olid ECOBIRCH AS ja WENDRE AS. Kuna ettevõtted seadsid piirangud rühma suurusele, siis võtsid õpilased loosi, kumba ettevõttesse nad lähevad.

11.30 kohtus esimene grupp Ecobirch AS vastuvõtja Gert Rahneliga ja liikus tehase territooriumile tutvumiskäigule. Kõigepealt tutvusid õpilased tehase tootmisüksustega ja nägid protsessi algusest lõpuni: palgitöötlus, saematerjali valmimine, kuivati, lõpptoote valmimine.

Ecobirch valmistab kliendi tellimusel eri mõõtudega liimpuitkilpe (kasest ja männist) mööblitööstusele (töötasapinnad) , ehitusmaterjali müügikettidele. Väärindatakse kodumaist toorainet, eksporditurg on suur (USA, Hiina jne), tootmismahu poolest on ettevõte Baltimaade suurim. Kontserni kohta saad lähemalt lugeda siit.

Protsessi käigus selgitati õpilastele, mida üks või teine masin teeb, mis on ühe või teise protsessi eeltöö ja tulemus. Ringkäigu lõpetasid õpilased tehase kontoris, kus said veel küsida ja arutleda.

11.40 Teine rühm sõitis edasi Wendre AS tootmisüksuse juurde, kus kohtuti esindaja, Merle Holtsmanniga. Õpilased jagunesid kahte rühma, tutvusid ringkäigul tootmisprotsessi lülidega.

Wendre AS on Euroopa üks suurimaid vooditekstiilide tootjaid – tekkide/patjade tootmine ja eksport. Viimastel aastatel on kontsern oma tootevalikut oluliselt laiendanud – madratsid, meditsiinitooted, pehme mööbel. Vabrikud on lisaks Eestile veel Hiinas, Venemaal, Poolas ja Soomes, müügiesindused aga üle Euroopa. Ettevõtte kohta saad juurde lugeda siit.

13.00, peale tootmisettevõtte külastust, viis buss õppereisijad kesklinna, tutvuma teenindusettevõttega. Õpilased said ülesande külastada MTÜ Maarja-Magdaleena Gildi Pärnu vanalinnas. Iga õpilane pidi leidma seal omale sobivad ettevõtted/ettevõtjad  ning kaardistama kliendi teekonna selles ettevõttes. Selleks said õpilased märksõnapõhise töölehe.

Maarja-Magdaleena Gildi sai septembris 10-aastaseks. Ühing on loomekeskus, mis ühendab käsitöölised, rakenduskunstnikud. Ühenduses on kümneid loometubasid, nt vaasikoda, klaasikoda, potitehas, paberikoda, savikoda, joogakoda, villapiltide tuba jpt. Gildi kohta saad lähemalt lugeda siit.

15.30 alustasime tagasisõitu koju. Koduteel andsid õpilased elektroonselt ka  tagasiside õppepäevale.

Õppepäeval osalesid lisaks 12.M õpilastele ka Haapsalu Kutsehariduskeskuse õpilased ning nende õpetajad Ülle Moks ja Pille Nool.

Õppepäeva teokssaamist toetas Läänemaa Arenduskeskus ja koordineeris Cynne Põldäär. Täname 🙂

Imbi Raudkivi, geograafiaõpetaja, majandussuuna juht

   

 

Meie õpilased Lääne-Nigula inspiratsioonipäeval mentoriteks

5. oktoobril toimus Lääne-Nigula valla põhikoolide õpilastele ettevõtlusnädala raames inspiratsioonipäev “Avan uksed”. Päeva tegevusi modereeris Harald Lepisk ja koordineeris Läänemaa Arenduskeskuse konsultant Tiina Ojamäe.

Meie kooli viis ettevõtlikku tüdrukut 11. majandusklassist sõitsid neljapäeva hommikul bussiga Taeblasse, et olla mentoriteks ja abilisteks. Idee sündis augustikuus ettevõtlus- ja majandusõpetajate kokkusaamisel, kus Tiina Ojamäe inspiratsioonipäevast rääkis. Õpetaja Imbi Raudkivi rääkis oma õpilastele võimalusest ja käed “said löödud”.

