Sotsiaal

Sotsiaalsuunda ootame õppima neid, keda huvitavad ajalugu, inimestevahelised suhted, ühiskond ja selles toimuvad protsessid. Selles suunas õppimine toetab õpingute jätkamist ühiskonnaainete, riigiteaduste aga ka õigusteaduste valdkonnas.

Sotsiaalsuuna suunapäevad ja -üritused

Ajalooalaste uurimistööde riiklik konkurss Eesti Vabariigi Presidendi auhindadele 2016/2017

Ajalooalaste uurimistööde riiklik konkurss toimus tänavu 18. korda. Võistlust korraldab Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Selts (EAÜS). Selle õppeaasta võistlus oli pühendatud teemale: “Eesti iseseisvumise eeldused”. Võistlust toetavad SA Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu ja EV Haridus- ja Teadusministeerium.

Võistlus toimus kahes kategoorias (loovtöö, uurimistöö) ja kahes vanuseastmes (põhikool, gümnaasium). Õpilased  saatsid oma tööd 31. märtsiks. Töid hindas žürii ja esitas parimad tööd autasustamiseks. 5. mail toimunud lõppkonverentsile Tartusse kutsuti parimate tööde autorid ja nende juhendajad.

EV Presidendi tänukirjaga tunnustati:

  • uurimistööde kategoorias kuue esimese koha ja raamatupreemia saanud tööde autoreid ja nende juhendajaid;
  • loovtööde kategoorias kolme parema töö autoreid ja nende juhendajaid.

Ülejäänud osavõtjad said EAÜS tänukirja.

Noortele uurijatele saatis isikliku tervituse president Kersti Kaljulaid.

Läänemaa Ühisgümnaasiumi kolm õpilast esitasid oma tööd võistlusele ja said kutse lõppkonverentsile. Nende töid tunnustati:

Kertu Kiivit (11.R klass)  – raamatupreemia tööga “Salajõe küla ja selle lähiümbruse loodus- ja pärandkultuuriobjekte tutvustav kaart” (juhendajad Imbi Raudkivi ja Mare Urbas).

Kelly-Karen Jõeleht (11.M klass)  – EAÜSi tänukiri tööga “Haapsalu kuurort 19. sajandil ja tänapäeval – mudaravi ja linna arengu seos” (juhendaja Imbi Raudkivi).

Martin Nerman (12.H klass) – EAÜSi tänukiri tööga “Noarootsi ruuba ehitamine” (juhendajad Kalle Lõuna ja Jorma Friberg).

Võistluse tulemused ja infobuklett. Pilte saab näha galeriist

Imbi Raudkivi, geograafiaõpetaja

   

 

Suunapäev viikingite ja poliitikaga

12. jaanuaril 2017 tutvusid 10. ühiskonnaainete suuna ja 11. sotsiaalsuuna õpilased Tallinnas Riigikogu tööga, käisid Lennusadamas viikinginäitusel ning Padise kloostris.

Riigikogus tutvustas giid õpilastele Riigikogu ajalugu ja arhitektuuri, sümboleid sisekujunduses ja nende tähendust. Korraks oli õpilastel võimalik jälgida ka Riigikogu istungit, mida juhatas Riigikogu II aseesimees Taavi Rõivas. Seejärel toimus kohtumine Läänemaalt valitud rahvasaadik Lauri Luigega. Luik rääkis iseenda kujunemisest poliitikuks, meenutas kooliaega ja vastas küsimustele rahastamisskandaalist, iseenda puudumisest istungilt ja lemmik pizza koostisest.

Eesti Meremuuseumi Lennusadamas oli veel viimaseid päevi üleval viikinginäitus. Lisaks näituse külastamisele osalesid õpilased tunnis, mille teemaks oli viikingid ja nendega seotud väärarusaamad. Lisaks teadmistele said õpilased  ise ennast panna proovile ja mängida arheolooge. Veidi jäi aega tutvumaks ka Lennusadama teiste eksponaatidega, erilist huvi tekitas allveelaev „Lembitu“.

