Majandus

Majandussuunda ootame õppima neid, kes tahavad olla ettevõtlikud ja huvituvad toimivatest majanduse seaduspärasustest. Selle suuna läbimine toetab õpingute jätkamist majanduskoolis või kõrgkoolis majanduserialadel. Selles suunas saab omandada teadmisi ja oskusi ning julgust, et gümnaasiumi lõpetamise järel luua oma firma.

Majandussuuna suunapäevad ja -üritused

2017/18 õa

12.M õpilased suunapäeval Pärnus

Teisipäeval, 14. novembril käisid 12.M klassi õpilased suunapäeval Pärnus. Alustasime sõitu Pärnusse 8.10 ja tagasi Haapsallu jõudsime 17.00.

Eeltööna kodus tutvusid õpilased õppepäeva ettevõtetega, tegid endile selgeks ettevõtete tausta jms, mõtlesid valmis oma küsimused ettevõtjatele esitamiseks. Kokkuvõtted ja analüüsi teevad õpilased järgmises ainetunnis, toetuvad materjalile, mida üles kirjutasid ja kuulsid, samuti küsitud küsimuste vastustele.

Kell 10.00 kohtusime Pärnu Kutsehariduskeskuses (PKHK) karjäärinõustajaga (Kersti Oksaar), kes andis ülevaate PKHK-sest ja muuhulgas tutvustas kooli õppevõimalusi. 10.30 jagunesid õpilased kolme gruppi – need , kes olid huvitatud töökodade tööst; teised, kes soovisid näha, kuidas käib õppetöö teenindusosakonnas (juuksurid, kosmeetikud jne) ja kolmas grupp sai ülevaate kooli õppehoonetest ja üldisest logistikast.

11.20 sõitsime edasi tootmisettevõtete tuurile, nendeks olid ECOBIRCH AS ja WENDRE AS. Kuna ettevõtted seadsid piirangud rühma suurusele, siis võtsid õpilased loosi, kumba ettevõttesse nad lähevad.

11.30 kohtus esimene grupp Ecobirch AS vastuvõtja Gert Rahneliga ja liikus tehase territooriumile tutvumiskäigule. Kõigepealt tutvusid õpilased tehase tootmisüksustega ja nägid protsessi algusest lõpuni: palgitöötlus, saematerjali valmimine, kuivati, lõpptoote valmimine.

Ecobirch valmistab kliendi tellimusel eri mõõtudega liimpuitkilpe (kasest ja männist) mööblitööstusele (töötasapinnad) , ehitusmaterjali müügikettidele. Väärindatakse kodumaist toorainet, eksporditurg on suur (USA, Hiina jne), tootmismahu poolest on ettevõte Baltimaade suurim. Kontserni kohta saad lähemalt lugeda siit.

Protsessi käigus selgitati õpilastele, mida üks või teine masin teeb, mis on ühe või teise protsessi eeltöö ja tulemus. Ringkäigu lõpetasid õpilased tehase kontoris, kus said veel küsida ja arutleda.

11.40 Teine rühm sõitis edasi Wendre AS tootmisüksuse juurde, kus kohtuti esindaja, Merle Holtsmanniga. Õpilased jagunesid kahte rühma, tutvusid ringkäigul tootmisprotsessi lülidega.

Wendre AS on Euroopa üks suurimaid vooditekstiilide tootjaid – tekkide/patjade tootmine ja eksport. Viimastel aastatel on kontsern oma tootevalikut oluliselt laiendanud – madratsid, meditsiinitooted, pehme mööbel. Vabrikud on lisaks Eestile veel Hiinas, Venemaal, Poolas ja Soomes, müügiesindused aga üle Euroopa. Ettevõtte kohta saad juurde lugeda siit.

13.00, peale tootmisettevõtte külastust, viis buss õppereisijad kesklinna, tutvuma teenindusettevõttega. Õpilased said ülesande külastada MTÜ Maarja-Magdaleena Gildi Pärnu vanalinnas. Iga õpilane pidi leidma seal omale sobivad ettevõtted/ettevõtjad  ning kaardistama kliendi teekonna selles ettevõttes. Selleks said õpilased märksõnapõhise töölehe.

Maarja-Magdaleena Gildi sai septembris 10-aastaseks. Ühing on loomekeskus, mis ühendab käsitöölised, rakenduskunstnikud. Ühenduses on kümneid loometubasid, nt vaasikoda, klaasikoda, potitehas, paberikoda, savikoda, joogakoda, villapiltide tuba jpt. Gildi kohta saad lähemalt lugeda siit.

15.30 alustasime tagasisõitu koju. Koduteel andsid õpilased elektroonselt ka  tagasiside õppepäevale.

Õppepäeval osalesid lisaks 12.M õpilastele ka Haapsalu Kutsehariduskeskuse õpilased ning nende õpetajad Ülle Moks ja Pille Nool.

Õppepäeva teokssaamist toetas Läänemaa Arenduskeskus ja koordineeris Cynne Põldäär. Täname 🙂

Imbi Raudkivi, geograafiaõpetaja, majandussuuna juht

   

 

Meie õpilased Lääne-Nigula inspiratsioonipäeval mentoriteks

5. oktoobril toimus Lääne-Nigula valla põhikoolide õpilastele ettevõtlusnädala raames inspiratsioonipäev “Avan uksed”. Päeva tegevusi modereeris Harald Lepisk ja koordineeris Läänemaa Arenduskeskuse konsultant Tiina Ojamäe.

Meie kooli viis ettevõtlikku tüdrukut 11. majandusklassist sõitsid neljapäeva hommikul bussiga Taeblasse, et olla mentoriteks ja abilisteks. Idee sündis augustikuus ettevõtlus- ja majandusõpetajate kokkusaamisel, kus Tiina Ojamäe inspiratsioonipäevast rääkis. Õpetaja Imbi Raudkivi rääkis oma õpilastele võimalusest ja käed “said löödud”.

Taeblas käisid Viktoria Joonasing, Elis Aksli, Jarita Maaria Rintamäki, Brita Lubi ja Kärt Vassar. Koos panid nad kokku ettekande, mis kajastas möödunud aasta ettevõtmisi ja kogemusi – õpilasfirma “Meraky”, Hakkaton 2016 Pärnus ja Bright Minds äriideede konkurss 2106 koolinoortele. Tüdrukud said igaüks inspiratsioonipäeval ka sõna võtta/ettekande teha ja vastasid moderaatori küsimustele.

Aga suurema osa päevast said meie õpilased olla mentoriteks nelja põhikooli õpilastele, keda oli Taebla kultuurimajja kogunenud üle 100. Nende sõnul oli kogu päev huvitav kogemus, eriti meeldis neile mentoriks olemise töö. Inspiratsioonipäevast saab lugeda siit.

Alljärgnevalt on tüdrukud kirjutanud:

Brita: “Huvitav kogemus oli olla mentor.”

Kärt: “Noortel olid  lahedad ideed, minu meelest olid nad ikka palju aktiivsemad kui meie, nende mõte liikus paremini.”

Elis: “Väga tore oli, uus huvitav kogemus ja meie Jaritaga saime tuttavaks (ja nende mentoriks olla) väga toredate ja ettevõtlike tütarlastega – nii et igati korda läinud päev.“

Jarita Maaria: “Üritus oli asjakohane ja hästi korraldatud (kiitus suurepärasele koordinaatorile :D) Mulle väga meeldis see, et kõik kohaletulnud olid osavõtlikud ja aktiivsed. Tore, et saime neid ideede arendamisel toetada ja nõu anda.”

Viktoria: “Osalesime Elise, Jarita, Brita ja Kärdiga Lääne-Nigula ettevõtluspäeval. Meile anti võimalus rääkida põhikooli noortele oma kogemustest Hakkatonil, õpilasfirmana ja Bright Mindsil ning olla mentoriteks noortele. Selgus, et see on Bright Mindsile sarnane üritus, mille jooksul noored mõtlevad välja oma äriideed ning lihvivad neid koolitusprogrammi jooksul, lõpus toimub finaalüritus, mille jooksul selguvad võitjad, kes saavad preemiareisi Soome. Esineda oli minu jaoks raske üle pika aja, kuna auditoorium oli üpriski suur, aga oli soov tutvustada Bright Mindsi kui kvaliteetset üritust, millel võiksid noored samuti osaleda. Päeva läbiviija küsis esitluse lõpus küsimusi, mis panid mõtlema. Muidu oli moderator väga positiivne, jagas kogemusi ja oli täis energiat, mis ei lasknud magama jääda … Peale esinemist noored brainstormeisid ning mõtlesid välja äriideid, peale mida me käisime ringi ja abistasime noori. Noortel oli mitu huvitavat ideed, mis on ka meil tekkinud: automaatustega prügikastid, kõlaritega padjad ning ka muud huvitavad mõtted nagu telefonikorpused meigisahtliga või mullamuttide tapmise käsiraamatud. Peale oma idee läbitöötamist said noored oma ideid esitada. Päeva läbiviija kasutas ka mitu huvitavat ülesannet, millest kõige huvitavamaks minu jaoks osutus pildimäng. Me valisime pildi ja pidime müüma midagi, mis oleks seotud selle pildiga. Mäng seisnes selles, et me pidime võimalikult palju oma toodet/teenust müüma, aga ise saime osta ainult 5 asja. Mängu lõpus tutvustati ideid, mida müüdi kõige rohkem. Väga asjalik päev!”.

Imbi Raudkivi, geograafiaõpetaja, majandussuuna juht

 

 

Külalislektor majandusklassidele

Ettevõtlikkus Kooli projekti ja ettevõtlusnädala raames külastas kolmapäeval, 4. oktoobril meie kooli Kristjan Sinisoo (SIROWA AS). Kohtumine toimus aulas teise tunni ajal ja sellel osalesid majandusklasside õpilased.

SIROWA TALLINN AS esindab Eestis eksklusiivseid  kosmeetika, juuksehooldusvahendite, ravimite ja parfümeeria brände (MaxFactor, Kanebo, Dr Wolff jne). Ettevõttes on tööl 100+ inimest, sidemed on kaheksa riigiga. Kristjan Sinisoo on ettevõtte juhatuse liige.

Õpilastele jagas lektor oma ettevõtjaks saamise kogemusi ja andis ülevaate oma senisest töökogemusest. Ta on näiteks olnud Hansapanga ja Kristiine keskuse loomise juures jpm.

Noortele rõhutas lektor, et tuleb tegutseda ja tegeleda sellega, mis rõõmu pakub. Tuleb huvi tunda ja edasi liikuda – “magavale kassile hiir suhu ei jookse”. Olukordadele/probleemidele lahenduse otsimine võib viia väga lihtsate lahendusteni, tuleb ainult tegutseda ja olla uudishimulik.

Loenguteemadest jäid kõlama   järgmised mõtted:

  • Ära virise/ära ütle, mis on valesti, vaid paku lahendusi.
  • Ära jäta “asju” vedelema/tegemata.
  • Õpi keeli.
  • Rända ja õpi maailma tundma.
  • Keskendu sellele, mida saab teha, mitte mida ei saa teha.
  • Keel aitab mõista kultuuri.
  • Ole aktiivne.

Loengu lõpus said õpilased esitada küsimusi – seda ka tehti. Oli väga õpetlik kohtumine ning lektor kiitis meie õpilasi ning imetles koolimaja 🙂

Imbi Raudkivi, geograafiaõpetaja, majandussuuna juht

 

 

10.M õpilastel majanduse tund INNOKAS

Reedel, 15. septembril kell 12.40 kogunesid 10.M õpilased koolimajas ja võtsid suuna Uuemõisa poole – Innovatsioonikeskus INNOKAS on kolinud avaramatesse ruumidesse. Nimelt toimusid seal kaks majanduse aluste koolitundi. Õpilastega tegelesid Angela Leppik, INNOKA juhataja ja Cynne Põldäär, Läänemaa Arenduskeskuse (LAK) ettevõtluskonsultant.

Ülevaate õpilasfirmade (ÕF) tegevusest ja ÕF programmist andis Angela Leppik. Juttu oli ÕF liikmetest, ajagraafikust, programmi alustamisega ja lõpetamisega seotud aruandlusest jpm. Õpilased nägid varasemate aastate ÕF-de tooteid. Leppik vastas noorte küsimustele. Ettevõtlikkusest ja ettevõtluse võimalustest/trendidest Läänemaal ja Haapsalus, maailmas kõneles Cynne Põldäär. Koos õpilastega arutades said õpilased vastused tekkinud küsimustele. Sirutuspausi ajal oli võimalik tegeleda robotitega – huvilised olid nii poisid kui tüdrukud.

Tagasisidena on õpilased märkinud, et tunnid koolimajast väljaspool on inspireerivad, lubavad raamidest välja minna ja kuuldu/nähtu kinnistub paremini.

Imbi Raudkivi, geograafiaõpetaja, majandussuuna juht

   

 

HAKKATON 2017

Mis see on? – õpilasfirma alustamise üritus.

Kus toimus? – Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumis.

Sihtgrupp? – gümnaasiuminoored ja kutsekoolide õpilased üle Eesti.

Millal toimus? – 15.-17. september 2017

Korraldaja? – JA Alumni Estonia. Loe siit, millega nad tegelevad.

Läänemaa Ühisgümnaasiumist osalesid  kolm 10.M klassi õpilast – Maria Palk, Mihkel Kurisman ja Rasmus Valdmann.

Õpilaste mõtted:

Mihkel: “Käisin 15.-17. septembril Hakkaton 2017 üritusel. Algul kahtlesin veidi, kas tasub minna või mitte. Kohale jõudes sain aru, et muretsesin tühja. Hakkaton on õpilasfirma alustamise üritus, kus 48 tunni jooksul aitavad mentorid ja õpilasfirma programmi vilistlased leida osalejatel jätkusuutlikud äriideed, moodustada nende elluviimiseks vajalik meeskond ning teha esimesed sammud oma toote või teenusega turule jõudmiseks. Inimesed, mentorid ja ettevõtjad olid väga toredad.

