Muusikat ja teatrit peetakse tänapäeva kultuuri iseenesestmõistetavaks osaks. Ometi on seda ka kunst, mis mingil põhjusel näib Eestis olevat pigem teisejärguline. Sellise suhtumise muutmisel on koolidel oluline roll. Üks asi on saada teadmisi kunsti rollist ühiskonnas läbi sajandite, kuid vähemtähtis pole ka noortes kunstihuvi äratamine galeriides käies ja ise kunstiga kätt proovides.
Läänemaa Ühisgümnaasium on lisaks järjepidevatele näitustele kooliruumides ja aastanäitustele Haapsalu linnagaleriis sel aastal ette võtnud suurema projekti, kaasamaks riigigümnaasiumide õpilasi. Tänase seisuga on Eestis üheksa riigigümnaasiumi. Üleskutse nendele koolidele osaleda kunstiprojektis „Kunst meres. Mida? Jaa!“ on juba sügisel edastatud ja see on ka positiivset vastukaja leidnud. Nimelt on projektis osalemisest teatanud kuus gümnaasiumit: Jõgevamaa Gümnaasium, Pärnu Koidula Gümnaasium, Viljandi Gümnaasium, Võru Gümnaasium, Noarootsi Gümnaasium ja Läänemaa Ühisgümnaasium.
Eesmärke sellise projekti ellu toomiseks on mitu:
. väärtustada noorte inimeste loomingulisust ja eneseväljendamise püüdu;
Autorid: Jessica Järvelt, Rezete Karu, Marilin Kuusk
Tehniline kontsultant: Varmo Ojamets
Õpetaja: Anne Jaama
Skulptuur kujutab suurimat vara, mis Eestil on – puitu. Peaksime seda enam väärtustama, sellele rohkem tähelepanu pöörama. Mets katab kuni 55% meie riigi territooriumist, täna veel… See number võib aga kiirelt kahanema hakata, kui me targasti oma metsi ei majanda. Unistame Eestist, kus ka meie laste lapsed teaksid, mis on mets, ja saaksid seal igal ajal jalutada, marju korjata või talvel suusatamas käia. Soovisime mitte raisata seda, mille hoidmisele tähelepanu tahame juhtida. Seepärast kasutasime oma töös meie kodukandi puidutööstuse tootmisjääke. Värvimistöödeks kasutasime akrüülvärve.
Nr 2 “Meri merel” – Võru Gümnaasium
plastklaas, penoplast
Autor: Annabel Sulg
Õpetaja: Merit Süving
Oma töös viitan maailma ühele suurimale probleemile – kliima soojenemisele. Kui see jätkub, on mere peale tekkinud justkui teine meri. Kliima soojenedes tõuseb merevee tase iga aastaga umbes 0,6–0,9 cm. Oma tööga kujutan merel teist kihti merd.
Nr 3 “Luikede järv” – Viljandi Gümnaasium
penoplast, must-valge värv, klaasitükid, (vinüül)
Autorid:Brita Potter ja Kerli Mitrofanov
Õpetaja:Ene Runing
Pühendatud P. Tšaikovskile, kuna ta suvitas Haapsalus ja vaieldamatult on ballett “Luikede järv” üks tema kuulsamatest teostest. Mis sobiks vette paremini kui luiged. Nagu originaalis, on ka meil kaks ühes: üks luikedest on must, teine valge – vastandasime head-halba. Omapärasuse ja kunstilisuse andmiseks lõikasime tiibadesse mustrid, sära ja värvi andmiseks lisasime värvilised klaasikillud, aga põhiosa kujust on plastik.
Vette torgatud suuremõõtmeline (M 10:1) stiliseeritud epee relv sümboliseerib Haapsalu vehklemistraditsioonide tähtsust Eesti spordiloos ning on kummardus nende algatajale Endel Nelisele. Relva suurus viitab samas ka Eesti müütilisele kangelasele Kalevipojale ja tema tegevusega seotud paikadele. Väidetavalt asuvad ka tema visatud kivid (rändrahnud) siit mõne kilomeetri kaugusel Noarootsis Võnnussaare poolsaarel.
