close

E
T
K
N
R
L
P
25
26
27
28
29
30
01
02
03
04
05
06
07
08
09
10
11
12
13
Praegune kuupäev
14
15
16
17
18
19
20
  • Jõuluball

21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
31
01
02
03
04
05


2023-2025


2020-2021

Sotsiaalsuunda ootame õppima neid, keda huvitavad ajalugu, inimestevahelised suhted, ühiskond ja selles toimuvad protsessid. Selles suunas õppimine toetab õpingute jätkamist ühiskonnaainete, riigiteaduste aga ka õigusteaduste valdkonnas.

Sotsiaalsuuna suunapäevad ja -üritused

2024/2025 õa

Sotsiaalsuuna õpilased tutvusid Läänemaa ajalooga

17. oktoobril toimus sotsiaalsuuna väljasõit, mille käigus külastati Ungru lossivaremeid, Kiltsi lennuvälja, Keskvere ja Suure-Lähtru mõisaid, Martna ja Kullamaa kirikuid, Koluvere lossi, Risti raudteejaama, Palivere hiiekünnapuud ja Taebla koolikompleksi. Õppepäeva viisid läbi ajalooõpetaja Kalle Lõuna, giid Kaire Reiljan ja kultuuriloolane Loit Lepalaan.

Ungru lossivaremete juures tutvuti hoone ajaloo ja sellega seotud legendidega. Kiltsi lennuväljal uuriti endist militaararhitektuuri. Juhuslikult nägime ka Eesti kaitsetööstusettevõtte Milremi mitmeotstarbelise mehitamata maasõiduki katsetamist. Keskvere mõis on üks väheseid 17. sajandist pärinevaid mõisahooneid, selle ajalugu tutvustas tänane omanik Mihkel Tammet.

Koluvere kiriku juures köitis enim tähelepanu piiskop Orgase vapp. Kullamaa kirikaias tekitas elevust Sittakoti Matsi ratasrist aastast 1631. Kullamaal andis põhjaliku ülevaate Läänemaa kultuuriloost Loit Lepalaan. Suure-Lähtru mõisas kohtusime küll kiirustavate omanikega, kes pidid suunduma Tallinnasse riigieelarve tutvustusele, kuid saime siiski ülevaate mõisast.

Risti raudteejaamas esitles 12. klassi õpilane Tormi Erstu raudtee ajalugu, jaamahoonet ja küüditatule püstitatud mälestussammast. Paliveres uurisime hiiekünnapuud, millele omistatakse võimet negatiivset energiat endasse imada. Päeva lõpuks tutvusime Taebla koolikompleksiga, sealhulgas vana koolimajaga, mis on ehitatud arhitekt Artur Perna projekti järgi.

Väljasõit pakkus õpilastele võimaluse vahelduseks koolirutiinile õppida väljaspool klassiruumi ning pakkus nii harivat kui ka meeleolukat päeva, rikastades oma õppetööd praktiliste kogemustega ja värskes õhus viibimisega.

Kalle Lõuna, ajalooõpetaja, sotsiaalsuuna juht

Vaata pildigaleriid siit

 

2023/2024 õa 

Sotsiaalsuuna õpilased tutvusid rannarootsi kultuuripärandiga

12. aprilli hommikul sõitsime kõigepealt Noarootsi. Meie reisijuhiks oli Rannarootsi muuseumi juht Ülo Kalm. Tutvusime Rooslepa kabeliga ja selle taastamise looga. Kooliajaloole keskendusime Noarootsi köstritalu varemete juures. Noarootsi kalmistul tutvusime Vabadussõja ausambaga ja käisime tuntumate kultuuritegelaste haudadel. Noarootsi kiriku külastamisel kujunes peategelaseks nastik, kes oli otsustanud võtta sisse puhkekoha kiriku ukseavas. Enamus õpilastest julges kirikusse peale kõhklusi ikkagi siseneda. Österby sadamas avanes vaade Haapsalu linnale. Lisaks käisime taastatud Saare mõisas ja piilusime sisse Noarootsi gümnaasiumisse. Kogu reisi ilmestas Ülo Kalmi asjatundlikud selgitused ja elulised näited.

Pärastlõunal tutvusime Rannarootsi muuseumiga. Saime põhjaliku ülevaate Hiiu kandlest (talharpast) ja kõik õpilased said sellel mängida. Rannarootsi muuseumis punuvad vabatahtlikud ukrainlastele  varjevõrke, ka sotsiaalsuuna õpilased tulid appi ja andsid järjekordse varjevõrgu valmimisse oma väikse panuse.

Kalle Lõuna, ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja, sotsiaalsuuna juht

 

 

Sotsiaalsuuna suunapäev pealinnas

3. novembril käisid sotsiaalsuuna õpilased ning ajalooõpetajad Kalle Lõuna ja Karl Hein suunapäeval Tallinnas.

Esmalt toimus giidiga ekskursioon Tallinna vanalinnas. Giid andis põneva ülevaate Tallinna linna ajaloost ning erinevatest linnaga seotud legendidest. Astusime sisse Aleksander Nevski katedraali ning Toomkirikusse ning tutvusime giidi saatel Toompea vaateplatvormide, Taani kuninga aia, Raekoja platsi ja teiste olulisemate Tallinna vaatamisväärsustega.

Seejärel külastasime Tallinna Lennusadamat, kus oli avatud näitus “Viikingid enne viikingeid”, mis tutvustas Salme muinaslaeva arheoloogilisi leide. Lisaks tutvusime ka Lennusadama hoone enese ning muuseumi püsiekspositsiooniga.

Karl Hein, ajalooõpetaja

Vaata pildigaleriid siit

 

2022/2023 õa

Sotsiaalsuuna õpilased käisid tutvumas Lõuna-Läänemaa muinas- ja keskajaga

Esmaspäeval, 29. mail käisid sotsiaalsuuna õpilased Lõuna-Läänemaal, et tutvuda kesk- ja muinasaegsete muististega. Õppekäiku juhtis Läänemaa tuntuim arheoloog Mati Mandel. Esimeseks objektiks oli Lihula linnuse varemed. Õpilane Aurelia Ärsis andis lühiülevaate Lihula ajaloost, Mati Mandel täiendas seda. Linnuse lähistel oli ka alev ja nunnaklooster. 1220 purustas saarlaste vägi siin Rootsi väe. Samas puuduvad allikates viited läänlaste osalusest lahingus. Kas Lihula oli tollal juba kristlik keskus? Lihula  jõudis olla ka Saare-Lääne piiskopkonna pealinn, ent tülid ordumeestega ja probleemid linnuse ehituskvaliteediga sundisid otsima keskuseks uut kohta. Keskaegsetest linnustest tutvusime hiljem veel Virtsu vasallilinnuse varemetega, mida on viimastel aastatel renoveeritud. Tegemist on lühikest aega kasutusel olnud aadliperekonnale kuulunud kindlusega, millest kontrolliti väinas laevaliiklust.