Üritusel olles sain väga palju kogemusi: ettevõtlikkusest, õpilasfirmadest, esinemistest, turu-uuringu korraldamisest. finantsplaneeringu tegemisest jne.
Sellelt ürituselt saab eluks tohutu kogemusepagasi kaasa. Soovitan kõigile, kes tahavad saada uusi kogemusi ning mingit aimu õpilasfirmade algatamisest ja ettevõtlikkusest.”

Rasmus: “Käisin Pärnus Hakkatonil. Alguses mulle meeldis mõte sinna minna väga. aga kohale jõudes mulle hakkas tunduma, et ma ei ole õiges kohas ja tahaks koju tagasi… Mida me seal üldse tegime? Tegime grupitöid, individuaalseid töid, sõime, genereerisime ideid, tegime turu-uuringut, otsisime kampa, kellega koostööd teha, olime öö-läbi üleval, mõtlesime ja arendasime oma toote ideed, mängisime kaarte ja puhkasime korraks, siis õppisime, kuidas käib pitchimine ja lõpuks proovisime ise ka selle läbi teha. Harjutasime publiku ees esinemist ja proovisime vastu pidada, kui olime väsinud. Kokkuvõtteks niipalju, et saime ülipalju targemaks ja mina isiklikult sain julgemaks. Olen õnnelik, et ma ikka läksin sinna ja kindlasti soovitan ideed juba varem mõelda, enne kui te sinna jõuate. Soovitan ka padi ja hambahari kaasa, mitte nagu mina. :)”

Maria: “Hakkatonile minnes olin pisut seguses, sest mul ei olnud valmis veel oma äriideed. Hiljem tagasi mõeldes võingi öelda, et kui sul ideed sinna jõudes veel ei ole, on pisut raske teistele järele jõuda, kuid siiski võimalik, sest mentorid on alati valmis aitama.
Õhkkond seal oli väga sõbralik ja avatud, isegi natuke “mitte eestlaste moodi” – polnud mingit võõrastamist ja suhtlus sujus hästi, kõik aitasid alati nii, kuidas oskasid (idee ja arendusega jne). Päevad olid pikad, magada kokku saime umbes 4,5 h, aga see mõtete genereerimist ei häirinud.
Soovitan kindlasti kõigil, keda õpilasfirma loomine huvitab, sellel üritusel osaleda. Hea kogemus ja kindlasti midagi, mis jääb meelde veel väga kauaks.”

Ja juba esmaspäeval, 18. septembril, olid Maria, Mihkel ja Rasmus majanduse aluste tunnis oma kogemusi jagamas klassikaaslastele – ette oli valmistatud ülevaade Pärnus toimunud üritusest 🙂

Pilte saad vaadata siit

Imbi Raudkivi, geograafiaõpetaja, majandussuuna juht

    

 

11.M õpilased andsid tundi 10.M õpilastele

8. septembril olid 10.M klassi majanduse aluste tunnis viis 11.M klassi õpilast – Viktoria Joonasing, Kärt Vassar, Brita Lubi, Elis Aksli ja Jarita Maaria Rintamäki.

Tunni läbiviimisel tutvustasid nad majandussuuna õpiväljundeid ja võimalusi õppetöö mitmekesistamiseks. Lisaks tõid nad välja oma kogemuste põhjal erinevate projektide ja kursuste õppesisu, kasutegurid ja arutlesid koos tekkinud raskuste üle. Kui ülevaade oli antud, toimus arutelu, 10. klassi õpilased said küsida ja diskuteerida.

Jarita Maaria ja Elis tutvustasid õpilasfirma programmi, JA Eesti tegevussuundi ning rääkisid oma loo ÕF “Meraky” tegevustest aasta jooksul. Brita ja Kärt tutvustasid õpilasfirma alustamise programmi Hakkaton ning rõhutasid seejuures, kui oluline on koostöö ning suhtlemine. Viktoria, Kärt ja Brita tutvustasid Bright Minds koolitusprogrammi.

Kõlama jäid mõtted:

  • haarata tuleb kinni võimalustest, mida nii koolis kui kooliväliselt pakutakse – kaotada ei ole võimalik, pigem võita;
  • erinevad programmid/projektid/õppekäigud rikastavad silmaringi, on õpetlikud ja pakuvad võimalusi, mida tavaline koolitund ei pruugi pakkuda;
  • tuleb end proovile panna, see on edasiviiv jõud;
  • koos tegutsemine õpetab märkama.

Imbi Raudkivi, geograafiaõpetaja, majandussuuna juht

 

2016/17 õa

10.M õpilaste ettevõtte külastus

30. mail käisid 10. majandusklassi õpilased turunduse kursuse raames tutvumas meie kohaliku ettevõtte Lade OÜ tegevusega. Õppetegevused toimusid turunduse tundide ajal. Tundide eesmärk oli välja selgitada, kuidas ettevõte toimib, millised on tegevusvaldkonnad ja turusituatsioon.

Lade OÜ toodab päästeveste ja -vahendeid (automaatsed, vahuvestid), on Euroopa suurim, tal on viis tehast (kaks Ukrainas), 35 eksporditurgu. Peakontor asub Haapsalus.

Kogunesime kell 13.00 ettevõttes, kus meie vastuvõtjad andsid selgitusi ettevõtte tegevuse kohta. Õpilastel olid kaasas töölehed, mille küsimustele tundide jooksul vastused leiti. Õpilastel oli võimalus näha ka tootmisprotsessi ning reklaamvideosid. Ringkäigu ajal tootmisruumides selgitati iga tööoperatsiooni põhimõtteid. Väga põhjalikult selgitati õpilastele, kuidas on korraldatud toodangu kvaliteedi kontroll, millistesse valdkondadesse/tehnoloogiatesse ja miks investeeritakse.

Õpilaste tagasiside: “…tunnid olid õpetlikud, kuna nägime reaalselt tootmisprotsessi; meeldis, kuna vastuvõtjad tegid meiega koostööd (töölehe ülesanded); saime teada, miks on vajalik reklaam ja seda, et pidev tootearendus ning innovatsioon on vajalik konkurentsis püsimisel; puudub sotsiaalmeedia, aga ollakse turuliidrid; info ettevõtte kohta anti edasi väga hästi – väga hea oli kuulata ning sai küsida; tunnid möödusid kiiresti, kuna protsess oli  mitmekesine; meid oodati külla ja võeti VÄGA sõbralikult vastu…”

Oli tore vaheldus klassiruumis õppimisele ja õpikut ei olnudki vaja 🙂

Imbi Raudkivi, geograafiaõpetaja, majandussuuna juht

    

 

10.M õpilased suunapäeval Tartus

Esmaspäeval, 8. mail kogunesid 10. majandusklassi õpilased 6.30 Haapsalu Veekeskuse juurde, et alustada sõitu Tartusse, suunaõppepäevale. Õppereisi koostööpartnerid olid Läänemaa Arenduskeskus ja SA INNOKAS.

Kell 10.45 jõudis buss AHHAA keskuse juurde, kus toimus esimene kohtumine. Õppepäeva esimese poole veetsid õpilased keskuse “telgitaguseid” uurides. Kõigepealt koguneti koosolekuteruumi, kus juhatuse esimees Andres Juur ja juhatuse liige Pilvi Kolk  andsid ülevaate keskuse organisatsioonilisest ülesehitusest, personalipoliitikast, klientuurist/turust, konkurentidest jpm. Õpilased täitsid koolist kaasasolevat töölehte, mille küsimustele said nad kohtumise käigus leida vastuseid. Seejärel suunduti majasisesele ringkäigule, mida suunas Annika Vesselov – kontoriruumid, laoruumid (olid väga suured ja üllatasid organiseeritusega/süsteemsusega), näituseruumid. Õpilased nägid muuhulgas, kuidas kasvatatakse koralle ekspositsioonisaalile, kus ja kuidas hoitakse teadusteatrite “vara”, kuidas hoiustatakse biolooogilisi preparaate jpm põnevat. Õpilased arvasid, et kohtumiste aeg jäi lühikeseks – nii huvitavad, avatud  ja positiivsed inimesed tegelesid nendega. 🙂

AHHAA keskus loodi 1997. aastal. Keskusel on ekspositsioonikeskus, hariduskeskus (õppeprogrammid, töötoad, teadusteater), külastuskeskus (teenused, mida saab klient osta). Töötajate valikul on olulisteks kriteeriumiteks silmaring, keelteoskus, kutseoskused töökojas töötamisel, ausus, õppimissoov.

Ettevõtte päevaprogrammi lõpus said kõik huvilised külastada näitusesaale ja teadusteatrit. Seejärel suunduti lõunapausile.

Kell 15.00 kohtusid õpilased  SA Tartu Loomemajanduskeskuse (LMK) ettevõtluskonsultant Juta Kuhlbergiga keskuse juures õues. Suundusime loengumajja, juhatuse liige Reigo Kuivjõgi tutvustas Loomekeskuse tööd, organisatsiooni struktuuri ja eesmärke. SA Tartu LMK asutati 2009. aastal. LMK koordineerib linna loomemajandust, viib läbi koolitusi, organiseerib üritusi jne. Teisalt tegutseb LMK ettevõtlusinkubaatorina, pakkudes loovettevõtjatele juriidilist ja majandusalast nõustamist ning inkubatsiooniteenust.

Kell 18.00 alustati tagasisõitu Haapsallu.

Õpilastepoolne tagasiside AHHAA keskuse külastusele:

“Huvitav oli näha, kuidas keskuses tegelikult töö käib; konkreetne ja arusaadav; pandi tähele meid ja seda, et täitsime töölehti – tunti huvi ja aidati; räägiti väga ausalt ja illustreeriti juttu eluliste näidetega; väga äge oli näha laosüsteemi – tõeliselt korralik ja oligi süsteem; teadusteatri tegijad oskasid end kehtestada; positiivsed  saalitöötajad – vastutulelikud ning rääkisid oma kogemusi; oleksime ajaliselt veelgi tahtnud meie vastuvõtjatega rääkida (aega jäi väheks) – oli nii huvitav ja hariv.”

Õpilaste tagasiside SA Tartu LMK külastusele:

“Räägiti muuhulgas varasemalt koolis õpitut – saime korrata; väga äge näitus oli; turundati tooteid, mille olid loonud keskusest alustanud ettevõtjad; meeldisid “lood” (need inspireerivad); tootearendus on vajalik; nägime palju-palju võimalusi…kuidas end arendada ja endasse uskuda – talendid on erinevad; saime meeltele turgutust – niivõrd palju vahvaid emotsioone.”

Imbi Raudkivi, geograafiaõpetaja, majandussuuna juht

     

 

Bright Minds finaalüritus 2017

TTÜ Mektory Tehnoloogiakooli ja Swedbanki koostöös korraldatud äriideede konkursi Bright Minds finaalüritusel 21. aprillil TTÜ Mektory keskuses kaitsesid žürii ees oma äriideid 21 finaali pääsenud koolinoorte meeskonda üle Eesti. Kokku esitati võistlusele 52 äriideed.

Läänemaa Ühisgümnaasiumi finalistid on:

FORTYGREES:

Tailia Leer 10.Ü klassist

Viktoria Joonasing 10.M klassist

Carmen Köster 10.M klassist

TÖÖLOOM:

Reneli Saumets 10.M klassist

Liisa Sadam 10.M klassist

Liisa Truu 10.M klassist

Roger Ase 10.M klassist

Rasmus Saluäär 10.M klassist

Lõppvõistlust modereeris Mihkel Raud. Meeskondadel tuli kuni kolme minuti jooksul kaitsta oma ideed ja vastata žüriiliikmete küsimustele.

Õpilaste sõnul on neli kuud olnud koolitöö ja teiste hobide kõrvalt töömahukad, aga rahuloluks on põhjust – õpiti palju, saadi uusi kontakte, lõppvõistlusele esitati läbimõeldud ideed ja saadud kogemused on mistahes uutele tegevustele tugevaks aluseks 🙂

Kõik meie koolist programmis osalenud õpilased (20 kümnendikku) saavad TTÜ tunnistuse.

Õpetaja eripreemia panuse eest programmi pälvis LÜGi õpetaja Imbi Raudkivi.

Programmi maakondlik parter on SA INNOKAS.

Lähemalt lugeda saab siit.

Imbi Raudkivi, geograafiaõpetaja, majandussuuna juht

     

 

Bright Minds koolinoorte äriideede konkursi esinemiskoolitus finalistidele 2017

Konkursi finalistid kogunesid reedel, 7. aprillil, TTÜ Mektory Keskuses. Esinemiskoolituse päeva viis läbi tunnustatud koolitaja Anu Virovere. Läänemaa Ühisgümnaasiumi viiest meeskonnast pääsesid finaali kaks tiimi, kes osalesid ka reedesel esinemiskoolitusel:

FORTYGREES – Tailia Leer 10.Ü klassist, Viktoria Joonasing ja Carmen Köster 10.M klassist.

TÖÖLOOM – Liisa Sadam, Liisa Truu, Reneli Saumets, Roger Ase ja Rasmus Saluäär 10.M klassist.

Koolituspäev algas kell 12.30 ja lõppes 16.45. Koolitusel keskenduti avaliku esinemise oskuste täiendamisele, julguse tõstmisele ning esitlusslaidide koostamisele. Kõik noored said võimaluse ka eelprooviks ja ettevalmistuse finaalürituseks.

Õppimise käigus käsitleti järgmisi teemasid:

  • kõnepidamise kunsti psühholoogilised ja füüsilised aspektid,
  • kuidas pidada kõnet,
  • eneseusk kui saavutuse võti,
  • kõne/esitluse struktuuri elemendid,
  • milleks, kellele ja millest – kõne eesmärgistamine,
  • kuidas/kust leida kõne juhtmõtet,
  • kõne lõpetamine,
  • keele- ja stiili olulisus kõnes,
  • …jpm.

Päeva tegevused olid üles ehitatud nii, et algselt kuulati Anu Virovere soovitusi, mis tuginesid lektori pikaajalisele kogemusele koolitajana. Seejärel jagas lektor õpilased rühmadesse ning iga rühm sai võimaluse koostada “näidiskõne” vabalt valitud noortele aktuaalsel teemal. Kõnesid analüüsiti, selleks kaasati teised rühmad ning koolitaja jagas omapoolseid soovitusi. Peale lõunapausi harjutati finaalürituse kõne koostamist – iga meeskond oma äriidee põhjal.

