Humanitaar

Humanitaarsuunda ootame õppima neid, kelle jaoks on tähtsad loovus ja kaunid kunstid. See suund toetab õpilase arengut järgmistes valdkondades: teatrikunst, filmikunst, kaasaegne meedia, muusika, loovkunst ja tõlkimine.

Humanitaarsuuna suunapäevad ja -üritused

10.H ning 10.LR suunapäev Tallinnas

29. märtsil 2017 käisid 10.H ja 10.LR Tallinnas ühisel suunapäeval. Loodus- ja reaalsuuna õpilaste huve silmas pidades külastati esmalt TTÜ innovatsiooni- ja ettevõtluskeskust Mektory. Õhtul aga, arvestades humanitaarsuuna õpilaste huvidega, külastati Draamateatri etendust „Tartuffe“. Õpilasi saatsid reisil 10.LR klassijuhataja Maret Järveots, 10.H klassijuhataja Karl Hein ning geograafiaõpetaja Imbi Raudkivi.

Bussisõit algas pärastlõunal kell 13.00 ning Tallinnasse jõudsime kell 14.30. Esimesena oli kavas õpilastele ekskursioon TTÜ innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuses Mektory. Mektory on keskus, mille eesmärk on tuua kokku teadlased, ettevõtjad ning üliõpilased, et tagant tõugata innovatsiooni ja ettevõtlust. Sõbralik giid tutvustas meile hoonet –  erinevaid stuudioid ja laboreid, mis Mektory keskuses tegutsevad. Külastasime Samsungi digiklassi, kus saime aimduse, milline võiks välja näha tuleviku klassiruum. Külastasime ventilatsioonilaborit ning küttelaborit ning saime ülevaate erinevatest põnevatest idufirmadest, mis Mektoryst on alguse saanud. Külastus andis ka õpilastele ka aimduse sellest, millega Tallinna Tehnikaülikoolis teadlased ja üliõpilased tegelevad.

Ekskursioon Mektory keskuses kestis pisut üle tunni. Pärast seda liikusime ühiselt kesklinna, kus õpilased said vaba aega Tallinnaga tutvumiseks ning söömiseks. Õhtul kogunesid aga kõik Eesti Draamateatrisse, kus etendus Lembit Petersoni lavastatud „Tartuffe“. Tegemist on Molière’i näidendiga, mis esietendus Eesti Draamateatris 2015. aasta novembris, ent mis on ikka veel ülimalt populaarne – saal oli rahvast täis. Valdav osa külastajaid olidki keskkooliõpilased, kellel ilmselt on käsil klassitsismi ning valgustuse teema kirjandustundides. Õpilased esialgu pisut pelgasid seda lavastust – tegemist oli siiski kolme tunni pikkuse luulevormis 17. sajandi näidendiga – ent juba pärast esimest vaatust sai selgeks, et tegemist on hea, kaasahaarava ning vaimuka tükiga.

Etendus lõppes hilisõhtul ning seejärel algas tagasisõit. Koju Haapsallu jõudsime väsinute ja õnnelikena alles südaöösel.

Karl Hein, ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja

   

 

Viljandist ja Tartust kultuuri kuhjaga

Kolmanda perioodi lõpus (20. veebruaril 2017) käisid 10.H ja 12.H suunapäeval, mille käigus külastati TÜ Viljandi Kultuuriakadeemiat ja Tartu Vanemuise teatri uut maja ning vaadati Vanemuise väikses majas legendaarset etendus „Meister ja Margarita“ (valminud M. Bulgakovi samanimelise romaani põhjal).

Päev algas vara – kell 8.30 oli väljasõit, sest kell 11.00 oodati meid juba TÜVKAs. Kuna Kultuuriakadeemia on viimastel aastatel laienenud, tähendas koolikülastus tutvumist kolme erineva majaga. Kaks giidi olid meie õpilaste jaoks olema toreda ekskursiooni kokku pannud. Vilma majas (kõige uuem) nägime butafooride põnevaid tööruume ja rahvusliku käsitöö kangastelgede saali ning rahvusliku puutöö suurt töökoda, samuti Lõuna-Eesti parimat telestuudiot, kus demonstreeriti ka selle ruumi võimalusi. Lisaks kõiki muid ruume, mille disainis oli ära kasutatud nii sepaeriala kui rahvusliku käsitöö üliõpilaste valmistatud sisustuselemente. Maja oli uus, ilus, stiilne, avar – ühesõnaga  igati õppimakutsuv.