Jalgsimatkal Salevere Salumäel tutvusime lausa 2000 aasta vanuse linnusega, tõsi objekti tähtsuse tajumine oli keeruline. Seevastu silmaallikas pakkus äratundmisrõõmu paljudele. Hiljem külastasime ka Vatla ehk Karuse muinaslinnust, mis oli üks Läänemaa võimsamaid muinaslinnuseid.

Kultusekividest omapäraseim oli Kokuta liukivi, mille on selgelt näha iseloomulikud lohud, mis viitavad kunagisele kasutusotstarbele. Nimelt oli uskumus, et kivil liugu laskmine tagasi naisterahvale lapsesaamise. Virtsu lähistel õnnestus meil vaadelda ka ohvrikive, neist kõige olulisema leidmine oli paras katsumus. Lõpuks leidis selle tihedast võsast üles õpilane Hannes Rabi.

Kalmetest tutvusime põhjalikumalt Kaseküla kivikirskalmetega, Kõmsi tarandkalmetega ja Lihula kalmeväljadega. Kaseküla kivikirstkalmed on üks Eesti vanemaid. Pärnamäel asuva kalme keskmes on maapealne haud, millest leiti täiskasvanud mehe luustik. Kirst oli kaetud kividega. Keskse kivikirstu ja välimise kiviringi vahele on leitud  maetud väikelaste luid. Kõmsi tarandkalmed on hästi vaadeldavad, tegemist on veel laip matustega. Hiljem asendub see põletusmatuste kombega. Lihula kalme puhul saime teda, et hilisemal perioodil puudub kalmetel kindlad piirid ja kujundid.

Kirikutest tutvusime seekord Ridala kirikuaia ja seal asunud hauakividega.

Tagasiteel peatusime ka kunagise Karuse köstrikooli asukohas, kuhu tänulikud kohalikud on püstitanud mälestuspingi. Sellel objektil seos vanema ajalooga puudub, ent andis tänuväärse võimaluse teha ühispilt.

Kalle Lõuna, ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja, sotsiaalsuuna juht

Tervisevahetunnid

16. veebruaril 2023 korraldasid 12. sotsiaalsuuna õpilased suunaaine „Elu ja tervis“ raames tervisevahetunde.

Esimesel vahetunnil tervitas aulas kogu kooliperet Auleliina Aavik ja tuletas meelde, et on liikumisaasta ning tutvustas päevakava ja tegevusi, mida vahetundides oli võimalik teha. Seejärel viisid väikese virgutusvõimlemise läbi õpilased Märt Õiglas, Elisabeth Sild ja Ralf Lamp.

Teisel ja kolmandal vahetunnil said õpilased spordisaalis ennast proovile panna hularõnga keerutamises, hüpitsaga hüppamises ning kõverdatud kätega rippes hoidmises ja korvpalli vabavisetes.

Lindude all said õpilased ja koolitöötajad kontrollida nägemisteravust, kehakaalu ning arvutada kehamassiindeksit. Esmakordselt korraldati käesurumisvõistlus, mille vastu oli kõige suurem huvi.

Kooli koridorides oli võimalik tegeleda erinevate liikumistegevustega, et õpilased oleksid aktiivsemad ning märkaksid ja saaksid aru kui vajalik on liikumine.

Aulas tutvustasid Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse töötajad erinevaid abivahendeid. Õpilased ja õpetajad said uusi teadmisi erinevatest abivahenditest, mida kasutavad erivajadustega või vanemad inimesed, kes ise kõigega hakkama ei saa. Ratastooliga oli võimalik aja peale läbida slaalomirada.

Tervisevahetundide aktiivsemad:

Kõige rohkem hüpitsahüppeid tegi Kaur Robin Otsus (12.MS) – 219 hüpet

Korvpalli vabaviskevõistluse võitis Mauri Siider (12.MS) – 10st 8 tabamust

Hularõnga keerutamisel saavutas parima aja Karmen Lindsalu (12.LR) – 30 minutit

Kõverdatud kätega rippes suutis kõige kauem hoida Sander Põldmaa (12.MS)

Käesurumises oli tüdrukutest parim Annabel Voolaid (10.H) ning poistest Oliver Laasik (11.M)

Ratastooli raja läbis kõige kiiremini Kaspar Kirsipuu (12.MA) – 17,30 sekundit

Martha Aavik, 12.MS õpilane

Vaata pildigaleriid siit

 

12. sotsiaalsuund käis õppekäigul Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledžis

9. veebruaril käis 12. sotsiaalsuund suunaaine „Elu ja tervis“ raames õppekäigul Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledžis, kus tutvustati õppimisvõimalusi ning koolimaja.

Saime teada, et Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledžis omandatakse rakenduskõrgharidus sessioonõppes. Koolis on võimalik õppida käsitöötehnoloogia ja disaini, liiklusohutuse, rakendusinformaatika ja tervisejuhi erialal. Viimane huvitaski meie õpilasi enim ning selle kohta saime ka kõige rohkem teada.

Kolledžis saab õppida ühel magistriõppekaval, milleks on kogukonnatöö vananevas ühiskonnas. Majas ringi liikudes saime palju küsimusi küsida ning rohkem teada Haapsalu kolledžist.

Hiljuti lisandus Haapsalu Kolledži ruumidesse uus ja põnev õenduse eriala, mis võib nii mõnelegi huvi pakkuda.

Meile näidati tuntud Haapsalu ravimuda, selle tootmisprotsesse ning anti ülevaade, millistes toodetes ravimuda kasutatakse. Saime nuusutada erinevaid kreeme, kus kasutatakse muda ja turba segu ning vetikaid.

Räägiti veel Erasmus+ programmist, mille raames on võimalik õppida vahetusüliõpilasena välismaal.

Lisaks sellele saime end kurssi viia tudengite praktiliste töödega. Eriti meeldis näitus toolidest, mille tegemisel polnud kasutatud kruve.

Haapsalu Kolledž panustab Tallinna Ülikooli traditsioonidele ja kvaliteedile tuginedes läbi õppe-, arendus- ja uurimistöö teadlikult ka regionaalarengusse.

Kokkuvõttes saime sealt koolist kaasa palju põnevat informatsiooni.

Leelo Paju, kehalise kasvatuse õpetaja

Vaata pildigaleriid siit

 

2021/2022 õa

10.LRS, 11.S ja 12.S õpilased käisid Meremuuseumis ja Euroopa Elamuskeskuses

8. veebruaril külastasid 10.LRS, 11.S ja 12.S õpilased Meremuuseumit ja Euroopa Elamuskeskust.
Meremuuseumis (renoveeritud Paks Margareetas) jagunesid õpilased kaheks rühmaks. Esimese rühmaga viis tunni läbi meie vilistlane ja merendusajaloolane Teele Saar. Selle käigus tutvusid õpilased teaduri elukutsega. Töötoas said õpilased praktilisi ülesandeid, mille käigus tuli teha kindlaks päästerõnga materjal ja päritolu, määrata foto vanuse ja pildistamise asjaolud, vastata infopäringule, nuputada välja aurumasina detaili otstarbe jne. Teise rühmaga viis tunni läbi arheoloog Priit Lätti. Õpilased tutvusid keskaegselt kaubalaevalt leitud arheoloogilisi leidudega, võrdlesid keskaegseid ja tänapäevaseid ameteid, tutvusid keskaegsete materjalide ja töövahenditega ning õppisid tundma keskajal kasutatud navigatsioonisüsteeme.
Mõlemal rühmal avanes võimalus tutvuda renoveeritud Paks Margareeta väljapanekuga läbi viie korruse.

