Loodus

Loodussuunda ootame õppima neid, kellele meeldivad bioloogia, geograafia, keemia, füüsika ja iseäranis nende ainete uurimuslik  ja praktiline külg. Selles suunas õppijad saavad hea ettevalmistuse, et jätkata õpinguid loodusainete, geenitehnoloogia, toiduainete tehnoloogia, meditsiini jms alal.

Loodussuuna suunapäevad ja -üritused

2017/18 õa

RMK preemiareisil käisid 11.LR ja 12.M2 õpperühm

Esmaspäeval, 25. septembril sõitsid 11.LR ja 12. M2 õpperühma õpilased preemiareisile Kabli RMK külastuskeskusesse. Nemad olid tublid RMK metsaviktoriinil 2017 kevadel – 11.LR klass 3. koht ja 12. M2 õpperühm 6. koht gümnaasiumite arvestuses. Õpilased said tasuta loodusõppeprogrammi ja bussitranspordi.

Õpilastega tegelesid keskuse retkejuhid. Viie tunni jooksul viibisid õpilased looduses ja nautisid imeilusat ilma – päikekese käes oli õhutemperatuur 21 kraadi. Päeva tegevused olid jagatud kolme ossa – rabamatk Tolkuse rabas, Kabli linnujaama külastus ja ornitoloogide tööga tutvumine (teel sinna läbisime rannaniidu) ja külastuskeskuse tegevusvõimalustega tutvumine. Õpilasi saatsid õpetajad Mall Vainola, Maret Järveots ja Imbi Raudkivi.

Rannamõisa-Luitemaa hoiuala õpperaja alguspunktist suundusime rabamatkale “Üle luite rappa”. Teel rabasse selgitati õpilastele Eesti kõrgeimate luidete tekkelugu, inimmõju tagajärgi, liikide leviala jpm. Nägime kivisisalikku ja sipelgalõvi J  Rabas määrasime sootaimi, tuletasime meelde soo arenguetapid, uurisime raba nimede “lugu” (legendid).

Keskuses vaatasime näitusi ja õpilased said osaleda linnutundmise viktoriinis. Kabli linnujaamas ootas meid üllatus, sest  ornitoloog rõngastas parajasti Eesti kõige pisemat lindu – pöialpoissi, tema kaal on vaid 5g. Nägime, kuidas ja millega linde rõngastatakse. Kuna oli väga ilus ilm, siis lendas seal väga palju putukaid ja erinevaid kiililiike – sattusime nn “kiilirändesse” J Ja teisipäeval, 26. septembril registreeriti Kablis 60. kiililiik (lõunakõrsik). Kiilide rändest ja lõunakõrsikust saad lugeda siit.

Alljärgnevalt kirjutab oma reismuljeid 11.LR õpilane Aveli Meeles:

“Esmaspäeva hommikul, kell 8.15, startisime kooli eest oma preemiareisile. Esimene peatus oli Tolkuse rabas, kus meid jagati kahte gruppi, et rada läbima minna.

Kõigepealt tutvustati meile natukene üldiselt seda kohta ja räägiti, kuidas hoiuala oma nime sai. Seejärel asusime rajale. Pidime minema kõigepealt trepist alla ja siis jälle üles. Peatusime imeilusas palumetsas, kus giid rääkis selle ajalugu (et männid on inimesed istutanud jne). Tegime pilte ja liikusime edasi. Tee peal tutvusime erinevate seente ja samblikega. Jõudsime Tornimäele, kus asus kõrge vaatetorn, kuhu otsa minnes nägi Kihnu saart. Ülevalt oli kõik väga ilus, taaskord oli aeg pildistamiseks ja lihtsalt ilusa Eestimaa imetlemiseks.

Seejärel liikusime edasi ja jõudsime rabasse. Nägime erinevaid taimi nt pohli, kukemarja ja huulheina. Jõudsime rabajärve äärde, kus meile räägiti selle koha ajaloost ja nime saamisest. Vaatepilt oli imeilus.

Pärast raba nautimist läksime tagasi raja alguspunkti ja saime kokku taas teise grupiga. Istusime bussi ja sõitsime RMK Kabli külastuskeskususesse. Seal oli meil lõunapaus.

Pärast seda tutvustati meile külastuskeskust. Meile räägiti erinevatest lindudest ja nende rõngastamisest. Mängisime ka linnuviktoriini.

Seejärel, taaskord kahes grupis, liikusime edasi Kabli linnujaama. Seal oli inimene, kes linde rõngastas, hetkel kui sinna jõudsime oli ta just rõngastanud ära ühe pöialpoisi. Siis rääkis ta kuidas linde rõngastatakse ja milleks see vajalik on.

Peale seda, oligi meie reis lõppenud ja istusime bussi ning hakkasime kodu poole sõitma.

Ilmaga vedas meil väga, kuna päike teeb kõik asjad ilusamaks ja looduses olemise veel toredamaks. Loodus oli seal imeilus, käisime kohtades, kus me varem käinud polnud ja seltskond oli ka vahva – nii et oli üks tore ja kasulik preemiareis!”

Imbi Raudkivi, geograafiaõpetaja, majandussuuna juht

     

 

Euroopa Liidu noorte teadlaste konkurss

22.-27. septembril toimus Tallinnas EL noorte teadlaste konkurss. Üritust korraldas Eesti Teadusagentuur koostöös Euroopa Komisjoni ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga.

Õpilastele jagati stuudiumis ja tundides infot ürituse kohta. Algselt oli huvilisi kuus, aga 24. septembril sõitsid kolm meie õpilast üritusele eesmärgiga õppida uurimistöö kohta ning saada kogemusi esinemise ning töö sisulise poole osas.

Alljärgnevalt annavad Aveli Meeles 11.LR, Kirti Kristi Viidas 11.LR ja Estin Engbusk 11.M klassidest ülevaate oma päevast.

„Kuulsime sellest õpetaja Imbi Raudkivi käest ning see tundus põnev ja huvitav, kuna ka meil endal uurimistöö vaja teha ning lootsime sealt kasulikku informatsiooni saada. Konkurss toimus SpaceX Ülemiste Citys.

Hommikul bussis arutledes arvasime, et üritusel on väga palju rahvast. Meile üllatuseks oli kohale jõudes rahvast väga vähe. Saime registreerimislauast endale käepaela ning majajuhi(kaardi), mille järgi oli kergem liigelda ja süsteemist aru saada. Igal tööl oli oma boks, kus olid suurelt seinal plakatid, mille peal oli kirjas töö nimi, tööprotsessi eesmärgid ja hüpoteesid, töö käik ja kokkuvõte/analüüs. Töid oli 38. erinevast riigist. Uurimistöid esitleti inglise keeles ning meie jaoks osutus see ka kõige raskemaks osaks selle päeva jooksul, kuna oli palju spetsiifilisi sõnu, millest oli raske aru saada.

Rääkisime erinevate inimestega ning tutvusime lähemalt nende töödega. Esimene tüdruk, kelle juurde läksime oli eestlane Brita Laht. Tema teemaks oli “Tärklist sisaldava Maxima komposteeruva kilekoti materjali ja kolme uudse LDPE ning tselluloos-stearaadi komposiidi anaeroobne lagunemine aktiivmudas”. Läksime just esimesena Brita juurde kuna arvasime, et eesti keeles oli lihtsam rääkida ja aru saada, mis siin üritusel üldse toimub ja mis tehakse.

