Projektid

2016/17 õa

Sügisene loodusreis Põhja-Läänemaale

Esmaspäeval, 26. septembril 2016 suundusid 10.LR klassi ja valikaine „Praktiline loodus- ja keskkonnaõpe“ kursuse õpilased avastama Põhja-Läänemaad. Õpilasi saatsid õpetajad Mall Vainola ja Imbi Raudkivi. Õpilaste arvates oli päev igal juhul kasulikum õppevorm võrreldes arvutis õppimisega. Samuti pidasid õpilased oluliseks seda, et nähtuste võrdlemisel saab looduses „parema ülevaate“ kui tunnis.

Kokkuvõte õppepäevast kirjutasid 10.LR klassi õpilased Myrell Kalda ja Kirti Kristi Viidas:

„26. septembril 2016 sõitsid õppereisile Põhja-Läänemaale 10. loodus-reaal klass ning teised kümnendikud, kes valisid praktilise loodus- ja keskonnaõppe valikainena. Terve päev oli tegevusterohke ja huvitav, kõik tegid rõõmuga kaasa ning nautisid loodust. Ülesandeks oli teha võimalikult palju põnevaid pilte tegevustest ja loodusest ning üles märkida tähtsam informatsioon, tähelepanekud ja mõisted. Igas peatuspunktis tegime ka ilmavaatlusi.  

26. septembri keskpäeval peale teist tundi alustasime sõitu Veskijärve karjääri poole. Ilm oli meie jaoks justkui tellitud, oli päikesepaisteline ja soe päev, mis oli ideaalne meie õppereisi päevaks. Veskijärvele jõudes jaotati õpilased kahte gruppi, selleks et kõik saaksid õppimisest maksimumi võtta. Esimesena oli meil võimalus näha metsapõlengu tagajärgi, mis oli küll toimunud 8 aastat tagasi, kuid jäljed olid siiski väga selgelt veel näha. Hämmastav oli meie jaoks tõsiasi, et 99% juhtuvatest metsatulekahjudest on süüdi inimene ning piisab vaid ühest väiksest sädemest, et mets „maani maha põleks“. Lisaks imeilusatele kanarbikuväljadele saime näha ka luiteid, mis on ligi 4000 aastat vanad. Luidete otsa minnes avanes sealt suurepärane vaade Veskijärvele, mis on mereveetekkeline ehk jäänukjärv. Sellised järved on omased kerkivatele rannikutele. Meile räägiti palju erinevate loomade, eriti kõrede kohastumistest, sealse maapinna kerkimisest ja isegi mõnest müüdist selle paiga kohta.

Nõva sadamas oli meie põhieesmärgiks näha bretšakive, mis on üpris haruldased. Sealne Toomanina Suurkivi on suurim Eesti mandriosal leiduv Neugrundi meteoriidikraatri bretšarahn. Seal tutvustati meile mitmeid taimi ning oli võimalus merikapsast proovida. Põnevaks osutus ka meile erinevat liiki merikarpide otsimine/määramine ning selle käigus õnnestus ühel meist isegi leida üks väike tähekujuline fossiil.

RMK Nõva Loodusmajja sõites näitas giid meile bussis mitmeid erinevaid huvitavaid fossiile ja rääkis veidi ka selle paiga ajaloost ning saime sõita mööda esimese maailmasõja-aegset kiviteed, mis viis kunagi raadiojaama. Loodusmaja juures nägime rabapeenart, justkui oleks tükike rabast muruplatsile toodud. Lisaks vaatasime ka õppefilmi nimega „Maa, mis tõuseb merest“. Film rääkis Nõva loodusest ning selle pealkiri on just selline seetõttu, et maapind tõuseb Nõva piirkonnas 3 mm aastas. See on noor maa, mille pinnavormid aja jooksul muutuvad, seega muutub ka loodus.

Järgmisena suundusime Peraküla randa. Igal aastal käib seal puhkamas palju inimesi ning on arutatud, et puhkajate arvu tuleks looduse kaitsmiseks piirata. Giid näitas meile erinevaid luiteliike ja saime ka ära proovida selle „kurikuulsa“  laulva liiva. Lisaks saime nautida ilusat vaadet ning teha palju pilte.