Taeblas käisid Viktoria Joonasing, Elis Aksli, Jarita Maaria Rintamäki, Brita Lubi ja Kärt Vassar. Koos panid nad kokku ettekande, mis kajastas möödunud aasta ettevõtmisi ja kogemusi – õpilasfirma “Meraky”, Hakkaton 2016 Pärnus ja Bright Minds äriideede konkurss 2106 koolinoortele. Tüdrukud said igaüks inspiratsioonipäeval ka sõna võtta/ettekande teha ja vastasid moderaatori küsimustele.

Aga suurema osa päevast said meie õpilased olla mentoriteks nelja põhikooli õpilastele, keda oli Taebla kultuurimajja kogunenud üle 100. Nende sõnul oli kogu päev huvitav kogemus, eriti meeldis neile mentoriks olemise töö. Inspiratsioonipäevast saab lugeda siit.

Alljärgnevalt on tüdrukud kirjutanud:

Brita: “Huvitav kogemus oli olla mentor.”

Kärt: “Noortel olid  lahedad ideed, minu meelest olid nad ikka palju aktiivsemad kui meie, nende mõte liikus paremini.”

Elis: “Väga tore oli, uus huvitav kogemus ja meie Jaritaga saime tuttavaks (ja nende mentoriks olla) väga toredate ja ettevõtlike tütarlastega – nii et igati korda läinud päev.“

Jarita Maaria: “Üritus oli asjakohane ja hästi korraldatud (kiitus suurepärasele koordinaatorile :D) Mulle väga meeldis see, et kõik kohaletulnud olid osavõtlikud ja aktiivsed. Tore, et saime neid ideede arendamisel toetada ja nõu anda.”

Viktoria: “Osalesime Elise, Jarita, Brita ja Kärdiga Lääne-Nigula ettevõtluspäeval. Meile anti võimalus rääkida põhikooli noortele oma kogemustest Hakkatonil, õpilasfirmana ja Bright Mindsil ning olla mentoriteks noortele. Selgus, et see on Bright Mindsile sarnane üritus, mille jooksul noored mõtlevad välja oma äriideed ning lihvivad neid koolitusprogrammi jooksul, lõpus toimub finaalüritus, mille jooksul selguvad võitjad, kes saavad preemiareisi Soome. Esineda oli minu jaoks raske üle pika aja, kuna auditoorium oli üpriski suur, aga oli soov tutvustada Bright Mindsi kui kvaliteetset üritust, millel võiksid noored samuti osaleda. Päeva läbiviija küsis esitluse lõpus küsimusi, mis panid mõtlema. Muidu oli moderator väga positiivne, jagas kogemusi ja oli täis energiat, mis ei lasknud magama jääda … Peale esinemist noored brainstormeisid ning mõtlesid välja äriideid, peale mida me käisime ringi ja abistasime noori. Noortel oli mitu huvitavat ideed, mis on ka meil tekkinud: automaatustega prügikastid, kõlaritega padjad ning ka muud huvitavad mõtted nagu telefonikorpused meigisahtliga või mullamuttide tapmise käsiraamatud. Peale oma idee läbitöötamist said noored oma ideid esitada. Päeva läbiviija kasutas ka mitu huvitavat ülesannet, millest kõige huvitavamaks minu jaoks osutus pildimäng. Me valisime pildi ja pidime müüma midagi, mis oleks seotud selle pildiga. Mäng seisnes selles, et me pidime võimalikult palju oma toodet/teenust müüma, aga ise saime osta ainult 5 asja. Mängu lõpus tutvustati ideid, mida müüdi kõige rohkem. Väga asjalik päev!”.

Imbi Raudkivi, geograafiaõpetaja, majandussuuna juht

 

 

Külalislektor majandusklassidele

Ettevõtlikkus Kooli projekti ja ettevõtlusnädala raames külastas kolmapäeval, 4. oktoobril meie kooli Kristjan Sinisoo (SIROWA AS). Kohtumine toimus aulas teise tunni ajal ja sellel osalesid majandusklasside õpilased.

SIROWA TALLINN AS esindab Eestis eksklusiivseid  kosmeetika, juuksehooldusvahendite, ravimite ja parfümeeria brände (MaxFactor, Kanebo, Dr Wolff jne). Ettevõttes on tööl 100+ inimest, sidemed on kaheksa riigiga. Kristjan Sinisoo on ettevõtte juhatuse liige.