Euroopa Elamuskeskuses said õpilased multimeedianäitusel rohkem teada Euroopa Liidu ja tema tegevuste kohta ja vaadata Euroopa Liidu tegevust tutvustavat lühifilmi 360° kinos. Teoreetilisele osale järgnes matkemäng, mille käigus said õpilased interaktiivses ning mängulises vormis võimaluse jäljendada jooksul Euroopa Parlamendi liikmete tööd. Tegemist on metoodiliselt väga hästi läbimõeldud programmiga, mida toetasid tehnoloogilised abivahendid.

Kalle Lõuna, ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja, sotsiaalsuuna juht

Vaata pildigaleriid siit

 

 

Läänemaa Ühisgümnaasiumi õpilased said noorgiidideks

Läänemaa kultuuriloos õpivad sotsiaalsuuna õpilased kohalikku kultuurilugu ja giidinduse aluseid. Andekamatel noortel on võimalik teha Läänemaa Giidide Ühingu juures noorgiidi atestatsioon.

Käesoleval kevadel said noorgiidideks 10. sotsiaalsuuna õpilased Kristiina Kimsto ja Marvin Riso.

Giidiks saamiseks tuli sooritada mahukas kirjalik test, sellele järgnes suuline eksam ja praktiline osa – giidituur Haapsalu vanalinnas. Atestatsiooniprotsess kestis üle 6 tunni. Kõige keerulisem oli giidituuri läbiviimine, sest see tuli seekord sooritada lausvihmas. Konkreetse tutvustava lõigu said atesteeritavad teada veidi enne giidituuri algust. Kristiina tutvustas Aafrika randa ja Marvin Promenaadi Aafrika rannast kuni Kuursaalini. Mõlemas meie kooli õpilases nähti väga suurt potentsiaali ja Läänemaa Giidide Ühingu poolt avaldati soovi  teha nendega koostööd Haapsalu kultuuripärandi tutvustamisel.

Kokku osales katsetel 10 giidikandidaati, meie õpilased olid osalejatest kõige nooremad.

Kalle Lõuna, ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja, sotsiaalsuuna juht

Giidieksami  praktiline osa toimus vihmasajus. Fotol esiplaanil Läänemaa Giidide Ühingu esinaine Kaire Reiljan.

 

Õppepäev Tartus 

15. oktoobril toimunud Tartu õppepäeval osalesid 10.S, 11.S, 12.S ja 12.LR klassi õpilased. Õppepäeva käigus külastati Tartu Ülikooli ajaloomuuseumit, TÜ arheoloogiakabinetti, tähetorni, tutvuti TÜ peahoone ja sealse muuseumiga ning lisaks osaleti orienteerumismängus.

Õppepäeva kõige põnevamaks osaks kujunes Tartu Ülikooli arheoloogiaosakonna külastamine. Fotol selgitab arheoloogiamagister Martin Malve, kuidas on võimalik määrata kolju järgi inimese sugu, vanust ja surma asjaolusid. Arheoloogiadoktor Ragnar Saage tutvustas muinasaegset metallurgiat ja eksperimentaalarheoloogiat. Lisaks tutvustas ta muististe ja esemete 3D modelleerimist fotogramm-meetria abil. Näiteks on Saage teinud ka TÜ ajaloomuuseumi muumiate 3D mudelid. Loodud mudelid leiab siit

Lisaks õpiti tundma loomaluid ja tekstiilileidude määramist.

Toomemäe kaguosas asub UNESCO maailma kultuuripärandi nimekirja kuuluv Tartu tähetorn. Selle tähelepanuväärseim museaal on Fraunhoferi refraktor, 19. sajandi maailma võimsaim teleskoop.

TÜ peahoones tutvusid õpilased aulaga, kunstimuuseumi ja ajaloolise kartseriga.

Õppepäeva läbiviinud õpetajad Aavo Tomingas ja Kalle Lõuna Enn Põldroosi maali „Universitas Tartuensis“ taustal. Maal paikneb Tartu toomkiriku ajaloomuuseumis. Selle loomisel on võetud eeskujuks renessansiajastu tähtteos „Ateena kool“. Sellel Vatikani palees asuval Raffaeli seinamaalil on kujutatud Platonit ja Aristotelest, kes on ümbritsetud filosoofide ja õpetlastega. Põldroosi 3,3 meetrit kõrgel ja 4,8 meetrit laial pannool on kesksel kohal kiiktoolis istuv J. F. Wiedemann.

Täname Tartu Ülikooli muuseumi haridusosakonna juhatajat Tiiu Kreegipuud, kelleta poleks niivõrd sisutihe õppepäev toimunud.

Kalle Lõuna, ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja, sotsiaalsuuna suunajuht

2020/2021 õa

Sotsiaalsuuna õppereis Lääne-Harjumaale 29. septembril

Õppereisil tutvusid 10.S, 11.S ja 12.S õpilased Padise kloostriga, osalesid mesilasvahast küünalde valmistamise ja pürograafia töötoa tegevustes. Lisaks õpiti tundma Paldiski ja Pakri poolsaare ajalugu alates Peeter I kuni tänapäevani ning külastati A. Adamsoni Ateljeemuuseumi, Radoneži Vaga Sergi kirikut ja külmrelvanäitust.

Renoveeritud Padise klooster on võtnud külalisi vastu napilt pool aastat. Padise kloostri näol oli tegemist tsistertslaste mungakloostriga, millel oli suur roll Jüriöö ülestõusu alguses. Õppekäik võimaldas paremini mõista Eesti ajaloo ühte pöördepunkti, munkade eluolu keskajal ning õppida tundma kloostriarhitektuuri.

Mesilasvahast küünaldekastmise töötoas saadi teadmisi mesilaspere iseärasustest, tutvuti mesiniku töövahenditega ning uuriti peale vaha ka teisi mesindussaadusi. Töötoas osaleja said kaasa oma kätega valmistatud koonusküünla ja huulepalsami.

Pürograafia töötoas õpiti tundma erinevate puiduliikide omadusi. Töötoas osalejad said katsetada puidu üht viimistlemisviisi – pürograafiat (puidule põletust). Töötoas osalejad said enda kujundatud lõikelauad kaasa.

Paldiskis tutvusime linna arhitektuuriga. Eriti mõjus oli Radoneži Vaga Sergi kirik, mis on ehitatud  vastavalt kõigile puitarhitektuuri kaanonitele. Kirik valmis alles mõned aastad tagasi. Kiriku rajamisele aitasid lisaks kohalikule kogukonnale kaasa Soome, Venemaa ja Kreeka meistrid.

