Koostöö

2017 (2016/2017 õa)

Haapsalu inspireeris Eesti emakeeleõpetajaid

Võime alati
lahutada oma meelt,
kuid ei saa ealeski me
lahutada oma keelt.

Võime alati triivida eemale
vale suuna sõiduveest,
kuid päeva lõpus –
siiski suus ju emakeel.

Võime alati mõelda veel, et
oleks parem koju sõita
mööda teist teed,
kuid kui selge on meel –
tead, et võita eluteel
on lihtsam,
kui suus on emakeel.

Nii juhatas 24. märtsil Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi kahepäevased kevadpäevad Haapsalus sisse Läänemaa ühisgümnaasiumi abiturient Karl-Christoph Rebane.

Kuna Eesti emakeeleõpetajad kogunesid Haapsallu, oli kevadpäevade üheks eesmärgiks tuua Haapsalu külastajate südamesse. See ka õnnestus, sest linn ja inimesed pakkusid palju ilusaid hetki. Olgu nendeks meeldejäävateks momentideks siis Päeva Villast avanev kaunis vaade merele või Haapsalu hubased kohvikud või hoopis Läänemaa ühisgümnaasium.

Mõte oli ka kevadpäevadele kutsuda esinema võimalikult palju Haapsalu ja Läänemaaga seotud isikuid. Nii esinesid Krista Kumberg, Aidi Vallik, Jim Ashilevi ja Silvia Urgas, Läänemaa ühisgümnaasiumi uurimistööde korraldust tutvustas Karin Lükk-Raudsepp. Kuna tänavu möödub 100 aastat kirjandusrühmituse Siuru asutamisest, ühtlasi ka 100 aastat Marie Underi esikkogu ilmumisest, rääkis Tallinna reaalkooli ja Gustav Adolfi gümnaasiumi emakeeleõpetaja Anu Kell Laikmaa ja Underi suhetest, käidi ka Laikmaa muuseumis Taeblas.

Selles, et Läänemaa ühisgümnaasium on ilus ja hubane ning samas kaasaegne kool, veendub iga külastaja koolimajja sisenedes. Küll aga ei teata väljaspool Läänemaad, kui palju andekaid ja mitmekülgseid õpilasi selles koolis õpib.

Näiteks kevadpäevade logo kujundas Läänemaa ühisgümnaasiumi õpilane Riina Reiners.

Eredamaid elamusi suutsid emakeeleõpetajatele pakkuda just ühisgümnaasiumi õpilased. Nii võis Shakespeare’i monoloogi kuulda Marko Maisalult, etluskonkursside paremaid palasid esitasid Anette Lunev, Kristiina Köster, Hanah Lahe, Kaidi Liivamägi ja Piia Tomingas. Hingest tulevad esitused liigutasid.

Õpetajad olid T-stuudio õpilaste tantsu „Udu“ lummuses. Pole ka ime, sest koreograaf Karoline Suhhovi käe all valminud tants pääses Koolitantsu 2017. aasta finaali.

Emakeeleõpetajaid kõnetas ka 11. humanitaarklassi lavakunsti kursuse kursusetööna sündinud etendus „?“. Kursusetööd juhendasid Mairi Grossfeldt, Karel Rahu ja Karoline Suhhov.

Emakeeleõpetajad soovisid teada, millise valemiga suudavad Läänemaa ühisgümnaasiumi õpilased nii professionaalselt esineda. Toodi ka välja, et ühisgümnaasiumi õpilastel on esinedes sära silmis ja seda sära igas koolis ei kohta.

Haapsalu, kevadpäevade esinejad ja Läänemaa ühisgümnaasiumi õpilased inspireerisid emakeeleõpetajaid ning koju mindi palju rikkamana.

Monika Undo, Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi juhatuse aseesimees, LÜGi eesti keele ja kirjanduse õpetaja

Aidi Vallik õpetas stsenaariumit kirjutama Jim Ashilevi suutis emakeeleõpetajad naerma panna Anu Kell pakkus võrratu loengu Underist Kristiina Köster puudutas oma esinemisega õpetajate hinge Hanah Lahe Kivirähki lugemas Läänemaa Ühisgümnaasiumi õpilased suutsid üllatada

 

Haapsalu Põhikooli õpilased LÜGiga tutvumas

3. veebruaril 2017 toimus Haapsalu linna põhikooli noortele projektipäev “Kogu linn õpib koos”. Läänemaa Ühisgümnaaasium tutvustas sel päeval põhikooli 9. klassi õpilastele LÜGi erinevaid suundi.