Õpilastele jagas lektor oma ettevõtjaks saamise kogemusi ja andis ülevaate oma senisest töökogemusest. Ta on näiteks olnud Hansapanga ja Kristiine keskuse loomise juures jpm.

Noortele rõhutas lektor, et tuleb tegutseda ja tegeleda sellega, mis rõõmu pakub. Tuleb huvi tunda ja edasi liikuda – “magavale kassile hiir suhu ei jookse”. Olukordadele/probleemidele lahenduse otsimine võib viia väga lihtsate lahendusteni, tuleb ainult tegutseda ja olla uudishimulik.

Loenguteemadest jäid kõlama   järgmised mõtted:

  • Ära virise/ära ütle, mis on valesti, vaid paku lahendusi.
  • Ära jäta “asju” vedelema/tegemata.
  • Õpi keeli.
  • Rända ja õpi maailma tundma.
  • Keskendu sellele, mida saab teha, mitte mida ei saa teha.
  • Keel aitab mõista kultuuri.
  • Ole aktiivne.

Loengu lõpus said õpilased esitada küsimusi – seda ka tehti. Oli väga õpetlik kohtumine ning lektor kiitis meie õpilasi ning imetles koolimaja 🙂

Imbi Raudkivi, geograafiaõpetaja, majandussuuna juht

 

 

10.M õpilastel majanduse tund INNOKAS

Reedel, 15. septembril kell 12.40 kogunesid 10.M õpilased koolimajas ja võtsid suuna Uuemõisa poole – Innovatsioonikeskus INNOKAS on kolinud avaramatesse ruumidesse. Nimelt toimusid seal kaks majanduse aluste koolitundi. Õpilastega tegelesid Angela Leppik, INNOKA juhataja ja Cynne Põldäär, Läänemaa Arenduskeskuse (LAK) ettevõtluskonsultant.

Ülevaate õpilasfirmade (ÕF) tegevusest ja ÕF programmist andis Angela Leppik. Juttu oli ÕF liikmetest, ajagraafikust, programmi alustamisega ja lõpetamisega seotud aruandlusest jpm. Õpilased nägid varasemate aastate ÕF-de tooteid. Leppik vastas noorte küsimustele. Ettevõtlikkusest ja ettevõtluse võimalustest/trendidest Läänemaal ja Haapsalus, maailmas kõneles Cynne Põldäär. Koos õpilastega arutades said õpilased vastused tekkinud küsimustele. Sirutuspausi ajal oli võimalik tegeleda robotitega – huvilised olid nii poisid kui tüdrukud.

Tagasisidena on õpilased märkinud, et tunnid koolimajast väljaspool on inspireerivad, lubavad raamidest välja minna ja kuuldu/nähtu kinnistub paremini.

Imbi Raudkivi, geograafiaõpetaja, majandussuuna juht

   

 

HAKKATON 2017

Mis see on? – õpilasfirma alustamise üritus.

Kus toimus? – Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumis.

Sihtgrupp? – gümnaasiuminoored ja kutsekoolide õpilased üle Eesti.

Millal toimus? – 15.-17. september 2017

Korraldaja? – JA Alumni Estonia. Loe siit, millega nad tegelevad.

Läänemaa Ühisgümnaasiumist osalesid  kolm 10.M klassi õpilast – Maria Palk, Mihkel Kurisman ja Rasmus Valdmann.

Õpilaste mõtted:

Mihkel: “Käisin 15.-17. septembril Hakkaton 2017 üritusel. Algul kahtlesin veidi, kas tasub minna või mitte. Kohale jõudes sain aru, et muretsesin tühja. Hakkaton on õpilasfirma alustamise üritus, kus 48 tunni jooksul aitavad mentorid ja õpilasfirma programmi vilistlased leida osalejatel jätkusuutlikud äriideed, moodustada nende elluviimiseks vajalik meeskond ning teha esimesed sammud oma toote või teenusega turule jõudmiseks. Inimesed, mentorid ja ettevõtjad olid väga toredad.

Üritusel olles sain väga palju kogemusi: ettevõtlikkusest, õpilasfirmadest, esinemistest, turu-uuringu korraldamisest. finantsplaneeringu tegemisest jne.
Sellelt ürituselt saab eluks tohutu kogemusepagasi kaasa. Soovitan kõigile, kes tahavad saada uusi kogemusi ning mingit aimu õpilasfirmade algatamisest ja ettevõtlikkusest.”