Seejärel liiguti peamajja, kus toimusid töötoad meie õpilastele: 10. klass osales loovmängu töötoas ja 12. klass sai teadmisi, kuidas suhelda vabalt. Viimane töötuba põhjustas õpilastes küll hämmingut: loenguvormis antud aabitsateadmised olid juba koolis omandatud ja seetõttu ei tundunud töötuba huvitav. Oodati rohkem tegevust, mis aga mingil põhjusel ära jäi. 10. klass seevastu sai topeltaktiivse töötoa – sai  joosta, hüpata, püsti-pikali-istuma karata muusika saatel –, nii et lõpuks oli kõigil nahk märg ja tuju hea, aga mõne jaoks oli see aktiivsus ka ülemäärane.

Seejärel said kõik üliõpilaskohvikus keha kinnitada ja ekskursioon jätkus muusikamajas. Selle maja võimalused on uhked: palju prooviklasse individuaaltundideks, isegi oreliklass, klassid bändiproovideks, suurepärane stuudio jne. Nägime tunde, kus sündis verivärske muusikalooming või tehti bändiproovi. Oli väga põnev!

Viimasena suundusime tagasi peamajja, kus meiega olid kohtuma tulnud LÜGi vilistlased, kes täna on TÜVKA üliõpilased. Nendeks olid Elena Koit (näitleja eriala) ja Kertu Ilves ning Joanna Rosenfeldt (mõlemad noortetöö eriala). Nende räägitu oli ehedaim – ikka elust endast ja otse ja avameelselt. Igatahes saime kinnitust, et kool on väga hea ja igasugu võimalusi pakkuv. Meie vilistlasi on selles koolis teisigi: kohtasime ka Kelli Kibarit, kes õpib laulu, ja Adeele Rassi, kes samuti noortetööd õpib.

Seejärel sõitsime Tartusse ja juba tunni aja pärast võtsid meid Vanemuise teatri peamajas vastu noored giidid, kes olid valmis põhjalikku ekskursiooni tegema. Saime teada lühidalt nii teatri ajaloost: nägime nii pilte kui teatri kunagist maketti ja Vana Hirmsana tuntud Kaarel Irdi isiklikult. Saime viibida nii saalis (kus käis ettevalmistus kohe algavaks kontrolletenduseks) kui lavataguses ja käia eriti põnevates ruumides, kus valmivad nii butafooria ja kui dekoratsioonid, ja ruumides, kus hoitakse tuhandeid kostüüme. Ekskursioon oli väga hariv ja huvitav.

Seejärel oli ootamas pikk õhtune etendus Vanemuise väikeses teatris. Lavastus „Meister ja Margarita“ on valminud M. Bulgakovi samanimelise romaani põhjal ja oli veidi üle kolme tunni pikk. Kümne viimase aasta huvitavaimaks lavastuseks peetud tükk oli nii mõnelegi paras väljakutse, aga oma õppe-eesmärgi täitis igatahes kuhjaga. Seda arvati üksmeelselt, et kui enne poleks koolis teost käsitletud, oleks suur osa arusaamatuks jäänud. Sellest said küll kõik aru, et kui minna teatrisse vaatama mõnd teost, mis valminud romaani põhjal, tasub end alati eelnevalt kurssi viia.

10. klass ootab juba järgmist väljasõitu, aga 12. klassi jaoks oli see viimane suunapäev.

Tiina Brock, eesti keele ja kirjanduse õpetaja, humanitaarsuuna juht

Humanitaarsuuna suunapäev Humanitaarsuuna suunapäev Humanitaarsuuna suunapäev Humanitaarsuuna suunapäev Humanitaarsuuna suunapäev Humanitaarsuuna suunapäev

 

Suunavahetuspäev – humanitaarsuund

19. detsembril 2016 toimus kooli projektinädala raames suunavahetuspäev. Suunavahetuspäeval oli kõigil õpilastel võimalus valida üheks päevaks teise suuna parimaid tegevusi.

See päev sisaldas kolme õpi ja töötuba, mis avasid humanitaarsuuna kolme olulist tahku: lavakunst, loovkunst ja filmikunst.

1. Dokumentaalfilmi õpituba

Seda viis läbi Eesti üks esioperaator, Haapsalust pärit Kristjan-Jaak Nuudi, kes rääkis oma kogemustest filmitegijana. Ühiselt vaadati ka dokumentaalfilmi Arvo Pärdist –  „Kaotatud paradiis“, mille operaator on Kristjan-Jaak Nuudi. Õpilastel oli ainulaadne võimalus saada teada filmitegemise telgitagustest, kuulda filmitegija kommentaare, õppida märkama detaile, millele muidu filmi vaadates tähelepanu ei oskaks pöörata.