Õpilaste arvates oli koolituspäev vajalik finaalüritusel esinemiseks kasulike “nippide” õppimisel ja meeskonnasisese motivatsiooni “ergutamisel” – nüüd on julgem 21. aprillil, finaalis oma ideed esitada ja kaitsta 🙂

Imbi Raudkivi, geograafiaõpetaja, majandussuuna juht

   

 

Äriideede konkurss Bright Minds start-up neljas koolituspäev

2. märtsil 2017

Neljas ja ühtlasi selle õppeaasta viimane koolituspäev toimus 2. märtsil Pärnu Ühisgümnaasiumis. Pärnus käisid taas 10. klasside õpilased, kes alustasid koolitusprogrammiga novembris 2016.

Õpilaste koolitaja oli sel korral Anu Vunk (JCI Tallinn, GreenStep Solutions OÜ, start-up Bookworld.me), kelle suunamisel ja juhendamisel noored õpetust said.

Õppepäeva fookuses olid teemad onepager ja pitchimine – eesmärgiga anda tiimidele näpunäiteid äriideede esitamiseks lõppvõistlusele. Nagu ka varasematel kordadel olid päeva tegevused põimitud nii, et teooriat sai katsetada praktikas – päeva lõpus esitasid kõik meeskonnad oma lõpliku äriidee, millele koolitaja andis hinnangu ning soovitusi võimalikeks parandusteks. Kuulajaskond/meeskonnad  said kõik hääletada parima idee poolt, samuti küsida teistelt tiimidelt küsimusi.

Pitch ehk liftikõne on lühike äriidee esitlus, mille koostamiseks soovitas Anu Vunk varuda piisavalt aega ettevalmistusteks; mõelda läbi, kellele kõne on suunatud; millised võivad olla võimalikud küsimused; millist infot/varustust/materjale on vaja, et olla maksimaalselt ettevalmistunud.

Onepager – eesmärk on välja tuua ideed puudutav oluline info ühel A4 paberil selgelt ja pilkupüüdvalt. Õpilased koostasid oma idee põhjal onepageri, mille esitlesid koos kõnega.

Arutluse all olid ka eelmiste koolituspäevade teemad (sihtrühm, konkurentsieelis, turundus jne) – meeldetuletuseks ning lõppvõistluseks valmistumiseks.

Koolipäevast jäid meelde “õpetussõnad”:

  • pitchikõnes alusta idee kokkuvõttega;
  • lisa wow-efekt;
  • iga lause kõnes kinnitab idee “olulisust”;
  • kõnes ei tohi välja tuua nõrkusi (ma ei tea/seda ei ole kuulnud jms), vaid kõne on positiivne;
  • oluline on teada, kes on kuulajaskond ning “esinemise” keskkonda on tarvis tunnetada – tarvilik on eeltöö;
  • innovatsioon EI OLE juhuslik;
  • jpt.

Järgmise sammuna peavadki meeskonnad tegema oma ideed tutvustava onepageri ja üheminutilise videoklipi, mis tuleb konkursile esitada hiljemalt 19. märtsiks.

Programm on ellu kutsutud TTÜ Mektory Tehnoloogiakooli ja Swedbanki koostöös 2015. aastal, koostööpartner Läänemaal on SA Innovatsioonikeskus INNOKAS. Õpilasi on programmi raames toimunud koolitustel saatnud Angela Leppik ja Imbi Raudkivi.

Imbi Raudkivi, geograafiaõpetaja, majandussuuna juht

Bright Minds start-up Bright Minds start-up Bright Minds start-up Bright Minds start-up Bright Minds start-up Bright Minds start-up

 

10.M õpilased õppisid Maksuametis maksuteemasid

13. veebruaril ettevõtluse aluste tunni ajal suundusid 10.M klassi õpilased Maksuametisse, kus meid võttis vastu Haapsalu teenindusbüroo juhataja Kristiina Ase. Õpilasi tervitas ka Rajaleidja keskuse juhataja Tiina Kütt ja seejärel kogunesid õpilased keskuse õppeklassi, kus toimus maksuteemaline tund.

Kristiina Ase tutvustas Maksu- ja Tolliameti tegevusalasid ja ülesandeid. Seejärel selgitas ta seda, kuidas maksud jagunevad – riiklikud ja kohalikud maksud, tõi näiteid. Samuti rääkis Ase lahti selle, miks on maksud vajalikud ja kuidas need kujunevad, mis on maksuvaba tulu, mis on töötuskindlustusmaks, mida on tarvis silmas pidada välismaal töötades jpm.

Õpilased said ülevaate maksumääradest, lahendasid tulumaksu arvutamise ja tööandja kulude ülesannet. Huvitavaks osutusid teemad, mis on seotud ettevõtlusega (vormid, äriregister, maksukohustus, raamatupidamise kohustus, käibedeklaratsioon jne).

Tuludeklaratsiooni teema oli samuti väga huvitav ja eluline, kuna paljud noored on seotud vähemal või rohkemal määral töölkäimisega.

Õpilased küsisid loengu käigus hulgaliselt küsimusi ja said erinevate teemade üle arutleda.

Õpilaste arvates oli selline tund vajalik, kuna toimus kooliruumidest väljas – jalutuskäik värskes õhus ergutas ja keskkonnamuutus aitas paremini keskenduda. Lisaks meeldis neile kohtumise vaba vorm – sai kõigele vastuse, mis huvitas.

Esmaspäevane ettevõtluse tund Maksuametis oli õpilastele väga kasulik ja keerulised teemad said kohe kindlasti selgemaks 🙂

Imbi Raudkivi, geograafiaõpetaja, majandussuuna juht

10.M Maksuametis 10.M Maksuametis 10.M Maksuametis

 

Äriideede konkurss Bright Minds start-up 

Kolmas  koolituspäev 06.02.2017

Start-up koolitusprogrammi kolmas koolituspäev toimus taas Pärnu Ühisgümnaasiumis. Meie koolist osalesid õppepäeval kõik novembris programmiga liitunud 10. klasside õpilased  – kokku 20 õpilast.

Programmile panid aluse TTÜ Mektory Tehnoloogiakool ja Swedbank 2015. aastal. Koostööpartner Läänemaal SA Innovatsioonikeskus INNOKAS.

Sõitu Pärnusse alustasime kell 7.50 kooli juurest. Tagasi Haapsallu jõudsime 17.00.

Koolituse teemade fookuses olid seekord turundus ja müük. Päeva tegevusi modereeris õpilastele juba eelmisest korrast tuttav Taavi Tammpere (Social Fly OÜ).

Päeva tegevused olid üles ehitatud samamoodi kui teisel koolituspäeval – iga teema juures said õpilased teoreetilise tausta, mille järel anti meeskondadele praktiline ülesanne. Teema võeti kokku nii, et rühmad tutvustasid teistele meeskondadele oma töö tulemusi. Samal ajal aitas Taavi Tammpere vajadusel rühmade töö tulemusi sõnastada ja andis nõu ideede parendamise osas.

Koolituspäeva teemad:

  1. Mille poolest erinevad turundus ja müük?
  2. Kuidas jõuda klientideni?
  3. Kliendisuhete hoidmine.
  4. Toote/teenuse hinnastamine.
  5. Kodulehe tegemine, vajalikkus, võimalused.
  6. Sotsiaalmeedia võimalused turundamiseks.
  7. Siseturundusplaani vajalikkus.
  8. Emaili turundus.
  9. Turunduskanalid ja seosed sihtrühmaga.
  10. Kuidas turundada tasuta?
  11. Turunduse trendid.

Päeva lõpus võttis Taavi Tammpere päeva teemad “kokku”,  jagas sisulisi ning praktilisi näpunäiteid meeskondadele oma idee edasiarendamiseks:

  • Järjepidevus ON OLULINE
  • Looge reklaame
  • Osalege erinevatel üritustel
  • Julgustage kliente rääkima
  • Olege seal, kus on Teie kliendid
  • Mõelge tootest “kaugemale”
  • Looge kogukond ja OMA STORY

Koolituspäeva jooksul said õpilased edasi arendada oma äriideed, said praktiliselt teemakohaste ülesannetega reaalselt tegeleda, “lihvisid” meeskonnatööosakusi – vajalikud sammud finaalvõistluse poole “liikumisel”. 🙂

Imbi Raudkivi, geograafiaõpetaja, majandussuuna juht

Bright Minds start-up 3. koolituspäev Bright Minds start-up 3. koolituspäev Bright Minds start-up 3. koolituspäev  Bright Minds start-up 3. koolituspäev   Bright Minds start-up 3. koolituspäev Bright Minds start-up 3. koolituspäev Bright Minds start-up 3. koolituspäev

 

Äriideede konkurss Bright Minds start-up teine koolituspäev

26. jaanuar 2017

Start-up koolitusprogrammi teine õppepäev toimus Pärnu Ühisgümnaasiumis. Meie koolist osalesid õppepäeval kõik novembris programmiga liitunud õpilased 10. majandusklassist, 10. loodusreaalklassist ja 10. ühiskonnaainete klassist – kokku 20 õpilast.

Programmile panid aluse TTÜ Mektory Tehnoloogiakool ja Swedbank 2015. aastal. Koostööpartner Läänemaal SA Innovatsioonikeskus INNOKAS.

Sõitu Pärnusse alustasime kell 7.50  kooli juurest. Tagasi Haapsallu jõudsime 17.00.

Koolituse  teemade fookuses olid toode ja turg. Päeva tegevusi modereeris Taavi Tammpere (Social Fly OÜ).

Õppepäeva tegevused jagunesid nelja plokki:

  1. Klient – sihtrühm ja positsioneerimine. Turusegmendid. Turupotentsiaal. Turu-uuring.
  2. Toode/teenus ja selle arendamine, disain, nime valik.
  3. Praktilised nõuanded – äriseadustik, ärinime valik, uuringud ja kasulikud keskkonnad (e-äriregister, Google Trends, Google Adwords, statistikaamet, kodulehed, facebook jpm).
  4. Konkurents ja selle analüüs. Majandusaasta aruanne.

Koolituspäeva alustas Taavi Tammpere sellega, et kõik meeskonnad tutvustasid lühidalt oma äriideed. Kogu päeva tegevused olid üles ehitatud nii, et iga ploki juures jagati õpilastele pisut teooriat ning seejärel toimus praktiline tegevus – kõik meeskonnad tegid läbi turu-uuringu;  määratlesid sihtrühma; otsisid ärinime;  koostasid ärilause; uurisid võimalikke konkurentide tausta jpm. Iga ploki lõppedes said 5-6 meeskonda oma praktiliste tegevuste tulemused ette kanda, sealjuures nõustas Taavi Tammpere vajadusel rühmade tööd.

Päeva jooksul said meeskonnad suhelda oma mentoritega, kes koolituspäevast osa võtsid.

Õppepäeva lõpuks jäid kõlama järgmised mõtted:

  • Mõtle, miks Sa seda teed?
  • Milline on kliendi probleem?
  • Mõnikord tuleb vajadus tekitada…
  • Kui sa ei ole esimene, siis tee kõik selleks, et olla parim!
  • Konkurent on hea õpetaja.

Oli kasulik ja jällegi teistmoodi koolipäev – turunipid said selgeks ja meeskondade ideed “uut lähenemist”. Nüüd valmistuvad tiimid  kolmandaks koolituspäevaks, mis saab toimuma juba veebruari alguses.

Imbi Raudkivi, geograafiaõpetaja, majandussuuna juht

Bright Minds start-up teine koolituspäev  Bright Minds start-up teine koolituspäev  Bright Minds start-up teine koolituspäev Bright Minds start-up teine koolituspäev   Bright Minds start-up teine koolituspäev   Bright Minds start-up teine koolituspäev

 

Majandussuuna päev 19. detsembril 2016

Üldpädevuste nädala esmaspäeval, 19. detsembril oli suunavahetuspäev. 32 õpilast erinevatest klassidest valisid majandussuuna tegevused. Päeva tegevused jagunesid kahte ossa.

Kell 9.00-13.00 olid õpilased Kai Tarmula töötoas. Tarmula on 20 aastat tegutsenud teenindusvaldkonnas nii töötaja kui ettevõtjana. Tema töötoas said õpilased arutleda teemade üle, mis on olulised igapäevaselt nii õpilasele, tulevasele töötajale kui ka tööandjale. Mõtiskluste käigus kaasas Kai Tarmula õpilased arutlema ja mõtlema näiteks edu ja ebaedu võimalike põhjuste üle; mida pidada silmas olles ise külaline või külaliste vastuvõtja; selle üle, milline tähtsus on mistahes valdkonnas kogemuste saamisel edasiseks eluks, õppimiseks ja tööturule sisenemisel. Kõlama jäi mõte, et kõik kogemused (nii head kui halvad) on jagamist väärt.

Töötoa peamised teemad, mille üle arutleti, olid:

1. Esmamuljed on kõige püsivamad – milline sa oled erinevates eluolukordades?
2. Kõik reeglid on loodud selleks, et neid rikkuda – reeglid peavad meid teenima, mitte orjastama.
3. Õige sõna õiges kohas.
4. Kõik läheb arvesse – tähelepanelik suhtumine detailidesse.
5. Meie kui külalised ja külaliste vastuvõtjad ehk milleks meile lauakate (lauake kata end!) ja kombed (mida ja kuidas sööme)? – praktiline tegevus.

Õpilased said individuaalselt vastata küsimustele iseenda kohta (arendada/luua iseenda MINAbränd):

Mis on minu väärtuspakkumine? 
Mida pakun oma isiksusega teistele?
Kes on minu sihtgrupp (kellele tahan nähtav olla) ja mis on minu võtmesõnumid?
Millised on MINAbrändi arendamisega seotud kulud?
Mis on minu kasum inimesena? 

Nii said õpilased võimaluse analüüsida oma tugevusi ja nõrkusi, oma võimeid ja karjäärivõimalusi. Õpilaste arvates arendasid nad selles töötoas enim enesemääratluspädevust, kultuuri- ja väärtuspädevust, ettevõtlikkuspädevust, kodaniku- ja sotsiaalset pädevust, suhtluspädevust.