Rasmus: “Käisin Pärnus Hakkatonil. Alguses mulle meeldis mõte sinna minna väga. aga kohale jõudes mulle hakkas tunduma, et ma ei ole õiges kohas ja tahaks koju tagasi… Mida me seal üldse tegime? Tegime grupitöid, individuaalseid töid, sõime, genereerisime ideid, tegime turu-uuringut, otsisime kampa, kellega koostööd teha, olime öö-läbi üleval, mõtlesime ja arendasime oma toote ideed, mängisime kaarte ja puhkasime korraks, siis õppisime, kuidas käib pitchimine ja lõpuks proovisime ise ka selle läbi teha. Harjutasime publiku ees esinemist ja proovisime vastu pidada, kui olime väsinud. Kokkuvõtteks niipalju, et saime ülipalju targemaks ja mina isiklikult sain julgemaks. Olen õnnelik, et ma ikka läksin sinna ja kindlasti soovitan ideed juba varem mõelda, enne kui te sinna jõuate. Soovitan ka padi ja hambahari kaasa, mitte nagu mina. :)”

Maria: “Hakkatonile minnes olin pisut seguses, sest mul ei olnud valmis veel oma äriideed. Hiljem tagasi mõeldes võingi öelda, et kui sul ideed sinna jõudes veel ei ole, on pisut raske teistele järele jõuda, kuid siiski võimalik, sest mentorid on alati valmis aitama.
Õhkkond seal oli väga sõbralik ja avatud, isegi natuke “mitte eestlaste moodi” – polnud mingit võõrastamist ja suhtlus sujus hästi, kõik aitasid alati nii, kuidas oskasid (idee ja arendusega jne). Päevad olid pikad, magada kokku saime umbes 4,5 h, aga see mõtete genereerimist ei häirinud.
Soovitan kindlasti kõigil, keda õpilasfirma loomine huvitab, sellel üritusel osaleda. Hea kogemus ja kindlasti midagi, mis jääb meelde veel väga kauaks.”

Ja juba esmaspäeval, 18. septembril, olid Maria, Mihkel ja Rasmus majanduse aluste tunnis oma kogemusi jagamas klassikaaslastele – ette oli valmistatud ülevaade Pärnus toimunud üritusest 🙂

Pilte saad vaadata siit

Imbi Raudkivi, geograafiaõpetaja, majandussuuna juht

  

 

11.M õpilased andsid tundi 10.M õpilastele

8. septembril olid 10.M klassi majanduse aluste tunnis viis 11.M klassi õpilast – Viktoria Joonasing, Kärt Vassar, Brita Lubi, Elis Aksli ja Jarita Maaria Rintamäki.

Tunni läbiviimisel tutvustasid nad majandussuuna õpiväljundeid ja võimalusi õppetöö mitmekesistamiseks. Lisaks tõid nad välja oma kogemuste põhjal erinevate projektide ja kursuste õppesisu, kasutegurid ja arutlesid koos tekkinud raskuste üle. Kui ülevaade oli antud, toimus arutelu, 10. klassi õpilased said küsida ja diskuteerida.

Jarita Maaria ja Elis tutvustasid õpilasfirma programmi, JA Eesti tegevussuundi ning rääkisid oma loo ÕF “Meraky” tegevustest aasta jooksul. Brita ja Kärt tutvustasid õpilasfirma alustamise programmi Hakkaton ning rõhutasid seejuures, kui oluline on koostöö ning suhtlemine. Viktoria, Kärt ja Brita tutvustasid Bright Minds koolitusprogrammi.

Kõlama jäid mõtted:

  • haarata tuleb kinni võimalustest, mida nii koolis kui kooliväliselt pakutakse – kaotada ei ole võimalik, pigem võita;
  • erinevad programmid/projektid/õppekäigud rikastavad silmaringi, on õpetlikud ja pakuvad võimalusi, mida tavaline koolitund ei pruugi pakkuda;
  • tuleb end proovile panna, see on edasiviiv jõud;
  • koos tegutsemine õpetab märkama.