Tagasiteel peatusime Padise kloostri juures. Kris-Mariin Pals ja Maarja Kruuse tutvustasid varem ettevalmistatud giiditekstide abil kloostrit. Kajastamist leidsid nii ajalugu ja Jüriöö ülestõus kui ka hoonekompleksi arhitektuur ja legendid.

Kalle Lõuna, ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja, sotsiaalsuuna juht

Riigikogu Valges saalis Riigikogu istungit jälgimas viikinginäitus viikinginäitus Tund Lennusadamas

 

Suunavahetuspäev projektinädalal

19. detsembril 2016 toimus kooli projektinädala raames suunavahetuspäev. Suunavahetuspäeval oli kõigil õpilastel võimalus valida üheks päevaks teise suuna parimaid tegevusi.

Sotsiaalsuunapäeval toimus noorte arutelu-seminar, mille viis läbi noorteühing Avatud Vabariik.

Tegemist oli üleriigilise ürituste sarjaga, selle toimumist toetati  Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) Euroopa Sotsiaalfondi projekti “Eesti ühiskonnas lõimumist toetavad tegevused” vahenditest. Seminar-arutelu eesmärk oli võimaldada noortel jagada seda, mis nende arvates moodustab nende identiteedi, arutleda väärtuste ja uskumuste üle ning seeläbi toetada omavahelist mõistmist ning koostööd. Tegeleda noorte teadmiste, väärtuste, hoiakute ja oskustega.

Päeva juhatas sisse diskussioon ekspertidega teemal “Haapsalu 20 aasta pärast. Miks tulla (tagasi) Läänemaale elama?”
Ekspertideks olid Haapsalu linnapea Urmas Sukles (Eesti Reformierakond) ja opositsiooni esindajana Rea Raus (Sotsiaaldemokraatlik Erakond). Diskussiooni modereeris Jevgeni Krištafovitš (noorteühing Avatud Vabariik).  Tasakaalukalt alanud arutelu kasvas üle peagi teravaks keskusteluks kohaliku elu teemadele.

Päeva teises pooles pidid noored kõigepealt  kehastuma tuleviku ajakirjanikeks ja kujutama ette milliseks kujuneb kodulinna ehk Haapsalu tulevik 20 aasta pärast. Kajastamist leidsid nii tulevased valimised, transpordiküsimus kui ka saladuslik Valge Daam.

Seejärel toimusid rühmatööd, oma seisukohtade esitamine ja kaitsmine telesaate formaadis. Osalejad arendasin enim oma suhtlemispädevust.

Kalle Lõuna, ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja, sotsiaalsuuna juht

 Diskussioon - Rea Raus - Urmas Sukles  Diskussioon - Rea Raus - Urmas Sukles Rühmatöö Rühmatöö

 

Suunapäev

7. detsembril 2016 tutvusid 10. ühiskonnaainete suuna ja 11. sotsiaalsuuna õpilased SA Haapsalu Läänemaa Muuseumiga. Sihtasutuse lühend SALM on kahetähenduslik ja tähendab ühtlasi väikest väina. Kohtumine algas Iloni Imedamaa saalis. SA Haapsalu Läänemaa Muuseumi juht Anton Pärn rääkis Eesti muuseumite arengust viimastel aastakümnetel.

Järgnes tutvumine Haapsalu raekojas paiknenud näitustega. Lisaks räägiti kuidas näitus üleüldse sünnib. Õpilased said tutvuda ka laupäeval avatava  näitusega “100 jahipüssi ja Läänemaa meeste jahitrofeed”.

Anton Pärn tutvustamas püsinäitust Näitus "100 jahipüssi ja Läänemaa meeste jahitrofeed"

Õpilased said loa siseneda muuseumi kõige tähtsamasse kohta, hoidlaruumi. Muuseumi peavarahoidja Eve Otsatavel tutvustas museaalide hoiustamise tingimusi ja näitas huvitavamaid eksponaate. Muuseumi hoidlaruumides tekitasid enim elevust topised ja Maximi kuulipilduja.