Nr 5 „Lahkuja“ – Läänemaa Ühisgümnaasium
Penoplast, makrofleks, akrüül
Autor: Kaarel Koit
Tehniline konsultant: Aime Koit, Väino Ülend
Õpetaja: Tiiu Randmann-Mihkla
Tänapäeval lähevad paljud noored ja ka vanemad inimesed, kes on lõpetanud kodumaal kooli ja saanud hea hariduse, ära välismaale. Inimesed lahkuvad, sest nad ei leia kodumaalt oma erialale vastavat tööd või ei rahulda neid töö eest saadav tasu. Sageli minnakse ja jäädakse, maha jäävad kodu, pere, sõbrad ning tuttav ja emakeelne elukeskkond. Lahkutakse tihti just mere taha… See on probleem, sest meie elanikkond vananeb ning kui väljaränne jätkub, siis ei jäägi siia enam ühtegi noort ja elujõus tööinimest. Skulptuur osutabki sellele probleemile tänases Eestis.
Meie inspiratsiooniks oli müütiline olend ükssarvik, kes vanal ajal sümboliseeris metsikut loomust, puhtust ja graatsiat, tänapäeval aga sümboliseerivad ükssarvikud julgust teistest erineda. Võtsime inspiratsiooni ka lausest “Ühe mehe prügi on teise varandus” ja kasutasime skulptuuri tegemiseks võimalikult palju teise ringi ressursse ehk taaskasutust.
Nr 7 „Kaduvad väärtused“ – Läänemaa Ühisgümnaasium
Puit, klaas, metall
Autorid: Kristiina Teinemaa, Karl-Christoph Rebane, Kaisa Kuusik, Kevin-Jarl Jaani
Tehniline konsultant: Markus Randmann, Väino Ülend
Õpetaja: Tiiu Randmann-Mihkla
Inimühiskonna eksisteerimise teeb võimalikuks moraali ja eetikanormide järgimine. Kuigi aktsepteeritavad käitumisnormid ja tavad on iga riik seadusekogumikeks kaante vahele pannud, võiks eeldada, et põhilised väärtused on inimese jaoks midagi iseenesest mõistetavat. Õpetatakse ju lapsele juba maast madalast, mis on õige, mis vale, milline käitumine kiitust ja milline laitust väärt. Mereskulptuurina loodud teos „Kaduvad väärtused“ peaks sümboliseerima tänapäeva maailma kaugenemist inimlikest väärtustest ja tõekspidamistest.
Teos kujutab 21. sajandi anonüümset tarbimisühiskonna kodanikku, kes on oma mõtlematu käitumise tõttu uppunud. Tema keha on hõivanud puhtad ja süütud uue põlvkonna inimesed, kes kasutavad kodanikust maha jäänud lagunevat keha, et purjetada uue ja helgema tuleviku poole.
Nr 9 „Uputavad mõtted“ – Pärnu Koidula Gümnaasium
penoplast, traat, PVA-liim, ajaleht, montaaživaht ning aerosoolvärvid
Autor: Alex Tähemaa
Õpetaja: Heleri Saks
Teosega soovib autor edasi anda emotsioone, mida võivad tekitada meie enda mõtted. Peas tekkinud segadusest ja harutamist vajavast mõttelõngast sündis idee uputavatest mõtetest. Teos on ehitatud ilmastikukindlatest materjalidest ning värvitud sellistes toonides, mis annaks edasi võimalikult hästi teemaga seotud ahastustunnet, mida mõttesegadik või tekitada.
Kaksikskulptuur (teine asub Noarootsi poolsaare rannikul Österbys) stiliseeritud ja teineteise poole pööratud kätest. Teos sümboliseerib Noarootsi rahva kauaaegset unistust ühendustee (tammi) ehitamiseks Haapsalu ja poolsaare vahele. Lähim ootus on külma talve ja jäätee järele.