Viimaseks sihtkohaks oli Salajõe maastikukaitseala. Varemates tundides oli 10. loodus-reaal klass juba selle paiga eripäraga tutvunud. Seal viibides saime veel kõik koos arutada Salajõe põhjavee probleemide ja inimtegevuse üle ning siis hakkasimegi tagasi kodu poole minema.

Meie arvates oli see õppepäev huvitav ning hästi korraldatud, mis oli heaks vahelduseks tavalisele koolipäevale. Märkasime, et Läänemaa on tegelikult oma loodusega väga ilus ja eriline piirkond. Saime juurde palju teadmisi oma kodukandi kohta ning oli näha, et õpilased tegid ja mõtlesid huviga kaasa ning isegi õpetajad said uusi teadmisi juurde 🙂

loodusreis Põhja-Läänemaale   loodusreis Põhja-Läänemaale loodusreis Põhja-Läänemaale loodusreis Põhja-Läänemaale  loodusreis Põhja-Läänemaale  loodusreis Põhja-Läänemaale

Õppereisi toetab Keskkonnainvesteeringute keskus, projekti „LÜGi loodussuuna õpilaste õppereisid Virumaale ja Nõvale“ raames.

KIK2

 

2015/16 õa

Õppereis Virumaale

6. ja 7. juunil 2016 avastasid praktilise loodus- ja keskkonnaõppe valikkursuse noored Lääne- ja Ida-Virumaad. Päevad olid sisutihedad, mitmekülgsed ja põnevad ning kõik osalejad, isegi õpetajad, said palju uut teada. Ülesanne oli pidevalt märkmeid teha ja ümbrust pildistada, et kursuse kokkuvõttena saaks ühiselt koostada reisimapi.

6. juuni varahommikul alustasime sõitu Saka mõisa suunas. Erinevad objektid ja teemad olid kodutööna õpilaste vahel ära jaotatud nii, et reisi jooksul sai igaüks olla teistele giidiks või õpetajaks. Esitlustega tehti ots lahti juba Padaorus, kui tee sellest ürgorust läbi viis. Saka mõisa matkarada viis kõigilt hommikuse une: läbi klindimetsa pikkadest treppidest alla ronides jõudsime liivarannale, kus tutvusime Läänemere karpide ja sinisaviga. Tagasi pangapealsele jõudes kuulsime täpsemalt klindimetsa eripäradest ning kuni 50 m kõrgusest Saka pangast, mille olime just vallutanud. Mõisapargis tutvusime põgusalt ka kiviekspositsiooniga „Aja tee”.

Selle reisi kõige seikluslikum osa oli kahtlemata Kohtla-Nõmme kaevanduspark-muuseumis. Seltskond jagati kaheks grupiks, ühed alustasid seiklusmatkaga, teised karjäärisafariga, lõpp-punktides toimus tegevuste vahetus. Seiklusmatk toimus vanal kaevandusalal, kus pidime kaartide järgi orienteeruma, hoiduma ohtlikest varinguaukudest ja ületama mitmel korral purde või parve abil vett. Karjäärisafaril tutvusime mahajäetud Aidu karjääri, selle veerežiimi ning ka sellest mööduva põlevkivi transpordilindiga, mis viib kaugemast kaevandusest põlevkivi otse tootmishoonesse. Hiljem viidi meid ka allmaakaevandusse, kus sõitsime elektrirongiga ning nägime, kuidas toimib lõhkamistehnika.

Ööbisime TTÜ Virumaa Kolledži üliõpilaskodus ning hommikut alustasime TTÜ Põlevkivi Kompetentsikeskuses, kus meiega viidi läbi kaks töötuba. Laboris saime enda osalusel toota põlevkivipulbrist põlevkiviõli ning õppisime lähemalt põlevkivi omadusi, kasutusvõimalusi ja jääkprodukte tundma. Lõpetuseks määrasime ka erinevate veekogude puhtust, pH-taset ja elektrijuhtivust (mineraalainete sisaldust) ehk hindasime kaevanduste mõju ümberkaudsetele vetele. Tulemused olid üllatavalt positiivsed. Teise töötoa eesmärk oli uurida alternatiivenergiate kasutuselevõttu, täpsemalt tuuleenergiat. Saime tööle panna väikesed tuulegeneraatorid, näha nende tööpõhimõtet ning katsete abil määrata labade kaldenurga mõju võimsusele.