Kell 13.30-15.00 viibisid õpilased Haapsalu Linnavalitsuses. Õpilasi tervitas Haapsalu linnapea Urmas Sukles. Töötoa viisid läbi aselinnapea Liina Põld ja finantsjuht Martin Schwindt.

Õpilased said ülevaate linnavalitsuse struktuurist; millised on volikogu ülesanded; kuidas kujuneb linna eelarve (tulud ja kulud); kuidas linna kodanikud saavad linna arengut puudutavates küsimustes kaasa rääkida; mis on laenud, investeeringud, maksud jpm. Arutelude käigus diskuteeriti ka Haapsalu linna rahvastikumuutuste üle  – miks lahkutakse ja miks siia tagasi tulla, samuti linnakeskkonna arendamise võimalustest, ettevõtlusega seotud aspektidest.

Õpilaste arvates arendasid nad selles töötoas enim kodaniku- ja sotsiaalset pädevust, kultuuri- ja väärtuspädevust, ettevõtlikkuspädevust.

Päeva tegevuste õpiväljundid (õpilaste tagasiside):

  • Õpetlikud ja harivad teemad
  • Linnakodanikuna olulise sisulise informatsiooni saamine
  • Majanduslike terminite õppimine/meeldetuletamine
  • Seosed reaalse eluga
  • Pidev enesearendamine, ka koolis, tuleb kasuks kärjäärivalikul
  • Otsustamisel ja valikute tegemisel on ALATI vaja oma plaani
  • Vaja on teada oma õigusi, samuti kohustusi
  • Teooria ja praktika “käivad” käsikäes, oluline on mõista tervikpilti (silmaringi arendamine, kogemine, käitumine, huvitundmine…)
  • Eneseväljendusoskust ja kohanemisvõimet on võimalik arendada, ka läbi õppetegevuste koolis
  • Oluline on oma tegevused konkreetselt (samm-sammult) eesmärgistada
  • Ka halb kogemus on “õpetaja”
  • Annet tuleb arendada/mugavustsoonist välja!

Imbi Raudkivi, geograafiaõpetaja, majandussuuna juht

 Kai Tarmula töötuba Kai Tarmula töötuba Kohtumine linnavalitsuses Kohtumine linnavalitsuses Kohtumine linnavalitsuses 

 

10.M õpilased kohtusid ettevõtjaga

12. detsembril 2016 oli 10.M klassi õpilastel ettevõtluse aluste tunnis kohtumine Tiina Möldriga, kes on Uuemõisa Konsumis asuva müügikoha “Sõõrikusõbrad” omanik. Firma nimi on Desiree OÜ.

Äri alustas Uuemõisas 2015. aasta augustis. Tänaseks  on tootevaliku nomenklatuur laienenud – sõõrikutele lisaks valmistab Tina Mölder käsitöökomme, vahvleid ning sellest aastast piparkoogitainast. Retseptid on Mölder ise teinud.

Eesmärk – alustava ettevõtja kogemuste jagamine, õpitud teoreetiliste mõistete sidumine reaalse tegevusega väikeettevõttes/kursuse teemade kinnistamine.

Tunni eesmärkide täitmiseks said õpilased ülesande – nad koostasid  teemakohased küsimused (neid sai kokku 55), mille õpetaja saatis ettevõtjale ja tema omakorda süstematiseeris küsimused teemade kaupa plokkidesse. Tunnis jagas  Tiina Mölder õpilastega “oma lugu”, teemade kaupa said õpilased oma küsimustele vastused.

Õpilaste küsimused olid seotud väga paljude ettevõtlusega seotud mõistetega/teemadega: ettevõtja ja palgatöö plussid ja miinused; millised peavad olema eelteadmised; kuidas sündis äriidee; millised olid hirmud/kahtlused; milliste riskidega on tarvis arvestada; kuidas ettevõttel läheb ja millised on tulevikuplaanid; turg ja konkurents; mis sai määravaks äri asukoha valikul; kuidas tagasilööke lahendada; alluva – juhi suhted; reklaam; sponsorid ja toetajad; ettevõtja tööpäev; ettevõtlusvormid; kes on kliendid; milliseid nõudeid seavad erinevad seadused ettevõtjale  jpm. Tiina Mölder selgitas õpilastele äriplaani vajalikkust ning seda, kui oluline on äri tegevuse analüüs. Samuti andis ta nõu, kuidas ja kust leida äri alustamiseks vajalikke materjale (EAS, Eesti Pank, Statistkaamet jne).

Vestluse käigus said õpilased küsida täiendavaid küsimusi. Kohtumine oli meeldiv ja emotsionaalne – ettevõtja andis väga hea ülevaate kõigest, mida ta on ettevõtjaks olemise aja jooksul kogenud 🙂

Imbi Raudkivi, majandussuuna juht

Kohtumine ettevõtjaga Kohtumine ettevõtjaga

 

Äriideede konkurss Bright Minds start-up esimene koolituspäev 8. detsembril 2016

Start-up koolitusprogrammi esimene õppepäev toimus Pärnus, Koidula Gümnaasiumis 8. detsembril. Meie koolist osalesid õpppäeval kõik novembris  programmiga liitunud õpilased 10. majandusklassist, 10. loodus-reaalklassist ja 10. ühiskonnaainete klassist – kokku 20 õpilast.

Sõitu Pärnusse alustasime kell 8.00 kooli juurest. Tagasi Haapsallu jõudsime 17.00.

Kõik koolituspäevad meie õpilastele toimuvad ajavahemikus detsember kuni märts Pärnus. Pärnumaal on Bright Minds äriideede koolitusprogrammi partneriks Pärnumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskus. Läänemaa õpilaste programmi koordinaator on Angela Leppik, Innovatsioonikeskuse juhataja.

Esimese õppepäeva fookuses olid järgmised teemad: meeskonna moodustamine ja rollid; töö ja vastutuse jagamine; idee leidmine ja arendamine; mentorlus ja mentorite roll meeskondade nõustamisel.

Õppepäeva modereeris Juko Mart Kõlar, Kultuuriministeeriumi muusikanõunik. Tema juhendamisel toimusid kõik päeva tegevused. Ta sidus iga teemaploki teoreetilised lähtekohad oma kogemustega, tõi näiteid igapäevaelust. Seejärel said meeskondade liikmed aja praktiliseks tegevuseks ja aruteludeks. Samal ajal liikusid mentorid meeskondade juures – õpilased said oma ideede kohta asjakohast nõu, tekkisid arutelud. Peale lõunapausi tutvustasid kõik meeskonnad teistele tiimidele oma ideed. Seejärel andsid mentorid kõigile ideedele asjakohast tagasisidet. Toredaks osutusid ka tegevuste vahelised virgutuspausid – suhtlemine kaasõpilastega ja võimlemine 🙂

Päeva lõpus toimus kõigi meeskondade nõustamine, kuidas oma ideearendusega edasi minna. Õpilastel oli võimalik tunni aja jooksul mentoritega nõu pidada.

Meie õpilaste mentoriteks on Juko Mart Kõlar, Andres Lilleste, Taavi Tamm, Kristo Rossman, Kaspar Roots ja Vahur Vallistu.

Õpilastepoolne tagasiside õppepäevale:

Väga hea õpikeskkond – saime positiivse emotsiooni ja meie enesekindlus kasvas; hea oli, et pidime kõigile oma ideed tutvustama – saime “hirmust üle”; mentoritega suhtlemine andis meile julgust edasiseks tegevuseks, sest nende kogemused ja teadmised aitavad meid koolitusprogrammi raames “teemas püsida”; saime praktiliste tegevuste käigus objektiivset ja AUSAT tagasisidet; meeldis mentorite otsekohesus ja see, et nad on erinevate valdkondade “spetsialistid” – nii on õppetegevus mitmekesine ja “meie püsime õigel rajal”; õppepäeva üldine korraldus oli väga hea – tegevused olid samm-sammult “üles ehitatud”/sisuliselt ja sujuvalt said erinevad teemad omavahel seotud; saime võimaluse “vaadata enda sisse” – millised omadused meid iseloomustavad ja millised on igaühe tugevused/nõrkused – see aitas tiimis rolle jagada; meeldis, et pidime kogu päeva jooksul intensiivselt mõtlema – pluss ajakasutusele; selleks, et midagi elus saavutada, tuleb õppida lisaks ajaplaneerimisele ka seda, kuidas energiat kasutada  kogu päev oli väga INFORMATIIVNE; ootame huviga järgmist õppepäeva 🙂

Imbi Raudkivi, geograafiaõpetaja, majandussuuna juht

Bright Minds Bright Minds Bright Minds Bright Minds Bright Minds Bright Minds

 

11.M ja 12.M õpilased suunapäeval Tallinnas

2. detsembril 2016 käisid 11. ja 12. majandusklasside õpilased suunapäeval Tallinnas.

Kell 10 jõudsime TTÜ Loodusteaduste Majja, kus õpilasi tervitasid Vähiuuringute Tehnoloogia Arenduskeskuse (VTAK) juhatuse esimees Riin Ehin ja assistent Doris Rohu. Õpilastele tutvustati keskuse tegevusvaldkondi ja anti ülevaade, milliste projektidega VTAK tegeleb ja millised on organisatsiooni eesmärgid – parandada ravi kvaliteeti, arendada/rakendada uusi diagnostikaplatvorme, pakkuda ravimitööstusele uusi ravimikandidaate. VTAK teeb rahvusvahelist koostööd. Tehnoloogia arenduskeskuste programm kuulub rahvusvahelisse COMPERA võrgustikku. Baasteaduslikke projekte toetab Eesti Teadusagentuur ja SA Archimedes. Alates augustist 2012 on VTAKil tütarfirma CCCR Cambridge Ltd, mis asub Babraham Research Campus’es Cambridge’is, Suurbritannias.

Kahe tunni sisse mahtusid ka arutelud rühmades – millised on teadus- ja arendustöö tulevikusuunad (telediagnostika, telemeditsiin, meditsiiniteenuste eksport); mis on geenitehnoloogia; muutused haridusmaastikul; valdkonnapõhised kõrghariduse/edasiõppimise võimalused Eestis ja mujal maailmas jpm. Õpilased said näha kaasaegseid uurimislaboreid ja tehnoloogiat.

Järgmisena sõitsime Büroomaailma, suurimasse Eesti bürootarvete, -tehnika ja –mööbli müügifirmasse. Õpilasi võttis vastu ettevõtte tegevdirektor Jüri Ross. Tegime ringkäigu Baltimaade suurimas esinduses, Peterburi tee 92E, tööruumides ja laos.

Ringkäigu alguses kõneles Jüri Ross ettevõtte müügiideest ning selgitas ärimudeli põhimõtteid. Kaupluses ringi liikudes tutvusid õpilased Büroomaailma tootenomenklatuuri (12000 erinevat toodet)  ja väljapanekute põhimõtetega. Kaubavalikus domineerivad maailma juhtivad brändid. Lisaks kauplemisele pakub ettevõte oma klientidele järgmisi teenuseid –  IT lahendusi ja nende hoolet; paljundust ja reklaamitrükki; templite ja visiitkaartide valmistamist; kauba ladustamist, komplekteerimist  ja transporti. Jutuks tuli ka see, kuidas ettevõte toimib (logistika), tööjõupoliitika, turumuutused ja kontoritarvete hinnamuutuste põhjused ja tagajärjed ärile. Arutelude käigus said õpilased küsimusi küsida, millele Jüri Ross andis väga huvitavaid vastuseid, sidudes need igapäevaeluga ning oma pikaajalise ettevõtjaks olemise kogemustega. Personali tööruumides nägid õpilased kõikjal ettevõtte ajalooga seotud esemeid ja väljapanekuid. Nägime 1988. aasta Juku arvutit, suuri kõvakettaid, trükimasinaid ja telefone, samuti aastakümnetetaguseid meediaväljavõtteid ettevõtte algusaastate kohta. Õpilased tutvusid 3D printeri tööpõhimõtetega. Ettevõtte praegune laohoone on ülisuur – pinda 7000 m2, laoriiulite kõrgus 10m. Laohoones ringi liikudes jagas Ross selgitusi, mismoodi kaup üles leitakse ja kuidas see komplekteeritakse ning kliendile saadetakse. Lõpetuseks jagas ettevõtja noortele soovitusi tööjõuturule sisenemisel, rõhutades igapäevase õppimise ja maailma turgudel toimuvaga kursisolemise vajalikkust. 1,5 h möödus väga mõnusas õhkkonnas,  kuna meie vastuvõtja oli ülipositiivne ja sõbralik.

Päeva lõpetas külaskäik Eesti Kaubandus-Tööstuskotta (EKTK), mis asub vanalinnas. Õpilasi võtsid vastu Liisi Hansen, ettevõtlikkuse valdkonna projektijuht ja Marko Udras, poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja. Tunni aja jooksul said õpilased ülevaate Eesti vanima ja suurima ettevõtjate esindusorganisatsiooni tegevuse eesmärkidest (ettevõtluse edendamine ja kaasaaitamine ettevõtjasõbraliku majanduskeskkonna loomine/säilitamine), tegevussuundadest (majanduspoliitika, hariduspoliitika) ja igapäevase töö sisust. EKTK liikmeteks on ca 3200 Eestis tegutsevat ettevõtet, keda EKTK esindab ja kaitseb nende huve. Õpilased said ülevaate, kui palju on Eestis tegutsevaid ettevõtteid (ca 50000) ja kuidas need jagunevad (töötajate hulk, valdkonnad jm). Enim on Eestis (EMTA, 2015) mikroettevõtteid, kus töötajaid on 1-9 (86,3%), samas kui suurettevõtteid (töölisi 250+) on vaid 0,3%. Arutleti ettevõtluskeskkonnas toimuvate muutuste üle, millised on ettevõtjate mured ja kuidas neid lahendada saab. Praktilise tegevusena said õpilased rühmatööna välja pakkuda omapoolseid mõtteid (millised on nende arvates suurimad murekohad ja plussid tänastes Eesti ettevõtetes, miks on ettevõtlus oluline ja kuidas/kas kool saab suunata ettevõtlikkust).