Käisime veel ühe eestlase juures ja siis ühe Hispaania tüdruku juures, kelle tööks oli “Uuring barokkmuusika mõjust keskendumisvõimele: kas „Talv“ Vivaldi „Nelja aastaaja“ tsüklist suudab õpilaste tähelepanu parandada? “. See töö oli meie jaoks väga huvitav. Tal olid suured ja värvilised plakatid, hästi arusaadav tekst, tal olid oma teema kohta rinnamärgid ja veel voldik, kus oma tööd kirjeldas.

Meile jäi ka silma Suurbritannia poiste töö, mis oli seotud lindudega ning nende värvi tajuga. Täpsemalt uurisid nad, kas lindudel on ka lemmikvärv. Nendega lähemalt juttu me teha ei saanud, kuna neil oli pidevalt tegevust.

Pärast seda, kui olime seal tööd ära vaadanud ja erinevate inimestega suhelnud, läksime KUMU-sse. Kuna meil olid konkursi käepaelad, saime sooduspiletid. Me keegi ei olnud seal enne käinud ning oli meie jaoks tore kogemus. Viiekorruselises muuseumis oli vaadata väga palju ning me kõik nautisime seda aega seal! Igal korrusel olid erinevatest ajastutest kunstiteosed ja pildistasime ka meile huvi pakkuvaid töid.

Jäime oma päevaga väga rahule, oli tegus ja produktiivne pühapäev! See oli meile kasulik just meie enda tööde pärast, nägime kuidas oma töid esitleda ning kuidas teha ja rääkida  oma tööst sellise huviga, et seda huvi ka teistes tekitada!“

Tüdrukud jagavad oma tähelepanekuid ja näpunäiteid edasi oma klassides.

Imbi Raudkivi, geograafiaõpetaja, majandussuuna juht

 

2016/17 õa

Praktilise loodus- ja keskkonnaõppe kursuse õpilased Lõuna-Läänemaad avastamas

22. mail 2017 kogunesid valikkursuse “Praktiline loodus- ja keskkonnaõpe” 10. klasside 32 õpilast kell 8.00 kooli juures, et sõita õppima Lõuna-Läänemaa loodusesse. Õpilasi saatsid reisil õpetajad Mall Vainola ja Imbi Raudkivi.

Reisi marsruut: Haapsalu – Kirbla astang – Salevere Salumägi – Puhtulaid – Virtsu – Haapsalu.

Õppepäeva viisid läbi/korraldasid 10.LR klassi õpilased Aveli Meeles ja Sten Raak – reis on üks osa nende järgmise aasta praktilisest tööst. Bussisõidu ajal andsid nad ülevaate külastatavate valdade ajaloo ja kaasaja kohta, pajatasid legende/muistendeid ning juhtisid tähelepanu loodusobjektidele, millest mööda sõitsime.

Aveli ja Sten tegid reisiks ettevalmistused: viisid 10. aprillil läbi tunni, kus andsid ülevaate Lõuna-Läänemaa loodusest: selgitasid sisuliselt õppepäeva tegevuste eesmärke ning jagasid õpilased rühmadesse – neid sai kokku üheksa. Iga rühm sai omale loosiga teema, mis oli seotud külastatavate kohtade bioloogia või geograafia/geoloogiaga. Reisipäeval said õpilased oma geograafilise koha kohta anda ülevaate, misjärel toimus küsimuste esitamine ja arutelu. Kõik õpilased tegid kogu reisi jooksul märkmeid – need on vajalikud kokkuvõtete tegemisel. Kogu päeva jooksul suunasid Aveli ja Sten õppetegevusi looduses ja bussis – nii sisulise kui organisatoorse poole osas. Reisi lõppedes täitis iga õpilane tagasiside lehe, mille Aveli ja Sten olid eelnevalt ette valmistanud ja paljundanud.

Vastused leiti uutele teemakohastele geograafilistele/geoloogilistele mõistetele, õpiti õpetaja Mall Vainola juhendamisel määrama/tundma erilisi ja ka tavalisi taimeliike ja linde Lõuna-Läänemaal, tuletati meelde põhikoolis õpitu ja otsiti seoseid teiste õppeainetega. Reisi vältel koguti infot ka inimmõju kohta, muuhulgas käidi tutvumas Virtsu tuulikutega.

Üheks reisisihiks oli ka Kuke/Kiili hoiuala külastamine (Uisu astanguranna mere tänapäevane geoloogiline tegevus, kivistised, maasäär). Nägime Saleveres RMK töötajat, kelle sõnul on praegu Kukeranna tee suletud – seetõttu  jäi see paik looduses nägemata, ülevaate sealsest loodusest andis aga rühm, kes oli vastava teema ette valmistanud.

Päeva õppetegevused lõpetasime Virtsu sadamas, kus lootsime näha uusi praame, kuid sadamas ei olnud ühtegi parvlaeva… Premeerisime end jäätisega ja alustasime koduteed. Oli väga vahva päev, õues õppida ja looduses liikuda oli tore ja tervislik. J

Imbi Raudkivi, geograafiaõpetaja

     

 

Üleriigiline RMK metsaviktoriin 2017

Sel aastal toimus RMK metsaviktoriin juba 16. korda. Metsaviktoriinile registreerus tänavu 771 klassi 205 koolist üle Eesti. Kokku sai tulemuse kirja 8317 õpilast. Läänemaa Ühisgümnaasiumist osalesid tänavusel viktoriinil kaks 11. klasside õpperühma – M2 ning M4 õpperühmad (õpetaja Mall Vainola) ja üks klass – 10.LR klass (õpetaja Imbi Raudkivi).

Gümnaasiumiõpilaste arvestuses olid tulemused järgmised (kokku võistles 30 klassi):

3. koht 10.LR klass

6. koht M2 õpperühm

18. koht M4 õpperühm

Parimad klassid (1.-10. koht) saavad auhinnaks loodusõppeprogrammi RMK looduskeskustes. Auhinna juurde kuulub bussikompensatsioon programmile sõiduks iga vanuserühma 10 parimale klassile.

Metsaviktoriini küsimuste ja vastuste kohta saad lugeda siit.

Parimad klassid vanuserühmade kaupa on välja toodud siin.

Palju õnne võitjatele!

Mall Vainola, Imbi Raudkivi

 

Õpilaste teadustööde finaalüritus Tallinna Lauluväljakul 2017

Selle õppeaasta õpilaste teaduslike uurimistööde parimad selgusid teadusfestivalil Tallinnas 27.-28. aprillil.

Konkursile saavad uurimistöid esitada õpilased üle Eesti. Tänavu laekus I vooru üle 130 töö, mille hulgast žürii valis välja 85 tööd – neid töid oli võimalik näha Tallinna Lauluväljakul, kus tööde autorid kahe päeva jooksul oma töid tutvustasid ja kaitsesid. Iga tööd hindas esimesel päeval kolm retsensenti. Töö autor sai päeva alguses registreerumisel graafiku kellaaegadega, mil pidi töö kohta küsimustele vastama jne. Iga retsensent suhtles töö autoriga kuni 20 minutit.