Amandus Adamsoni Ateljeemuuseumi näol on tegemist Paldiski kõige paremini säilinud ajaloolise hoonega, külastasime ka ateljee juurde kuuluvat galeriihoonet.

Pakri tuletorn on Eesti kõrgeim tuletorn (52 meetrit). Tippujõudmiseks oli vaja rühkida üles 275 trepiastet.

Paldiski Koduloomuuseumi külmrelvanäitusel tutvusime arvukate relvade ja mundritega, kusjuures vanim mõõk oli vähemalt 3000 aastat vana. Omapäraseks eksponaadiks oli matšeetelaadne relv, mida kasutasid väidetavalt inimpeade kütid. Eraldi vitriin oli pühendatud vabamüürlaste relvadele. Lisaks oli näitusel võimalik näha kaasaegset vene maalikunsti.

Kalle Lõuna, ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja, sotsiaalsuuna juht

   

 

Sotsiaalsuuna õpilased külastasid arheoloogilisi väljakaevamisi

22. septembril külastasid 10. ning 11. sotsiaalsuuna õpilased Rüütli ja Linda tänava nurgal toimuvaid arheoloogilisi väljakaevamisi.

Rüütli ja Linda tänava nurgalt on arheoloogid leidnud kunagise Pime tänava lõpp-punkti, iidsed võlvkeldrid, kaks kaevu ning hulga põnevaid leide, mis annavad uut väärtuslikku infot Haapsalu ajaloost. Varaseimad leiud ulatuvad isegi 1260.-1270. aastatesse, perioodi, mil Haapsalu piiskopilinnuses alles käisid ehitustööd. Haapsalu linn sai linnaõigused aastal 1279.

Väljakaevamisi tutvustas õpilastele kaevamiste juhataja, arheoloog ning SA Läänemaa Muuseumid juhataja Anton Pärn. Pärn andis õpilastele ülevaate krundi ning Haapsalu linna ajaloost ning näitas põnevamaid maapõuest välja tulnud leide. Koos Pärnaga said õpilased ka turnida kunagise hoone varemetel ning siseneda keldriruumidesse.

Väljakaevamistest võid rohkem infot leida Maalehest

Karl Hein, ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja

 

2019/2020 õa

10. sotsiaal suunapäeval Haapsalus

11. märtsil külastasid 10. sotsiaalsuuna õpilased kohalikke asutusi.

Päev algas Teele Pagari külastamisega. Tegemist on eraettevõttega, mille eesmärk on pagaritoodete valmistamine ja müümine. Seda tehakse läbimõeldud töörutiini, erinevate ülesannete ja uute töötajate väljaõpetamise abil. Õpilased said  teadmisi seoses pagaritöökoja töötingimustega, näiteks milliseid esemeid selles ettevõttes töötades ei tohi kaasas kanda, kasutada ja kuidas hoitakse töökeskkond puhas. Üllatusena selgus, et Teele Pagar on üks väheseid ettevõtteid, kus toodete valmistamiseks kasutatakse veel toorpiima.  Pagarite tööpäev algab juba kell kolm öösel, see on vajalik, et pakkuda tööle ruttavatele inimestele imemaitsvaid saiakesi. Eriti populaarne olevat kohvik just meeste seas.

Sihtasutuses Läänemaa võttis meid vastu naerusuine Kaja Rüütel, kes tutvustas meile sihtasutust ja selle töökorraldust. SA Läänemaa on ühendus, mis korraldab kogukonna elu ja erinevaid üritusi. Seejuures pakutakse tasuta nõustamist toetuste taotlemiseks ettevõtjatele, kodanikuühendustele ja kohalikele omavalitsustele. Külalisena võttis sõna Eesti Vabaühenduste Liidu esindaja Lauri Luide, kes tutvustas kogukonnapraktikat.

Õpilastele jätsid sügava mulje SA Läänemaa trepiastmetele kirjutatud tekstid. Tänases olukorras on neist osad  vägagi päevakohased: „Me ei saa suunata tuult, kuid saame seada purjeid“, „Leia eesmärk, küll vahendid leitakse“.

Pärastlõunal tutvusid õpilased Haapsalu Noorte Huvikeskusega. Huvikeskuse tegevuse eesmärk on luua lastele ja noortele täiendavaid võimalusi vaba aja sisustamiseks, loometegevuseks, teadmiste, oskuste ja vilumuste omandamiseks ning isiksuse arendamiseks. Näiteks kohapeal on võimalik  mängida lauamänge, osaleda huviringides jne. Kokku on Läänemaal neli huvikeskust. Wiedemanni huvikeskuses on olemas automudelismi huviring, ka 10. sotsiaalsuuna õpilased said proovida kihutamist mudelautodega. Peale automudelismi on veel 11 erinevat huviringi, näiteks: käsitöö, rulatamine, tantsimine, võimlemine, draamaring jne. Haapsalus leidub igaühele midagi põnevat!

Kokkuvõtte koostas sotsiaalsuuna juht Kalle Lõuna 10.S õpilaste kirjaliku tagasiside põhjal

 

Tervisevahetunnid 15.10.2019

Esimesel perioodil toimus 11. sotsiaalklassil uus suunakursus „Elu ja tervis“, mille raames kohtuti paljude inimestega erinevatelt ametipostidelt. Alustades Läänemaa Haigla õdedest ja Sotsiaalkindlustusameti peaspetsialistist, lõpetades Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledži õppejõududega ravimuda teemadel. Kursuse lõppedes läbis klass kahe õpilase poolt koostatud kokkuvõtva viktoriiniga tervisematka Paralepa metsas ning teised õpilased esitlesid presentatsioone tervistkahjustavatest ainetest.

Kursus lõppes meie klassi korraldatud tervele koolile suunatud tervisevahetundidega. Tervisevahetunnid pakkusid kaasõpilastele ja ka õpetajatele võimalust tutvuda ja teada saada või värskendada oma teadmisi aktiivse liikumise, erinevate puuete ja enda tervise kohta.

Tegevused olid koolimaja peale laiali hajutatud, kaasa arvatud spordisaali. Aulas tutvustas Läänemaa Puuetega Inimeste koda eesotsas Jaak Pihlaka ja Sven-Sten Kloreniga ratastoolis inimeste igapäeva raskusi ning huvilised said proovida ajale ratastooli vigursõitu.

Läänemaa pime kirjanik Anni Oraveer tutvustas mehhaanilisi- ja elektroonilisi nägemisabivahendeid ning Läänemaa Vähiühingu eestvedaja Tiia Treimann-Differt nii jala- kui ka rinnaproteese. Veel sai panna proovile oma meeled. Lisaks oli võimalus lindude all määrata oma kehamassiindeks (KMI) ja kontrollida silmanägemist.

