close

E
T
K
N
R
L
P
26
27
28
29
01
02
03
04
05
06
07
08
09
10
11
12
13
14
15
16
17
18
Praegune kuupäev
19
20
21
  • Mingi Muusika Üritus

22
23
24
25
26
27
28
29
30
31


2023-2025


2020-2021

Reaalsuunda ootame õppima neid, kellele meeldivad reaalained: matemaatika, füüsika, keemia ja kes tahab programmeerimisest aimu saada. Reaalsuunas õppimine toetab õpilase arengut akadeemilisemate teadmiste valdkonnas ja avardab edasi õppimise võimalusi  tehnoloogia, reaal- või  loodusteaduste valdkonnas.

Reaalsuuna suunapäevad ja -üritused

2023/2024

Loodus-reaalsuuna suunapäev Tallinnas

28. novembri hommikul startis buss läbi lumiste teede Tallinna. Loodus-reaalsuuna õpilased suundusid tutvuma TalTechiga ja seal õpitavate erialadega ning teadusseiklema Rakett 69 teadusstuudiotes.

Kell 10.00 ootas Keiu Org meid TalTechi peamaja fuajees, et juhtida meid mööda pikki koridore ja läbi mitme hoone majandusteaduskonna õppehoonesse. Mahutasime ennast auditooriumisse ning  TalTechi tutvustav infotund võis alata. Saime teada õppimisvõimalustest erinevates teaduskondades, tudengiüritustest, vaba aja veetmisest ning elamistingimustest ühiselamutes. Lisaks anti võimalus liituda TalTechi uudiskirjaga gümnasistidele. Peale sisukat ülevaadet ootasid meid juba Loodus- ja IT-teaduskondade üliõpilaskogude esindajad, kellelt oli võimalik küsida kõike, mis vähegi ülikoolielu puudutas. Aeg lendas linnutiivul ja küsimusi jätkus veel ka lõunapausi. Peale väikest kehakinnitust jagunesime kaheks rühmaks.

Üks rühm siirdus rakendusfüüsika õppekava töötuppa, et osaleda „Füüsika seos roheteadmistega“ seminar/töötoas, et arutada roheteadmiste mõningate osade üle lähtudes füüsikaseadustest. Läbi arvutuste ning saadud tulemuste analüüsimise jõudsime nii mõnelegi põnevale järeldusele.

Teine rühm siirdus „Energiamajanduse töötuppa“, mida korraldas elektroenergeetika ja mehhatroonika õppekava. Selle töötoa eesmärk oli laiendada meie teadmisi energiamajandusest ja roheenergiast Eestis. Arutlesime millest võiks tulevikus energiat toota.

Kell 15.00 avanesid meile Tallinna teises otsas juba Rakett 69 teadusstuudiote uksed. Jagunesime pooleks ning suundusime kumbki rühm oma teadusstuudiosse. Lend raketipardal võis alata. Ühes stuudios toimus liikuvate sõidukite valmistamine ning katsetamine. Teine stuudio leidis raskuskeset, valmistas täringuid ning püüdis kukutada muna nii, et see terveks jääks.

Kaks tundi raketilendu möödus palju kiiremini kui ummikutes kodutee läbi Tallinna.

Kadri Mitt 12.LR klassijuhataja füüsika ja keemia õpetaja ning loodus-reaalsuuna suunajuht

 

2020/2021 õa

Alustasid keemia ja füüsika õpikojad

Sellel õppeaastal toimuvad Läänemaa Ühisgümnaasiumis Tartu Ülikooli teaduskooli õpikojad. Meie majas toimuvad keemia ja füüsika õpikojad.

Keemia õpikoda pakub võimalust rakendada koolis õpitud teoreetilisi teadmis praktilises võtmes. Esimeses õpikojas, mis toimus 22. septembril määrasid õpilased happe-alus tiitrimise teel askorbiinhappe sisaldust C-vitamiini tabletis.

Füüsika õpikoda on laiendatud ja intensiivne kursus, kus käsitletakse kõiki gümnaasiumi füüsika teemasid. Õppetöö läbiviimiseks kasutatakse rohkesti praktilist tegevust. Tehakse katseid nii lihtsate vahenditega kui ka selliseid, mida iga päev ei näe ning ka nupukust vajavaid katseid füüsika olümpiaadidelt. Kõike seda selgitatakse teooriaga, mis aitab nähtut siduda ka teiste valdkondadega. Esimene füüsika õpikoda toimus 8. oktoobril ning selles tegeleti mõõtmisega ning vea arvutusega. Õpilased määrasid erinevate mõõteseadmetega oma juuksekarva ruumala.