Nr 11 „Katastroof“ – Võru Gümnaasium
ready-made
Autor: Unn Krigul
Õpetaja: Merit Süving
Töö on ready-made, mis tähendab, et töö on kokku pandud juba valmis olevatest asjadest. Töö peamõtteks on näidata globaalset probleemi – mere reostust. Sellele ei pöörata igapäevases elus väga palju tähelepanu, eriti Lõuna-Eestis, kaugel merest . Samuti näitab töö, et mere reostus pole ammugi enam väike probleem ja ohus pole mitte ainult meie ilus vaade merele, vaid ka mõnede liikide säilimine.
Kunstiprojekt „Kunst meres. Mida? Jaa!“
Koolinoorte kunstiprojekt „Kunst meres. Mida? Jaa!“
Info in English
Muusikat ja teatrit peetakse tänapäeva kultuuri iseenesestmõistetavaks osaks. Ometi on seda ka kunst, mis mingil põhjusel näib Eestis olevat pigem teisejärguline. Sellise suhtumise muutmisel on koolidel oluline roll. Üks asi on saada teadmisi kunsti rollist ühiskonnas läbi sajandite, kuid vähemtähtis pole ka noortes kunstihuvi äratamine galeriides käies ja ise kunstiga kätt proovides.
Läänemaa Ühisgümnaasium on lisaks järjepidevatele näitustele kooliruumides ja aastanäitustele Haapsalu linnagaleriis sel aastal ette võtnud suurema projekti, kaasamaks riigigümnaasiumide õpilasi. Tänase seisuga on Eestis üheksa riigigümnaasiumi. Üleskutse nendele koolidele osaleda kunstiprojektis „Kunst meres. Mida? Jaa!“ on juba sügisel edastatud ja see on ka positiivset vastukaja leidnud. Nimelt on projektis osalemisest teatanud kuus gümnaasiumit: Jõgevamaa Gümnaasium, Pärnu Koidula Gümnaasium, Viljandi Gümnaasium, Võru Gümnaasium, Noarootsi Gümnaasium ja Läänemaa Ühisgümnaasium.
Eesmärke sellise projekti ellu toomiseks on mitu:
. väärtustada noorte inimeste loomingulisust ja eneseväljendamise püüdu;
. väärtustada kunsti;
. harida vaatajat, tuues kunst käidavasse avalikku ruumi;
. tutvustada avalikkusele riigigümnaasiumide kontseptsiooni läbi kunstiprojekti;
. väärtustada Haapsalut merelinnana (kunsti meres saab eksponeerida vaid merega piirnevas linnas);
. pöörata tähelepanu Haapsalu rannapromenaadi merevee olukorrale (madalat ja seisvat vett ähvardab kinnikasvamine ja roostumine);
. anda oma rahvale ja külalistele veel üks põhjus, miks tulla jalutama kaunile promenaadile.
Näituse avamine toimus 10. juunil 2016 kell 17.00 Haapsalu kõlakoja juures.
Objektide tervena püsimise korral jääb näitus avatuks 21. augustini.
Kunstiprojekti avamist kajastasid ERR ja TV3 reporter Eduard Laur
Vaata objektide vette laskmise ja näituse avamise pilte siit
Konkursil on ka oma Facebook leht, vaata siit
Näituse külalisraamat asub siin
Valminud teosed:
Nr 1 „Kristallmets“ – Jõgevamaa Gümnaasium
puit, akrüül
Autorid: Jessica Järvelt, Rezete Karu, Marilin Kuusk
Tehniline kontsultant: Varmo Ojamets
Õpetaja: Anne Jaama
Skulptuur kujutab suurimat vara, mis Eestil on – puitu. Peaksime seda enam väärtustama, sellele rohkem tähelepanu pöörama. Mets katab kuni 55% meie riigi territooriumist, täna veel… See number võib aga kiirelt kahanema hakata, kui me targasti oma metsi ei majanda. Unistame Eestist, kus ka meie laste lapsed teaksid, mis on mets, ja saaksid seal igal ajal jalutada, marju korjata või talvel suusatamas käia. Soovisime mitte raisata seda, mille hoidmisele tähelepanu tahame juhtida. Seepärast kasutasime oma töös meie kodukandi puidutööstuse tootmisjääke. Värvimistöödeks kasutasime akrüülvärve.