Ühiselt vaadati veel värskelt valminud saadet „Aja jälg kivis“, mille operaator oli samuti Kristjan-Jaak Nuudi ja mis  jutustas loo ERRi raadiomajadest – nende värvikast saamisloost, neist kui oma aja arhitektuuripärlitest.

2. Performance’i töötuba

Seda viis läbi LÜGi vilistlane (humanitaarsuuna õpilane) Eva-Maria Brock, kes õpib nüüd EKAs graafilist disaini. Väljakutsena pakkus ta noortele välja 75 minuti jooksul välja mõelda, teostada ja esitada performance teemal „Valupunkt“, milles ainsa abivahendina võis kasutada paberit (ajaleht, raamat, tapeet vms). Eelnevalt anti õpilastele lühikoolitus selle kunstiliigi olemusest ja näidati mõnda videod ning seejärel tuli gümnasistidel väljakutse vastu võtta. Neil endil tuli leida idee, teha kavand ja töö teostada. Lõpus filmiti kõik tööd ka üles.

Õpilased olid ülimalt nutikad ja loovad!

Videod kummagi grupi performance’itest: grupp 1 ja grupp 2

3. Lavakunsti töötuba

Seda viis läbi LÜGi lavakunsti õpetaja Karel Rahu, kes oma töötoas tegi traditsioonilisi lavakunstitunni elemente – soojendusmängud, draamaelementidega loovmängud –, mis on vajalikud avaliku esinemise hirmust ülesaamiseks.

Tiina Brock, humanitaarsuuna juht

Dokumentaalfilmi õpituba Performance’i töötuba  Performance’i töötuba   Lavakunsti töötuba

 

Müüte murdev õppepäev Tammsaare vaimus (02.09.2016)

Selle õppeaasta esimene tegus koolipäev möödus osal õpilastest, täpsemalt 11.H ja 11.R õpilastel, Tallinnas.

A. H. Tammsaare teose „Tõde ja õigus“ I osa väljaandmisest möödub 30. oktoobril 90 aastat ja seetõttu on romaan sel õppeaastal erilise tähelepanu all LÜGiski. Tallinna Linnateatri mängukavas on hetkel epopöa 4. osa põhjal valminud lavastus „Karin. Indrek. Tõde ja õigus. 4.“. Soov seda lavastust vaatama minna tekkis juba aasta tagasi, kuid järjekord jõudis meieni alles 2. septembril. Kuna kirjandustunde polnud õpilastel sel õppeaastal veel olnud, siis saime kasutada suurepärast võimalust viia kirjandustund läbi enne etendust A. H. Tammsaare kortermuuseumis Tallinnas Kadriorus. Pooleteise tunni jooksul jõuti kulgeda läbi aja, külastades Tammsaare eluruume ja kuulates giidi kommentaare Hansenite eluolu kohta. Muuseumi direktor Maarja Vaino andis aga põhjaliku ülevaate romaani saamisloost ja lühidalt sellest, mis juhtub esimeses kolmes osas, et teatrietendus paremini mõistetav oleks.

Seejärel möödus nelja ja poole tunnine etendus Tallinna Linnateatris, nii et ei saanud arugi ega jõudnud väsida. Elamus oli võimas. Publik aplodeeris seistes. Nii mõnigi õpilane võttis sellest õppepäevast inspireerituna kätte „Tõe ja õiguse“ I osa hoopis teistsuguse eelhäälestusega, kui oleks seda teinud muidu. Kõlasid ka arvamused, et see päev oli kustutanud eelarvamused keerulisest Tammsaarest ja murdnud müüte, et „Tõde ja õigus“ on raske ja igav teos. Huvi Tammsaare loomingu ja eriti just romaani „Tõde ja õigus“ vastu oli tekitatud.

Oleme tänulikud Läänemaa Ühisgümnaasiumile, kes võimaldas õpilastele sellel päeval tasuta bussisõidu ja muuseumikülastuse.