Imbi Raudkivi, geograafiaõpetaja, majandussuuna juht

 

2016/17 õa

10.M õpilaste ettevõtte külastus

30. mail käisid 10. majandusklassi õpilased turunduse kursuse raames tutvumas meie kohaliku ettevõtte Lade OÜ tegevusega. Õppetegevused toimusid turunduse tundide ajal. Tundide eesmärk oli välja selgitada, kuidas ettevõte toimib, millised on tegevusvaldkonnad ja turusituatsioon.

Lade OÜ toodab päästeveste ja -vahendeid (automaatsed, vahuvestid), on Euroopa suurim, tal on viis tehast (kaks Ukrainas), 35 eksporditurgu. Peakontor asub Haapsalus.

Kogunesime kell 13.00 ettevõttes, kus meie vastuvõtjad andsid selgitusi ettevõtte tegevuse kohta. Õpilastel olid kaasas töölehed, mille küsimustele tundide jooksul vastused leiti. Õpilastel oli võimalus näha ka tootmisprotsessi ning reklaamvideosid. Ringkäigu ajal tootmisruumides selgitati iga tööoperatsiooni põhimõtteid. Väga põhjalikult selgitati õpilastele, kuidas on korraldatud toodangu kvaliteedi kontroll, millistesse valdkondadesse/tehnoloogiatesse ja miks investeeritakse.

Õpilaste tagasiside: “…tunnid olid õpetlikud, kuna nägime reaalselt tootmisprotsessi; meeldis, kuna vastuvõtjad tegid meiega koostööd (töölehe ülesanded); saime teada, miks on vajalik reklaam ja seda, et pidev tootearendus ning innovatsioon on vajalik konkurentsis püsimisel; puudub sotsiaalmeedia, aga ollakse turuliidrid; info ettevõtte kohta anti edasi väga hästi – väga hea oli kuulata ning sai küsida; tunnid möödusid kiiresti, kuna protsess oli  mitmekesine; meid oodati külla ja võeti VÄGA sõbralikult vastu…”

Oli tore vaheldus klassiruumis õppimisele ja õpikut ei olnudki vaja 🙂

Imbi Raudkivi, geograafiaõpetaja, majandussuuna juht

    

 

10.M õpilased suunapäeval Tartus

Esmaspäeval, 8. mail kogunesid 10. majandusklassi õpilased 6.30 Haapsalu Veekeskuse juurde, et alustada sõitu Tartusse, suunaõppepäevale. Õppereisi koostööpartnerid olid Läänemaa Arenduskeskus ja SA INNOKAS.

Kell 10.45 jõudis buss AHHAA keskuse juurde, kus toimus esimene kohtumine. Õppepäeva esimese poole veetsid õpilased keskuse “telgitaguseid” uurides. Kõigepealt koguneti koosolekuteruumi, kus juhatuse esimees Andres Juur ja juhatuse liige Pilvi Kolk  andsid ülevaate keskuse organisatsioonilisest ülesehitusest, personalipoliitikast, klientuurist/turust, konkurentidest jpm. Õpilased täitsid koolist kaasasolevat töölehte, mille küsimustele said nad kohtumise käigus leida vastuseid. Seejärel suunduti majasisesele ringkäigule, mida suunas Annika Vesselov – kontoriruumid, laoruumid (olid väga suured ja üllatasid organiseeritusega/süsteemsusega), näituseruumid. Õpilased nägid muuhulgas, kuidas kasvatatakse koralle ekspositsioonisaalile, kus ja kuidas hoitakse teadusteatrite “vara”, kuidas hoiustatakse biolooogilisi preparaate jpm põnevat. Õpilased arvasid, et kohtumiste aeg jäi lühikeseks – nii huvitavad, avatud  ja positiivsed inimesed tegelesid nendega. 🙂

AHHAA keskus loodi 1997. aastal. Keskusel on ekspositsioonikeskus, hariduskeskus (õppeprogrammid, töötoad, teadusteater), külastuskeskus (teenused, mida saab klient osta). Töötajate valikul on olulisteks kriteeriumiteks silmaring, keelteoskus, kutseoskused töökojas töötamisel, ausus, õppimissoov.

Ettevõtte päevaprogrammi lõpus said kõik huvilised külastada näitusesaale ja teadusteatrit. Seejärel suunduti lõunapausile.