Spordisaalis oli võimalik veeta vahetunnid aktiivselt liikudes, sooritades korvpalli vabaviskeid, mängida lauatennist ning tutvuda tänavareketi mänguga. Kindlasti tasus külastada ka kunstiklassi, kus sai informatsiooni lampjalgsusest ning määrata oma jalataldade seisukorda.

Tervisevahetunnid oli vahvad ja teadmisterohked kõikidele osalistele (kõige rohkem ilmselt korraldajatele endile). Jäid kõlama laused, kus loodeti, et ka tulevikus leiavad sellised vahetunnid aset ning abivahenditega peaksid tutvuma kõik õpilased kohustuslikus korras.

Reio Ilau, 11.S õpilane

Vaata pildigaleriid siit

 

Sotsiaalsuuna õpilased tutvusid muististega

Reedel, 11. oktoobril sõitsid 10. ja 11. sotsiaalsuuna õpilased Lõuna-Läänemaale, et tutvuda kesk- ja muinasaegsete muististega. Õppekäiku juhtis Läänemaa tuntuim arheoloog Mati Mandel. Seega avanes harukordne võimalus näha ja kuulda seda, mis tavainimese eest varjatuks jääb.

Päeva alustasime Lihula linnusevaremetest. Samas kohas purustas eestlaste vägi muistse vabadusvõitluse käigus Rootsi väe. Lihula  jõudis olla ka Saare-Lääne piiskopkonna pealinn, ent tülid ordumeestega ja probleemid linnuse ehituskvaliteediga sundisid otsima keskuseks uut kohta. Hiljem tutvusime Virtsu vasallilinnuse varemetega, mida on viimastel aastatel hakatud renoveerima. Muinasaegsetest linnustest meeldis õpilastele enim Vatla ehk Karuse linnus, mis on tüüpiline neemiklinnus. Seevastu Salevere Salumäel nägime lausa 2000 aasta vanuse müüri alust, ent objekti tähtsuse tajumine oli keeruline. Sama saab öelda muistsete põldude kohta, mida on võimalik tuvastada vaid selle servadesse kuhjatud kivide abil.

Kultusekividest nägime Kokuta liukivi, mis omaaegse uskumise järgi pidi aitama kaasa laste saamisele ja Virtsu ohvrikivi, mis tagama õnne merereisil. Karuse kirikus nägime ka haruldasi hauaplaate, millel on ilmselt kujutatud 1270. aastal Karuse lahingus langenuid.

11. sotsiaalsuuna õpilane Karmen Räli kinnitas, et talle suunapäev meeldis: “Sain näha oma silmaga asju, mida muidu ainult õpiku piltidelt näinud olen ja sain palju uut informatsiooni.”

Kalle Lõuna, ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja, sotsiaalsuuna juht

 

 

12.Ü ja 10.S suunapäev Tallinnas

Meie kooli 12.Ü ning 10.S klassid käisid 13.03.2019 Tallinnas suunapäeval ning külastasid Eesti Rahvusarhiivi, Tallinna Ülikooli ning Eesti Rahvusraamatukogu.

Rahvusarhiivis tutvustati meile rahvusarhiivi loomise põhjuseid ning ajalugu. Meile õpetati, kuidas ERA süsteemi kasutada ja anti võimalus vaadata vanu säilikuid, näiteks Läänemaa Ühisgümnaasiumi ning Haapsalu Gümnaasiumi sisseastumiskatsete kriteeriume. Samuti nägime Eesti Filmi Arhiivist pärit tummfilmi Läänemaa Ühisgümnaasiumi lõpetamisest, kus lõputunnistusi jagas kätte Anton Üksti isiklikult. Meid õpetati, kuidas korrektselt Rahvusarhiivist võetud materjali viidata.
Viidates peab hoidma kinni järjekorrast: Arhiiv-Fond-Nimistu-Säilik-Lehe nr-Pööre (Näiteks ERA.4217.1.350. L 15p).  Soovitame uurimistöö tegijatel uurida materjali Rahvusarhiivist, sest seal on infot, mis pärineb isegi enne uusaega.

Tallinna Ülikoolis kuulasime loengut värvide teemal läbi psühholoogilise vaatevinkli. Esitluse pealkirjaks oli “Kas muru on ikka roheline?” ning seal räägiti lähemalt sellest, kuidas tekivad värvid ning kuidas loomad ja inimesed neid erinevalt näevad. Huvitav oli ka see, et erinevates keeltes iseloomustatakse ka värve erinevalt. Näiteks jaapani keeles ei tehta vahet sinisel ja rohelisel.

Seejärel tutvustati õpilastele lühidalt Tallinna Ülikooli ja selle sisseastumise tingimusi, millele järgnes päeva tipphetk – lõuna.

Edasi suundusime  rahvusraamatukokku. Seal näidati meile  vanu rariteetseid raamatuid ja räägiti sellest, kuidas neid köideti. Eestlastel oli kodus tavapäraselt  kolm raamatut: piibel, lauluraamat ja aabits. Neist kõige vähem säilinud on pühakirju. Piiblid, millel olid ka lilleornamendiga kaunistatud kaaned olid eeskätt rikastele, sest kaunistamine maksis palju. Mida erilisemad kaaned olid, seda rikkam oli ka piibli omanik. Paljud raamatud on hävinud selle tõttu, et need on kellegi poolt põlema pandud, kusagile maha unustatud ja seetõttu hävinenud vōi lihtsalt minema visatud.

Tailia Leer, Riin Rosenberg, Karl Gregor Jakk ja Kaspar Joonas Laurmann, 12.Ü õpilased  

    

 

Suunapäev Tallinnas

16. oktoobril 2018 käisid 12. ühiskonnaainete ja 10. sotsiaalsuuna õpilased Tallinnas suunapäeval. Programmi raames külastati Ajaloomuuseumi Maarjamäe lossi, mille käigus läbiti haridusprogramm “100 sõlme Eesti ajaloost”, Maarjamäe memoriaali, Pirita kloostri varemeid ja ka kaasaegset Pirita kloostrit, kus oli giidiks kunagine dissident ja vabadusvõitleja Lagle Parek ning viimasena renoveeritud Vabamut.

Suunapäeva esimeseks külastuspaigaks oli Ajaloomuuseumi Maarjamäe loss, kus räägiti haridusprogrammiga seoses viimasest sajast aastast Eesti ajaloos. Sellega kaasnes ka ülesanne, mille käigus pidid õpilased panema erinevad Eesti ajalooga seotud sündmused ajateljel õigesse kohta, mille käigus sai nii mõndagi uut teada. Samuti tuli “parandada” Eesti iseseisvusmanifest ja see ettekanda. Muuseumis olid sisse seatud ka mitmed erinevad temaatilised toad erinevate Eesti perioodide kohta, näiteks nõukogude aega meenutav tuba. Seejärel liiguti edasi Maarjamäel kommunismiohvrite memoriaali juurde, kus nii mõnigi leidis oma perekonnanimega mõne Eesti vabaduse eest võidelnu ja langenu. Minutiks seisatasime ja langetasime leinaks pea.