Kadri Mitt, füüsika ja keemia õpetaja, loodus-reaalsuuna suunajuht

 

2018/2019 õa

Matamängude päev

10.LR klass võttis kahe viieliikmelise võistkonnaga osa haaravast veebivõistlusest Matamängude päev. Võistlus toimus 30. jaanuaril 2019 ning selles osales üle terve Eesti ligikaudu 9000 õpilast, kes olid jaotatud kolme vanuserühma. Kummalgi võistkonnal tuli mängida kolm mängu iga kord oli uus vastane, kellega mõõtu võtta.

Mängud koosnesid kolmest voorust, millest igaüks kestis 45 sekundit. Esimene mäng oli liitmine 1…20, teine mäng korrutustabel 1…100 ja viimane mäng lahutamine 20…100 osutus kõige keerulisemaks.

Meie koolist osutus parimaks peastarvutajaks Markus Rand.

Kadri Mitt, matemaatikaõpetaja, loodus-reaalsuuna suunajuht

 

10.LR ja 12.LR õpilased suunapäeval Tartus

10.ja 12. loodus-reaalsuuna klassid käisid 13. detsembril 2018 suunapäeval Tartus. Sõit Tartu poole algas kell seitse hommikul Kalda peatusest ning kestis orienteeruvalt 3 tundi.

Esimene sihtpunkt oli Tartu Ülikooli Chemicum. Seal võttis meid vastu Imbi Rauk, kes viis meid loenguruumi, kus meile tutvustati erinevaid loodus – ja täppisteaduse valdkonna erialasid, mida saab õppida Tartu Ülikoolis. Pärast lühikest tutvustust jagati klassid gruppideks: 10. klass läks esimesena TÜ  Physicumi ning 12. klass jäi Chemicumiga tutvuma.

Physicumis võttis grupid vastu entusiastlik noormees, kes tutvustas neile huvitavaid projekte ning palju erinevaid lasereid, lisaks sellele nägid nad ka lauda, mis ennast suruõhu abil samal positsioonil hoiab. Seda ikka selleks, et laseriga mõõtmised ning lõikamised ekstra täpsed oleksid, kuna isegi väike maa vibratsioon nagu parklas sõitev auto võib selle paigast ära nihutada. Meile tutvustati ka mikroskoopi, mis suudab näidata aine ehitust aatomitasandini välja.

Nägime ka, kuidas grafeeni tehakse. Grafeen on ühe aatomi paksune süsiniku kiht. TÜ Physicumi teadlased on juba loonud grafeen-nina, mis võimaldaks kasutajal saada infot reaalajas õhusaaste kohta.

Chemicumis käisid grupid orgaanilise keemia osakonnas. Seal oli palju põnevat, alates keemia laboritest kuni kaardilukuga usteni välja. Astusime sisse keemialaborisse, seal oli palju tõmbekappe ning tehnikat. Tõmbekappe on vaja, et aineosakesed ninna ei satuks, sest see võib ohtlik olla. Gruppidele tutvustas oma magistritööd  rõõmsameelne magistrant, kelle töö on puhta euroopiumi saamine. Ta tutvustas ka väga põhjalikult seda protsessi, mida ta selle saamiseks kasutab. Pärast magistritööga tutvumist sõitsime liftiga neljandale korrusele ning astusime sisse ühte tuppa, kus tegeletakse vesiniku saamisega. Saime ka rohkem teada vesinkautodest.

Pärast Physicumi ning Chemicumi sõitsime bussiga Eesti Spordi – ja Olümpiamuuseumi juurde. Esimesena viidi tuurile 12. klass. Kõik said proovida oma jõudu, visates võrkpall vastu seina. Seina küljes olid sensorid, mis mõõtsid visketugevuse ja näitasid seda tablool. Pärast jõukatsumisi kuulati loengut ausa mängu kohta, räägiti dopingu algusaegadest ning tehti ka huvitav katse. Kõigile anti šokolaadimedal, mis paluti ära süüa, ning siis uuesti pall vastu seina visata, ning siis vaadati, kas tulemused paranesid.

Kui olime spordimuuseumis oma toimetused ära toimetanud, jalutasime Teaduskeskusesse AHHAA. Seal oli kõigil vabalt aega ringi vaadata ning kui kõik oli vaadatud, oli meil aega kella kaheksani ringi jalutada, poes käia jne.