Õpilaste teadustööde riikliku konkursi kohta saab lugeda siit.

Kõigi tööde, mis konkursile laekusid, lühikokkuvõtted on avaldatud elektroonilises kogumikus.

Tänavu esitasid oma uurimistööd konkursile 11.M klassi õpilased Kelly-Karen Jõeleht ja Piia Tomingas. Piia esindas meie kooli teadusfestivalil – tema töö pääses II vooru ning pälvis festivalil Tallinna Ülikooli eripreemia. Piia juhendajad on Mall Vainola, Ilona Lepik ja Imbi Raudkivi.

Piia kirjutab festivalist:

„27.–28. aprillil toimus Tallinna Lauluväljakul Õpilaste Teadusfestival 2017. Osalesin seal oma uurimistööga „Roheka õõskeele populatsioonidünaamika Eestis ja Keemu rannaniidul. Muutliku hooldamise mõju liigi arvukusele Keemu rannaniidu näitel.” Minu uurimus oli üks 85 väljavalitud tööst, mis oli õpilaste teadustööde riiklikule konkursile esitatud. Festival oli ühtlasi nii konkursi teine voor kui ka võimalus oma tööd kõigile soovijatele tutvustada.

Festivali esimesel päeval pidid osalejad stendi põhjal oma tööd žüriiliikmetele esitlema. Autorite põhiülesanne oli vastata retsensentide poolt esitatud küsimustele ning diskuteerida erinevatel oma tööga seotud teemadel. Lisaks hinnati stendide korrektsust ja informatiivsust. Stende käisid vaatamas ka erinevate asutuste esindajad, kellele silmajäämise korral võis saada eriauhindu. Lisaks liikus festivalialal esimesel päeval palju külastajaid, kelle küsimustele oli endalgi põnev vastata.

Teisel päeval oli stendide juures külalisi vähe, kuid see-eest võeti mitmelt osalejalt intervjuu, nii ka minult. Autasustamisel tunnustati mitmeid silmapaistvaid töid nii astronoomia, meditsiini, psühholoogia, ajaloo kui ka bioloogia valdkonnast. Minu uurimus oli üks Tallinna Ülikooli tunnustuse saajatest.

Teadustööde festival andis lisaks kõigele muule ainulaadse kogemuse, uued tutvused geniaalsete noortega ning suure hulga inspiratsiooni ja uusi ideid maailma avastamiseks. Kõige olulisem mälestus üritusest on aga tunne, et Eesti noored on andekad, tublid ja VAJATUD. Nähes tuntud teadurite imestust ideede üle, mis tõid olulisi uuendusi Eesti ja maailma meditsiini ning astronoomiasse, oli see selge märk meie generatsiooni võimetest, võimalustest ja tahtest parandada maailma. Soovitan kõigil, kelles on peidus maailma parandamise sooviga pisik, võtta osa mõnest sarnasest konkursist või festivalist: võit on motivatsioon oma eesmärkide poole püüdlemiseks ning vahest isegi see õige inimene, kellega koos senini võimatu saavutada!“

Imbi Raudkivi, juhendaja, geograafiaõpetaja

    

 

Üle-eestiline õpilaste keskkonnaalaste uurimistööde konkurss 2017

Tartu Keskkonnahariduse Keskus korraldab koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga õpilaste keskkonnaalaste uurimistööde konkurssi alates 2009. aastast. Sihtrühm on 5.-12. klasside üldhariduskoolide õpilased üle Eesti.

Sel aastal esindas Läänemaa Ühisgümnaasiumi 11.M klassi õpilane Piia Tomingas. Ta saavutas gümnaasiumi vanuseastmes II koha oma uurimistöögaCoeloglossum viride populatsioonidünaamika Eestis (1998–2015) ja Keemu rannaniidul (1998–2016). Muutliku hooldamise mõju liigi arvukusele Keemu rannaniidu näitel (2015–2016)”. Piia töö juhendajad on Imbi Raudkivi, Mall Vainola ja Ilona Lepik.

Uurimistööde konkursil on kaks vooru. Kõik tööd peavad olema seotud looduse ja/või keskkonnaga.

I voor –  esitada tuli elektroonselt uurimistöö 20. veebruariks. Iga tööd hindas kaks retsensenti, nende punktisummad liideti. Hinnangute alusel moodustus pingerida, mille 10 parimat igas vanuseastmes pääsesid edasi II vooru.

II voor – kutsutud õpilased tegid oma töö põhjal kuni 10 minuti pikkuse ettekande. Õpilasi hindas neljaliikmeline žürii, kes eraldiseisvalt andsid igale õpilasele oma punktid, mis liideti I vooru retsensentide punktidele. Nii kujunes lõplik paremusjärjestus. Komisjon hindas õpilaste ettekande sisukust, esinemist, küsimustele vastamist.

Kokku hindas iga õpilase tööd seega kuus inimest (2 retsensenti + 4 komisjoniliiget).

II voor toimus Tartu Loodusmajas konverentsina 10. märtsil. Piia ettekanne järgis struktuuriloogikat, oli sisuline ja korrektselt vormistatud. Ta vastas komisjoniliikmete küsimustele suurepäraselt, tõi sisulisi näiteid läbitöötatud teooria põhjal, esines enesekindlalt – teadis, millest rääkis/valdas teemat. Kõik see ja tema järjekindlus ning põhjalikkus tõid Piiale toreda II koha väärilise võidu 🙂

Konkursi tulemustega saab tutvuda siin.

Imbi Raudkivi, juhendaja, geograafiaõpetaja

Piia Tomingas

 

12.R õpilane Karin Veide esitles Eesti Keemiaõpetajate Liidu talvepäevadel oma uurimistööd

10.-11. veebruaril 2017 toimusid Eesti Keemiaõpetajate Liidu (EKL) talvepäevad Tartus.

Karin jäi silma EKL juhatuse liikmele Ave Vitsutile eelmise aasta aprillis 2016 õpilaste Teadusfestivalilt, kus Karin oma tööd esitles ja kaitses. Ave Vitsut kirjutas jaanuaris meile ja tundis huvi, kas Karin on nõus oma tööd esitlema. Karin andis nõusoleku ja käis 11. veebruaril Tartus, kus esitles oma eelmise aasta uurimistööd  ‘‘Joogivee kvaliteet ja fluoriidisisalduse muutused joogivees 2005-2015 Läänemaa kuue veevärgi näitel’’.

Karin tegi Tartus ettekande oma tööst: põhjendas teemavalikut; töö eesmärke ja metoodikat;  tõi välja tulemused  ja olulised järeldused. Karinil oli Tartus kaasas Teadusfestivali jaoks tehtud poster, mille jooniste põhjal selgitas ta fluoriidisisalduse muutusi, tõi välja muutuste põhjused jne.

Karin: ”Ettekande lõpus küsiti ka mõned küsimused. Näiteks küsiti, kui tihti võetakse aasta jooksul analüüse fluoriidisisalduse määramiseks, kas sain ise laboris fluoriide joogivees määrata ja mis meetodil laboris määratakse fluoriide joogivees. Veel tunti huvi, kuidas tulin mõttele teha töö sellisel teemal. Minupoolsete vastustega  ja selgitustega jäädi rahule.  Arvan, et sain oma ülesandega hakkama ja see oli kasulik esinemiskogemus.”