Kui olime kohanud ka Kohtla-Järve „kummituslosse”, võtsime suuna Kundasse, et külastada tsemendimuuseumi. Saime minna väikese pöördahju sisse ja kujutada ette, mis tunne võib olla tsemendiklinkril seal valmides; õppisime Kunda tsemenditööstuse 146-aastase ajaloo kohta ning nägime Eesti kuulsuste käe- ja jalajälgi. Lühike matkarada muuseumi lähedal viis meid Eesti vanima hüdroelektrijaama juurde ning pärast viimast pikemat jalasirutust sõitsime Kunda Nordic Tsement tööhoonesse. Meile näidati lühifilmi tsemendi tootmise etappidest ning räägiti, kuidas on aastate jooksul keskkonnasaastet oluliselt vähendatud. Seejärel tegime tööstusalale ringi peale, sõitsime veel läbi Kunda Sadamast ning siis alustasime juba teekonda kodu poole.

Kõigile meeldis selline õppereis kooliaasta lõpetamiseks – paljud rõhutasid, et tavaliselt on koolis palju kuiva teooriat, kuid nüüd saime näha ja katsuda ka asja praktilist poolt. Lisaks uutele loodusega seonduvatele teadmistele avardasime ka üldist silmaringi. Karjääris matkamine, safarisõit ja allmaakaevandus jätsid kõige eredamaid mälestusi, sest samal ajal olid need nii lõbusad kui ka informeerivad. Huvitav oli näha Läänemaast ja Haapsalust täiesti erinevat keskkonda ning maastikku, selle läbi oskame nüüd ka meie kodukoha eripära paremini märgata ja analüüsida.

Piia Tomingas, 10.M õpilane

Õpetajad Imbi Raudkivi ja Mall Vainola

Õppereis Virumaale  Õppereis Virumaale   Õppereis Virumaale Õppereis Virumaale Õppereis Virumaale Õppereis Virumaale

Õppereisi toetab Keskkonnainvesteeringute keskus, projekti „LÜGi loodussuuna õpilaste õppereisid Virumaale ja Nõvale“ raames.

KIK2

 

12. klassi õpilased kogukonnapraktikal

Kogukonnapraktika on haridusprogramm, mis viib gümnasistid ühiskonnaõpetuse aines koolikeskkonnast välja tutvuma kohalike vabaühenduste tööga.

12.SST neiud vabatahtlikena tööl Läänemaa kodutute loomade varjupaigas

Kolm neiut 12.SST klassist käisid kogukonnapraktika raames Läänemaa kodutute loomade varjupaigas. Eesmärgiks oli eelkõige loomade heaolule kaasaaitamine ning uute kogemuste saamine. Tegevusi varjupaigas jätkus seinast seina: koeraga jalutamine, kassitubade koristamine, kassidele ravimite andmine, nende silmade puhastamine, loomade toitmine. Põhilist rõhku sai kasside harjutamine inimestega, et tulevikus oleks neil kergem, kui keegi neile päriskodu pakkuda soovib.

Kõik püstitatud eesmärgid said saavutatud ning on hea meel, et omalt poolt saadi anda panuse loomade heaolule. Kõige suuremat rõõmu pakkus praktika jooksul pakkus äratundmisrõõm loomade poolt. Seetõttu soovitame kõigil minna varjupaika ning sealsete loomadega tutvust teha, ning miks mitte, ühega neist kojugi tulla.

Gerli Umal, 12.SST

Vaata ka varjupaigas tehtud videot

Loomade varjupaigas

Kogukonnapraktika laat

Kogukonnapraktika laat toimus 13. oktoobril meie kooli aulas. Kogukonnapraktika on haridusprogramm, mis viib gümnasistid ühiskonnaõpetuse aines koolikeskkonnast välja tutvuma kohalike vabaühenduste tööga.