Õpilaste üldine hinnang päeva tegevustele oli hea, plussidena toodi välja: reaalsed ettevõtted; uued tutvused; õppimine läbi kogemuse; inforohke – on, mille üle mõtelda; kasulikud teadmised erinevatest valdkondadest; teadustöö “sai selgemaks”; võimalik praktikabaas jpm.

Imbi Raudkivi, geograafiaõpetaja, majandussuuna juht

Majandussuuna suunapäev Majandussuuna suunapäev Majandussuuna suunapäev Majandussuuna suunapäev Majandussuuna suunapäev Majandussuuna suunapäev

 

12.H klassi õpilane Martin Nerman juhendas 10.M klassi õpilasi

9. ja 18. novembril 2016 oli 10.M klassi ettevõtluse aluste kursuse raames 10.M õpilaste õpetajaks Martin Nerman. Martin on pikka aega tegutsenud ettevõtluse alal ja loomult on ta samuti väga ettevõtlik. Nõnda sündis idee kutsuda Martin nooremaid õpilasi juhendama.

Esimese tunni alguses andis Martin ülevaate sellest, millega ta on ettevõtluse alal tegutsenud. Seejärel selgitas ta ettevõtlusega seotud plusse ja miinuseid, jagas oma kogemusi, innustas õpilasi ettevõtlusega tegelema. Tema jutu põhjal jäid kõlama mõtted: raskus pigem motiveerib, kuna tarvis on leida lahendus; vaja on tahta ja pigem mõelda – teen selle ära – elu muutub lihtsamaks; aega on alati, lihtsalt on tarvis seda planeerida. Õpilased said ka koduse ülesande – millise ettevõtte aktsiatesse investeerida ja miks? Jutuks tulid veel teemad: aktsiad, investeerimine, sponsorlus, dividendid, börs jpm.

Teises tunnis said õpilased praktilisi ülesandeid. Rühmades mõeldi välja äriidee ning siis pidid õpilased oma idee nö Martinile kui investorile “maha müüma”. Idee arendamiseks said õpilased suunavad küsimused, näiteks: Milline on toode/teenus ja millised on eelised konkurentide ees?; Miks see toode peaks mulle kui investorile meeldima ja kuidas on see vajalik?; Kui suur on valmisproduktini kuluv aeg?; Kus toota?; Prognoositav kasum?; Kus reklaamite?; Kes on klient?; Palju selle teostamiseks on vaja raha?

Kõigi rühmade tulemused analüüsis Martin koos õpilastega läbi, andis soovitusi, suunas protsessi küsimustega. Seejärel anti rühmadele aeg koostada liftikõne (pikkus 1 min). Tunni lõpul vaadati üle ka kodune ülesanne, leiti poolt- ja vastuargumente.

Martini tunnid olid huvitavad ja tema suunav tegevus õpetajana väga õpetlik ja sisukas, näited olid igapäevaeluga seotud ja klassis valitses mõnus õpikeskkond J

10.M klassi õpilaste arvamused seesugusest õppest (noorelt noorele): saime praktiliselt rühmades õppida; omandasime uusi mõisteid; hästi planeeritud ja inspireerivad tunnid; õpetlikud kogemused; palju omavahelist suhtlemist; igav teooria sai lõbusaks; seos ja näited päriselust; saime arutada asju vabalt/saime tuge; tundide tegevused andsid reaalselt mõtlemisainet jpm J

Imbi Raudkivi, geograafiaõpetaja, majandussuuna juht

10.M ettevõtluse aluste tundides 10.M ettevõtluse aluste tundides 10.M ettevõtluse aluste tundides 10.M ettevõtluse aluste tundides  10.M ettevõtluse aluste tundides 10.M ettevõtluse aluste tundides

 

Koolinoorte äriideede konkurss Bright Minds 2016/2017

Äriideede konkurss Bright Minds alustas 24. novembril teist hooaega. Konkursi avaüritus toimus Tallinnas TTÜ innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuses Mektory algusega kell 12:00.

Konkursi raames on kooliõpilastel võimalus osaleda tasuta koolitusprogrammis, mis toimub ajavahemikul detsember 2016 – märts 2017 ja koosneb 4 õppepäevast.  Kõik täies mahus koolitusprogrammi läbinud ja tähtajaks konkursitööd esitanud noored saavad soovi korral Tallinna Tehnikaülikooli tunnistuse. Koolitusprogrammis osalejad saavad iga koolituspäeval kohal oleku eest meeskonnale osaluspunkte, mida arvestatakse finaali pääsevate ideede hindamisel. Osaluspunktid moodustavad 20% maksimaalsest punktisummast.

Meie koolist sõitis peale esimest tundi Tallinnasse avaüritusele kakskümmend 10. klasside (10.M, 10.LR, 10.Ü) õpilast – sooviga alustada äriideede konkursi koolitusprogrammiga. Edu neile! 🙂 Õpilaste sõnul oli neil väga huvitav. Paneeldiskusiooni käigus jagasid oma kogemusi ettevõtjad ja eelmise aasta konkursi finalistid tutvustasid oma ideid. Peale lõunat jagunesid õpilased töötubadesse, mille teema oli “Kuidas leida hea idee” – õpilasi suunasid ja juhendasid tuntud firmadega seotud ettevõtjad (Garage48, Spray Printer jne).

Õpilaste tagasiside oli positiivne. Meelde jäid soovitused: tuleb olla aktiivne; teha tuleb teistest rohkem; mõtelda on mõnus, kui piirid “vabaks lasta”; tuleb mugavustsoonist välja tulla;  tuleb nautida tegutsemist – nii on tulemus parem jne.

Konkursi ja koolitusprogrammi kohta saab pikemalt lugeda siit

Õpilasi saatis SA INNOKA juht Angela Leppik.

Imbi Raudkivi, geograafiaõpetaja, majandussuuna juht

Vaata TTÜ Mektory koolinoorte äriideede konkursi “Bright Minds” avaürituse videot siit

Bright Minds avaüritus Bright Minds avaüritus  Bright Minds avaüritus

 

10. majandusklassi õpilaste tund INNOKAS

Kolmapäeval, 19. oktoobril 2016 käisid 10.M õpilased majanduse aluste tunni raames INNOKA keskuses. Tunni eesmärgiks oli tutvumine õpilasfirmade programmiga ja noorte ettevõtluse võimalustega Haapsalus. Õpilasi juhendasid SA Innovatsioonikeskus INNOKAS juht Angela Leppik ja SA Läänemaa Arenduskeskuse (LAK) noorte ettevõtlikkuse projektijuht Cynne Põldäär.

Angela Leppik rääkis noortele, mis on INNOKA tegevusvaldkonnad (noorte ettevõtlus, tehnoloogia, teaduse populariseerimine), kes on töötajad ja kuidas on õpilasi teadustegevustesse kaasatud. Samuti said õpilased ülevaate õpilasfirmade (ÕF) tegevuse põhimõtetest ning programmist. Tutvuti ÕFde varasema tegevusega/toodetega.

Cynne Põldäär andis ülevaate LAKi tegevuse põhimõtetest ja kuidas saavad noored ettevõtlusalast nõu ja abi. Tema ettekanne keskendus muutustele maailmas (ametid, töökohad, tehnoloogia) ning tulevikuprognoosile ettevõtlusmaastikul ja tööjõuturul. Tuleviku ärivõimalustest kõneledes said õpilased teada enim trendikatest valdkondadest: pilvetehnoloogia, rohemajandus ja taaskasutus, nutikad õppeprogrammid, tervise- ja tõlketeenused jne.

Õpilased said vastused oma küsimustele, mille nad olid ette valmistanud koduse tööna. Tunni tegevustest tegid õpilased sisulise kokkuvõtte.

Õpilaste arvates oli seesugune õppimisviis väga hea, kuna pakkus võimalust saada vastuseid spetsialistidelt, kes igapäevaselt on seotud noorte ettevõtlusega.

Imbi Raudkivi, geograafiaõpetaja, majandussuuna juht

10.M INNOKAS 10.M INNOKAS 10.M INNOKAS 10.M INNOKAS 10.M INNOKAS 10.M INNOKAS

 

Jan Plaan – külalislektor majandussuuna õpilastele

3. oktoobril 2016, teise tunni ajal, olid majandusklasside õpilased aulas kohtumas ettevõtja Jan Plaaniga. Üritus toimus ettevõtlusnädalal, projekti “Ettevõtlus kooli” raames.

Jan Plaan on õppinud psühholoogiat. Tema sügavamaks huviks on pikka aega olnud esoteeria, meditatsioon, jooga. Ta on töötanud Inglismaal, Kalevi kommivabrikus, jäätisevabrikus turunduse alal, reklaamiagentuuris jm. Praegu tegutseb ta aktiivselt ettevõtetes Ööloom ja Frank.

Ettevõtja jagas oma ettevõtjaks ja inimeseks kujunemise kogemusi alates kooliajast – jagas noortega oma lugu.

Huvitavaks kujunes ettekande ajal õpilaste küsimustele vastamine. Nimelt võttis Jan Plaan enne loengut õpilastega ühendust ja palus neil endale kirjutada: mis noori huvitab, küsimusi jm. Loengus said kõik küsimused vastused. Ettevõtjale kirjutas 5 õpilast – neile oli ettevõtja kaasa võtnud kingituse – öösokid 🙂 Loengu lõppedes jäid huvilised õpilased ettevõtjaga veel rääkima, et leida vastuseid loengus tekkinud küsimustele.

Õpilased küsisid ettevõtjalt näiteks:

  • Mida peaks tegema, et saada edukaks?
  • Mis on äri “võti”?
  • Kas edukuse määrab pigem haridustase või suhtlemisoskus?
  • Kuidas leida sponsoreid?
  • Ja palju muud 🙂

Kohtumisest jäid kõlama mitmed mõtted: ei ole olemas halbu kogemusi; kõik, mis juhtub, juhtub põhjusega; tegutseda tuleb vastavalt huvile; kui tahta kusagile jõuda, ei pea kõiki samme ette mõtlema, mõelda tasub järgmisele sammule; kaota aeg-ajalt, aga võida alati jpm.

Õpilaste arvates oli kohtumine väga hariv, motiveeriv ja virgutav. Neile meeldis väga loengu ülesehitus ja mitmekesisus, samuti ettevõtja teistsugune vaade elule ja tööle.

Imbi Raudkivi, geograafiaõpetaja, majandussuuna juht

Kohtumine Jan Plaaniga Kohtumine Jan Plaaniga  Kohtumine Jan Plaaniga Kohtumine Jan Plaaniga Kohtumine Jan Plaaniga

 

Õpilasfirma idee leidmise ja alustamise üritus HAKKATON

Hakkaton toimus 9.-11. septembril 2016 Pärnu Koidula Gümnaasiumis. Üritusest võttis osa üle 60 õpilase Eestimaa eri paigust. LÜGist osalesid 10.M õpilased Kärt Vassar, Brita Lubi ja Roger Ase. Õpilased said kolme päeva jooksul meeskonnatöö kogemuse. Idee leidmise ja arendamise juures aitasid õpilasi  mentorid ja õpilasfirma programmi vilistlased.

Õpilaste mõtted ja arvamused:

Kärt:“Võtsin osa üritusest nimega Hakkaton, mis toimus Pärnu Koidula Gümnaasiumis 09.09-11.09. Hakkaton on õpilasfirma alustamise üritus, kus 48 tunni jooksul aitavad mentorid ja õpilasfirma programmi vilistlased leida osalejatel jätkusuutlikud äriideed, moodustada nende elluviimiseks vajalik meeskond ning teha esimesed sammud oma toote või teenusega turule jõudmiseks. Seal olles sain paremat aimu ettevõtluse telgitagustesse, väga palju häid ideid ning paljude mentorite käest hulgaliselt soovitusi tulevikuks. Nende 48 tunni jooksul leidsin ma endale viieliikmelise meeskonna ning palju sõpru.  Oma kogemuste põhjal soovitan ma kõigil, kes vähegi soovivad tulevikus tegelema hakata õpilasfirma või ettevõtlusega, osa võtta järgmisest Hakkatonist.”

Brita: “Minnes olin natukene kahtlev, kuna ma ei teadnud, mis mind ees ootab. Sain peagi aru, et mu kahtlustel polnud alust, kuna see oli kõik väga tore ja huvitav. Hakkatonilt sain mitu uut tuttavat ning need kolm päeva möödusid naerdes ja lõbusasti. Kõik mentorid olid väga toredad, mõned rohkem kui teised. Ma tahaksin kohe kindlasti järgmisel aastal uuesti minna. Kõige tähtsamaks pean uusi tutvusi ja saadud sõpru. Samuti seda, et aeg möödus naljatades ja mitte igavledes. Kogu see tegevus pani mind mõtlema selle peale, millega iga noor peaks arvestama, oma äri asutades.”