Kella kaheksaks olid kõik ilusti bussis ning algas tagasisõit Haapsallu. Kõik läks hästi ning umbes kell 23:30 olime Haapsalus tagasi.

Päev tundus alguses pikk, kuid kuna see oli hästi sisustatud, lendas aeg kiiresti. Kokkuvõttes oli väga tore ja tegus õppepäev. Aitäh selle toreda päeva eest!

Karl-Alex Sokolov, 10.LR õpilane

    

 

11.LR klassi õppepäev Tallinnas

11. novembril 2018 oli meil pikk õppepäev Tallinnas. Kõigepealt toimus ringkäik Tallinna Tehnikaülikooli või siis TalTechi Mereakadeemias. See õppehoone asub Koplis. Hoone on huvitava arhitektuuriga. See käik avardas oluliselt silmaringi. Tulevikus võib sellest saada nii mõnegi edasiõppimise koht. Mereakadeemias saab õppida paljusid merendusega seotud erialasid. Giid juhatas meid majas ringi ja näitas erinevate erialade laboreid. Kahjuks polnud neis inimesi. Lähemalt tutvusime diiselmootorite laboriga, kus meiega tegeles labori kunagine juht. Lõpetuseks tutvusime laevajuhtimislaboriga, kus oma erialast rääkisid tulevased laevajuhid. Rõhutati, et reaalained on selles koolis väga olulised.

Järgmiseks oli meil ekskursioon Estonia teatrimajas. Giid rääkis veidi ajaloolisest taustast. Nüüd nägime asju, mida tavaliselt ei näe. Saime teada, kuidas elu ooperimajas käib, mida teeb meeskond enne etendust ja etenduse ajal. Lavatagused ruumid on huvitavad ja põnevad. Kõik need kostüümid, garderoobid, dekoratsioonid, rekvisiidid, grimmitoad, pööningul asuv maalisaal… Saime teada, et paljud dekoratsioonid tehakse just seal valmis. Dekoratsioonide ladu asub Suur-Sõjamäe tänavas ja sealt tuuakse (veetakse suurte veoautodega) need enne etendust teatrisse. Väga põnev asi on lavastuse makett. Teatris töötab ka kingsepp, rääkimata kostüümikunstnikest ja õmblejatest. Riietajad riputavad iga esineja garderoobi ukse taha etenduses vaja minevad kostüümid. Vaatamata sellele, et etendus oli varsti algamas, saime siiski palju näha. See ringkäik oli põnevam, kui oleksime osanud loota.

Programmi viimane osa oli ooper Carmen. See oli paljude jaoks esimene ooperietendus ja nii täitus ammune soov. Õpilased arvasid, et etendus oli vapustav, lummav, põnev, kaasahaarav, lihtsalt väga vägev tunne. Tegelased olid nagu raamatust välja astunud. Lavaline liikumine, tantsud, kostüümid, kujundus, orkester – kõik oli väga ilus. Carmeni rollis astus üles Kai Rüütel, kelle esinemine oli tõeline elamus. Kai Rüütel on metsosopran, kes alustas Georg Otsa nimelises Muusikakoolis ja seejärel õppis Hollandis ja Londonis. Ka teised solistid sobisid rolli. Algul oli võib-olla keeruline toime tulla monitoridelt tõlke lugemisega, aga eks harjutamine teeb meistriks. Kokkuvõttes oli kõik väga nauditav ja ooperit minnakse kindlasti veel kuulama.

Enne etendust austati teatri kunagist solisti Maarja Haamerit, kes tähistas oma 80. sünnipäeva. Ta laulis teatris 25 aastat. Ka Carmenis on ta laulnud.

Varje Sild, 11.LR klassijuhataja

 

2017/2018 õa

Loodus-reaalsuund TTÜs ja Robotexil

Loodus-reaalsuuna 10. klass külastas 24. novembril 2017 Tallinna Tehnikaülikooli, Mektoryt ja Robotexi.

Tallinna Tehnikaülikoolis tutvustas koolikoostöö koordinaator Keiu Org meile Tallinna Tehnikaülikooli õppimisvõimalusi ning tudengielu põnevaid ning värvikaid külgi. Saime ülevaate Campusest ning isegi stipendiumite ja toetuste taotlemise süsteemist. Peale tunniajalist infoküllast loengut marssisime  kommid põses ja infovoldikud näpus Mektorysse. Mektorys jagati meid kahte rühma ning majaringkäik võis alata. Saime piiluda nii erinevatesse tööruumidesse ja  laboritesse ning isegi sauna. Nägime, kuidas toimib kütte- ja ventilatsioonisüsteem ning millised on ohutud puidutöötlemise seadmed. Kuulsime Foxcademy noore ning hakkaja töötaja kiiret ja innustavat firmatutvustust ning uurisime virtuaalreaalsust.