Programmis osalevad 12.M, 12.H ja 12.SST õpilased valisid kogukonnapraktika laadal  kohalike vabaühenduste seast endale meelepärased praktikakoha ning osalevad kuu aja jooksul aktiivselt organisatsiooni tegevustes, täites endale jõukohast ja huvipakkuvat ning vabaühendusele vajalikku tööülesannet.

Meie noortele pakuvad praktikat Läänemaa loomade varjupaik, programm Sära Silma, Innovatsioonikeskus, Toidupank, MTÜ Pagula, spordiliit Läänela, Sotsiaalhoole Ühing, Läänemaa Naiste Tugikeskus, MTÜ Statera jt.

Kalle Lõuna, ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja

Kogukonnapraktika laat Kogukonnapraktika laat

 

Sügisesed loodusõppepäevad Silma õpikojas

22. septembril ja 7. oktoobril 2015 käisid LÜGi õpilased Silma õpikojas välipraktikal. Septembris sõitsid Silmale 11.R klassi õpilased, oktoobris 10ndate klasside valikaine „Praktiline loodus- ja keskkonnaõpe“ valinud õpilased.

Mõlemal päeval oli õpilaste välitegevuste suunaja Marko Valker, kes tutvustas päeva tegevusi, selgitas eesmärke ning jagas rühmadele töölehed ja uuritava ala kaardi.

Päeva esimesel poolel töötasid õpilased rannaniidu taimestiku kaardistamisega Riimi mere ääres. Tööetapid olid järgmised:

  1. Metsapiirist veepiirini sirgjooneline liikumine – iga 30 sammu järel peatuti ja uuriti 2×2 m prooviruudus taimestikku – pilliroo katvus, taimestiku kõrgus, niiskuse määramine kaasavõetud tokiga.
  2. 5 pallilises skaalas anti hinnang rannaniidu hooldamise kohta.
  3. Valiti proovipunktid – üks karjatataval ja teine karjatamata alal – mõlemis mõõdeti 10 juhuslikult valitud pillirootaime pikkus ning loendati pillirookõrte arv.
  4. Täideti töölehe ülesanded, mille tulemusena loodi seosed linnustiku, loomastiku, taimestiku ja inimmõju kohta karjatataval ja karjatamata alal.

Peale lõunapausi siirdusid õpilased niidu teise ossa – uurima rannaniidu vööndeid. Määrati igale vööndile iseloomulikud taimeliigid ning arutleti saadud tulemuste üle (inimmõju ja looduslikud tegurid, millest tulemused sõltuvad).

Edasi asusid õpilased tööle saadud tulemustega. Lühiuurimuse andmed sisestati arvutisse, püstitati hüpotees, analüüsiti (koostati diagrammid) ja tehti järeldused. Andmete töötlemise tulemusena said õpilased esmased uurimistöö kogemused, mida saavad kasutada gümnaasiumis kohustusliku uurimistöö kirjutamisel. Sõnastati uurimisprobleem, hüpoteesid, anti uuritavast alast ülevaade, kontrolliti hüpoteeside paikapidavust ning tehti järeldused – nii nagu uurimust analüüsitakse.

Päeva lõpus said kõik rühmad oma uurimust esitleda, mille käigus Marko Valker andis soovitusi ettekande sisuliseks parandamiseks.

Mõlemad õppepäevad olid väga tegusad ja töised. Tööd tehes juhtus ka lõbusaid, samas õpetlikke  seiku. Näiteks karjatataval alal pidi hoolega jälgima, kuhu astuda, nii mõnigi põlv sai mudaseks ja kummikud said seestpoolt pestud.

Õppepäevi toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Imbi Raudkivi, geograafiaõpetaja, loodussuuna juht

Mõned tehtud lühiuurimused: Lihaveiste karjatamise mõju pilliroo kasvuleInimmõju Riimi rannaniidule

Õppepäev Silmal  Õppepäev Silmal  Õppepäev Silmal Õppepäev Silmal

KIK

2014/15 õa

Kogukonnapraktika 

Kogukonnapraktika on haridusprogramm, mis viib gümnasistid ühiskonnaõpetuse aines koolikeskkonnast välja tutvuma kohalike vabaühenduste tööga.