Roger: “Olen Roger Ase, 10.M klassi õpilane ning käisin üritusel Hakkaton, mis toimus Pärnus 09.09–11.09. Ürituse põhimõte oli siis teha toode või teenus 48h jooksul oma meeskonnaga. Miks ma sinna läksin? Ma läksin sinna selleks, et saada uusi kogemusi ettevõtluse alal, leida uusi ning huvitavaid inimesi ja saada motivatsiooni, et midagi teha. Eelarvamused selle ürituse kohta ei olnud mul suured ega väiksed, kuid seda võin öelda, et üritus kindlasti ületas mu lootused. Üritus ise oli väga huvitav ning vinge, sest see oli üsna hästi korraldatud ning teostatud, eriti meeldisid mulle mentorid, kes jagasid väga head nõu meie ideede suhtes ning rääkisid oma huvitavatest elukogemustest. Mida ma seal tegin? Meid kõigepealt jaotati tiimideks, mis tehti loosi abiga. Sattusin tiimi, kus oli 4 ettevõtlikku noorhärrat, kes on pärit Pärnust ning Tallinnast. Me pidime hakkama mõtlema ideid ning parimast ideest tegema teenuse või siis toote. Meie idee oli teha teenus, mis aitaks lapsevanemaid rasketel ning ummikurohketel hommikutel suurlinnades, nagu näiteks Tallinn, Pärnu või Tartu. Idee põhines siis selles, et lapsevanemad ühenduksid omavahel. Hommikuti viib teid ema näiteks kooli, aga autos on veel vaba kolm kohta. Teenus toimiks koolipõhiselt, ehk ainult need lapsevanemad saavad teiste lapsevanemate lapsi kooli viia, kelle lapsed käivad ühes ja samas koolis. Mida meie idee lahendaks? Idee vähendaks mõne lapsevanema hommikust ajapuudust ning peavalu, suurlinnades ummikuid ning ka õhutama lapsi omavahel suhtlema rohkem. Teenus toimiks veebilehena, mis oleks ka nutitelefonisõbralik. Saime ka valmis lehe prototüübi, mis toimis üsna lihtsasti ja mugavalt. Käisime ka teenuse tegemise protsessis turu uuringut tegemas ehk reaalselt inimeste käest küsimas “näost näkku” küsimusi ning nende arvamusi meie idee suhtes. Tagasiside oli üsna hea ning positiivne; saime ka tagasisidet, mis aitas meie teenust arendada ning uuendada. Koostasime ka Business model canvase, mis andis meile üsna hea ülevaate,, mis meie teenus teeb, mida see lahendab, kust me saame tulu, mis on kulud, meie ressursid ja palju muud. Üritus andis mulle väga palju uusi kogemusi, uusi ning huvitavaid kontakte ning sain ka uusi teadmisi, mis kõik aitavad meil selle idee teostada. Meie idee hinnati edukaks žürii poolt ning me saime tehnoloogia eripreemia. Kõige väärtuslikumaks kogemuseks enda puhul pean seda, et reaalsuses teenuse või toote tegemisel ei saa mitte kunagi ainult positiivset tagasisidet, tuleb arvestada ka negatiivse tagasisidega ning sellest õppida. Töötame oma tiimiga ka pärast seda üritust, selle nimel, et meie idee teha reaalsuseks”.

Hakkatoni korraldas JA Alumni Estonia koostöös Junior Achievementi, Eesti 2.0-i ja Pärnu Koidula Gümnaasiumiga.

Imbi Raudkivi, geograafiaõpetaja, majandussuuna juht

LÜGi õpilased Hakkatonil HAKKATON HAKKATON HAKKATON HAKKATON HAKKATON

 

2015/16 õa

11.M klassil oli külas HWG vilistlane Maris Sander

Kolmapäeval, 1. juunil 2016 külastas meie kooli Haapsalu Wiedemanni Gümnaasiumi vilistlane Maris Sander, kes tuli rääkima 11.M klassile kursuse “Globaliseeruv maailm” raames. Kursuse jooksul sai iga õpilane tegeleda teda huvitava teemaga mistahes piirkonnast maailmas ja teha seda konkreetse näidisjuhtumi põhjal. Teemadering sai lai: välistudengid, Süüria kodusõda, usuline terror, pagulased Eestis, ülekaalulisus USAs, rahvusvahelised firmad, kliimamuutuste ja haiguste leviku seosed, TV mõju, ÜRO tegevus, lapstööjõud, Kreeka turismimagnetid, tuunikala ohustatuse põhjused ja sushi, vabatahtlike tegevus, ületootmine riidetööstuses jpm. Kursuse viimasel tunnil oli õpetajaks Maris J

Maris on õppinud Tartu Ülikoolis ajakirjandust, töötanud kuus aastat Eesti Ekspressis, õppinud aasta Itaalias ning nüüd jätkab õpinguid taas Tartus riigiteaduste erialal.

Maris rääkis õpilastele hariduse omandamise olulisusest, oma kogemustest ajakirjanikuna, Süüria kodusõjast ja kriisikolletest, vabadusest ja kohustustest, pagulaskriisist ja migratsioonimustritest, Eestimaa rikkustest – veest, metsast, õhust, rahust.

Õpilased kuulasid ja küsisid. Kõlama jäi mõte – Maris rääkis nii haaravalt ja arusaadavalt, et kordagi ei tekkinud mõtet mitte kuulata J

Järgnevalt õpilaste mõtteid ja tagasiside.

Sander:Minu arvates oli tänane tund iseenesest väga põnev. Mulle meeldis, et Maris ei rääkinud lihtsalt mingit üldistavat juttu, vaid tõi erinevaid näiteid päris elust ja oma kogemustest. Tema jutt oli silmaringi avardav ja huvitav oli kuulata tema argumente erinevatel teemadel, millest ta rääkis. Kuna ma uurisin ka ise Süüria sõja kohta, siis oli väga huvitav kuulata, mida tema sellest arvab ja milliseid lugusid tema on kuulnud. Väga põnev oli kuulata ka Iisraeli ja Palestiina konfliktist. Näide põgenike kriisist oli muidugi väga jahmatav ja huvitav. Arvan, et tänane tund läks kindlasti korda ja avardas meie kõigi silmaringi“.

Rahel Elisabeth: „Kõige rohkem pani mind Marise loengus mõtlema teema, kui ta rääkis sellest, kuidas eestlased on väga rassistlik rahvas. Eredalt jäi mulle meelde väljend „väga valge riik”. Maris tõi välja sellise aspekti, et sallimatus väheneb ehk selleks ajaks, kui praegustest lastest/noortest on saanud juba suured inimesed ning nemad on elanud sellises Eestis juba kaua, kus tumedanahalisi tekib meie tänavapilti rohkem. Tegelikult soovime me kõik seda, et ka pagulastel oleks Eestis hea, mugav ja turvaline elada, sest nad tulevad siia ju ainult sellepärast, et nende kodumaa neile seda ei võimalda“.

Britta:  „Mulle jäi Marise jutust kõlama erinevaid mõtteid. Näiteks, et Eesti on nö puhas riik, kus on ainult valge nahavärvusega inimesed ja see ei kohandu tänapäeva “normidesse”. Samas ka mõte, et alati jäävad inimesed, kes ei ole sellega nõus, et Eesti peaks võtma vastu pagulasi, olgu nad siis Süüriast või mujalt. Ja selles on palju süüdi see, et Eesti ei olnud avatud piirkond Nõukogude Liidu ajal, ning inimestel on hoiakud jäänud sarnaseks.

Mulle meeldis see arvamus, et tuleb hästi palju ringi reisida, selleks et koju jõudes jälle avastada kui hea on kodus. Haapsalu on väga hea elukoht meile, aga ka miks mitte pakkuda seda siis neile, kelle kodu ja kodutunne jõuga ära võetakse neilt“.

Lisete:“Tund oli väga huvitav.. Eriti meeldis Marise ütlus sellest, et tal on võimaldanud palju reisida just see, et ta pole pangast laenu võtnud. Leidsin veel ühe koha kuhu rohkem investeerida ja ta innustas rohkem reisima, et võiksin paremini mõista seda, mis praegu ühiskonnas toimub – võimaldab näha mul asju laialdasemalt ja seletas ära nö ’’valge riigi’’ mõiste. Kindlasti oli tore kuulata ka seda, et isegi kui oled baka ära lõpetanud ja vahepeal tööd teinud, leidis ta ikka jaksu edasi õppida ja ka magistrisse minna, mis on minu arvates väga eeskujulik. Samuti pagulasprobleemid ja Iisraeli ja Palestiina konflikti kohta oli väga huvitav kuulata. Eriti  puudutasid  südant need intervjuud, mida Maris sai põgenikega teha ja pani mõtlema rohkem enda elu peale ja seda väärtustama… Sain aru, et tegelikult kogu see “suur problem” ei ole meist üldse kaugel vaid päris lähedal. Kindlasti tooksin välja ka selle, et Maris ühendas oma jutuga  väga palju erinevaid riike ja tõi välja nende omavahelisi suhteid”.

Malin:Minu jaoks pakkus huvi kõige rohkem Marise jagatud kogemus Jordaanias, kus olid sõjapõgenikud Süüriast. Ja väga hästi sai aru näite abil kui palju neid on, et seda ei saa isegi enam sõjapõgenike laagriks nimetada vaid pigem linnaks, pea 250 000 põgenikku. Inimesed elavad konteinerites ja telkides. Huvitav oli see, et see kõik on sõjalise valve all ning laagrist välja ei saa ilma tõestuseta, et põgenikul on koht kuhu minna või raha. Sinna on pandud söögiputkad üles, kuid tingimused on väga nadid. Laager asub keset kõrbe, kus on tihti liivatormid. Ka pesemisvõimalused on halvad ning selletõttu levivad haigused. Samuti on naisterahvastel pidev oht üksi liikudes sattuda seksuaalkuritegevuse ohvriks. Laagrist on võimalik lahkuda kui on tõsine vigastus või haigus – saadetakse haiglasse, kus tegi Maris ka intervjuusid vigastatutega. Huvitav ja väga raske oli kuulata inimeste läbi elatut. Elu Eestis on meie jaoks nii tavaline ja okei, et ei suuda isegi kujutada ette sellist elu, mida mujal elatakse. Mulle meeldis kuulata pagulas- probleemidest  kellegi poolt, kes on seda näinud, sest kõik mis uudistes levib ei ole alati nii reaalne“.

Imbi Raudkivi, geograafiaõpetaja, majandussuuna juht

Maris Sander Kursus Globaliseeruv maailm   Kursus Globaliseeruv maailm  kursus Globaliseeruv maailm  kursus Globaliseeruv maailm

 

Koolinoorte äriideede konkurss BRIGHT MINDS 2016 finaal

25. mail 2016 kogunesid TTÜ Mektory keskuses vabariigi parimad 20 meeskonda kuuest maakonnast. Meie koolist pääsesid lõppvõistlusele kolm meeskonda: LazuumMartin Nerman 11.H, Andree Prees 11.R, Grete-Liis Kalev 11.R; PrügiStopper Daniil Andrianov 12.M; Burning Culture – Markus Metsalu 12.M.

Konkursi eesmärk oli tõsta Eesti kooliõpilaste ettevõtlikkust läbi ettevõtlust ning start-up maailma tutvustava koolitusprogrammi ning äriideede konkursi, et julgustada koolinoori uurima ettevõtluse ja teaduse ning tehnoloogia seoseid ning ellu viima oma ideid.

Konkursi avaüritus toimus 26. novembril 2015. Õppeaasta käigus oli noortel võimalus osaleda tasuta koolitusprogrammis detsembrist kuni märtsini. Toimusid kolm õppepäeva, mille käigus said noored tegeleda oma äriidee arendamisega mentorite juhendamisel. Programm toetas äriidee väljatöötamise protsessi –  praktiline nõustamine, ettekujutus/teadmised ja kogemus oma ettevõtte loomiseks.

Kõik täies mahus koolitusprogrammi läbinud ja tähtajaks konkursitööd esitanud noored saavad soovi korral Tallinna Tehnikaülikooli tunnistuse.

Finaalüritusele sõitsid lisaks finalistidele 10. ja 11. majandusklasside õpilased – toimus suunapäev. Finaalüritus algas kell 12.00 ja lõppes 16.00. Võistlus koosnes finalistidele kahest osast – idee tutvustamiseks anti aega 3 minutit ja žürii küsimustele vastamiseks samuti 3 minutit. Õpilased kuulasid/vaatasid kogu üritust hoolega. Peale ürituse lõppemist bussi poole liikudes tekkis aktiivne ning sisuline arutelu: millised olid kõige ägedamad ideed; mida on vaja teha/teada, et osaleda taolistel konkurssidel; arutleti võiduideede “võidu põhjuste üle”; analüüsiti ürituse struktuuri. Diskussioon kestis bussis edasi, mõned rühmad diskuteerisid kuni Haapsaluni välja.

Päeva kokkuvõtted tehti koolis. Umbes viiendik õpilastest arvasid, et miks mitte järgmisel aastal ise end proovile panna 🙂 Kõlama jäi mõte, et parim viis õppimiseks ongi  noorelt-noorele.

Bright Minds äriideede konkurss sai teoks TTÜ ja Swedbank koostööna. Maakondlik koostööpartner oli INNOKAS, kus õpilasi toetas ja koolituspäevadega tegeles Angela Leppik.

Konkursist, selle korraldusest, mentoritest, finaalist  jne saab lugeda siit

Lääne Elus kajastatud lugu loe siit

Imbi Raudkivi, geograafiaõpetaja, majandussuuna juht

Suunapäeval  Suunapäeval Mektorys  Grete-Liis Kalev, Martin Nerman Daniil Andrianov, Berta Valdma Daniil Andrianov  Markus Metsalu Grete-liis kalev, Angela Leppik, Martin Nerman

 

Majandussuuna õpilaste õppepäev

Majandusõpilaste õppepäev 6. aprillil 2016 toimus sel aastal väljasõidul Raplamaale ja Läänemaale. Päeva tegevused leidsid aset kahes erinevas tootmis- ja majandustegevusega “ettevõttes”. Osales 43 õpilast. Suunapäeva korraldasid õpetajad Imbi Raudkivi ja Rea Raus.

Õppekäigu eesmärgid olid:

1. Tutvuda säästvat arengut toetavate majandusmudelitega – Mõisamaa ökokogukonnas “Väike Jalajälg”.
2. Tutvuda kodumaakonna tööturu võimalustega, ekspordituruga, majandusnäitajatega, toodangu nomenklatuuriga, tootmise võimalustega arvestades keskkonnategureid jms – Kekkilä Eesti OÜ Niibi tootmistehases.

Õpilased jagunesid  bussis rühmadeks. Teel Raplamaale valmistati rühmatööna ette küsimused mõlema ettevõtte/kogukonna majandusvaldkondade kohta. Päeva jooksul oli  ülesandeks leida oma küsimustele vastused. Tagasiteel vormistati töölehed kuuldu/nähtu põhjal ning tagasisidestati kogu päev.

Päeva esimesel poolel olime külas Märjamaal asuvas ökokogukonnas “Väike Jalajälg”. Riinu Lepa tutvustas kogukonna hooneid ja territooriumi ning kogukonna toimimise põhimõtteid ning erinevaid ettevõtlusvaldkondi.