Tiina Brock, eesti keele ja kirjanduse õpetaja, humanitaarsuuna juht

A. H. Tammsaare kortermuuseumis  A. H. Tammsaare kortermuuseumis A. H. Tammsaare kortermuuseumis    A. H. Tammsaare kortermuuseumis  A. H. Tammsaare kortermuuseumis

 

Reaalide ja humanitaaride ühine suunapäev (18.11.2015)

Esmapilgul võib tunduda, et kus on reaal- ja humanitaarsuuna ühisosa, et nad ühise suunapäeva korraldasid. Elus on aga kõik omavahel seotud ja üks teiseta ei saaks niikuinii eksisteerida. On vaja nii kunstnikul oma ideede tehnilist teostust ja ka inseneril tootekujundust oma väljamõeldise jaoks. Lisaks kuluvad ära ka majandusalased teadmised, et teostatud ideed  ka tulu tooma hakkaks. Seetõttu on hea, kui juba koolis saadakse aru, kui vajalik on koostöö eri valdkondade vahel.

Ühine õppepäev algas Tallinna Tehnikaülikooli innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuses Mektory, kus esmalt kuulasime Taavi Kikase 60minutilist kirglikku loeng-esitlust 3D-printimisest. Noor mees õpetab seda ala ka Rocca al Mare Koolis ja on ka idufirma 3DPrinterOS asutaja. See ettekanne andis selge teadmise, et pädevus tehnilistel aladel on tänases maailmas ülivajalik ka kunstiinimestele – 3D-printimine annab kohese võimaluse oma idee realiseerida.

Edasi järgnes tunniajaline atraktiivne ekskursioon Mektory majas. Selle aja jooksul jõudis tärgata huvi, mistõttu sinna tahaks minna tagasi ja olla pikemalt, et ise neis põnevais ruumides midagi proovida valmis teha. Näiteks saime tutvuda ööklubiliku valguse ja muusikaga ventilatsiooni õppetoaga, kus õhk tossu näol väljus erikujulistest ventilatsiooniavadest. Humanitaarid kogesid, et ka tehnikaülikool võib olla kool, kus nende õpingud tulevikus jätkuvad. Seal on viimase tehnikaga meediatuba, Eesti Kunstiakadeemia stuudios olnud näitus andis tunnistust ülikoolidevahelisest tihedast koostööst.  Lisaks ülimale modernsusele on õhkkond majas sõbralik ja soe – isegi neljajalgne püsielanik koer Jack liigub vabalt majas ringi – , ruumikujundus on moodne ja hubane ning pisidetailid on kõnekalt nooruslikud (näiteks kallistamise ring, kiiged puhkeruumis jne).

Edasi jätkus meie päev Eesti Draamateatris, kus esmalt oli tunniajane majaekskursioon alates keldrikorrusest katusealuste ruumideni välja. Korraliku ülevaate sai ka teatrimaja ajaloost. Kuna see toimus veidi enne algavaid etendusi, siis oli maja sagimist täis ja saime näha, mis toimub laval, saalis ja tagaruumides enne publiku kohalejõudmist. Jällegi oli nii mõnelegi avastus see, et see loominguline seltskond ei saa hakkama ilma tehnilise meeskonnata: heli- ja valgustus- ja IT- ja lavamehed jne. Näitlejaid on kogu 150 töötajast vaid 40, seega võib tulevikus seal töö leida läbinisti reaalainetest huvituv noor.

Järgnes tutvustav loeng Lembit Petersoni lavastuse „Tartuffe“ kohta, mille autor on prantsuse kuulsaim näitekirjanik  Moliere.  Antud lugu sobitub ideaalselt 10. klassi kirjanduskursuse programmi ja seetõttu oli loeng ning sellele järgnev etendus kõige ehedam kirjandustund väljaspool koolimaja. Etendus oli ligi kolm tundi ja tänasele noorele harjumatus värsivormis, aga igati autentne klassitsistlik teater koos kostüümide ja lavakujundusega.

Päev oli väga rikastav, hariv ja huvitav, vaatamata selle pikkusele. Ka nähtud etendus ei  võtnud teatrihuvi, vaid kohe küsiti, millal uuesti läheme. Seega oli päev 100% õnnestunud.

Tiina Brock, eesti keele ja kirjanduse õpetaja, humanitaarsuuna juht

Mektorys  Mektorys  Mektorys Mektorys  Mektorys Mektorys Draamateatris Draamateatris  Draamateatris Draamateatris

 

Kaasaegne kunst ehmatas ja erutas

9. oktoobril 2015 käis humanitaarsuuna vanem aste (11. ja 12. klass) järjekordsel suunapäeval Tallinnas, võttes keskse teemana vaatluse kaasaegse kunsti tema erinevates vormides.