Programmis osalenud 12SST õpilased valisid kogukonnapraktika laadal kohalike vabaühenduste seast endale meelepärase praktikakoha ning osalesid kuu aja jooksul aktiivselt organisatsiooni tegevustes, täites endale jõukohast ja huvipakkuvat ning vabaühendusele vajalikku tööülesannet.

Õpilased aitasid võidelda soopõhise vägivallaga, lõid kaasa Haapsalu Toidupanga kampaaniates, korraldasid mitmesuguseid üritusi (kontsert, õppereis, noortefoorum), aitasid kaasa vabaühenduste tegevuse tutvustamisele (blogid, koduleheküljed, facebook), aitasid valida 3-d printerit, tõlkida tekste eesti keelde, osalesid ROBOTEX´il jne

Üheks vastuvõtvaks vabaühenduseks oli Ingeri Soomlaste Selts.

Hõimupäev lasteraamatukogus

 

Riigikaitselaager

Riigikaitseõpetuse teise osana toimus 2.-4. mail 2014 Kiltsi lennuväljal riigikaitselaager. Laagris õppisid kursuslased välilaagri ülesehitust, välihügieeni, maskeerimist, sõjaväeliste üksuste liikumisviise ja orienteerumist. Lisaks saadi osa välilaagrielust koos muu kaasnevaga (öine telgi kütmine, valvepatrullid, välitingimustes söömine, hügieen ja ööbimine). Laager lõppes pühapäeva hommiku nö vastase objektini liikumise, selle ründamise ja hõivamisega.

RiigikaitselaagerRiigikaitselaager

RiigikaitselaagerRiigikaitselaagerRiigikaitselaagerRiigikaitselaager

 

Loodussuuna õppepäev Silma õpikojas

9. mail 2014 kell 12 väljus kooli juurest buss suunapäevale loodusesse Silma õpikotta. Sellel osalesid 10. ja 11. klassi loodussuuna õpilased. Meiega oli kaasas õpetaja Triinu Karolin.

Ilm oli pilves ja vihmane ning töö toimus nii väljas kui ka sees. Päeva eesmärk oli teoreetilises ja praktilises osas tundma õppida Läänemere elusloodust.

Kohale jõudes kogunesime välja, kus hakkas õpilastega kõnelema juhendaja. Neli inimest kutsuti paadiga kalapüüniseid (kadiska) kontrollima. Neil on üks vähestest erilubadest püüda kala igal ajal teaduslikuks eesmärgiks kaitsealalt ka keelatud püügivahenditega. Sel hetkel oli kadiskades vaid paar väikest kala, sest hommikul enne meie tulekut oli neid tühjendatud. Samal ajal, kui ühed merel olid, tutvustati teistele teoreetiliselt kohalikku elusloodust.

Peale seda suundusime sisse ning meile näidati esitlust kohalikes veekogudes elavatest pisiloomadest. Pärast esitlust jagati õpilased kahte gruppi, ühed suundusid õue ja teised jagati õpikojas veel neljasteks gruppideks.

Sees olijatele toodi igaühele kala koos lahkamisvahenditega (skalpell, käärid ja pintsetid). Esmalt tuli määrata kala liik ja tunnustena pikkus ja kaal. Võtta tuli ka kolm soomust ja panna need ümbrikusse, mis oli vajalik kala tervise määramiseks.

Soo ja sisusteta kaalu määramiseks tuli kala lahata. Samal ajal tuli joonisele märkida ka siseorganid, suguorganid tuli eraldi ära kaaluda. Elusal kalal tuli määrata hingamissagedus. Samal ajal jagati mööda õpikoda paberid kalade piltidega, mida tuli määrata.