Riinu Lepa selgitas, et  ökokogukond “Väike Jalajälg”, mis tegutseb teist aastat on majandusühistu, mille kõik liikmed (12 täiskasvanut ja 5 last) on iseendale tööandjad. Kogukond tegutseb mitte-hierarhilise juhtimismudeli alusel, kus lähtutakse printsiibist, et kõik on oma arvamustes vabad ja võrdsed, otsuseid võetakse vastu konsensuslikult.  Kogukonna kool on Gaia kooli filiaal, kus järgitakse holistliku kasvatuse ja õpetuse põhimõtteid. Kogukonnas majandavad veel kandlemeister, toodetakse tooršokolaadi. Saunamajas tegutseb “Otse aiast” OÜ, kus kasvatatakse võrseid (toiteväärtus suurem kui idudel) ja neid müüakse Eestis restoranidele. Kogukonnal on 30 ha põllumaad, mille ettevalmistamisega mahetootmiseks tegeleb OÜ “Terane Tera” – eesmärk on toota maheseemneid Eesti mahetootjatele. Plaanis on  hakata tootma elektrit päikesepaneelide abil.

Ökokülas viibisime kaks tundi ja enne ärasõitu said õpilased süüa mahelõunat, mille “hitiks” kujunes koduküpsetatud leib – kandikud said üsna ruttu tühjaks.

Kella 12.30 paiku võtsime suuna Oru valla poole ja 13.30 jõudsime teise sihtkohta – Kekkilä Eesti OÜ kasvuturba tootmistehasesse. Meid võttis vastu Kristjan Kotkas. Alguses rääkis Kristjan tehase kujunemise ja arenguloo. Ettevõtte emaettevõte on Soome päritolu. Toodang turustatakse üle maailma – Euroopasse, Lõuna-Ameerikasse ja Aasiasse – kokku on turupartnereis 64 riigis. Tootmispinda on tehasel 600 hektarit. Tegime väikese ringi tehase ümbruses eesmärgiga näha tootmisprotsessi lülisid. Seejärel käisid õpilased tehases tootmisliine ja automatiseeritud tööprotsessi vaatamas. Laboris nägime, kuidas käib kasvuturba ettevalmistus ja “kontroll” enne ekspordiks “pakkimist”. Kõige lõpuks selgitati, mida tähendab “lühend” ISO ning miks on vajalikud antud nõuded.

Õpilaste tagasisidest päevale: “Pole enne sellist ökoküla kohanudki seega oli väga huvitav kogemus”, ”Plussideks oli taimetoit, hea seltskond ja anti ka turvast kaasa 🙂”. “Väga lahe oli, mulle meeldib õppida turba tootmise kohta, st kuhu ja kui palju seda vajatakse”. “Plussid oli rahulik seltskond, (ökokülas) teistsugune suhtumine igapäevaellu”, ”Oli väga huvitav päev!”

 Imbi Raudkivi, geograafiaõpetaja, majandussuuna juht

Rea Raus, majandusainete õpetaja

Majandussuuna päev Majandussuuna päev Majandussuuna päev      Majandussuuna päev   Majandussuuna päev  Majandussuuna päev Majandussuuna päev

 

Äriideede konkurss koolinoortele Bright Minds 2015

26. novembril 2015 toimus Tallinnas TTÜ Mektory Tehnoloogiakoolis konkursi kick-off avaüritus. Meie koolist osalesid 21 õpilast 10.M, 10.R, 11.R, 11.H, 12.M, 12.H ja 12.SST klassidest. Konkursi eesmärk on julgustada noori ettevõtlikkusele ning et saada tuge oma äriideedele ja  osaleda start-up koolitusprogrammis (detsember 2015 kuni märts 2016). Koolitusprogrammid toimuvad sel aastal viies Eesti maakonnas, sh ka Läänemaal.

Avaüritusel kõnelesid oma tegevusest „Miks ma alustasin start-up´i?“ Markus Villig (Taxify) ja Kaspar Roost (Rikai Games). Peale lõunapausi jagunesid õpilased töötubadesse – toimusid seminarid teemal „Kuidas leida head äriideed?“. Noortega tegelesid Maido Parv (Skype), Rait Arro (Transferwise), Taavi Kikas (Printer 3D OS) jt.

Läänemaal on koolitusprogrammi partneriks SA Innovatsioonikeskus INNOKAS. Koolituspäevad õpilastele toimuvad kolmel korral.

10. detsembriks peavad noored kinnitama meeskondade äriideede üldised valdkonnad ja suunad. Kõigile osalejatele on saadetud kutse registreerumiseks koolitusprogrammile Eliademy veebikeskkonnas. Seal saavad olema õppematerjalid jne.

Järgnevalt meie õpilaste mõtted.

„Olles osalenud ka Entrumi projektis, tundsin, et Bright Mindsi kick-off üritus oli minu jaoks sümpaatsem ning tõsiselt võetavam. Mulle meeldis Bright Mindsi kick-off üritus just eelkõige selle tõttu, et ettekanded olid hästi läbimõeldud ning väga motiveerivad. Otse loomulikult oli minu jaoks kõige parem ettekanne Taxify looja Markus Villigult. Tema start-upi edulugu andis nii mõnegi uue idee ja kindluse, et kui sul on piisavalt usku ning oled töökas, on kõik võimalik. Pärast ettekandeid toimus jagunemine workshoppidesse nimesiltidel olevate täpikeste järgi. Mina sattusin Taavi Kikase “Kuidas leida head ideed?” workshopi. Kikase workshopis otsest ideede genereerimist ega brainstromi ei olnud, pigem oli kogu poolteist tundi sisustatud loenguga 3D printimisest ning tema enda eduloost.“

Grete-Liis Kalev, 11.R klassist

„Bright Minds konkurss on võimalus tulevastel tegijatel alustada enda firma loomisega. Koolituse käigus noori juhendatakse, nõustatakse, koolitatakse ja motiveeritakse. Kõige paremale start upile ja tiimile antakse ka võimalus, 6000 euro väärtuses stardiraha näol, luua enda firma.  Koolituse lõpuks väljub Bright Mindsilt vähemalt üks toimiv või arenev firma, mis on pandud käima õpilaste poolt. Ühtlasi saadetakse ka võitja tiim Ameerikasse, Silicon Valleysse, mis on teada-tuntud infotehnoloogiaettevõtete meka.  

Avaüritus toimus 26.novembril. Pärast mida, tundsid kõik ennast motiveeritult ja õnnelikult. Kõige motiveerivam ja meeldejäävam oli Taxify appi looja, Markus Villigi lugu. 

Pärast motiveerivate lugude kuulamist jagati meid töötubadesse, kus oli arutelu selle üle, kuidas leida toimivat äriideed ja mida peaks silmas pidama alustades start upi tegemist. Kokkuvõttes oli päev igati põnev, huvitav, motiveeriv ja praktiline“.

Berta Valdma, 12.H klassist

„Bright Minds üritus oli igati motiveeriv. Päeva esimeses pooles kohtusime erinevate start-up ettevõtete juhtidega ja kuulsime nende edulugudest ja õnnestumistest, aga ka raskustest ja probleemidest firma loomisel. Kõige huvitavam oli Taxify looja Markus Villigu lugu- noor hakkaja inimene!

Peale ettekandeid jaotati meid töötubadesse. Minu töötoa juhiks oli Maido Parv, kes on hetkel Skype veebidisainer ja tegelebki põhiliselt veebidisainiga erinevates ettevõtetes (sh start-uppides). Töötoas rääkis Maido meile oma tegemistest ja elust ning seejärel toimus jagunemine gruppidesse. Grupis mõeldi ühiselt välja probleem ja sellele uudne lahendus ning eesmärgiks oli lahendus disainida. Mõte, mille töötoast kaasa võtsin- “Sama oluline või isegi olulisem müüdavast tootest/teenusest on selle disain”.

Kokkuvõttes üks väga informatiivne ja innustav päev koos ettevõtlike noorte ja nooremeelsetega“.

Brigita Põld, 11.R klassist

 Imbi Raudkivi, geograafiaõpetaja, majandussuuna juht

Bright Minds 2015 Bright Minds 2015 Bright Minds 2015

 

11.M klassi õppekäik ettevõttesse

Teisipäeval, 24. novembril 2015 olid 11.M klassi õpilased külas Haapsalu Peetri Pizza söögikohas ettevõtluse kursuse tundide raames.

Külaskäigu eesmärk oli tutvuda ettevõtluse alustamise tegevustega, ettevõtjaks saamise eeldustega ja sellega kaasnevate nõudmistega. Õpilasi võttis vastu Marit Lempe. Kokkusaamist aitas vahendada LAKi ettevõtluse konsultant Cynne Põldäär.

Kõigepealt rääkis oma ettevõtjaks saamise loo Maris Lempe. Tutvustuse käigus said õpilased teha märkmeid (edasiseks analüüsiks tundides) ja küsida küsimusi, mille nad olid ette valmistanud eeltööna kodus. Teemad olid ära jagatud nii, et iga õpilane sai ettevõtjalt küsida küsimuse oma ettevalmistatud teema kohta. Ettevõte on frantsiisettevõte – üks ettevõtte vormidest, mille kohta said õpilased rohkem teada (äriühingute vormide üks näide).

Küsimuste teemadering oli lai ja tugines teoreetilistele eelteadmistele (ettevõtluse kursus).

Mõned näited õpilaste poolt ettevalmistatud küsimuste/teemade kohta: ettevõtja igapäevane töö, konkurentsieelised, finantsteemad, reklaam, ettevõtjaks olemise eelised ja raskused, tööjõud, kaubamärk, tootearendus, meeskonnatöö/personalitöö, ettevõtlusega seotud riskid jpm.

Tegevuste ja külastuse kokkuvõtte teevad õpilased järgmises tunnis.

Ettevõtja oli sõbralik ning seetõttu tekkis mõnus õhkkond ühiseks aruteluks. Õpilaste arvates oli seesugune õppimise moodus huvitav ja vajalik.

Imbi Raudkivi,  geograafiaõpetaja, majandussuuna juht

11.M õppekäik 11.M õppekäik

 

10. klassi majandussuuna õpilased külas INNOKA robootikakeskuses

10. novembril 2015 olid 10M klassi õpilased majandustundide ajal külas INNOKA robootikakeskuses. Külastuse eesmärk oli tutvumine ettevõtlike noorte tegutsemisvõimalustega Haapsalus ning teistmoodi õppimine – klassiruumist/koolist väljas.

Saabudes uudistasid õpilased robootikakeskuse võimalusi  ja seejärel sai sõnajärje LAKi ettevõtluskonsultant, noorte ettevõtlikkuse projektijuht Cynne Põldäär.

Tema kõneles noortega ettevõtlikkuse teemadel. Läbivad teemad olid aktuaalsed: kiiresti muutuv maailm loob võimaluse uute trendikate töökohtade tekkeks väga paljudes valdkondades. Õpilased oskasid nimetada IT ja taaskasutuse valdkonda. Arutleti „rohelise ehituse“, digiteenuste, uue juhtide põlvkonna, e-kaubanduse, mobiilsete ärimudelite jpm üle.

Tööjõuvajadus aastani 2020 (MKM) näitab, et enimnõutud ametialad Eestis on mootorsõidukite juhid, äri- ja haldusala keskastme spetsialistid ja ehitajad. Ressursside aruka jagamise näidetena Eestis teadsid poisid Autolevi (autorent omanikult).

Peale seda tegeles õpilastega Angela Leppik INNOKAst. Tema selgitas õpilastele õpilasfirma olemust, tõi palju-palju näiteid erinevatest õpilasfirmadest ning nende tegevusest: alustamisraskustest, tootearendusest, müügitööst, kasumlikkusest jne. Õpilased said näha firmade tooteid ning nii mõnegi õpilase peas tekkisid ideed…

Tänaste õppetundide põhisõnum oli – ole avatud, kaasa partnerid, lase mõttel lennata ning kõik on võimalik, ka Eestis.

Imbi Raudkivi, geograafiaõpetaja, majandussuuna juht

Innoka robootikakeskuses Innoka robootikakeskuses Innoka robootikakeskuses Innoka robootikakeskuses

 

Aktsiooni „Ettevõtlikkus kooli“ raames kohtusid majandusklassid ettevõtja Ardon Kaermaga

Ettevõtlusnädalal, 9. oktoobril 2015 külastas meie kooli ettevõtja Ardon Kaerma. Ta kõneles majandusklasside õpilastele oma senistest kogemustest ettevõtjana ning ärijuhtimisest.

Ettevõtja alustas oma raja otsimist juba koolipingis, mil unistas suurelt – seda soovitas ta ka meie õpilastele. Eneseteostuse ja motivatsiooni leidmise osas pöördus lektor õpilaste poole sõnumiga – motiveeri ennast ise, sea alati konkreetsed eesmärgid  ja pane need kirja. Juttu oli ettevõtlusega seotud riskidest (ületöötamine, ebaõnnestumised). Oluliseks edufaktoriks loeb lektor koostööd partneritega ning meeskonnatööd. Küsimustele vastamiseks jättis lektor 30 minutit – see sai tõepoolest meie õpilaste poolt aktiivselt kasutatud. Loengu lõppedes jäid õpilased individuaalselt suhtlema – juba kogemustega õpilased sõlmisid kontakte, nooremad uurisid oma ideedele kinnitust.

Õpilaste sõnul oli külaline väga huvitav isiksus, mitmekülgsete kogemustega ja hea suhtleja, loeng oli virgutav ning vajalik.

Imbi Raudkivi, geograafiaõpetaja, majandussuuna juht

Ardon Kaerma Kohtumine Ardon Kaermaga

 

ÄRI TEEVAD INIMESED – Läänemaa ettevõtluspäev

30. septembril 2015 toimus Haapsalu Kutsehariduskeskuses Läänemaa ettevõtluspäev, mille tegevustest võtsid osa ka LÜGi õpilased. Õpilaste tagasiside märksõnad: huvitavalt organiseeritud, sisukad ja erinevad teemad – ei olnud igav, sai kaasa rääkida, innustav ja jõuduandev, mõtlemapanev.