Järgmisena ootas Pirita kloostri varemete juures Lagle Parek, kes oli ka meie giidiks. Lagle Parek rääkis, kuidas kunagi elu kloostris välja nägi ning mida püha Birgitta asutatud Birgitiinide ordu endast üldse kujutas. Samuti näitas Parek varemeid ning erinevaid hästi, originaalselt säilinud osi nagu näiteks kaevu, mille kõrvale oli ehitatud ka ahi selleks, et sooja vett teha. Külastati ka varemete kõrval asuvat tänapäevast uut kloostrihoonet ning palvesaali, kus Lagle Parek jutustas elust kloostri seinte vahel.

Viimaseks külastuspaigaks oli okupatsioonide ja vabaduse muuseum Vabamu, kus tutvustati veelgi elu nõukogude ajal ning lugesime inimeste meenutusi näiteks poejärjekordadest ning Eesti lipu heiskamisest. Pidime kirjeldama fotodel nähtut ja lavastama isegi väikse etüüdi. Võimalus oli näha ka nõukogudeaegset “kõigi mugavustega” tüüpilist Mustamäe/ Lasnamäe/ Õismäe korterit.

Jäime suunapäevaga  rahule, sest lisaks võimalusele külastada Eesti kaasaegseimaid mäluasutusi saime nautida Pirita kloostris imeilusat sügisilma. Lahendatud tööülesanded olid huvitavad ja andsid uusi teadmisi meie ajaloost.

Kirke Triin Lembinen, Liisi Kajo, Riin Rosenberg 12.Ü klassi õpilased

  

 

Ajalooalaste uurimistööde riiklik konkurss Eesti Vabariigi Presidendi auhindadele 2016/2017

Ajalooalaste uurimistööde riiklik konkurss toimus tänavu 18. korda. Võistlust korraldab Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Selts (EAÜS). Selle õppeaasta võistlus oli pühendatud teemale: “Eesti iseseisvumise eeldused”. Võistlust toetavad SA Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu ja EV Haridus- ja Teadusministeerium.

Võistlus toimus kahes kategoorias (loovtöö, uurimistöö) ja kahes vanuseastmes (põhikool, gümnaasium). Õpilased  saatsid oma tööd 31. märtsiks. Töid hindas žürii ja esitas parimad tööd autasustamiseks. 5. mail toimunud lõppkonverentsile Tartusse kutsuti parimate tööde autorid ja nende juhendajad.

EV Presidendi tänukirjaga tunnustati:

  • uurimistööde kategoorias kuue esimese koha ja raamatupreemia saanud tööde autoreid ja nende juhendajaid;
  • loovtööde kategoorias kolme parema töö autoreid ja nende juhendajaid.

Ülejäänud osavõtjad said EAÜS tänukirja.

Noortele uurijatele saatis isikliku tervituse president Kersti Kaljulaid.

Läänemaa Ühisgümnaasiumi kolm õpilast esitasid oma tööd võistlusele ja said kutse lõppkonverentsile. Nende töid tunnustati:

Kertu Kiivit (11.R klass)  – raamatupreemia tööga “Salajõe küla ja selle lähiümbruse loodus- ja pärandkultuuriobjekte tutvustav kaart” (juhendajad Imbi Raudkivi ja Mare Urbas).

Kelly-Karen Jõeleht (11.M klass)  – EAÜSi tänukiri tööga “Haapsalu kuurort 19. sajandil ja tänapäeval – mudaravi ja linna arengu seos” (juhendaja Imbi Raudkivi).

Martin Nerman (12.H klass) – EAÜSi tänukiri tööga “Noarootsi ruuba ehitamine” (juhendajad Kalle Lõuna ja Jorma Friberg).

Võistluse tulemused ja infobuklett. Pilte saab näha galeriist

Imbi Raudkivi, geograafiaõpetaja

   

 

Suunapäev viikingite ja poliitikaga

12. jaanuaril 2017 tutvusid 10. ühiskonnaainete suuna ja 11. sotsiaalsuuna õpilased Tallinnas Riigikogu tööga, käisid Lennusadamas viikinginäitusel ning Padise kloostris.

Riigikogus tutvustas giid õpilastele Riigikogu ajalugu ja arhitektuuri, sümboleid sisekujunduses ja nende tähendust. Korraks oli õpilastel võimalik jälgida ka Riigikogu istungit, mida juhatas Riigikogu II aseesimees Taavi Rõivas. Seejärel toimus kohtumine Läänemaalt valitud rahvasaadik Lauri Luigega. Luik rääkis iseenda kujunemisest poliitikuks, meenutas kooliaega ja vastas küsimustele rahastamisskandaalist, iseenda puudumisest istungilt ja lemmik pizza koostisest.

Eesti Meremuuseumi Lennusadamas oli veel viimaseid päevi üleval viikinginäitus. Lisaks näituse külastamisele osalesid õpilased tunnis, mille teemaks oli viikingid ja nendega seotud väärarusaamad. Lisaks teadmistele said õpilased  ise ennast panna proovile ja mängida arheolooge. Veidi jäi aega tutvumaks ka Lennusadama teiste eksponaatidega, erilist huvi tekitas allveelaev „Lembitu“.

Tagasiteel peatusime Padise kloostri juures. Kris-Mariin Pals ja Maarja Kruuse tutvustasid varem ettevalmistatud giiditekstide abil kloostrit. Kajastamist leidsid nii ajalugu ja Jüriöö ülestõus kui ka hoonekompleksi arhitektuur ja legendid.

Kalle Lõuna, ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja, sotsiaalsuuna juht

Riigikogu Valges saalis Riigikogu istungit jälgimas viikinginäitus viikinginäitus Tund Lennusadamas

 

Suunavahetuspäev projektinädalal

19. detsembril 2016 toimus kooli projektinädala raames suunavahetuspäev. Suunavahetuspäeval oli kõigil õpilastel võimalus valida üheks päevaks teise suuna parimaid tegevusi.

Sotsiaalsuunapäeval toimus noorte arutelu-seminar, mille viis läbi noorteühing Avatud Vabariik.

Tegemist oli üleriigilise ürituste sarjaga, selle toimumist toetati  Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) Euroopa Sotsiaalfondi projekti “Eesti ühiskonnas lõimumist toetavad tegevused” vahenditest. Seminar-arutelu eesmärk oli võimaldada noortel jagada seda, mis nende arvates moodustab nende identiteedi, arutleda väärtuste ja uskumuste üle ning seeläbi toetada omavahelist mõistmist ning koostööd. Tegeleda noorte teadmiste, väärtuste, hoiakute ja oskustega.

Päeva juhatas sisse diskussioon ekspertidega teemal “Haapsalu 20 aasta pärast. Miks tulla (tagasi) Läänemaale elama?”
Ekspertideks olid Haapsalu linnapea Urmas Sukles (Eesti Reformierakond) ja opositsiooni esindajana Rea Raus (Sotsiaaldemokraatlik Erakond). Diskussiooni modereeris Jevgeni Krištafovitš (noorteühing Avatud Vabariik).  Tasakaalukalt alanud arutelu kasvas üle peagi teravaks keskusteluks kohaliku elu teemadele.