Maximi kuulipilduja

Peale põhjalikku raekoja külastust siirdusid õpilased taas „peamajja“ ja järgmiseks teemaderingiks oli Haapsalu piiskopilinnuse renoveerimine. Haapsalu piiskopilinnuse juhataja Kaire Tooming tutvustas piiskopilinnuse arendamise edasisi plaane. Seejuures näidati õpilastele planeeritavaid uudseid lahendusi ja küsiti noorte arvamust neist.

Kaire Tooming tutvustas piiskopilinnuse edasisi plaane

Järgnenud rühmatöödes küsiti noorte arvamust erinevates küsimustes. Näiteks huvituti senistest positiivsetest muuseumikogemustest, mida saaks Haapsalu muuseumid veel paremaks teha ja kuidas saaksid noored muuseumi aidata. Rühmatööde juhendajateks olid SALMi muuseumipedagoog Karin Mägi ja turundus- ja kommunikatsioonijuht Maarja Kõuts. Osa noori suutis oma ülesande täita väga hästi. Vanemad õpilased olid õnnetud, et ei olnud jõudnud muuseumisse varem – siit oleks leidnud nii palju erinevaid uurimistöö teemasid.

Rühmatöö  Kõige aktiivsem ja tegusam noorterühm 11. sotsiaalsuunast

Muuseum pakkus noortele võimalust aidata kaasa muuseumi tutvustamisele erinevates vormides. Muuseum on huvitatud koostööst ka meie meediaklubiga. Muuseum ootab koostööle nii vabatahtlike kui ka suvetöötajaid.

Üheks suunapäeva suurimaks kasuteguriks võibki pidada noorte jaoks seda, et muuseum lubas aktiivsematele noortele pakkuda tööd kooli kõvalt või ka suvel. Uuenev piiskopilinnus loob linna juurde 20 uut töökohta ja võib loota, et tulevikus on nende hulgas ka mõni ühiskonnaainete või sotsiaalsuuna õpilane.

Kalle Lõuna, ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja, sotsiaalsuuna juht

 

Arheoloogiga Lõuna-Läänemaal

Arheoloog Mati Mandel tutvustas 7. oktoobril 2016 10. ühiskonnaainete suuna ja 11. sotsiaalsuuna õpilastele Lõuna-Läänemaa muinas- ja keskaega.

Õppepäeval tutvusid õpilased Lihula linnuse varemetega, Salevere Salumäe muinaslinnusega, Kokuta liukivi, Kaseküla kivikirskalmetega, Kõmsi tarandkalmetega, Virtsu vasallilinnuse varemetega, Virtsu ohvrikiviga,  Vatla neemiklinnusega ja Hanila kiriku ning seal paiknevate trapetsiaalsete hauaplaatidega.

Lõuna-Läänemaal

Esimeseks peatuskohaks oli Lihula. Seal tutvusime linnuse, aleviku ja kunagise nunnakloostriga. Erilist huvi pakkus linnuses paiknenud vangikelder ja kummituslood. Õpilaste pettumiseks selgus, et ega viimaseid eriti polegi. See-eest on levinud kuulujutt salakäigust munga- ja nunnakloostri vahel.

Lõuna-Läänemaal

Fotol paremal Kaarel Koit, üks enim küsimusi esitanud õpilane.

Lõuna-Läänemaal

Mati Mandel seismas Salevere matkarada tutvustava stendi ees.

Salumäe linnusevallid avastas kümmekond aastat tagasi Mati Mandel ja seda tänu juhuslikule „metsapeatusele“. Salumäe linnus on tänaseni veidi salapärane. Võimalikuks omanikuks oli arvatavasti mõni jõukam kohalik perekond. Kuidas suudavad arheoloogid leida muistseid põlde? Vastus on väga lihtne – põldudelt koristatud kivide järgi. Läänemaa põllud on Eesti vanimad. Käisime ka silmaallikal ja õppisime tunda selle „töötamise“ põhimõtteid.