Kell 15.00 kohtusid õpilased  SA Tartu Loomemajanduskeskuse (LMK) ettevõtluskonsultant Juta Kuhlbergiga keskuse juures õues. Suundusime loengumajja, juhatuse liige Reigo Kuivjõgi tutvustas Loomekeskuse tööd, organisatsiooni struktuuri ja eesmärke. SA Tartu LMK asutati 2009. aastal. LMK koordineerib linna loomemajandust, viib läbi koolitusi, organiseerib üritusi jne. Teisalt tegutseb LMK ettevõtlusinkubaatorina, pakkudes loovettevõtjatele juriidilist ja majandusalast nõustamist ning inkubatsiooniteenust.

Kell 18.00 alustati tagasisõitu Haapsallu.

Õpilastepoolne tagasiside AHHAA keskuse külastusele:

“Huvitav oli näha, kuidas keskuses tegelikult töö käib; konkreetne ja arusaadav; pandi tähele meid ja seda, et täitsime töölehti – tunti huvi ja aidati; räägiti väga ausalt ja illustreeriti juttu eluliste näidetega; väga äge oli näha laosüsteemi – tõeliselt korralik ja oligi süsteem; teadusteatri tegijad oskasid end kehtestada; positiivsed  saalitöötajad – vastutulelikud ning rääkisid oma kogemusi; oleksime ajaliselt veelgi tahtnud meie vastuvõtjatega rääkida (aega jäi väheks) – oli nii huvitav ja hariv.”

Õpilaste tagasiside SA Tartu LMK külastusele:

“Räägiti muuhulgas varasemalt koolis õpitut – saime korrata; väga äge näitus oli; turundati tooteid, mille olid loonud keskusest alustanud ettevõtjad; meeldisid “lood” (need inspireerivad); tootearendus on vajalik; nägime palju-palju võimalusi…kuidas end arendada ja endasse uskuda – talendid on erinevad; saime meeltele turgutust – niivõrd palju vahvaid emotsioone.”

Imbi Raudkivi, geograafiaõpetaja, majandussuuna juht

     

 

Bright Minds finaalüritus 2017

TTÜ Mektory Tehnoloogiakooli ja Swedbanki koostöös korraldatud äriideede konkursi Bright Minds finaalüritusel 21. aprillil TTÜ Mektory keskuses kaitsesid žürii ees oma äriideid 21 finaali pääsenud koolinoorte meeskonda üle Eesti. Kokku esitati võistlusele 52 äriideed.

Läänemaa Ühisgümnaasiumi finalistid on:

FORTYGREES:

Tailia Leer 10.Ü klassist

Viktoria Joonasing 10.M klassist

Carmen Köster 10.M klassist

TÖÖLOOM:

Reneli Saumets 10.M klassist

Liisa Sadam 10.M klassist

Liisa Truu 10.M klassist

Roger Ase 10.M klassist

Rasmus Saluäär 10.M klassist

Lõppvõistlust modereeris Mihkel Raud. Meeskondadel tuli kuni kolme minuti jooksul kaitsta oma ideed ja vastata žüriiliikmete küsimustele.

Õpilaste sõnul on neli kuud olnud koolitöö ja teiste hobide kõrvalt töömahukad, aga rahuloluks on põhjust – õpiti palju, saadi uusi kontakte, lõppvõistlusele esitati läbimõeldud ideed ja saadud kogemused on mistahes uutele tegevustele tugevaks aluseks 🙂

Kõik meie koolist programmis osalenud õpilased (20 kümnendikku) saavad TTÜ tunnistuse.

Õpetaja eripreemia panuse eest programmi pälvis LÜGi õpetaja Imbi Raudkivi.

Programmi maakondlik parter on SA INNOKAS.

Lähemalt lugeda saab siit.

Imbi Raudkivi, geograafiaõpetaja, majandussuuna juht

     

 

Bright Minds koolinoorte äriideede konkursi esinemiskoolitus finalistidele 2017

Konkursi finalistid kogunesid reedel, 7. aprillil, TTÜ Mektory Keskuses. Esinemiskoolituse päeva viis läbi tunnustatud koolitaja Anu Virovere. Läänemaa Ühisgümnaasiumi viiest meeskonnast pääsesid finaali kaks tiimi, kes osalesid ka reedesel esinemiskoolitusel:

FORTYGREES – Tailia Leer 10.Ü klassist, Viktoria Joonasing ja Carmen Köster 10.M klassist.