Seejärel siirdusime bussidega Piritale, kus toimus Robotex 2017. Peale pisikesi viperusi nutipiletitega saime tutvuda messimeluga. Osad siirdusid kohe võistlusalale, kus toimusid erinevad robotite vahelised jõukatsumised. Teine osa hakkas uurima erinevaid väljapanekuid ja põnevaid katseid. Aeg möödus mõnele kiiresti, teine aga ootas, millal saaks juba koju liikuda.

Üldiselt oli päev kiire ning infoküllane.

Kadri Mitt, matemaatikaõpetaja, loodus-reaalsuuna suunajuht

    

 

2016/2017 õa

Suunavahetuspäev

19. detsembril 2016 toimus kooli projektinädala raames suunavahetuspäev. Suunavahetuspäeval oli kõigil õpilastel võimalus valida üheks päevaks teise suuna parimaid tegevusi.

Reaalsuund pakkus suunavahetuspäeval õpilastele võimalust tutvuda arhitekti põneva ja mitmekülgse tööga. Arhitekt Kristjan Tõlk jagas kogemusi oma õpingutest ning andis soovitusi, mida võiks antud karjäärivalikut tehes eelnevalt teada ja osata. Härra Tõlk jutustas igapäevasest arhitektitööst ning tutvustas lisaks oma teist kutsumust – 3D visualiseerimist. Õpilastel oli võimalik käia tema kontoris, kus nähti maailma läbi 3D prillide ning tehti lähemalt tutvust kaasaegsete arhitekti tööks vajalike programmidega. Vahelduseks said õpilased arendada oma enda käelist tegevust läbi normkirja harjutamise, sest ka härra Tõlk rõhutas, et vaatamata sellele, et kõik projektid tehakse tänapäeval juba arvuti abiga, mõtleb inimene ikkagi käsitsi pliiatsi ja paberiga joonestades kiiremini ja paremini.

Päeva teises osas oli võimalik Innokas Angela Leppiku juhendamisel ise roboteid koostada, programmeerida ning teistele õpilastele oma suurepäraseid tulemusi tutvustada.

Päev oli vaheldusrikas ning näitas teiste suundade õpilastele, mida on võimalik teha reaalsuunas õpetatavate teadmistega edaspidises elus. Samas pakkus suunavahetuspäev huvitavat tegevust ka reaalsuuna õpilastele endile, kes olid selle päeva valinud.

Kadri Mitt, matemaatikaõpetaja, reaalsuuna juht

 

Reaalsuuna suunapäev Tallinna Tehnikaülikooli ja Robotexile

Reaalsuuna suunapäev toimus 2. detsembril 2016. Sellest võtsid osa 10.RL klassi ning 11.R klassi õpilased.

Suunapäeva raames oli võimalik külastada eelneva registreerumise alusel Tallinna Tehnikaülikooli avatud loenguid ning tutvuda erinevate teaduskondade väljapanekutega ülikooli hoones, samuti külastada Robotexi ning eelneva registreerumise alusel ka Robotexi töötubasid.

Õppereis algas 9.40 Haapsalust Läänemaa Ühisgümnaasiumi juurest. Tallinna Tehnikaülikooli jõudsime 11.20. See oli piisav, et õpilased saaksid enda poolt registreeritud loengutesse jõuda. Kohapeal oli meid vastu võtmas Marion Mitt, kes töötab Tallinna Tehnikaülikooli Üliõpilasesinduses tegevjuhina. Marion Mitt tutvustas meile Tallinna Tehnikaülikooli maja, selgitades, kus täpselt mingi teaduskond paikneb ja kuidas on võimalik ühest korpusest teise liikuda. Neile, kes olid huvitatud, oli ta printinud ka mõned majaplaanid, et saaksime parema ülevaate. Seejärel siirdusime valitud töötubadesse ja loengutesse. Kohe fuajee juures oli ka füüsika õppetooli väljapanek, kus oli võimalik näha erinevaid katseid, mida üliõpilased tutvustasid.

Robotex toimus Tallinna Tehnikaülikooli spordihoones ning selle kõrvale püstitatud ajutistes telkides. Osad meist suundusid kohe sinna. Robotexil oli väga lõbus ning seal oli palju teha ja vaadata.