Imbi Raudkivi, õpilase juhendaja

Karin Veide

 

Preemiareis Pärnumaale

Reedel, 30. septembril 2016 sõitsid 12. reaalklassi õpilased Pärnumaale RMK Kabli looduskeskusesse. Väljasõit oli RMK Metsaviktoriini III koha auhind.

Meie väljasõit algas varakult, juba kell pool kaheksa. Alguses tundus pilvede järgi vaadatuna, et ilm tuleb vihmane, kuid õnneks pilved hajusid suurema vihmata ja päev oli päikseline. Kablis tutvustati meile looduskeskust, mis algselt oli rajatud jahimeeste poolt puhkemajaks. Kabli looduskeskusest jalutasime 1.8 km pikkusel põneval ja harival õpperajal, kus tutvusime infostendide ja pesakastimaailmaga ning nautisime vaateid merele ja kaunile rannamaastikule. Retk lõppes Kabli linnujaamas, kus nägime hiigelsuurt, 17 m kõrgust Helgolandi mõrdpüünist, mille abil on linde rõngastatud ja rännet uuritud juba üle 45 aasta. Kabli linnujaam töötab regulaarselt igal aastal augusti keskpaigast kuni novembri alguseni. Linnujaamas tutvustati meile lindude rände uurimist ja lindude rõngastamist. Mõrdpüünis töötab nii, et  rändavad linnud põgenevad ohtu tajudes puude alla, kus neid ootab võrk, mis ülaosas kitseneb ja kus linnud loendatakse, määratakse ja rõngastatakse. Ohu tunde tekitamiseks ei olnud seal mingeid kõrgtehnoloogilisi vahendeid, vaid lihtsalt oksad, mille külge olid nööriga seotud purgid, millega sai müra tekitada ja linde vajalikus suunas juhtida.

Järgmine peatus oli mõned kilomeetrid Pärnu poole Tolkuse raba matkaraja juures. Matkarajal jalutasime umbes poolteist tundi. Tegime mitmeid peatusi, kus tutvusime Tolkuse raba taimestikuga. Meile räägiti ka turbast, mis kasvab 1 mm aastas. Lisaks oli võimalus rabas ringi käia ja omal nahal proovida, kus kannab ja kus mitte. Seda oli tegelikult võimalik kindlaks teha ka kaugemalt taimestikku vaadates. Umbes pool retkest seljataga jõudsime kohani, kus olid suuremad rabajärved, milles oli võimalik ujuda. Matka lõpupoole ronisime 18 meetri kõrgusele linnuvaatlustorni, kust paistis ümbritsev raba ja Pärnu laht.

Viimane peatus enne Haapsalut oli Pärnu Kolledž. Kaks esimese kursuse üliõpilast jagasid meid kahte gruppi ning tutvustasid lähemalt oma kooli. Seal oli sein maailma kaardiga ja kui keegi käis kusagil vahetusõpilasena, siis kleebiti sealt üks pilt selle riigi juurde, kus käidi. Veel näidati meile kolledži raamatukogu ja ürituste toimumise saali. Pärast ringkäiku juhatati meid ühte klassiruumi, kus tutvustati kooli õppesuundi ja üldist koolielu.

Preemiareis oli tore võimalus tutvuda Kabli looduskeskuse ja linnujaamaga ning saada mõtteid edasiõppimise võimaluste kohta Tartu Ülikooli Pärnu Kolledžis.

Antti Antikainen, 12.R

Preemiareis Pärnumaale Preemiareis Pärnumaale Preemiareis Pärnumaale  Preemiareis Pärnumaale  Preemiareis Pärnumaale Preemiareis Pärnumaale

 

2015/16 õa

Loodus- ja keskkonnapraktika välitegevused 18. mail 2016

18. mail alates kolmandast tunnist suundusid valikkursuse “Praktiline loodus- ja keskkonnaõpe” 31 õpilast kooli õuele, et alustada välivaatlusi ja praktilisi tegevusi kodulinnas ja kooli ümbruses. Õppepäeva organiseerisid õpetajad Imbi Raudkivi ja Mall Vainola.

Õpilased jagunesid paaridesse, iga paar sai linnakaardi ja tööülesannete lehed ning kompassi. Ülesanded jagunesid kolme suuremasse rühma (pinnamood, meri ja rannik, linnakeskkond), lisaks määrati liikumisel liike. Esmalt tuletati meelde kaardi orienteerimine ja asimuudi määramine.

Alustasime kooli õuel ilmavaatlustega. Üks osa õpilastest tegeles õhutemperatuuri mõõtmisega kooli ümbruses erinevates kohtades (koha mikrokliima, teine osa määras pilvisust ja nende liike ning kolmas osa õpilasi tegeles  tuule suuna ja kiiruse määramisega (seosed õpituga – maapinnalähedane hõõrdejõud jne). Seejärel jagasid rühmad oma töötulemust teiste rühmadega.  Enne  lossiparki minekut tuletasime meelde, kuidas saab mõõta/määrata objektide kõrgust – määrasime tammepuu ja laternaposti kõrgust karjapoisi meetodiga.

Edasi liiguti lossiplatsi suunas. Iga rühm planeeris oma teekonna ise ning kandis selle kaardile. Ülesandeks oli etteantud ala/piirkonna pinnamoe vaatlused, kirjeldamine. Muu hulgas pidid õpilased määrama madalaima ja kõrgeima koha ning selle kaardistama. Rühmad kogunesid Aafrika rannas, kus valiti uurimiseks rannikulõik. Õpetaja selgitas rannikuga seotud mõisteid ja protsesse. Seejärel teostasid õpilased vaatlusi: kalda kuju, ranniku vanus/geoloogia/teke, seos maailmamerega, veepiir, mõjutused maismaalt ja merelt, pinnasematerjal, loomad veepiiril ja vees jne.

Kolmanda ülesande täitmiseks valis iga rühm looduses avara vaatega koha, määrati koha koordinaadid. Liikumisteel pidid õpilased üles märkima liikumise suunad ja tegema märkmeid linnaruumi kohta. Tarvis oli leida tegureid, mis võivad mõjutada inimeste igapäevast elu linnakeskkonnas. Üles märgiti ka kõik helid ja hääled, mida tähele pandi.

Tööülesannete lõpetuseks pidid õpilased leidma tööpäeva tegevuste ja erinevate elualade ning õppeainete vahelisi seoseid.

Päeva lõpetamiseks koguneti taas kooli õuele, kus tehti kokkuvõtteid, loodi seoseid, täiendati töölehti, lisati nähtusi kaardile. Tehti päevast sisulised kokkuvõtted. Lõplikud kokkuvõtted ja aruanded tehakse valikainenädalal. Kõige lõpuks sai iga õpilane (istusime murul ringis) öelda oma kaaslastele midagi ilusat ja head 🙂

Imbi Raudkivi, geograafiaõpetaja, loodussuuna juht

Loodussuuna praktikapäev  Loodussuuna praktikapäev Loodussuuna praktikapäev Loodussuuna praktikapäev Loodussuuna praktikapäev Loodussuuna praktikapäev Loodussuuna praktikapäev

 

Õpilaste teadustööde riiklik konkurss 2016

Kultuurikatlas 28-29. aprillil 2016 õpilaste teadusfestivali raames 15. korda toimuvale õpilaste teadustööde riiklikule konkursile esitati sel aastal 159 tööd 65 koolist, lõppvooru pääsesid 99 parimat 44 koolist.