TÖÖLOOM – Liisa Sadam, Liisa Truu, Reneli Saumets, Roger Ase ja Rasmus Saluäär 10.M klassist.

Koolituspäev algas kell 12.30 ja lõppes 16.45. Koolitusel keskenduti avaliku esinemise oskuste täiendamisele, julguse tõstmisele ning esitlusslaidide koostamisele. Kõik noored said võimaluse ka eelprooviks ja ettevalmistuse finaalürituseks.

Õppimise käigus käsitleti järgmisi teemasid:

  • kõnepidamise kunsti psühholoogilised ja füüsilised aspektid,
  • kuidas pidada kõnet,
  • eneseusk kui saavutuse võti,
  • kõne/esitluse struktuuri elemendid,
  • milleks, kellele ja millest – kõne eesmärgistamine,
  • kuidas/kust leida kõne juhtmõtet,
  • kõne lõpetamine,
  • keele- ja stiili olulisus kõnes,
  • …jpm.

Päeva tegevused olid üles ehitatud nii, et algselt kuulati Anu Virovere soovitusi, mis tuginesid lektori pikaajalisele kogemusele koolitajana. Seejärel jagas lektor õpilased rühmadesse ning iga rühm sai võimaluse koostada “näidiskõne” vabalt valitud noortele aktuaalsel teemal. Kõnesid analüüsiti, selleks kaasati teised rühmad ning koolitaja jagas omapoolseid soovitusi. Peale lõunapausi harjutati finaalürituse kõne koostamist – iga meeskond oma äriidee põhjal.

Õpilaste arvates oli koolituspäev vajalik finaalüritusel esinemiseks kasulike “nippide” õppimisel ja meeskonnasisese motivatsiooni “ergutamisel” – nüüd on julgem 21. aprillil, finaalis oma ideed esitada ja kaitsta 🙂

Imbi Raudkivi, geograafiaõpetaja, majandussuuna juht

   

 

Äriideede konkurss Bright Minds start-up neljas koolituspäev

2. märtsil 2017

Neljas ja ühtlasi selle õppeaasta viimane koolituspäev toimus 2. märtsil Pärnu Ühisgümnaasiumis. Pärnus käisid taas 10. klasside õpilased, kes alustasid koolitusprogrammiga novembris 2016.

Õpilaste koolitaja oli sel korral Anu Vunk (JCI Tallinn, GreenStep Solutions OÜ, start-up Bookworld.me), kelle suunamisel ja juhendamisel noored õpetust said.

Õppepäeva fookuses olid teemad onepager ja pitchimine – eesmärgiga anda tiimidele näpunäiteid äriideede esitamiseks lõppvõistlusele. Nagu ka varasematel kordadel olid päeva tegevused põimitud nii, et teooriat sai katsetada praktikas – päeva lõpus esitasid kõik meeskonnad oma lõpliku äriidee, millele koolitaja andis hinnangu ning soovitusi võimalikeks parandusteks. Kuulajaskond/meeskonnad  said kõik hääletada parima idee poolt, samuti küsida teistelt tiimidelt küsimusi.

Pitch ehk liftikõne on lühike äriidee esitlus, mille koostamiseks soovitas Anu Vunk varuda piisavalt aega ettevalmistusteks; mõelda läbi, kellele kõne on suunatud; millised võivad olla võimalikud küsimused; millist infot/varustust/materjale on vaja, et olla maksimaalselt ettevalmistunud.

Onepager – eesmärk on välja tuua ideed puudutav oluline info ühel A4 paberil selgelt ja pilkupüüdvalt. Õpilased koostasid oma idee põhjal onepageri, mille esitlesid koos kõnega.

Arutluse all olid ka eelmiste koolituspäevade teemad (sihtrühm, konkurentsieelis, turundus jne) – meeldetuletuseks ning lõppvõistluseks valmistumiseks.

Koolipäevast jäid meelde “õpetussõnad”:

  • pitchikõnes alusta idee kokkuvõttega;
  • lisa wow-efekt;
  • iga lause kõnes kinnitab idee “olulisust”;
  • kõnes ei tohi välja tuua nõrkusi (ma ei tea/seda ei ole kuulnud jms), vaid kõne on positiivne;
  • oluline on teada, kes on kuulajaskond ning “esinemise” keskkonda on tarvis tunnetada – tarvilik on eeltöö;
  • innovatsioon EI OLE juhuslik;
  • jpt.