Lõuna-Läänemaal

Kokuta liukivil on selgelt näha iseloomulikud lohud, mis viitavad kunagisele kasutusotstarbele. Nimelt oli uskumus, et kivil liugu laskmine tagas naisterahvale lapsesaamise. Mujal on teada ka lugusid kivil alasti vihtlemisest. Kokuta liukivi asub pea maantee kõrval ja vääriks paremat eksponeerimist.

Lõuna-Läänemaal

Kaseküla kivikirstkalmed on üks Eesti vanemaid. Fotol on Mati Mandel vastamas Stiven Radzikovski ja Maarja Kruuse küsimustele.   Kalme keskmes on maapealne haud, millest leiti täiskasvanud mehe luustik. Kirst oli kaetud kividega. Keskse kivikirstu ja välimise kiviringi vahele oli maetud hulgaliselt väikelapsi. Miks? Osalejad eeldatavasti oskavad sellele küsimusele vastata.

Lõuna-Läänemaal Lõuna-Läänemaal

Keskaegse Virtsu vasallilinnuse varemed olid üks õppereisihuvitavamaid objekte. Keskajal kontrolliti just siit laevaliiklust. Seda juba seetõttu, et varemetes olnud linnust on hakatud restaureerima. Vasakul on näha meie õpilased taastatava nurgatorni taustal, paremal taastatav värava sissepääs.

Lõuna-Läänemaal

Virtsu ohvrikivi iseloomuliku sügava lohuga. Jätsime meiegi siia ühe mündi ja Nõukogude sõduri sineli nööbi. Ohvrikivil annetamine toob head õnne, kivilt varastamine aga halba õnne. Huvitav, kas meie annetused on järgmisel korral veel alles?

Lõuna-Läänemaal Lõuna-Läänemaal

Hanila kirik on viimasel ajal korralikult remonditud. Suurimaks vaatamisväärsuseks on trapetsiaalsed hauaplaatid  13.sajandist. Enamus neist arvatakse kuulunud Karuse lähedal merejääl toimunud lahingus leedulastega hukkunud orduvendadele.

Lõuna-Läänemaal

Kõmsi II kalmeväli on üks varasemaid tarandkalmete leiukohti. Mati Mandel rääkimas kuidas arheoloogid töötavad. 1969. aastal teostas siin kaevamisi ka noor üliõpilane Mati Mandel.

Lõuna-Läänemaal

Kõmsi I kalme asub otse maantee ääres ja on arheoloogide poolt rekonstrueeritud algsel kujul. Algset kalmet oli kahjustanud XX sajandi alguse amatöörlik kaevamine.

Lõuna-Läänemaal

Fotol on verivärske mälestuskivi. Selle püstitas Kaitseliit ja sellel on kujutatud Eesti muinaslinnuste asukohti.

Lõuna-Läänemaal Lõuna-Läänemaal

Vatla muinaslinnus näeb ka tänapäeval väga suurejooneline välja. Põhiplaanilt on linnus ovaalne, läbimõõduga 40-60 meetrit. Otsavalli kõrgus küündis 9,5 meetrini.

Kalle Lõuna

Ülevaate koostas ja pildistas ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja, sotsiaalsuuna juht Kalle Lõuna (fotol).

 

Sotsiaalsuuna väljasõit Tallinnasse 16. veebruaril 2016

Taani kuninga aias

Õpetaja Karl Heina algatusel toimus seekordne sotsiaalsuuna päev Tallinnas.

Kiek in de Kökis viis muuseumipedagoog Aet Laast õpilases ajarännakule Tallinna linnas. Eriti muljetavaldavad olid unikaalsed relvad, ülevaade keskaegsetest karistustest, katkust ja näljahädadest. Seejärel tutvusid õpilased bastionikäikudega ja sealsete väljapanekutega. Lisaks ajarongile, tsiviilkaitse varjenditele jne lisas vürtsi kohtumine üliharuldaste koopaämblikega.