Läänemaa Ühisgümnaasiumi esindas festivalil Karin Veide, 11. reaalklassist, kelle töö “Fluoriidisisalduse muutused joogivees 2005–2015 Läänemaa kuue veevärgi näitel” pääses lõppvooru 99 parima töö hulgas. Järgnevalt veebiviitelt saab näha festivali esimese päeva tegevusi ja parimate tööde lühitutvustusi. Karini töö on naturalia kategoorias.

http://erruudised.wix.com/teadusfestival2016

Konkursi eesmärgiks on julgustada noori teadusega tegelema juba enne ülikooli astumist. Konkurss koosneb kahest osast. Esimesse vooru saavad tööd esitada kõik Eesti õpilased.

Sel aastal oli I vooru tööde esitamise tähtaeg 1. märts. Õpilaste töid hindasid kolm riiklikku retsensenti – nende arvamuse alusel moodustus pingerida õpilastöödest. Kõik õpilased said retsensentide tagasisidet tööde kohta – väärtused, puudused, ettepanekud ja küsimused II vooru kaitsmiseks. Parimad tööd pääsesid edasi teise vooru. Parimate tööde autorid kutsuti töid esitlema 28.-29. aprillil Tallinnasse Kultuurikatlasse, Teadusfestivalile. Alljärgnevalt on viide parimate tööde autoritele ja nende töödele:

http://www.etag.ee/tegevused/konkursid/opilaste-teadustoode-konkurss/2016-a-teise-vooru-paasenud-tood/

Teadusfestivalil toimus teine hindamisvoor. Õpilased valmistasid ette stendiettekande, mis oli aluseks teise vooru võistlusele. Iga õpilane kaitses oma tööd  esimesel päeval, mil kolm riiklikku retsensenti vestlesid tööde autoritega (à 15 minutit). Õpilaste päev algas kell 10.45, mil avati festival ja lõppes 17.30. Teisel päeval olid õpilased samuti oma stendide juures ning vastasid külaliste ja huviliste küsimustele. Päev algas 10.00 ja lõppes 14.15 auhindamise ja lõputseremooniaga.

Kahe päeva jooksul toimusid erinevad teaduse populariseerimise töötoad, tehti intervjuusid (külalised, eripreemiate väljaandjad).

Karin Veide:

”Esimene päev algas sellega, et saabusin Kultuurikatlasse ja pidin ennast registreerima. Registreerimise käigus jagati igale õpilasele kott väikeste kingitustega. Pärast registreerimist algas tööde ülespanek, kuna ette oli nähtud stendiesitlus. Kui poster oli üles pandud, võiski festival alata!

Iga õpilane pidi nii esimesel kui ka teisel päeval olema oma stendi juures ja tutvustama festivali külastajatele oma tööd. Samuti oli igal õpilasel esimesel päeval intervjuud kolme žürii liikmega. Pidin võimalikult lühidalt, arusaadavalt ja täpselt andma ülevaate oma tööst. Minule esitatud küsimused olid huvitavad ja aitasid ka mul endal oma tööd näha veidi teistmoodi nurga alt. Žürii liikmed andsid minu tööle positiivse hinnangu. Minu stendi külastanud inimeste tagasiside töö teema kohta oli positiivne ja sain teada, et see huvitas paljusid. Lisaks sain külastajatelt ka palju häid mõtteid, kuidas oma tööd edaspidi saaksin kasutada või kus seda esitleda.

Esimese õhtu lõpetas õhtusöök ja vastuvõtt Energia Avastuskeskuses, kus oli võimalik iseseisvalt keskusega tutvuda. Meelelahutajaks oli mustkunstnik, kes suutis oma silmapetetega kõigil tuju kõrgel hoida.

Kindlasti soovitan kõigil, kellel võimalik, sellest festivalist osa võtta, sest sealt saadud kogemused tulevad tulevikus kindlalt kasuks. Samuti on see festival silmaringi avardav, sest festivalil osalevate teemade ring on väga lai ja põnev.”

Imbi Raudkivi, juhendaja

Karin Veide teadusfestivalil Karin Veide teadusfestivalil Karin Veide teadusfestivalil Karin Veide teadusfestivalil Karin Veide teadusfestivalil

 

Maa päeva õpilaskonverents “Meie elukeskkond 2016”

Tartu Loodusmajas 22. aprill 2016

22. aprill on Maa päev ehk Earth Day ja seda tähistatakse ülemaailmselt 192 riigis. Eesmärgiks on juhtida inimkonna tähelepanu erinevatele keskkonnaprobleemidele ning tõsta teadlikkust nii indiviidi kui ühiskonna tasandil.

Selle päeva tähistamine sai alguse Ameerika Ühendriikidest 1970. aastal. 22. aprillil tullakse tänavatele protestiaktsioonideks, et mõjutada riikide valitsusi pöörama rohkem tähelepanu keskkonnateemadele, korraldatakse prügikoristamise kampaaniaid, festivale, konverentse, telesaateid,  istutatakse puid jne. Sel aastal pööratakse erilist tähelepanu kliima muutustest rohkem ohustatud kohtadele, inimestele ja loomadele.

Tänavu on Maa päev pühendatud puudele – puud neelavad atmosfäärist süsinikku, reguleerivad õhu gaasilist koostist; puud ja mets on elupaigad; puit on tooraine tööstusele ja küttematerjal.

Tartu Loodusmajas on Maa päeva tähistatud õpilaskonverentsidega “Meie elukeskkond” alates 1996. aastast. Igal aastal on kutsutud konverentsile esinema õpilasi kogu Eestist, kokku on õpilased tutvustanud üle 400 erineva keskkonnaalase uurimistöö ja projekti.

Sel aastal toimus 22.aprillil Maa päeva õpilaskonverents Tartus 21. korda.

Läänemaa Ühisgümnaasiumist osalesid kolm 11.R õpilast ettekannetega oma uurimistöödest:

Brigita Põld – “Geneetiliselt muundatud organismid”. Täiskasvanute lühiuuring”.

Karin Talving – “Unepuuduse põhjused ja tagajärjed LÜGi 11. klasside õpilaste seas”.

Karin Veide – “Joogivee kvaliteedi tagamine. Fluoriidisisalduse muutused joogivees 2005-2015 Läänemaa kuue veevärgi näitel”.

Meie õpilased olid väga tublid. Õpilased said tänutäheks keskkonnasõbralikke meened ja Rahva Raamatu kinkekaardi. Kõigi õpilaskonverentsil osalenud õpilaste ettekannete kokkuvõtted on paigutatud konverentsi kogumikku “Meie elukeskkond 2016”.

Imbi Raudkivi, juhendaja

Brigita Põld, Karin Talving, Karin Veide Karin Talving Karin Veide Brigita Põld

 

NOORED EUROOPA METSADES Young People in European Forests

Rahvusvaheline viktoriin “Noored Euroopa metsades” on suunatud õpilastele vanuses 13 kuni 19. Võistluse käigus omandatakse teadmisi Euroopa riikide looduse ja metsanduse kohta. Käsitletakse näiteks säästvat metsade majandamist, elurikkust, metsade kaitset, metsapoliitikat jm.