Järgmise sammuna peavadki meeskonnad tegema oma ideed tutvustava onepageri ja üheminutilise videoklipi, mis tuleb konkursile esitada hiljemalt 19. märtsiks.

Programm on ellu kutsutud TTÜ Mektory Tehnoloogiakooli ja Swedbanki koostöös 2015. aastal, koostööpartner Läänemaal on SA Innovatsioonikeskus INNOKAS. Õpilasi on programmi raames toimunud koolitustel saatnud Angela Leppik ja Imbi Raudkivi.

Imbi Raudkivi, geograafiaõpetaja, majandussuuna juht

Bright Minds start-up Bright Minds start-up Bright Minds start-up Bright Minds start-up Bright Minds start-up Bright Minds start-up

 

10.M õpilased õppisid Maksuametis maksuteemasid

13. veebruaril ettevõtluse aluste tunni ajal suundusid 10.M klassi õpilased Maksuametisse, kus meid võttis vastu Haapsalu teenindusbüroo juhataja Kristiina Ase. Õpilasi tervitas ka Rajaleidja keskuse juhataja Tiina Kütt ja seejärel kogunesid õpilased keskuse õppeklassi, kus toimus maksuteemaline tund.

Kristiina Ase tutvustas Maksu- ja Tolliameti tegevusalasid ja ülesandeid. Seejärel selgitas ta seda, kuidas maksud jagunevad – riiklikud ja kohalikud maksud, tõi näiteid. Samuti rääkis Ase lahti selle, miks on maksud vajalikud ja kuidas need kujunevad, mis on maksuvaba tulu, mis on töötuskindlustusmaks, mida on tarvis silmas pidada välismaal töötades jpm.

Õpilased said ülevaate maksumääradest, lahendasid tulumaksu arvutamise ja tööandja kulude ülesannet. Huvitavaks osutusid teemad, mis on seotud ettevõtlusega (vormid, äriregister, maksukohustus, raamatupidamise kohustus, käibedeklaratsioon jne).

Tuludeklaratsiooni teema oli samuti väga huvitav ja eluline, kuna paljud noored on seotud vähemal või rohkemal määral töölkäimisega.

Õpilased küsisid loengu käigus hulgaliselt küsimusi ja said erinevate teemade üle arutleda.

Õpilaste arvates oli selline tund vajalik, kuna toimus kooliruumidest väljas – jalutuskäik värskes õhus ergutas ja keskkonnamuutus aitas paremini keskenduda. Lisaks meeldis neile kohtumise vaba vorm – sai kõigele vastuse, mis huvitas.

Esmaspäevane ettevõtluse tund Maksuametis oli õpilastele väga kasulik ja keerulised teemad said kohe kindlasti selgemaks 🙂

Imbi Raudkivi, geograafiaõpetaja, majandussuuna juht

10.M Maksuametis 10.M Maksuametis 10.M Maksuametis

 

Äriideede konkurss Bright Minds start-up 

Kolmas  koolituspäev 06.02.2017

Start-up koolitusprogrammi kolmas koolituspäev toimus taas Pärnu Ühisgümnaasiumis. Meie koolist osalesid õppepäeval kõik novembris programmiga liitunud 10. klasside õpilased  – kokku 20 õpilast.

Programmile panid aluse TTÜ Mektory Tehnoloogiakool ja Swedbank 2015. aastal. Koostööpartner Läänemaal SA Innovatsioonikeskus INNOKAS.

Sõitu Pärnusse alustasime kell 7.50 kooli juurest. Tagasi Haapsallu jõudsime 17.00.

Koolituse teemade fookuses olid seekord turundus ja müük. Päeva tegevusi modereeris õpilastele juba eelmisest korrast tuttav Taavi Tammpere (Social Fly OÜ).

Päeva tegevused olid üles ehitatud samamoodi kui teisel koolituspäeval – iga teema juures said õpilased teoreetilise tausta, mille järel anti meeskondadele praktiline ülesanne. Teema võeti kokku nii, et rühmad tutvustasid teistele meeskondadele oma töö tulemusi. Samal ajal aitas Taavi Tammpere vajadusel rühmade töö tulemusi sõnastada ja andis nõu ideede parendamise osas.

Koolituspäeva teemad:

  1. M