Kunstiprojekt „Kunst meres. Mida? Jaa!“

Koolinoorte kunstiprojekt „Kunst meres. Mida? Jaa!“

Info in English

Muusikat ja teatrit peetakse tänapäeva kultuuri iseenesestmõistetavaks osaks. Ometi on seda ka kunst, mis mingil põhjusel näib Eestis olevat pigem teisejärguline. Sellise suhtumise muutmisel on koolidel oluline roll. Üks asi on saada teadmisi kunsti rollist ühiskonnas läbi sajandite, kuid vähemtähtis pole ka noortes kunstihuvi äratamine galeriides käies ja ise kunstiga kätt proovides.

Läänemaa Ühisgümnaasium on lisaks järjepidevatele näitustele kooliruumides ja aastanäitustele Haapsalu linnagaleriis sel aastal ette võtnud suurema projekti, kaasamaks riigigümnaasiumide õpilasi. Tänase seisuga on Eestis üheksa riigigümnaasiumi. Üleskutse nendele koolidele osaleda kunstiprojektis „Kunst meres. Mida? Jaa!“ on juba sügisel edastatud ja see on ka positiivset vastukaja leidnud. Nimelt on projektis osalemisest teatanud kuus gümnaasiumit: Jõgevamaa Gümnaasium, Pärnu Koidula Gümnaasium, Viljandi Gümnaasium, Võru Gümnaasium, Noarootsi Gümnaasium ja Läänemaa Ühisgümnaasium.  

Eesmärke sellise projekti ellu toomiseks on mitu:

. väärtustada noorte inimeste loomingulisust ja eneseväljendamise püüdu;

. väärtustada kunsti;

. harida vaatajat, tuues kunst käidavasse avalikku ruumi;

. tutvustada avalikkusele riigigümnaasiumide kontseptsiooni läbi kunstiprojekti;

. väärtustada Haapsalut merelinnana (kunsti meres saab eksponeerida vaid merega piirnevas linnas);

. pöörata tähelepanu Haapsalu rannapromenaadi merevee olukorrale (madalat ja seisvat vett ähvardab kinnikasvamine ja roostumine);

. anda oma rahvale ja külalistele veel üks põhjus, miks tulla jalutama kaunile promenaadile.

Näituse avamine toimus 10. juunil 2016 kell 17.00 Haapsalu kõlakoja juures.

Objektide tervena püsimise korral jääb näitus avatuks 21. augustini.

Kunstiprojekti avamist kajastasid ERR ja TV3 reporter Eduard Laur

Vaata objektide vette laskmise ja näituse avamise pilte siit

Konkursil on ka oma Facebook leht, vaata siit

Teoste paiknemine promenaadil

 

Näituse külalisraamat asub siin

Valminud teosed:

Nr 1 „Kristallmets“ – Jõgevamaa Gümnaasium

puit, akrüül

Autorid: Jessica Järvelt, Rezete Karu, Marilin Kuusk

Tehniline kontsultant: Varmo Ojamets

Õpetaja: Anne Jaama

Skulptuur  kujutab suurimat vara, mis Eestil on – puitu. Peaksime seda enam väärtustama, sellele rohkem tähelepanu pöörama. Mets katab kuni 55% meie riigi territooriumist, täna veel… See number võib aga kiirelt kahanema hakata, kui me targasti oma metsi ei majanda. Unistame Eestist, kus ka meie laste lapsed teaksid, mis on mets, ja saaksid seal igal ajal jalutada, marju korjata või talvel suusatamas käia. Soovisime mitte raisata seda, mille hoidmisele tähelepanu tahame juhtida. Seepärast kasutasime oma töös meie kodukandi puidutööstuse tootmisjääke. Värvimistöödeks kasutasime akrüülvärve.

Nr 2 “Meri merel” – Võru Gümnaasium

plastklaas, penoplast

Autor: Annabel Sulg

Õpetaja: Merit Süving

Oma töös viitan maailma ühele suurimale probleemile – kliima soojenemisele. Kui see jätkub, on mere peale tekkinud justkui teine meri. Kliima soojenedes tõuseb merevee tase iga aastaga umbes 0,6–0,9 cm. Oma tööga kujutan merel teist kihti merd.

Nr 3 “Luikede järv” – Viljandi Gümnaasium

penoplast, must-valge värv, klaasitükid, (vinüül) 

Autorid:Brita Potter ja Kerli Mitrofanov

Õpetaja:Ene Runing

Pühendatud P. Tšaikovskile, kuna ta suvitas Haapsalus  ja vaieldamatult on  ballett “Luikede järv” üks tema kuulsamatest teostest. Mis sobiks vette paremini kui luiged. Nagu originaalis, on ka meil kaks ühes: üks luikedest  on must, teine valge – vastandasime head-halba. Omapärasuse ja kunstilisuse andmiseks lõikasime tiibadesse mustrid, sära ja värvi andmiseks lisasime värvilised klaasikillud, aga põhiosa kujust on plastik.

Nr 4 „Kalevipoja mõõk“ – Noarootsi Gümnaasium

Autorid: Lisette Raudsepp, Erki Aas, Kristin Jurnas, Sille Kokarev, Cärolyn Aromets

Puit, klaasplast, toruisolatsioon, teras.

Õpetaja: Alar Uus

Vette torgatud suuremõõtmeline (M 10:1) stiliseeritud epee relv sümboliseerib Haapsalu vehklemistraditsioonide tähtsust Eesti spordiloos ning on kummardus nende algatajale Endel Nelisele. Relva suurus viitab samas ka Eesti müütilisele kangelasele Kalevipojale ja tema tegevusega seotud paikadele.  Väidetavalt  asuvad ka tema visatud kivid (rändrahnud) siit mõne kilomeetri kaugusel Noarootsis Võnnussaare poolsaarel.