Noored Euroopa metsades on välja kasvanud 2006. aastal vastu võetud Euroopa Liidu metsanduse tegevuskavast, mille üheks eesmärgiks on suurendada keskkonnateadlikkust läbi jätkusuutliku metsa majandamise hüvede tutvustamise. Esmased tegevused leidsid aset Poolas, kus alustati metsanduslikku võistlust “Puhas mets”. Algselt ühes riigis käivitunud projekt muutus rahvusvaheliseks, kui tegevuste haaret laiendati ning võeti seejuures eeskujuks juba 1981. aastast Soomes toimunud metsandusviktoriin.

Võistlus sai alguse 2011. aastal, mil Euroopa finaal toimus Poolas. 2012. aastal leidis rahvusvaheline finaal aset Eestis.

Osalemise eeldused:

  • õpilased vanuses 13-19,
  • moodustavad 3-liikmelise võistkonna,
  • õpilased peavad oskama inglise keelt.

2016. aasta võistlus:

Eesti I vooru kestuseks oli ligi üks kuu. Metsainfo.ee lehel avaldati õppematerjalid, mille alusel koostasid võistkonnad 10 küsimust koos vastustega (inglise keeles). Eesti II voor toimus 29. märtsil.  Võistkonnad võtsid mõõtu 50st küsimusest koosnevas viktoriinis, pikkusega 1,5 tundi.

Tänavu võtsid võistlusest osa kolm LÜGi võistkonda:

10.H klassi võistkond MaSiMa: Marta Velda Loos, Marita Türkson, Sirli Leesment

11.R klassi võistkond Picea abies: Karin Veide, Grete-Liis Kalev, Kaspar Karja

12.RL klassi võistkond Lumerebased: Ketter-Helery Nau, Piia Katharina Vaan, Kertu Orul

I voorust pääsesid edasi II vooru 101 võistkonda, sh ka kõik LÜGi võistkonnad. Seega võistlesid meie õpilased II voorus 101 võistkonna seas.

II vooru ingliseekeelsel veebiviktoriinil 29. märtsil oli võimalik saada maksimaalselt 50 punkti. 44 punkti oli piiriks, mille alusel pääses finaali ehk kolmandasse vooru. Sellise tulemuse said 19 võistkonda 101st.

Meie kooli parima tulemuse saavutas 10.H klassi võistkond – 43 punkti 50st – 20. “koht” ehk positsioon üldises pingereas! Ühe punkti vähem sai  12.RL  klassi võistkond – 42 punkti 50st  – 21. “koht” ehk positsioon üldises pingereas! Tublisti esines ka 11.R klassi võistkond.

Kõigile osavõtnud õpilastele kiitus ja tänu kooli esindamise eest rahvusvahelisel võistlusel.

Imbi Raudkivi, geograafiaõpetaja, loodussuuna juht

Noored Euroopa metsades osalejad

 

Loodus-reaali ühine õppepäev

23. novembril 2015 sõitsid 12. klassi reaal- ja loodussuuna õpilased õppepäevale Tallinnasse. Eesmärgiks oli tutvuda kolme Tallinna kõrgkooli õppekeskkonnaga, õppekavadega, edasiõppimisvõimalustega.

Päeva alustasime Tallinna Tehnikakõrgkoolis. Kõigepealt tutvustati meile kooli õppimisvõimalusi ja erialasid. Seejärel said õpilased osaleda kahes töötoas – arhitektuuri ja mehaanika töötoas.

Arhitektuuri töötoas jagunesid õpilased rühmadeks. Töövahendid olid vahukommid ja puidust grillitikud. Loovust ja taiplikkust nõudva ülesandega said rühmad vahvasti hakkama – ehitisi kommenteeris ja selgitas „projekteerimise“ põhitõdesid II kursuse tudeng. Mehaanika töötuba toimus elektrotehnika laboris. Tootmisprotsessi tööpõhimõtted „näitas“ ette robot. Seejärel jagunesid õpilased tööpinkide juurde ja said stendil oleva skeemi järgi katsetada õhkpumba tööpõhimõtet. Kiiremad katsetasid ka teisi automatiseeritud „pumbasüsteeme“.

Peale lõunat suundusime Tallinna Ülikooli, kus meid võtsid vastu ülikooli tudengid, magistrandid, doktorandid ja õppejuht. Tutvusime loodus- ja täppisteaduste laboritega.  Kuulasime, milliseid teadusuuringute viise/võimalusi need pakuvad.  Molekulaarbioloogia laboris viiakse läbi erinevaid kliinilisi uuringuid. Ökoloogia laboris nägime, kuidas paleontoloogid järvesetetest/mudast tolmuteri eraldavad (taimestikumuutused läbi aja). Külmlaborites nägime   bakterikultuure. Plasmakahuri tööpõhimõte sai selgeks materjalide füüsika laboris. Õppejuht andis ülevaate TLÜ õppearendustegevusest ja õppekavade muudatustest, samuti said õpilased küsida neid huvitavate erialade ja sisseastumistingimuste kohta.

Päeva viimane kõrgkool – Tallinna Tehnikaülikool – võttis meid vastu kooli peahoone fuajees. Jagunesime kaheks rühmaks. IT huvilised läksid IT majja, kus neile toimus loeng (IT teaduskond). Samuti olid meie õpilaste juurde palutud kõnelema ja kogemusi jagama majandusteaduskonna tudengid. See oli vahetu ja väga hea tutvustus – läbi esimese kursuse tudengite kogemuste. Samal ajal oli teine pool õpilastest tehnilise füüsika laboris, kus professor selgitas laborite võimalusi, laboritööde põhimõtteid jne. Vahvaks osutusid katsed, mida professor demonstreeris „enda peal“ näidates näiteks erinevate jõudude toimimise mehhanismi – ta illustreeris tehtud katsed nii, et seostas need igapäevaselt ettetulevate  situatsioonidega jne.

Seejärel kogunesid mõlemad rühmad auditooriumisse, kus õpilastega tegeles õppejuht. Jutuks tulid sisseastumisega kaasnevad küsimused, erialade/teaduskondade lõikes vajalikud kriteeriumid, õppetoetused, õppekavade „kokkupanek“, medalid jm boonused.

Õppekäiku aitas korraldada ja logistikat paika panna Läänemaa Rajaleidja keskus.

Imbi Raudkivi, geograafiaõpetaja, loodussuuna juht

Suunapäev  Suunapäev Suunapäev Suunapäev  Suunapäev Suunapäev Suunapäev

 

11R ja 12L klasside RMK preemiareis Lahemaale, Oandu looduskeskusesse

Eelmisel õppeaastal osalesid üleriigilisel metsaviktoriinil LÜGist kaks klassi. 12L õpilased saavutasid gümnaasiumiastmes I koha ja 11R õpilased 10. koha. Mõlemad klassid said RMK poolt auhinnaks tasuta preemiareisi – valisime Oandu looduskeskuse poolt pakutud programmi  „Lahemaa – rannamaa“.