Kui me külmas ja tuulises pealinnas Kultuurikatla ees bussist väljusime, et suunduda Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi, mis pidi kohe sealsamas asuma, ei näinud me ümbruskonnas muud, kui lagunevat Linnahalli ja veel üht nutuses seisus hoonet. Lähemal vaatlusel pidime tõdema, et just see oligi maja, mida otsisime. Sees võtsid meid vastu aga väga sõbralikud giidid ja peale töölehtede jagamist võis õppepäev alata. Kuna käimas oli fotokuu, siis seegi väljapanek keskendus sellistele meediumitele nagu foto ja video. Ilmselt üksi neid taieseid vaadates poleks paljut osanud märgata, aga vahva giid osutas tähelepanu „suurele kunstile“. Rõsked ja külmad ruumid (küttesüsteem majas puudub) olid nagu osa näitusest, süvendades tunnet kõledast ühiskonnast ja virtuaalsest keskkonnast,  kus pidevalt viibime. Giid pani mõtlema paljudele asjade: mis on koopia ja kas see on halb? kes on pildi autor, kui see on tehtud arvutimängu keskkonnas? jne. Esimene mulje pildist võis süvenemisel üsna ehmatav tunduda.

Pärast korralikku annust kaasaegset visuaalkunsti suundusime kaasaegsesse linnakeskkonda arhitektuurile silma viskama ja moodsa söögi/joogiga külma peletama.

Seejärel astusime sisse Solarise ja Estonia vastas asuva halli maja uksest – ühte mitmest Eesti Kunstiakadeemia hoonetest, kus asub kooli juhtkond ja disainiteaduskond.  Kaasaegsema maja ootuses pole aga nende tööind ka päevinäinud nagisevate põrandatega majas raugenud. Konkursid on neil endiselt ühed Eesti suurimad ja võimalused mitmekesised. Sellest kõigest saime teada kooli tutvustavas loengus/esitluses ja ekskursioonil mööda maja. Tore oli, et Haapsalu endised õpilased Helen Arov (EKA kunstihariduse osakonna juhataja) ja Liisa Jugapuu (magistrant) meile selle kõik veel lähemale tõid, rääkides oma õpingutest, tööst ja elust EKAs.  Ühtlasi nägime ka graafilise disaini esmakursuslaste kaasaegse kunsti näitust, kus ka LÜGi vilistlase Eva-Maria Brocki töö oli eksponeeritud.

Viimase vaatusena sel päeval oli kaasaegne teatrikunst ehk stand up komöödia Telliskivi Loomelinnaku teatrisaalis Vaba Lava. Vaatasime Comedy Estonia kava-projekti (lavastuseks seda nimetada ei saa) „Esimene eesti keeles! vol 2“. Naerda sai muidugi kõvasti, kuid enamasti oli see naer läbi pisarate ja ehmatavalt räige ja ropp oli see kohati ka. Miks seda siis vaadata? Selles ongi küsimus. Arutelu nähtust-kuuldust jätkus koolitunnis ja vastused küsimustele on olemas.

Selleks, et mõista, tuleb käia ja vaadata, analüüsida ja mõelda. Kaasaegne kunst ei ole selline, nagu ta on, lihtsalt niisama, seda nüüd humanitaarid teavad kindlasti, olles korraliku portsu võrra jälle haritumad, kultuuriteadlikumad.

Rohkem suunapäeva pilte LÜGi kunstilehel

Tiina Brock, eesti keele ja kirjanduse õpetaja, humanitaarsuuna juht

Suunapäev Tallinnas Suunapäev Tallinnas Suunapäev Tallinnas Suunapäev Tallinnas Suunapäev Tallinnas Suunapäev Tallinnas

 

ETV ja TV3 meie huviorbiidis

20. jaanuaril 2015 käisime LÜGi humanitaarklassidega suunapäeval Tallinnas. See oli tõeline televisioonipäev. Nimelt külastasime Tallinna telemaja, kus asuvad ETV stuudiod, ja TV3 maja.

Alustasime telemajaga, kus meil oli au saada põhjaliku ekskursiooni osaliseks.  Selle viisid läbi „Terevisiooni“ uudistelugeja Elo Ellermaa ja telemaja vanim töötaja 82-aastane Mai Mikiver.