Päeva teises pooles pidid noored kõigepealt  kehastuma tuleviku ajakirjanikeks ja kujutama ette milliseks kujuneb kodulinna ehk Haapsalu tulevik 20 aasta pärast. Kajastamist leidsid nii tulevased valimised, transpordiküsimus kui ka saladuslik Valge Daam.

Seejärel toimusid rühmatööd, oma seisukohtade esitamine ja kaitsmine telesaate formaadis. Osalejad arendasin enim oma suhtlemispädevust.

Kalle Lõuna, ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja, sotsiaalsuuna juht

 Diskussioon - Rea Raus - Urmas Sukles  Diskussioon - Rea Raus - Urmas Sukles Rühmatöö Rühmatöö

 

Suunapäev

7. detsembril 2016 tutvusid 10. ühiskonnaainete suuna ja 11. sotsiaalsuuna õpilased SA Haapsalu Läänemaa Muuseumiga. Sihtasutuse lühend SALM on kahetähenduslik ja tähendab ühtlasi väikest väina. Kohtumine algas Iloni Imedamaa saalis. SA Haapsalu Läänemaa Muuseumi juht Anton Pärn rääkis Eesti muuseumite arengust viimastel aastakümnetel.

Järgnes tutvumine Haapsalu raekojas paiknenud näitustega. Lisaks räägiti kuidas näitus üleüldse sünnib. Õpilased said tutvuda ka laupäeval avatava  näitusega “100 jahipüssi ja Läänemaa meeste jahitrofeed”.

Anton Pärn tutvustamas püsinäitust Näitus "100 jahipüssi ja Läänemaa meeste jahitrofeed"

Õpilased said loa siseneda muuseumi kõige tähtsamasse kohta, hoidlaruumi. Muuseumi peavarahoidja Eve Otsatavel tutvustas museaalide hoiustamise tingimusi ja näitas huvitavamaid eksponaate. Muuseumi hoidlaruumides tekitasid enim elevust topised ja Maximi kuulipilduja.

Maximi kuulipilduja

Peale põhjalikku raekoja külastust siirdusid õpilased taas „peamajja“ ja järgmiseks teemaderingiks oli Haapsalu piiskopilinnuse renoveerimine. Haapsalu piiskopilinnuse juhataja Kaire Tooming tutvustas piiskopilinnuse arendamise edasisi plaane. Seejuures näidati õpilastele planeeritavaid uudseid lahendusi ja küsiti noorte arvamust neist.

Kaire Tooming tutvustas piiskopilinnuse edasisi plaane

Järgnenud rühmatöödes küsiti noorte arvamust erinevates küsimustes. Näiteks huvituti senistest positiivsetest muuseumikogemustest, mida saaks Haapsalu muuseumid veel paremaks teha ja kuidas saaksid noored muuseumi aidata. Rühmatööde juhendajateks olid SALMi muuseumipedagoog Karin Mägi ja turundus- ja kommunikatsioonijuht Maarja Kõuts. Osa noori suutis oma ülesande täita väga hästi. Vanemad õpilased olid õnnetud, et ei olnud jõudnud muuseumisse varem – siit oleks leidnud nii palju erinevaid uurimistöö teemasid.

Rühmatöö  Kõige aktiivsem ja tegusam noorterühm 11. sotsiaalsuunast

Muuseum pakkus noortele võimalust aidata kaasa muuseumi tutvustamisele erinevates vormides. Muuseum on huvitatud koostööst ka meie meediaklubiga. Muuseum ootab koostööle nii vabatahtlike kui ka suvetöötajaid.

Üheks suunapäeva suurimaks kasuteguriks võibki pidada noorte jaoks seda, et muuseum lubas aktiivsematele noortele pakkuda tööd kooli kõvalt või ka suvel. Uuenev piiskopilinnus loob linna juurde 20 uut töökohta ja võib loota, et tulevikus on nende hulgas ka mõni ühiskonnaainete või sotsiaalsuuna õpilane.

Kalle Lõuna, ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja, sotsiaalsuuna juht

 

Arheoloogiga Lõuna-Läänemaal

Arheoloog Mati Mandel tutvustas 7. oktoobril 2016 10. ühiskonnaainete suuna ja 11. sotsiaalsuuna õpilastele Lõuna-Läänemaa muinas- ja keskaega.

Õppepäeval tutvusid õpilased Lihula linnuse varemetega, Salevere Salumäe muinaslinnusega, Kokuta liukivi, Kaseküla kivikirskalmetega, Kõmsi tarandkalmetega, Virtsu vasallilinnuse varemetega, Virtsu ohvrikiviga,  Vatla neemiklinnusega ja Hanila kiriku ning seal paiknevate trapetsiaalsete hauaplaatidega.

Lõuna-Läänemaal

Esimeseks peatuskohaks oli Lihula. Seal tutvusime linnuse, aleviku ja kunagise nunnakloostriga. Erilist huvi pakkus linnuses paiknenud vangikelder ja kummituslood. Õpilaste pettumiseks selgus, et ega viimaseid eriti polegi. See-eest on levinud kuulujutt salakäigust munga- ja nunnakloostri vahel.

Lõuna-Läänemaal

Fotol paremal Kaarel Koit, üks enim küsimusi esitanud õpilane.

Lõuna-Läänemaal

Mati Mandel seismas Salevere matkarada tutvustava stendi ees.

Salumäe linnusevallid avastas kümmekond aastat tagasi Mati Mandel ja seda tänu juhuslikule „metsapeatusele“. Salumäe linnus on tänaseni veidi salapärane. Võimalikuks omanikuks oli arvatavasti mõni jõukam kohalik perekond. Kuidas suudavad arheoloogid leida muistseid põlde? Vastus on väga lihtne – põldudelt koristatud kivide järgi. Läänemaa põllud on Eesti vanimad. Käisime ka silmaallikal ja õppisime tunda selle „töötamise“ põhimõtteid.

Lõuna-Läänemaal

Kokuta liukivil on selgelt näha iseloomulikud lohud, mis viitavad kunagisele kasutusotstarbele. Nimelt oli uskumus, et kivil liugu laskmine tagas naisterahvale lapsesaamise. Mujal on teada ka lugusid kivil alasti vihtlemisest. Kokuta liukivi asub pea maantee kõrval ja vääriks paremat eksponeerimist.

Lõuna-Läänemaal

Kaseküla kivikirstkalmed on üks Eesti vanemaid. Fotol on Mati Mandel vastamas Stiven Radzikovski ja Maarja Kruuse küsimustele.   Kalme keskmes on maapealne haud, millest leiti täiskasvanud mehe luustik. Kirst oli kaetud kividega. Keskse kivikirstu ja välimise kiviringi vahele oli maetud hulgaliselt väikelapsi. Miks? Osalejad eeldatavasti oskavad sellele küsimusele vastata.