29. septembril 2015 kell 7.00 asusime kooli juurest teele Lääne-Virumaale. Meie ühe retkejuhi (Ene) võtsime peale Tallinnast, kes kuni Lahemaani rääkis Tallinna ümbruse ja Harjumaa ajaloost, looduslikest eripäradest. Nauditavad olid ka erinevad legendid, näiteks Maardu järve tekke ja  Kostivere karstiala kohta.

Kohale jõudes jagunesime kahte rühma ja meiega liitus teine retkejuht (Tiina).

Kõigepealt tutvusime looduskeskuse õppemajadega, kus õpilased said uudistada  Läänemerega seotud õppetegevusi ja õppematerjale – neid teadmisi läks tarvis retke lõpus, mil määrasime liike, kivimeid/kivistisi ja leide rannalt. Toredaks  pidasid õpilased näiteks metsamajas Eesti puuliikide ning nende „väärtuse“ määramist ja kasutamist läbi ajaloo kuni tänaseni (puusuusad ja 1,2 meetrine käsisaag tekitasid  erilist elevust). Teises õppemajas õppisime väljapanekute baasil Läänemere põlisasukaid ja ka võõrliike. Vaatasime filmi „Märka merd“, mis andis ülevaate Soome lahe, Põhja-Eesti, Läänemere geoloogilisest minevikust ja maa kerkimise tagajärgedest.

Edasi suundusime Oandu-Altja õpperajale. Alustasime rännakut Läänemere kõige varasemast arengustaadiumist ning liikusime nö ajas edasi tänapäevani. Peatuspunktid rajal olid valitud nii, et ümbritsevas looduses saime märgata mere ja liustikujää tegevust ning säilinud/muutunud  elustikku. Geoloogiliselt läbisime erinevaid pinnavorme (luited, paekallas, alvar, ürgjõe org, soot jne). Põhja-Eesti rannikumadalikul nägime erakordselt mitmekesist loodust. Retkejuhi abiga määrasime seeneliike – söödavaid seeni oli vähe, aga leidsime nelja liiki kärbseseeni. Metsa jõudes tegime mustikasöömise pausi.

Meie teekond andis võimaluse õppida märkama looduslikke muutusi Altja jõe ääres (nt kopra tegevusjäljed) ja inimmõju loodusele (nt hooldusraie). Altja rannaküla ajalooga ja rannarahva tegevusega tutvusime Altja külas – pärandkultuur.

Retke viimane ülesanne oli kuuldu/nähtu kasutamine praktikas. Õpilased otsisid rannalt/veepiirilt/metsast kivimeid, karpe, vetikaid jm liike ning siis juhendasid retkejuhid õpilasi nende määramisel erinevate kaasavõetud määrajate abil. Lahendati ka ristsõna.

Tagasi sõites arutlesid õpilased programmi kasulikkuse ja kuuldu/nähtu üle. Enim meeldis neile Lahemaa teistsugune loodus võrreldes Läänemaaga. Samuti leidsid õpilased seoseid õppekavas erinevate õppeainete vahel (ajalugu, majandus, kirjandus, keskkonnaõpetus, bioloogia, geograafia, keemia, füüsika). Haapsallu jõudsime tagasi 17.00

Õpilaste ühised  arvamused – pikk päev, aga silmaringi avardavad tegevused; tervislik, sest liikusime õues; hea meeldetuletus – tuleb luua seoseid igapäevaeluga ja erinevate ainete vahel, võimalus praktiliselt ja loovalt õppida.

Imbi Raudkivi, geograafiaõpetaja, loodussuuna juht

Oandu Oandu Oandu  Oandu Oandu Oandu Oandu

 

2014/15 õa

Maa päeva õpilaskonverents Tartu Loodusmajas 21. aprill 2015

Maa päeva tähistatakse  ülemaailmselt 22. aprillil. 1970. aastast USAst alguse saanud traditsioon on levinud 192 riiki. Üleilmselt korraldatakse erinevaid üritusi eesmärgiga pöörata tähelepanu keskkonnamuutustele. Tartu Loodusmajas tähistatakse Maa päeva õpilaskonverentsidega juba 20 aastat, osalejaid on olnud 64 Eesti koolist, esitatud on 413 teemakohast ettekannet.

Sel aastal tutvustasid oma uurimistöid ja projekte 15 kooli õpilased. Meie kooli esindasid Maa päeva õpilaskonverentsil „Meie elukeskkond“ kolm 11RL klassi õpilast. Nad esinesid ettekannetega, mille kokkuvõtted on lisatud konverentsi kogumikku. Piia Katharina Vaan tutvustas oma uurimistööd  „Ilmastiku mõju toitumiskohta tulevate talilinnuliikide arvukusele ja saabumise ajale hommikuti“. Karoliina Huul ja Ketter-Helery Nau tutvustasid meie kooli loodussuunda ning andsid ülevaate oma praktilisest tööst „Looduspäeva korraldamine Läänemaa Ühisgümnaasiumis“.

Karoliina Huul Piia Katharina Vaan

Konverentsi lõppedes suunduti AHHAA keskusesse. Tüdrukud osalesid terviseprogrammis/töötoas, kus nad said lahata kopsu. Enne kojusõitu said nad vaadata teadusteatrit.

Karoliina Huul kopsu lahkamas Ketter-Helery Nau ja Piia Katharina Vaan

Konverentsi toetas KIK. Õpilaskonverentside ettekannete kogumikud leiad siit.

Imbi Raudkivi, geograafiaõpetaja, loodussuuna juht

 

Loodussuuna õppepäev 24.09.2014 – Kabli, Tolkuse raba ja Luitemaa

24. septembril kell 8.00 alustasime sõitu Kabli RMK teabepunkti. Kell  11 olime kohal ja meid jaotati kahte gruppi. Koos olid 11 ja 12 klassi loodusrühmad. Osad jäid RMK majja, kus lahendati huvitavaid ülesandeid ja vaadati Kablit tutvustavat filmi. Teised läksid Kabli linnujaama, kus tutvustati lindude kaitset ja nende rõngastamist.

Linde püütakse linnumõrraga. Mõrd on põhja-lõuna suunaline, kuna püütakse rändlinde. Mõrd ise on väga suur- suue on 51m lai ja terve mõrd 73m pikk. Püügikasti aetakse linnud müraga või imiteerides röövlinde visates õhku erinevaid asju.

Püütud lindudel määratakse liik, sugu, kaal. Veel mõõdetakse tiiva pikkus ja rasvaprotsent. Rasvaprotsendi järgi saab hinnata, kaugele lind rännata suudab. Tiiva pikkuse järgi on võimalik teatud liikidel määrata sugu.

Kõik püütud linnud rõngastatakse. Headel päevadel võib saada üle tuhande linnu. Rõngastamine toimub augustist novembri keskpaigani. Linde rõngastatakse, et saaks jälgida nende rännet. Linnuvaatlejaid on üle maailma ja rõnga pealt saadud info saab anda edasi kohalikule linnujaamale, kus see registreeritakse. Linnud on head indikaatorliigid ehk nad näitavad keskkonna puhtust.

Kasutatakse erinevas suuruses rõngaid olenevalt linnu suurusest. Enamasti on rõngad alumiiniumist, kuna see on kerge ja ei anna linnule palju lisakaalu. Kaljudel elavatel lindudel kasutatakse kulumise vältimiseks terasrõngaid. Need rõngad käivad ümber jala, kuid kasutusel on mujal maailmas ka kaelarõngad. Kasutatakse ka värvilisi rõngaid, kus märgistus on suure kirjaga. Nii ei pea lindu püüdma et märgistust lugeda.