Nr 2 “Meri merel” – Võru Gümnaasium
plastklaas, penoplast
Autor: Annabel Sulg
Õpetaja: Merit Süving
Oma töös viitan maailma ühele suurimale probleemile – kliima soojenemisele. Kui see jätkub, on mere peale tekkinud justkui teine meri. Kliima soojenedes tõuseb merevee tase iga aastaga umbes 0,6–0,9 cm. Oma tööga kujutan merel teist kihti merd.
Nr 3 “Luikede järv” – Viljandi Gümnaasium
penoplast, must-valge värv, klaasitükid, (vinüül)
Autorid:Brita Potter ja Kerli Mitrofanov
Õpetaja:Ene Runing
Pühendatud P. Tšaikovskile, kuna ta suvitas Haapsalus ja vaieldamatult on ballett “Luikede järv” üks tema kuulsamatest teostest. Mis sobiks vette paremini kui luiged. Nagu originaalis, on ka meil kaks ühes: üks luikedest on must, teine valge – vastandasime head-halba. Omapärasuse ja kunstilisuse andmiseks lõikasime tiibadesse mustrid, sära ja värvi andmiseks lisasime värvilised klaasikillud, aga põhiosa kujust on plastik.
Nr 4 „Kalevipoja mõõk“ – Noarootsi Gümnaasium
Autorid: Lisette Raudsepp, Erki Aas, Kristin Jurnas, Sille Kokarev, Cärolyn Aromets
Puit, klaasplast, toruisolatsioon, teras.
Õpetaja: Alar Uus
Vette torgatud suuremõõtmeline (M 10:1) stiliseeritud epee relv sümboliseerib Haapsalu vehklemistraditsioonide tähtsust Eesti spordiloos ning on kummardus nende algatajale Endel Nelisele. Relva suurus viitab samas ka Eesti müütilisele kangelasele Kalevipojale ja tema tegevusega seotud paikadele. Väidetavalt asuvad ka tema visatud kivid (rändrahnud) siit mõne kilomeetri kaugusel Noarootsis Võnnussaare poolsaarel.
Nr 5 „Lahkuja“ – Läänemaa Ühisgümnaasium
Penoplast, makrofleks, akrüül
Autor: Kaarel Koit
Tehniline konsultant: Aime Koit, Väino Ülend
Õpetaja: Tiiu Randmann-Mihkla
Tänapäeval lähevad paljud noored ja ka vanemad inimesed, kes on lõpetanud kodumaal kooli ja saanud hea hariduse, ära välismaale. Inimesed lahkuvad, sest nad ei leia kodumaalt oma erialale vastavat tööd või ei rahulda neid töö eest saadav tasu. Sageli minnakse ja jäädakse, maha jäävad kodu, pere, sõbrad ning tuttav ja emakeelne elukeskkond. Lahkutakse tihti just mere taha… See on probleem, sest meie elanikkond vananeb ning kui väljaränne jätkub, siis ei jäägi siia enam ühtegi noort ja elujõus tööinimest. Skulptuur osutabki sellele probleemile tänases Eestis.
Nr 6 “Ükssarvik” – Viljandi Gümnaasium
Erinevad plastikud (cd-d, vinüül, värv jne)
Autorid: Deivi Tobreluts, Marleen Kuusik, Karl-Eric Alert
Õpetaja: Ene Runing
Meie inspiratsiooniks oli müütiline olend ükssarvik, kes vanal ajal sümboliseeris metsikut loomust, puhtust ja graatsiat, tänapäeval aga sümboliseerivad ükssarvikud julgust teistest erineda. Võtsime inspiratsiooni ka lausest “Ühe mehe prügi on teise varandus” ja kasutasime skulptuuri tegemiseks võimalikult palju teise ringi ressursse ehk taaskasutust.