Kiek in de Kökis tutvumas samurai varustusega

Hare Krishna Püha Nime Tempel üllatas paljusid õpilasi juba ainuüksi oma olemasoluga Tallinna kesklinnas. Seda, et Eestis elab umbes 200 krišnaiiti, üldiselt ei teata. Krishna mungad võtsid meid vastu väga lahkelt ja andsid ülevaate oma religioossest maailmavaatest. Mõningat hämmastust munkade ebatavalisest väljanägemisest ja tavatust palve laulmisest aitas kompenseerida eksootiline idamaine pidusöök .

Püha Nime Tempel

Okupatsioonide muuseumis

Okupatsioonide muuseumis võttis meid vastu ja tegi meile põhjaliku ringkäigu muuseumi teadur-kuraator Martin Andreller (fotol keskel). Muuseumitunni käigus kirjeldati okupatsioonivõimude poolt räsitud inimsaatusi ja rõhutati vabaduse eest võitlemise tähtsust.

Okuptsioonide muuseumis

 

Okupatsioonide muuseumis tutvusime ka kuulsusrikka Zaporožje autotehasese toodanguga.

Kalle Lõuna, ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja, sotsiaalsuuna juht

 

Sotsiaalsuund tutvus Riigikoguga

Sotsiaalsuuna õpilased tutvusid 8. aprillil 2015 Riigikogu maja ja töökorraldusega. Kuulati peaministrikandidaadi Taavi Rõivase kõnet valitsuse moodustamise alustest ning järgnenud küsimusi. Riigikogu liige Andres Ammas tutvustas õpilatele Eesti Vabaerakond saadikute tööruume ja oli lahkelt nõus valgustama parlamentaarse töö telgitaguseid.

Fotol Läänemaa Ühisgümnaasiumi õpilased jälgimas riigikogu rõdult Taavi Rõivase kõnet.

Sotsiaalsuund Riigikogus

 

Sotsiaalsuuna õppereis Tartusse 20.03.2015

20. märtsil alustasime oma sõitu Kalda tänavalt kell 7 hommikul. Tartusse jõudes said õpilased võimaluse enne ametliku programmi algust veidi puhata. Osa õpilasi keeldusid sellest võimalusest ja tutvusid selle asemel vabatahtlikult Tartu Jaani kirikuga. 13. sajandist pärinev kirik on kuulus oma terrakotafiguuride poolest. Tornist avaneb suurepärane vaade linnale.

Tartu Jaani kirik

Programmi ametlik osa algas Tartu Ülikooli külastusega, aulas tutvustati meile kooli ja siin õppimise võimalusi.

Tartu Ülikooliga tutvumas Tartu Ülikooliga tutvumas

Peahoone külastuse lõpetas kunagise üliõpilaskartseriga tutvumine. Omal ajal karistati üliõpilasi  selle eest, kui tudeng oli peale 11 õhtul väljas, ropendamise, lärmamise, valetamise hasartmängude mängimise jne eest. Hiljem kujunes kartser pigem auasjaks. Kusjuures on kartserisse suutis juba oma esimestel õpingupäevadel sattuda ka Kristjan Jaak Peterson.

Üliõpilaskartseriga tutvumine

Tartu Ülikooli Kunstimuuseumi külastamisel tekitas enim elevust seal asuv muumia.

Muumia

Tartu Ülikooli ajaloo- ja arheoloogia instituudis võttis meid vastu professor Anti Selart, kes tutvustas põhjalikult meile ajaloolaseks õppimise võimalustega.

Anti Selart

Arheoloogia osakonnas tutvuti leidudega ja esemete 3-d mudelite loomisega. Huvilised said minna kuulama üliõpilastele mõeldud loengut stalinismist.

Arheoloogia osakond

Päeva „naelaks“ kujune riigikohtu külastamine. Põhjalikult tutvuti huvitavate kriminaalasjadega, kohtuniku töökorraldusega jne.

Riigikohtus Riigikohtus

Päeva lõpetasid Eesti Rahva Muuseumi ja Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ja selle  muuseumi külastused.

Muuseum Muuseum

Kalle Lõuna, ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja, sotsiaalsuuna juht