5. novembri varahommikul kell 7.15 sõitsid Läänemaa Ühisgümnaasiumi 11. klasside õpilased kahe bussiga Tartusse, et tutvuda edasiõppimise võimalustega. Õpilaste huvide väljaselgitamiseks korraldasime eelnevalt küsitluse ning panime selle tulemuste põhjal kokku kaks marsruuti. Nii sai igaüks valida endale huvipakkuva külastusgrupi. Päeva jooksul tutvuti kõrgkoolide ja sealsete õppimisvõimalustega ning külastati teatrietendust.
Ühe bussi esimene peatus oli Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkond, kus õpilastele tutvustati arstiks või füsioterapeudiks saamise võimalusi. Seejärel suundusime Tartu Tervishoiu Kõrgkooli, kus lisaks ruumidele näidati meile seadmeid, mida õppeprotsessis kasutatakse. Nägime nii labori- kui elustamise seadmeid, aga ka sünnitustuba koos sünnitava nukuga ja jalaravikabinetti. Kogu esitus oli informatiivne ja andis praktilist, õpilaste jaoks päriselt vajalikku infot. Viimasena liikusime Eesti Lennuakadeemiasse, kus lühikesele tutvustavale loengule järgnes majatuur, kus nägime ekraaniderohket lennujuhi õpperuumi ja side- ja raadiosüsteemide ehitamisele suunatud osakonda. Eriti põnev oli aga see, et õpilased said lennata ka lennuki või helikopteri simulaatoriga, mis tekitas palju elevust. Lennuakadeemiast said õpilased teada ka, millistes valdkondades peale lennunduse nende koolist saadud haridusega töötada saab ja millised on nende valdkondade palgad – teadmine, mis paljude õpilaste silmis selle kooli väärtust tunduvalt tõstis.
Teises bussis olnud õpilased külastasid Tartu Ülikooli. Pooled neist suundusid Delta õppehoonesse, kus tutvustati reaal- ja arvutiteadusi. Pettumust valmistas see, et Tartu Ülikooli erialade ja õppimisvõimaluste üldist tutvustust ei toimunud, keskenduti vaid arvutiteaduste ning inseneeria erialade tutvustamisele. See-eest tehti aga põhjalik majatuur ning tutvuti ka Delta õppehoones asuva arvutimuuseumiga. Lossi 36 sotsiaalteaduste majja suundunud õpilastele tehti ringkäik, räägiti Tartu Ülikooli sisseastumisest ning tutvustati seal õpetatavaid erialasid. Eriti sümpaatne oli, et noorte küsimustele vastasid ka üliõpilased.
Pärast lõunapausi külastasime Kaitseväe Akadeemiat. Tutvusime õppehoone ja kadettide õppimistingimustega. Sõjakooli autahvlilt võis leida ka ühe meie vilistlase nime. Õpilastele avaldas sügavat muljet ohvitseride kasiino ning õppehoones valitsev sõjaväeline distsipliin.
Kolmandana külastasime Eesti Maaülikooli metsamaja aadressil Kreutzwaldi 5. Õpilastele tutvustati seal õpetatavaid erialasid sundimatus ja vabas õhkkonnas ning näidati õppelaboreid. Elevust tekitas arutelu käigus selgunud tõsiasi, et ühe õpilase lemmikloom on hobune nimega Friikas. Külastuse lõpus selgus, et meie buss vajab kiiret remonti. Õnneks saadi probleem paarikümne minutiga lahendatud.
Omaette väärtus oli ka õpilastele antud vaba aeg, mis võimaldas neil Tartu kesklinnaga tutvuda ning nautida tuledesäras linna ja mõnusat tudengielu hõngu.
Päeva lõpus kogunes kogu lend Tartu Uues Teatris, et vaadata lavastust „Kuhu ma lähen, kui pole enam kuhugi minna?“. Kino-, sõna- ja visuaalteatri elemente ühendav lavastus oli paljudele noortele harjumatu. Selles kasutatud kujundikeel tekitas segadust, kuid pani õpilasi omavahel arutlema nii loo tähenduse kui ka lavastuslikke lahenduste üle. Enamiku jaoks oli see esimene kord näha sedalaadi lavastust ning uus kogemus pakkus mõtteainet veel mitmeks päevaks.
Haapsallu jõudsime öösel kell üks. Päev oli pikk ja pakkus rohkelt uusi teadmisi, muljeid ning aruteluteemasid. Klassijuhatajate põhjalik ettevalmistus tasus end ära: õpilased said tutvuda eri valdkondade ja kõrgkoolidega ning koguda teadmisi, millest võib abi olla edasiste õpingute ja karjäärivalikute tegemisel. Õpilaste tänulik tagasiside kinnitas, et väljasõit oli vajalik ja väärtuslik.
Õpilaste õpekäigu korraldasid ja olid kaasas klassijuhatajad Imbi Raudkivi, Jaana Maripuu, Karl Hein ja Kalle Lõuna.
Vaata pildigaleriid siit