Peale maavanema tervitussõnu said sõna LAKi juhataja Andres Huul ja ettevõtluskonsultant Cynne Põldäär – mõlemad julgustasid alustama ettevõtlusega. Õpilaste  arvates oli loeng „Ettevõtlust mõjutavad trendid“ päeva üks huvitavamaid esitlusi. Lektor Andro Kullerkupp tõi välja ülikiire kasvuga majandussektorid (roheline ehitus, digiturvateenused, e-kaubandus jne) – märksõnad: pilvetehnoloogia, uus juhtide põlvkond, taaskasutus.

Päeva moderaator Elmo Puidet rõhutas koostöövõrgustike olulisust kontaktide loomisel, esmamulje loomist, enesetutvustust. Kohalolijad said ülesande end minuti jooksul tutvustada vähemalt kolmele võõrale inimesele saalis. See andis inimeste kohta lühikese aja jooksul palju teavet (julgus/ebalev olek, silmside/mahavaatamine, kiire/aeglane jne) – oluline kontaktide loomisel ja esmamulje jätmisel, näiteks töövestlusel. Elmo Puidet kõneles veel motivatsioonist ja enesekindlusest, andis nõu hirmust vabanemise kohta, rõhutas vajadust olla järjepidev ning planeerida ka väiksemaid tegevusi. Stressist vabanemise nipina tõi ta välja „asjade üleskirjutamise“ – õpilaste arvates hea nipp ja hea meeldetuletus.

Ettevõtjad (Margit Välja, Leo Mander, Karin Kuusemaa) rääkisid oma loo ettevõtjaks saamisel ja olemisel.

Päeva teisel poolel toimus töötuba „Kuidas leida ja arendada äriideid“, kus nii täiskasvanud kui noored said koos töötada. Rühmad said lahendamiseks „probleemi“ ning lõpptulemusena pakuti välja selle lahendamiseks äriidee. Põhisõnum oli – näe probleemi, otsi sellele lahendus, katseta, uuri, mida teised arvavad ja kogu tagasisidet. LÜGi õpilastele meeldis see osa päevast kõige enam. Õpilased arvasid, et väga hea oli töötuba just sellepärast, et koos olid inimesed, kes üksteist enamasti  ei tundnud – nii oli võimalik kaasa rääkida erineva taustaga ja kogemustega inimestel ja lõpptulemusena said äriideed ülihuvitavad.

Kogu päevast jäi kõlama mõte – märka/õpi märkama väljakutseid enda ümber, millele saad lahendused leida ja esita endale kolm küsimust: mida armastan, milles olen hea, millist probleemi lahendan.

Imbi Raudkivi, geograafiaõpetaja, majandussuuna juht

Ettevõtluspäev Ettevõtluspäev

Ettevõtluspäev  Ettevõtluspäev

2014/15 õa

Majandussuund külas Haapsalu Uksetehases

25. märtsil 2015 käis majandussuund teist korda külas Haapsalu Uksetehasel. Uksetehase külastus on seotud ärikeele programmiga ja seetõttu olid sel aastal õpilastel inglisekeelsed töölehed. Meid võttis vastu juhataja Ago Soomre, kes rääkis ettevõtte loomisest ja struktuurist, aga ka tootearendusest, turundusest, töötajatest ja keskkonnasõbralikkusest. Seejärel tehti kiire ekskursioon tehase ruumidesse, kus õpilased nägid täpsemalt, kuidas tootmisprotsess toimub. Omalt poolt kinkisime neile meie õpilasfirma toodetud Läänemaa Ühisgümnaasiumi logoga seebi. Järgmises ärikeele tunnis õppisid õpilased tundma programmi Microsoft Publisher ja tegid sellega oma muljete põhjal Haapsalu Uksetehase reklaamvoldikud.

Jaana Maripuu, inglise keele õpetaja, majandussuuna juht

Majandussuund Haapsalu Uksetehases

 

Majandussuuna suunapäev 19. novembril 2014

Majandussuuna suunapäev toimus Läänemaa Arenduskeskuse toel ja seda koordineeris nende konsultant Cynne Põldäär.

Cynne Põldäär

Esimene koht, kuhu läksime, oli Äripäev. Äripäevas ootas meid väga soe vastuvõtt ja tundsime end oodatuna. Meie jaoks olid laual kringlid ja mahl ning koostatud programm, mille raames esines 5 inimest. Kõik rääkisid huvitavalt ja entusiastlikult oma tööst. Meid tervitas Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel, kes päeva sisse juhatas ja andis sõna reklaamidirektor Asso Laidole, kes rääkis meile müügitööst.

Asso Laido

Õpilased said teada, et müügitöö peale sobib inimene, kes tahab iga päev end piitsutada, eesmärke seada ja ettevõtlik olla. Saavutusvajadus peab olema suur. Lisaks selgus, et enne kui neile müügitöö peale tööle saab, peab kindlasti olema telefonimüügi kogemus, sest sealt saadakse põhilised oskused ning õpitakse potentsiaalse kliendi „ei“-dest „ja“-d välja pigistama. Järgmisena sai sõna ajakirjade vastutav väljaandja Rain Väät, kes rääkis konkurentsist ajakirjade turul internetiajastul ja sellest, mille poolest üks ajakiri eristub interneti lehekülgedest. Samas selgitas ta ka seda, kust tulevad ajakirja tulud. Kingituseks said õpilased ajakirju valida.

Rain Väät

Fototoimetaja Eiko Kink näitas fotoreporteri varustust, selgitas fotograafi ja pressifotograafi töö erinevusi ning andis õpilastele praktilise ülesande – teha kogunemisest Instagrammi pilte koos pildiallkirjadega ning lubas parima pildi hiljem lehes nädala foto rubriigis ka avaldada. Nii ta ka tegi ja õpilase Grete Sammal pilt ilmus reedel, 21. novembril Äripäevas.

Eiko Kink

Viimasena esines ajakirjanik Piret Reiljan, kes rääkis uuriva ajakirjaniku tööst ning sellest, kuidas nad uurivad lugusid, mida tavaliselt keegi varjata tahab. Lisaks selgitas ta milline on hea allikas ja kuidas huvitavate juhtumiteni jõuab tavaliselt esitades küsimust „Miks?“ Veel rääkis ajakirjanik suhtlemisest ja julgusest võtta riske, loo vormistamisest ja pakendamisest. Piret Reiljan rääkis värvikalt ja lõi oma tööst väga kireva pildi.

Piret Reiljan

Pärast Äripäeva käisime lõunat söömas ja sellele järgnes MEKTORY keskuse külastus, mis on TTÜ juurde kuuluv Innovatsiooni- ja Ettevõtluskeskus. Seal näitas väga entusiastlik ja rõõmus giid meile ettevõtete Start-up ruume, stuudioid, laboreid, logistikakeskust, robotiruumi ja muid põnevaid ruume, kus õpilased oma teoreetiliste teadmiste omandamise kõrval tekkivaid ideid praktiliselt ellu viia saavad. Mektory keskus on kindlasti üks väärt koht kõikidele tehnilistel aladel õppivatele inimestele.

Mektory keskus

Viimane külastus oli Eesti Panga muuseumi, kus kõigepealt saime ringi vaadata ja giidi tutvustust kuulata. Eesti Panga muuseum on imetore koht, kus mitte ainult ei saa ringi vaadata, vaid ka mängida pangandusalaseid mänge, vaadata videoid, saada infot interaktiivsetelt ekraanidelt.

Eesti Panga muuseum Eesti panga muuseum Eesti Panga muuseum Eesti Panga muuseum

Seejärel rääkisid väga tõsised pangainimesed meile tähtsatel ja keerulistel teemadel. Eesti Panga rahapoliitika ja välismajanduse allosakonna juhataja Peeter Luikmel rääkis, milline on keskpanga roll pangandussüsteemis ja miks pangandus üleni ei või olla erakätes. Ta selgitas ka hindade muutumise põhjuseid ja selle seost inflatsiooniga. Lisaks rääkis, mis juhtub, kui panganduse asju teadmatult ajatakse ja inflatsiooni ei kontrollita, tuues näiteks Zimbabwe 2008. a hüperinflatsiooni.

Peeter Luikmel

Teine esineja oli Kaspar Oja, Eesti Panga ökonomist, kes selgitas Vene sanktsioonide mõju Eestile ja muule Euroopale. Statistikaameti andmetest ja tema arvutustest selgus, et mõju ei ole nii suur kui esialgu arvatud ning ettevõtted on olnud niikuinii ettevaatlikud Venemaa turu suhtes ja pole sinna nii palju eksportinud. Kõige rohkem on mõjutatud piimatoodete turg. Samas, kuigi nõudlus pole nii palju mõjutatud, siis Venemaa sanktsioonidel on Euroopa riikidest siiski pea suurim mõju Eesti riigi SKPsse, kuid see on ikkagi ainult 0,3%.

Eesti Panga esinejad rääkisid tõsistel ja keerulistel teemadel, kuid suutsid seda teha lihtsalt ja arusaadavalt. Teemad jäid aga õpilaste jaoks natuke kaugeks. Päev läks hästi korda ja majandussuuna õpilased olid õnnelikud, et said koolimajast välja silmaringi laiendama.

Jaana Maripuu, inglise keele õpetaja, majandussuuna juht

 

Maksuameti loeng majandussuunale 

12. novembril 2014 käis Jaan Krinal Maksu- ja Tolliametist majandussuuna õpilastele rääkimas palkadest, ümbrikupalgast, tuludeklaratsioonist ja tollist.

Loeng algas sellest, miks üldse makse makstakse ja kuidas inimesed, kes „riiki“ sõimavad, et „riik“ varastab nad paljaks, ei saa aru, et tegelikult riik=selles elavad inimesed ja makse on vaja maksta selleks, et meile hädavajalikud teenused saadaval oleksid. Lektor tõi välja mitmeid valdkondi, mis tegutsevad maksutulu abil ja mille eest me keegi oma rahakotist maksta ei tahaks- haridus, tervisesektor, julgeolek, ühistransport, maanteed, tänavavalgustus, vanemahüvitis ja pensionid jne. Jaan Krinal näitas ka nn. eelarvepuud, kus olid juurteks erinevad maksud, mis riigile laekuvad (tulumaks, käibemaks, sotsiaalmaks, aktsiisid) ja võraks eri valdkonnad, kuhu see raha kulub. Lisaks selgitas ta, kui suur on nende maksude osakaal meie riigi eelarves ja tõi arvulisi näiteid 2014 aasta eelarvest.

Teine teema oli palk. Selgitati, kuidas palka arvestatakse ja mis tööandja pakutud summast maha arvatakse. Sellega koos selgitas lektor ka tuludeklaratsiooni esitamise vajadust ja millelt tulumaks tagastatakse. Palgast rääkides oli oluline roll ümbrikupalgal. Küsimuse peale, kui paljud ruumis viibijatest on saanud ümbrikupalka, tõusis päris palju ausaid käsi. Jaan Krinal selgitas, kui palju riik ümbrikupalkade tõttu maksutulu kaotab ja mida selle raha eest teha võiks. Aga ta lisas ka näiteid, kui palju inimene ise kaotab vanemahüvitisest või pensionist, kui ta näiteks 1 aasta saab 500€ ümbrikupalka kuus.

Lõpuks rääkis maksuameti spetsialist natuke ka tollist ning esemetest, mida üle piiri tuua ei tohi ning maksudest, mis internetist kauba tellimisel hinnale lisanduda võivad.

Kokkuvõttes kajastas see 75 minutit kestnud loeng igale kodanikule olulisi teadmisi ja kes kaasa mõtles, sai ehk natuke targemaks.

Jaana Maripuu, inglise keele õpetaja, majandussuuna juht

Jaan Krinal

 

2013/14 õa

Läänemaa ühisgümnaasiumi majandussuuna õpilased käisid Haapsalu Uksetehasega tutvumas (aprill 2014)

Läänemaa ühisgümnaasiumi majandussuuna üks eesmärke on tutvustada õpilastele kohalikke ettevõtteid ja selle läbi aidata mõista, kuidas firmad tegutsevad. Aprillis sai alguse ühisgümnaasiumi ja Haapsalu Uksetehase vaheline koostöö ning toimus esimene külastus. Õpilasi tervitas uksetehase juht Ago Soomre. Istuti maha koosolekute ruumi ning Soomre alustas ettevõtlikkust motiveeriva väitega, et nüüd juba on aeg otsustada, kas 10 aasta pärast olla edukas ja kasutada maailma poolt pakutavaid hüvesid või olla pealtvaataja, kes nendest hüvedest rõõmu tunda ei saa. Soomre selgitas erinevaid viise, kuidas ettevõtjana edukaks on võimalik saada.

Seejärel kuulsime lugusid sellest, kuidas Uksetehas loodi. Kuigi lugusid saatsid värvikad huumorikillud, oli sõnum tõsine- õige tooteni jõudmine võib võtta aega, kohe ei tasu alla anda, turgu ei tohi petta, ettevõte peab kogu aeg arenema. Jutud räägitud, liitus meiega arendusdirektor Rene Serg, kes näitas tootmisprotsessi toormaterjali ladustamisest kuni valmistoote viimistlemiseni. Selgitati, kuidas suure osa tööst teevad ära masinad ja tootmispinke võivad juhtida nii naised kui mehed, vaja on programmeerimisoskust ja teadmisi tehnikast ning puidutöötlemisest. Selgitused olid lihtsad, konkreetsed ja õpilastele hästi mõistetavad.

Külaskäigu lõpus tundsid õpilased huvi Haapsalu Uksetehase palkade ja väljaõppe võimaluste kohta. LÜGi õpilased jäid Haapsalu Uksetehase külastusega rahule ja nende jaoks oli muljetavaldav, et juhtkond ise nendega lahkelt tegeles.

Järgmisel päeval koolis õppisime arvutis reklaamvoldikuid tegema ning selleks kasutati Uksetehasest saadud kogemust. Parimad voldikud saatsime ka Uksetehasele mälestuseks. Loodetavasti sai sellest alguse pikk ja tore koostöö Läänemaa ühisgümnaasiumi ja Haapsalu Uksetehase vahel ning ehk saab nii mõnigi õpilane just siit ettevõtlikkuse pisiku.

Jaana Maripuu,  inglise keele õpetaja, majandussuuna juht

Majandussuund Haapsalu Uksetehases Majandussuund Haapsalu Uksetehases Majandussuund Haapsalu Uksetehases