Nr 5 „Lahkuja“ – Läänemaa Ühisgümnaasium

Penoplast, makrofleks, akrüül

Autor: Kaarel Koit

Tehniline konsultant: Aime Koit, Väino Ülend

Õpetaja: Tiiu Randmann-Mihkla

Tänapäeval lähevad paljud noored ja ka vanemad inimesed, kes on lõpetanud kodumaal kooli ja saanud hea hariduse, ära välismaale. Inimesed lahkuvad, sest nad ei leia kodumaalt oma erialale vastavat tööd või ei rahulda neid töö eest saadav tasu. Sageli minnakse ja jäädakse,  maha jäävad kodu, pere, sõbrad ning tuttav ja emakeelne elukeskkond. Lahkutakse tihti just mere taha… See on probleem, sest meie elanikkond vananeb ning kui väljaränne jätkub, siis ei jäägi siia enam ühtegi noort ja elujõus tööinimest. Skulptuur osutabki sellele probleemile tänases Eestis.

Nr 6 “Ükssarvik” – Viljandi Gümnaasium

Erinevad plastikud (cd-d, vinüül, värv jne)

Autorid: Deivi Tobreluts, Marleen Kuusik, Karl-Eric Alert  

Õpetaja: Ene Runing

Meie inspiratsiooniks oli müütiline olend ükssarvik, kes vanal ajal sümboliseeris metsikut loomust, puhtust ja graatsiat, tänapäeval aga sümboliseerivad ükssarvikud julgust teistest erineda. Võtsime inspiratsiooni ka lausest “Ühe mehe prügi on teise varandus” ja kasutasime skulptuuri tegemiseks võimalikult palju teise ringi ressursse ehk taaskasutust.

Nr 7 „Kaduvad väärtused“ –  Läänemaa Ühisgümnaasium

Puit, klaas, metall

Autorid: Kristiina Teinemaa, Karl-Christoph Rebane, Kaisa Kuusik, Kevin-Jarl Jaani

Tehniline konsultant: Markus Randmann, Väino Ülend

Õpetaja: Tiiu Randmann-Mihkla

Inimühiskonna eksisteerimise teeb võimalikuks moraali ja eetikanormide järgimine. Kuigi aktsepteeritavad käitumisnormid ja tavad on iga riik seadusekogumikeks kaante vahele pannud, võiks eeldada, et põhilised väärtused on  inimese jaoks midagi iseenesest mõistetavat. Õpetatakse ju lapsele juba maast madalast, mis on õige, mis vale, milline käitumine kiitust ja milline laitust väärt. Mereskulptuurina loodud  teos „Kaduvad väärtused“ peaks sümboliseerima tänapäeva maailma kaugenemist inimlikest  väärtustest ja tõekspidamistest.

Nr 8 „Valge laev“ – Pärnu Koidula Gümnaasium

penoplast, traat, riie, täitevaht, PVA liim, plastik taara, akrüülvärv

Autor: Karl Kaiser

Õpetaja: Heleri Saks

Teos kujutab 21. sajandi anonüümset tarbimisühiskonna kodanikku, kes on oma mõtlematu käitumise tõttu uppunud. Tema keha on hõivanud puhtad ja süütud uue põlvkonna inimesed, kes kasutavad kodanikust maha jäänud lagunevat keha, et purjetada uue ja helgema tuleviku poole.

Nr 9 „Uputavad mõtted“ – Pärnu Koidula Gümnaasium

penoplast, traat, PVA-liim, ajaleht, montaaživaht ning aerosoolvärvid

Autor: Alex Tähemaa

Õpetaja: Heleri Saks

Teosega soovib autor edasi anda emotsioone, mida võivad tekitada meie enda mõtted. Peas tekkinud segadusest ja harutamist vajavast mõttelõngast sündis idee uputavatest mõtetest. Teos on ehitatud ilmastikukindlatest materjalidest  ning värvitud sellistes toonides, mis annaks edasi võimalikult hästi teemaga seotud ahastustunnet, mida mõttesegadik või tekitada.

Nr 10 „Ootus“ – Noarootsi Gümnaasium

Autorid: Dinara Khalilova, Doris Altmets, Daniel Mets, Gerda Reeder, Silver Aaron Kask

vahtplast, toruisolatsioon, traat

Õpetaja: Õpetaja: Alar Uus

Kaksikskulptuur (teine asub Noarootsi poolsaare rannikul Österbys) stiliseeritud ja teineteise poole pööratud kätest. Teos sümboliseerib Noarootsi rahva  kauaaegset unistust ühendustee (tammi) ehitamiseks Haapsalu ja poolsaare vahele. Lähim ootus on külma talve ja jäätee järele.

Nr 11 „Katastroof“ – Võru Gümnaasium

ready-made

Autor: Unn Krigul

Õpetaja: Merit Süving

Töö on ready-made, mis tähendab, et töö on kokku pandud juba valmis olevatest asjadest. Töö peamõtteks on näidata globaalset probleemi – mere reostust. Sellele ei pöörata igapäevases elus väga palju tähelepanu, eriti Lõuna-Eestis, kaugel merest . Samuti näitab töö, et mere reostus pole ammugi enam väike probleem ja ohus pole mitte ainult meie ilus vaade merele, vaid ka mõnede liikide säilimine.