Grupid vahetusid ning need,  kes enne olid kala lahanud, läksid välja. Lähedal asuvast veekogust tuli roostiku seest mudapõhjast spetsiaalse võrguga püüda pisiloomi. Teistsuguse instrumendiga püüti neid ka veepinnalt ja vee pinnakihtidest. Korjatud muda seest tuli otsida loomi ja panna need akvaariumisse koos veepinnalt püütutega. Need loomad tuli kõik raamatu abiga määrata ja tabelisse kanda. Vaja läks ka mikroskoobi abi. Veel tuli määrata järvekarbi vanus ja loomad vette tagasi lasta. Meie õppepäev lõppes umbes 16.00. Sõitsime bussiga tagasi Haapsallu.

Me arvame, et suunapäev oli väga õpetlik.  Saime juurde väga palju uusi kogemusi just praktiliste oskuste osas. Väga meeldis meile kala lahkamine. Veel arvame, et sellisel moel õppimine on tulemuslikum võrreldes tavapärase klassiruumis õppimisega.

11L õpilased

Silma õpikoda

Silma õpikodaSilma õpikodaSilma õpikodaSilma õpikoda

 

Loodussuuna õpilaste õppepäev

18. septembril 2013 toimus Läänemaa Ühisgümnaasiumi 10. ja 11. klasside loodussuuna õpilaste kursuse “Läänemaa loodus” õppepäev. Sellel päeval külastasid õpilased koos bioloogia õpetaja Triinu Karolini ja geograafia õpetaja Imbi Raudkiviga Põhja-Läänemaa erinevaid elukooslusi ja loodusobjekte. Loodussuuna õppepäeva rahastas Keskkonnainvesteeringute Keskus keskkonnateadlikkuse programmi projektina.

Õppereisi marsruudiks oli: Pakri pank – Nõva Looduskeskus – Peraküla rand ja luited – Spithami ja Põõsaspea neemik – Sutlepa meri/jäänukjärv – Salajõe karstiala.

Päeva tegevused olid integreeritud ja seotud suuna valikainetega (elusloodus, praktiline geograafia, Läänemaa geograafia jne), seega jätkub reisil kuuldud/nähtud/õpitud/kogetud materjaliga toimetamine kogu aasta lõikes.

Olulisemad eesmärgid olid seotud eelkõige uurimusliku- ja avastusõppe kogemuste saamisega: õpiti kuulama, loodusnähtusi hindama, märkama ümbrust ja muutusi ning hindama inimmõju looduskeskkonnale ja vastupidi. Samuti õpiti erisisulise materjali vahetut kogumist ja nähtuste/inimmõju/ elupaikade „kaardistamist“.

Iga õpilane sai reisi alguses meelespea, mille alusel koguti ja tehti loodusvaatlusi kogu päeva vältel kõikides kohtades, mida külastati. Kuna õpilased kasutavad saadud materjali edaspidi suunaainete tundides, siis tegid õpilased igas kohas fotosid. Neid saab kasutada meeldetuletusena ja ka võrdleva materjalina (suhtes maailm, Eesti).

Õpilased märkisid kaardile külastatud kohad (marsruut, vahemaad, koordinaadid), tegid ülestähendusi inimmõju kohta loodusele ja vastupidi; määrasid pilvisust, mõõtsid õhu- ja veetemperatuuri ning tuule suunda; tutvusid rannaniitude eripäraga, tegid linnuvaatlusi; uurisid rändkive ja nende päritolu; karstinähtusi, soostumise eeldusi; määratlesid rannikute tüüpe ja pinnavorme; tutvusid jäänukjärve tekkelooga; uurisid luidete taimestikku. Kokkuvõttes otsisid nad vastuseid küsimustele, mis õppe päeva jooksul esile kerkisid.

Õppereisi eesmärgid

Õppepäeval kogutud muljete ja informatsiooni põhjal koostasid 11L klassi õpilased 5 slaidiesitlust:

Pakri pank

Nõva RMK puhke- ja maastikukaitseala

Peraküla rand

Põõsaspea neem

Sutlepa meri

LÜGi LOODUSSUUNA KODULEHT

IMG_1374IMG_1379IMG_1382IMG_1385

IMG_1395IMG_1411ImbiIMG_1417IMG_1423IMG_1455IMG_1433

IMG_1451

KIK