Lõuna-Läänemaal Lõuna-Läänemaal

Keskaegse Virtsu vasallilinnuse varemed olid üks õppereisihuvitavamaid objekte. Keskajal kontrolliti just siit laevaliiklust. Seda juba seetõttu, et varemetes olnud linnust on hakatud restaureerima. Vasakul on näha meie õpilased taastatava nurgatorni taustal, paremal taastatav värava sissepääs.

Lõuna-Läänemaal

Virtsu ohvrikivi iseloomuliku sügava lohuga. Jätsime meiegi siia ühe mündi ja Nõukogude sõduri sineli nööbi. Ohvrikivil annetamine toob head õnne, kivilt varastamine aga halba õnne. Huvitav, kas meie annetused on järgmisel korral veel alles?

Lõuna-Läänemaal Lõuna-Läänemaal

Hanila kirik on viimasel ajal korralikult remonditud. Suurimaks vaatamisväärsuseks on trapetsiaalsed hauaplaatid  13.sajandist. Enamus neist arvatakse kuulunud Karuse lähedal merejääl toimunud lahingus leedulastega hukkunud orduvendadele.

Lõuna-Läänemaal

Kõmsi II kalmeväli on üks varasemaid tarandkalmete leiukohti. Mati Mandel rääkimas kuidas arheoloogid töötavad. 1969. aastal teostas siin kaevamisi ka noor üliõpilane Mati Mandel.

Lõuna-Läänemaal

Kõmsi I kalme asub otse maantee ääres ja on arheoloogide poolt rekonstrueeritud algsel kujul. Algset kalmet oli kahjustanud XX sajandi alguse amatöörlik kaevamine.

Lõuna-Läänemaal

Fotol on verivärske mälestuskivi. Selle püstitas Kaitseliit ja sellel on kujutatud Eesti muinaslinnuste asukohti.

Lõuna-Läänemaal Lõuna-Läänemaal

Vatla muinaslinnus näeb ka tänapäeval väga suurejooneline välja. Põhiplaanilt on linnus ovaalne, läbimõõduga 40-60 meetrit. Otsavalli kõrgus küündis 9,5 meetrini.

Kalle Lõuna

Ülevaate koostas ja pildistas ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja, sotsiaalsuuna juht Kalle Lõuna (fotol).

 

Sotsiaalsuuna väljasõit Tallinnasse 16. veebruaril 2016

Taani kuninga aias

Õpetaja Karl Heina algatusel toimus seekordne sotsiaalsuuna päev Tallinnas.

Kiek in de Kökis viis muuseumipedagoog Aet Laast õpilases ajarännakule Tallinna linnas. Eriti muljetavaldavad olid unikaalsed relvad, ülevaade keskaegsetest karistustest, katkust ja näljahädadest. Seejärel tutvusid õpilased bastionikäikudega ja sealsete väljapanekutega. Lisaks ajarongile, tsiviilkaitse varjenditele jne lisas vürtsi kohtumine üliharuldaste koopaämblikega.

Kiek in de Kökis tutvumas samurai varustusega

Hare Krishna Püha Nime Tempel üllatas paljusid õpilasi juba ainuüksi oma olemasoluga Tallinna kesklinnas. Seda, et Eestis elab umbes 200 krišnaiiti, üldiselt ei teata. Krishna mungad võtsid meid vastu väga lahkelt ja andsid ülevaate oma religioossest maailmavaatest. Mõningat hämmastust munkade ebatavalisest väljanägemisest ja tavatust palve laulmisest aitas kompenseerida eksootiline idamaine pidusöök .

Püha Nime Tempel

Okupatsioonide muuseumis

Okupatsioonide muuseumis võttis meid vastu ja tegi meile põhjaliku ringkäigu muuseumi teadur-kuraator Martin Andreller (fotol keskel). Muuseumitunni käigus kirjeldati okupatsioonivõimude poolt räsitud inimsaatusi ja rõhutati vabaduse eest võitlemise tähtsust.

Okuptsioonide muuseumis

 

Okupatsioonide muuseumis tutvusime ka kuulsusrikka Zaporožje autotehasese toodanguga.

Kalle Lõuna, ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja, sotsiaalsuuna juht

 

Sotsiaalsuund tutvus Riigikoguga

Sotsiaalsuuna õpilased tutvusid 8. aprillil 2015 Riigikogu maja ja töökorraldusega. Kuulati peaministrikandidaadi Taavi Rõivase kõnet valitsuse moodustamise alustest ning järgnenud küsimusi. Riigikogu liige Andres Ammas tutvustas õpilatele Eesti Vabaerakond saadikute tööruume ja oli lahkelt nõus valgustama parlamentaarse töö telgitaguseid.

Fotol Läänemaa Ühisgümnaasiumi õpilased jälgimas riigikogu rõdult Taavi Rõivase kõnet.

Sotsiaalsuund Riigikogus

 

Sotsiaalsuuna õppereis Tartusse 20.03.2015

20. märtsil alustasime oma sõitu Kalda tänavalt kell 7 hommikul. Tartusse jõudes said õpilased võimaluse enne ametliku programmi algust veidi puhata. Osa õpilasi keeldusid sellest võimalusest ja tutvusid selle asemel vabatahtlikult Tartu Jaani kirikuga. 13. sajandist pärinev kirik on kuulus oma terrakotafiguuride poolest. Tornist avaneb suurepärane vaade linnale.

Tartu Jaani kirik

Programmi ametlik osa algas Tartu Ülikooli külastusega, aulas tutvustati meile kooli ja siin õppimise võimalusi.

Tartu Ülikooliga tutvumas Tartu Ülikooliga tutvumas

Peahoone külastuse lõpetas kunagise üliõpilaskartseriga tutvumine. Omal ajal karistati üliõpilasi  selle eest, kui tudeng oli peale 11 õhtul väljas, ropendamise, lärmamise, valetamise hasartmängude mängimise jne eest. Hiljem kujunes kartser pigem auasjaks. Kusjuures on kartserisse suutis juba oma esimestel õpingupäevadel sattuda ka Kristjan Jaak Peterson.

Üliõpilaskartseriga tutvumine

Tartu Ülikooli Kunstimuuseumi külastamisel tekitas enim elevust seal asuv muumia.

Muumia

Tartu Ülikooli ajaloo- ja arheoloogia instituudis võttis meid vastu professor Anti Selart, kes tutvustas põhjalikult meile ajaloolaseks õppimise võimalustega.

Anti Selart

Arheoloogia osakonnas tutvuti leidudega ja esemete 3-d mudelite loomisega. Huvilised said minna kuulama üliõpilastele mõeldud loengut stalinismist.

Arheoloogia osakond

Päeva „naelaks“ kujune riigikohtu külastamine. Põhjalikult tutvuti huvitavate kriminaalasjadega, kohtuniku töökorraldusega jne.

Riigikohtus Riigikohtus

Päeva lõpetasid Eesti Rahva Muuseumi ja Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ja selle  muuseumi külastused.

Muuseum Muuseum

Kalle Lõuna, ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja, sotsiaalsuuna juht

keyboard_arrow_up