Tänu neile saime näha mitmeid erinevaid tuntud telesaadete stuudioid, näiteks statsionaarseid stuudioid saadete „Terevisioon“ ja „Aktuaalne Kaamera“ ja „Lastetuba“ jaoks ning suuri stuudioid, mida vastavalt saatele kujundatakse. Enamus meist olid väga ekstaasis „Terevisiooni“ stuudio külastamisest, sest eks ikka ole rõõm istuda sellel punasel diivanil, mida muidu näeb vaid televiisori vahendusel ning kus istuvad  tavaliselt Urmas Vaino ja Katrin Viirpalu.

Ma arvan, et isegi neile, kellele ei paku uudised huvi,  olid vägagi elevil, kui jõudsime „Aktuaalse Kaamera“ stuudiosse. Selle stuudio diktoritoolil istudes võis nii mõnelgi tekkida soov, et siin võiks isegi töötada.

ETV pea 60-aastasest ajaloost saime ülevaate muuseumiruumides. Lastesaadete ruumides oli meil võimalus näha enda kunagisi lemmiksaadete staare. Alustades „Mõmmi aabitsa“ tegelastest  ja lõpetades kõige suurema sõbra Leopoldiga. Samuti oli sinna koondatud ka paljude lemmiku Buratino ja tema sõprade kodust leitav mööbel. Hea, kui saab muuseumis asju näppida, see oli just selline tore muuseum.

Meie järgmiseks peatuseks oli TV3 maja, kuhu läksime telemängu „Me armastame Eestit“ salvestusele.  Vaatamata sellele, et joogijanu oli juba esimese 10 minutiga keele suulakke kinnitanud ja palavus meid oma kõrvalistujate külge kleepinud, läks võte suhteliselt kiiresti – vaid 2 tundi. Stuudios saime teada, et võistluse tulemustest ei tohi me teada anda ega salvestusel tehtud pilte jagada enne, kui saade ise eetrisse tuleb. Nägime eetritagust tegelikkust ehk „petuskeeme“, mis tänu montaažile väga tõepärased tunduvad. Tuttavaid nägusid LÜGist on võimalik näha 20.märtsil kell 20:00 TV3st.

Karina Kirs 12H ja Grete Lehemaa 11H

         

 

Humanitaarsuuna päev Tallinnas

10. märtsil 2014 käisid 10. ja 11. klassi humanitaarsuuna õpilased õppepäeval Tallinnas. Päev oli erakordselt tihe ja huvitav. Algas see KUMUs, kus osaleti kahes erinevas õppeprogrammis: Lepo Mikko loomingu näitusel ja Dénes Farkase näitustel „Ilmne paratamatus“. Esimesel näitusel pöörati tähelepanu just L. Mikko nõukogudeaegsele perioodile, seevastu teine näitus oli absoluutne puhas kaasaegne kunst, mis nii mõneski võõristust tekitas. Giidiga koos näitused põhjalikult üle vaadatud, algas n-ö õppimine: kas maalianalüüs või filosoofiaalaste ülesannete täitmine, lõpus said kõik ise ka osa moodsa kunsti loomisest, kasutades materjalina primitiivset valget paberit. Vähemalt 41 LÜGi noort on sammukese kaasaegse kunsti mõistmisel edasi astunud.

Pärast tõsist õppetööd KUMUs järgnes vabamas vormis kohtumine Nuku- ja Noorsooteatri näitleja Anti Kobiniga, kes viis õpilased teatri tagaruumidesse ja rääkis oma näitlejateest. See kohtumine oli küll lühike, aga see-eest lõbus ja muljeterohke.

Päev lõppes suurepärase elamusega Tallinna Linnateatris, kus vaadati Elmo Nüganeni lavastust „Maailmale nähtamatud pisarad“, mis oli kokku pandud Anton Tšehhovi noorusaja novellidest ja lühinäidenditest. Õpilaste tagasiside põhjal võiks näitlejaile ja lavastajale ilmselt LÜGi eripreemia aasta parima (mõnel juhul isegi elu parima) etenduse eest anda. Nähtu põhjal kirjutasid kõik õpilased ka teatriarvustused, milles nii mõnigi suutis üles näidata lausa ajakirjanduslikku küpsust.

Tagasisides kirjutasid õpilased, et sellised päevad peaks saama traditsiooniks ja neid võiks sagedaminigi olla. Nõustun täiesti, sest elamus oli see ka õpetajaile.

Tiina Brock, eesti keele ja kirjanduse õpetaja, humanitaarsuuna juht

Lepo Mikko näitus Lepo Mikko näitus Dénes Farkase näitus Dénes Farkase näitus KUMUs Õpituba KUMUs Nuku- ja Noorsooteatris Nuku- ja Noorsooteatris