Tagasi hakkasime sõitma kell 17.00, sest selleks ajaks olid lõppenud viimased avatud loengud, millele õpilased olid registreerunud ning lõppesid ka olulisemad võistlused Robotexil.

Erik Kadomski, 11.R õpilane

 

 

Müüte murdev õppepäev Tammsaare vaimus (02.09.2016)

Selle õppeaasta esimene tegus koolipäev möödus osal õpilastest, täpsemalt 11.H ja 11.R õpilastel, Tallinnas. Külastati A. H. Tammsaare kortermuuseumit Tallinnas Kadriorus ja vaadati Tallinna Linnateatri mängukavas olevat “Tõde ja õigus” 4. osa põhjal valminud lavastust „Karin. Indrek. Tõde ja õigus. 4.“

Loe Tiina Brocki artiklit õppepäevast edasi humanitaarsuuna lehelt

 

Reaalide ja humanitaaride ühine suunapäev (18.11.2015)

Esmapilgul võib tunduda, et kus on reaal- ja humanitaarsuuna ühisosa, et nad ühise suunapäeva korraldasid. Elus on aga kõik omavahel seotud ja üks teiseta ei saaks niikuinii eksisteerida. On vaja nii kunstnikul oma ideede tehnilist teostust ja ka inseneril tootekujundust oma väljamõeldise jaoks. Lisaks kuluvad ära ka majandusalased teadmised,  et teostatud ideed ka tulu tooma hakkaks. Seetõttu on hea, kui juba koolis saadakse aru, kui vajalik on koostöö eri valdkondade vahel.

Loe Tiina Brocki artiklit ühisest suunapäevast edasi humanitaarsuuna lehelt

 

Reaalsuuna suunapäev Tartusse 08.12.2014

Suunapäev algas hommikul kell 7.00 kui buss Läänemaa Ühisgümnaasiumi juurest sõitma hakkas. Läbi pimeda Eestimaa liikudes jõudsime kella üheteistkümneks Tartusse Ravila 14 C asuva Physicumi juurde. Meid ootas seal Terje Kapp, kes meid ühte peaaegu tuttuude auditooriumisse viis ning mõningaid selgitusi jagas. Physicumi avamine toimus 25. augustil 2014.

TTÜ PHYSICUM (2) PHYSICUMI auditoorium Terje Kapp

Varsti saabus ka teadus-, arendus- ja kommunikatsiooni prodekaan, PhD (botaanika ja mükoloogia) Kalle Olli, kes tutvustas meile Tartu Ülikooli Loodus- ja tehnoloogiateaduskonna (LOTE) kõiki õppimisvõimalusi. Ta rääkis mõne huvitava fakti või teadusavastuse igast õppesuunast.

PhD Kalle Olli

Hetkel on LOTE teaduskonnas võimalik õppida: arvutitehnikat, bioloogiat, füüsikat, geenitehnoloogiat, geograafiat, geoloogiat ja keskkonnatehnoloogiat, keemiat, materjaliteadust ning ökoloogiat ning elustiku kaitset.

Ekskursiooni ootuses

Seejärel jagati meid kahte rühma ning meil oli Physikumis võimlus tutvuda optika laboriga ning materjaliteaduste laboriga, kus valmistati kilet.

Kile valmistamine Optikalabor (3)

Külastasime ka naaberhoonet Chemicumi, kus saime uurida anorgaanilise keemia ning orgaanilise keemia õppelaboreid.

ANORGAANILISE KEEMIA LABOR CHEMICUMI ORGAANILISE KEEMIA LABORIS

Kätte jõudnud lõuna ajal saime maitsta üliõpilaste lõunasööki õppehoonete kohvikutes.  Kui kõhud täis, suundusime Teaduskeskusesse Ahhaa.

AHHAAS

Teaduskeskuses Ahhaa saime lühikese instruktsiooni, mida võib ja mida ei ole mõtet teha ning meil lubati minna ekspositsioonidega tutvuma. Ajutisel näitusel sai tutvuda dinosauruste elu ja oluga. Katsetasime kõike, mida oli võimalik ning veetsime Teaduskeskuses Ahhaa mitu pikka tundi. Selle aja sees jõudis meist üks külastada planetaariumi ning suurem osa meist käis ka teadusteatris.

Aina edasi Dinosaurused Ahhaas

Kadri Mitt, matemaatikaõpetaja, reaalsuuna juht

keyboard_arrow_up