Käisime ka Tolkuse rabas, mis on umbes 8000 aastat vana ja Eesti kiireima turbakihi kasvuga. Rabas on palju inimtegevuse jälgi- nõukogude ajal üritati raba kuivendada ja sügavad kraavid on siiamaani seal. Nende peal kasvab taimekiht ja nad on sellepärast inimesele ohtlikud. Meil aga ohtu polnud, kuna rabas on laudtee. Küll aga nägime inimesi, kes räätsadega kõndisid palja raba peal.

Luitemaa asub sealsamas raba juures. Seal on Baltimaade kõrgeimad luited. Luidetel on palju inimtegevuse jälgi- seal sõidetakse jalgratastega ja mööda luiteid kelgutatakse alla. See on silmnähtavalt rikkunud pinnast. Veel oli seal näha, et paljud puud on istutatud. Seda on näha selle järgi, et puud paiknevad ühtlaselt ja on ühepikkuseks kasvanud. Puud istutati erosiooni takistamiseks. Ühe kõrge luite otsas asub vaatetorn, mis on merepinnast üle 50m kõrgusel.

Reis oli väga huvitav, sest see oli meie esimene õppereis Läänemaalt väljapoole ja soovitame seda teistelegi loodushuvilistele!

12L klass

 

LÜG 10L klassi õpilaste RMK õppereis

30. aprillil 2014 kella üheksa paiku väljus bussitäis 10L õpilasi Kalda tänava bussipeatusest Piirsalu RMK Toimimiskeskuse poole. Piirsalu asub Lääne-Nigula vallas ja jääb Risti ja Kuijõe vahele. Kohale jõudsime poole kümne paiku. Piirsalus võttis meid vastu Läänemaa metskonna metsaülem Tanel Ehrpais, kes tutvustas meile mõningaid metsanduse põhitermineid  ja oli meile ka giidiks terve metsasoleku aja kuni kella kaheni.

Peale pooletunnist harivat ülevaadet lahkusime RMK majakesest ning tegime väikese ilmavaatluse kella 10.38 ajal, mõõtsime temperatuuri (5°C) ja uurisime tuulesuunda (edelatuul).

Sellele järgnes bussisõit metsa, kust algas meie ringkäik. Esimesena läksime otsima forvarder’it – masinat, millega metsast puid tee äärde viiakse. Meiega olid kaasas veel lisaks Tanelile ka Rein Kaljuvee, kes on Kullamaa metskonna metsnik-metsakorraldaja ja Hardo Rohtna, kes on Piirsalu metskonna  metsnik-metsakorraldaja. Masina juht rääkis meile kuidas sealne süsteem toimib ja mis tema töökohustused täpsemalt on. Meie jaoks oli see huvitav, sest see oli tegelikult seotud tehnoloogiaga ja logistikaga. Seejärel kõndisime me veidi kaugemale, et mitte segada töölisi. Meid jaotati gruppidesse ja igal grupil oli üks metsandusega tegelev inimene rääkimas, kuidas tehakse metsas vaatlusi. Kõigepealt tuli vaadata metsa koosseisu – mis puud metsas eelkõige on. Kuna meie viibisime männimetsas, siis enamuses olid ikkagi männid, sellele lisaks oli veel hinnanguliselt 10 haaba ja 10 kaske. Teiseks räägiti meile rinnaspindalast – puistus puude rinnaskõrguse ristlõikepindalade summa hektaril. Selleks kasutasime me Bitterlichi lihtrelaskoopi. See oli keti  otsa  kinnitatud plaadikene, kus oli 3 teatud laiustega ava. Veel mõõtsime me puude ümbermõõtu tallmeetriga (inglise k. talmeter). See nägi välja nagu tavaline mõõdulint, aga oli korrutatud π’ga. Viimaseks tutvustati meile, kuidas mõõdetakse puude kõrgust metsas. Selleks on 2 varianti : mõõdulindiga või laserkiirtega. Viimasega  mõõtmisel kasutatakse aparaati, mida mehed ise kutsausid laserkõrgusemõõtjaks. Saime ise kõike läbi proovida ja seeläbi õppisime rohkem ning oli huvitavam kui puhtalt  teooria.

Edasi suundusime ühele alale, kus olid üsna noored istikud ja pidime välja nuputama mitu istikut on umbkaudu sellel alal. Kõik hakkasid ringi kõndima ning mõtlema, kuidas seda ülessanet lahendada. Meie jaoks oli see tegelikult üsna raske, sest keegi ei tulnud õige tegutsemisviisi peale. Võistluse võitis Diana, kes pakkus kõige väiksema arvu. Hiljem sai ta auhinnaks RMK poolt mütsi. Seejärel selgitati, kuidas metsamehed seda teevad ja näitasid selle ka meile ette. Seejärel liikusime teise kohta, kus vaatlesime, millised puud tuleks harvendusraiel või valgustusraiel alles jätta ja millised tuleks maha raiuda. Paljude jaoks oli huvitav fakt see, et tüükad jäetakse alles, et seal saaksid tegutsada nii loomad, linnud, putukad kui ka taimed.

Varsti suundusime ühele alale kus me nägime neid samu puid mille forvarderi juht oli sinna toonud ja ära märgistanud. Õppisime seal,  kuidas puupalke märgistatakse ja vaatlesime tihumeetri ja kuupmeetri vahet, mis tegelikult on üsna lihtne, kui tead kuidas toimida. Peale seda peatus veel üks metsaveoauto, kus saime jälle vaadata kuidas masin seest välja näeb ja kuidas kõik tänapäeval on tehnoloogiaga seotud.

Viimaseks ülesandeks oli meil vaja oma grupiga uurida metsas kõiki neid asju, millest meile varem räägiti- ümbermõõt, rinnaspindala, kooseis jne. Selle võitsid jälle need, kes pakkusid kõige väiksema arvu. Võistlus ise oli huvitav ja kõigile meeldis see, et sai jälle kõike ise läbi teha ning kõik said õige metsamehe tunde kätte. Samuti leidsime, et meie tegevused olid  seotud päris mitme koolis õpitava ainega – matemaatika, bioloogia, keema, füüsika,   geograafia.

Päeva lõpetuseks saime me kõik süüa metsasuppi  ja kringlit ning rukkililleõieteed maitsta. Seejärel jagas Tanel meile kõigile RMK mälupulgad ja iga grupp sai veel kotikese tarkade metsaraamatutega. Peale seda tänasime kõik koos RMK’d ja kella 13.30 ajal hakkasime tagasi Haapsalu poole liikuma. Kuigi mitmetel meie klassist oli hirm madusid kohata, meeldis kõigile see õppesõit väga ja tuju oli peale seda väga hea. Tuju muutus veel rõõmsamaks kui netis surfates saime teada, et saavutasime  RMK metsaviktoriinil 4. Koha. See oli tore lõpp meie vahvale päevale.

Meiega oli kaasas õpetaja Imbi Raudkivi.

10 loodussuuna õpilaste nimel Ketter-Helery Nau ja Kertu Orul

Metsapäev Metsapäev Metsapäev Metsapäev Metsapäev