Nr 7 „Kaduvad väärtused“ – Läänemaa Ühisgümnaasium
Puit, klaas, metall
Autorid: Kristiina Teinemaa, Karl-Christoph Rebane, Kaisa Kuusik, Kevin-Jarl Jaani
Tehniline konsultant: Markus Randmann, Väino Ülend
Õpetaja: Tiiu Randmann-Mihkla
Inimühiskonna eksisteerimise teeb võimalikuks moraali ja eetikanormide järgimine. Kuigi aktsepteeritavad käitumisnormid ja tavad on iga riik seadusekogumikeks kaante vahele pannud, võiks eeldada, et põhilised väärtused on inimese jaoks midagi iseenesest mõistetavat. Õpetatakse ju lapsele juba maast madalast, mis on õige, mis vale, milline käitumine kiitust ja milline laitust väärt. Mereskulptuurina loodud teos „Kaduvad väärtused“ peaks sümboliseerima tänapäeva maailma kaugenemist inimlikest väärtustest ja tõekspidamistest.
Nr 8 „Valge laev“ – Pärnu Koidula Gümnaasium
penoplast, traat, riie, täitevaht, PVA liim, plastik taara, akrüülvärv
Autor: Karl Kaiser
Õpetaja: Heleri Saks
Teos kujutab 21. sajandi anonüümset tarbimisühiskonna kodanikku, kes on oma mõtlematu käitumise tõttu uppunud. Tema keha on hõivanud puhtad ja süütud uue põlvkonna inimesed, kes kasutavad kodanikust maha jäänud lagunevat keha, et purjetada uue ja helgema tuleviku poole.
Nr 9 „Uputavad mõtted“ – Pärnu Koidula Gümnaasium
penoplast, traat, PVA-liim, ajaleht, montaaživaht ning aerosoolvärvid
Autor: Alex Tähemaa
Õpetaja: Heleri Saks
Teosega soovib autor edasi anda emotsioone, mida võivad tekitada meie enda mõtted. Peas tekkinud segadusest ja harutamist vajavast mõttelõngast sündis idee uputavatest mõtetest. Teos on ehitatud ilmastikukindlatest materjalidest ning värvitud sellistes toonides, mis annaks edasi võimalikult hästi teemaga seotud ahastustunnet, mida mõttesegadik või tekitada.
Nr 10 „Ootus“ – Noarootsi Gümnaasium
Autorid: Dinara Khalilova, Doris Altmets, Daniel Mets, Gerda Reeder, Silver Aaron Kask
vahtplast, toruisolatsioon, traat
Õpetaja: Õpetaja: Alar Uus
Kaksikskulptuur (teine asub Noarootsi poolsaare rannikul Österbys) stiliseeritud ja teineteise poole pööratud kätest. Teos sümboliseerib Noarootsi rahva kauaaegset unistust ühendustee (tammi) ehitamiseks Haapsalu ja poolsaare vahele. Lähim ootus on külma talve ja jäätee järele.
Nr 11 „Katastroof“ – Võru Gümnaasium
ready-made
Autor: Unn Krigul
Õpetaja: Merit Süving
Töö on ready-made, mis tähendab, et töö on kokku pandud juba valmis olevatest asjadest. Töö peamõtteks on näidata globaalset probleemi – mere reostust. Sellele ei pöörata igapäevases elus väga palju tähelepanu, eriti Lõuna-Eestis, kaugel merest . Samuti näitab töö, et mere reostus pole ammugi enam väike probleem ja ohus pole mitte ainult meie ilus vaade merele, vaid ka mõnede liikide säilimine.