Ühiskonnaainete suunda tutvustas 11.SST klassi õpilane Kris-Mariin Pals. Tutvustusele järgnes meeleolukas fotojaht, mille käigus tutvuti kooli ajalooga.

Kõik humanitaarsuuna töötoas osalejad said ülevaate suuna kohta viktooriinimängu Kahoot kaudu. Oli näha, et osaliselt oli eeltööd tehtud ja teati näiteks suunakursuseid, kuid samas selgusid ka  levinud müüdid, nagu see, et humanitaarsuunas on enamik aineid humanitaarsed või et selles suunas õppides on osa uksi tulevikus kinni. Need müüdid ja teisedki said kummutatud ja tõde välja selgitatud. Töötoa teine osa oli loovmäng, mille jaoks liiguti Võlvi ruumidesse. Seal said kõik õpilased proovile panna oma loovuse ja fantaasia Dixit-kaartidega – tehti paaris- ja rühmatööd. Selline loovtegevus on humanitaarsuunale väga iseloomulik ja andis õpilastele võimaluse tunnetada, kas midagi sellelaadset meeldiks neile ka edaspidi teha.

Loodus-reaal suunda tutvustati läbi praktilise tegevuse. Füüsikaõpetaja Tõnu Tiit viis läbi praktilise töö, kus õpilased said määrata tahke keha tihedust.

Majandussuuna tegemisi tutvustasid majandussuuna juht, geograafiaõpetaja Imbi Raudkivi ja 10.M õpilased. Majandussuuna õpilased tutvustasid õpilasfirmaga seotuid tegevusi, Junior Achievement Eesti rolli, Bright Minds start-up koolitusprogrammi ning selle seotust suunaainetega. Praktilise ülesandena pidid põhikooli õpilased turundama oma toote.

Ühiskonnaainete suuna tutvustus Ühiskonnaainete suuna tutvustus Fotojaht Humanitaarsuuna tutvustus Humanitaarsuuna tutvustus Loodus-reaal suuna tutvustus Loodus-reaal suuna tutvustus  Majandussuuna tutvustus Majandussuuna tutvustus  Majandussuuna tutvustus

 

2016 (2016/2017 õa)

Läänemaa ühisgümnaasiumi õpilased kihutasid kiirteel Euroopasse

Möödunud aasta oli Läänemaa ühisgümnaasiumile tähtis esimese suure rahvusvahelise projekti käivitumise tõttu. Alates sellest õppeaastast on käsil esimene Erasmus+ projekt, mis kannab pealkirja “Highway to Europe” (“Kiirtee Euroopasse”).

Projekti juhib õpetaja Katja Mokhovikova. Projekt koosneb viiest etapist, millest igaühes tegeletakse erineva alateemaga, mis kõik on omavahel seotud. Lisaks LÜGile osalevad projektis ka kool Soomest Tamperest, Saksamaalt Wolfsburgist, Rootsist Carlforsskast, Hispaaniast Pineda de Marist. Kokku kestab projekt kaks õppeaastat ja selle aja jooksul toimub õpilasränne igasse partnerkooli, Haapsallu tullakse novembris 2017. Novembri lõpus käidi juba nädalasel visiidil Soomes Tamperes. Seal tutvustati üksteisele oma maad ja kultuuri, selgitati välja osalejate riikide sarnasusi ja erinevusi stereotüüpide ja üha leviva populismi taustal. Vastuvõtja kool oli Tampereen Yhteyskoulun Lukio. LÜGist osales kuus õpilast ja kaks õpetajat (Tiina Brock ja Karl Hein).

Kodutööna olid kõik koolid teinud filmi, mis tutvustas nende maa kultuuri õpilasele olulisest vaatevinklist. Näiteks anti ülevaade, milline on koolipäev sellel maal, mida teeb õpilane vabal ajal, millised on rahvussöögid või kuidas on antud kultuuris kombeks tervitada. Filmid olid väga eriilmelised, soomlased polnud näiteks huumoriga sugugi koonerdanud.

Kohapeal toimusid erinevad töötoad – draama, populism, stereotüübid, väitlus – , mille väljundid kanti ette lõpukonverentsil. Tegevust jätkus ka õhtuteks – rahvusõhtu viis julgemad saunalavalt jääaukugi, proovitud sai soomlaste mämmi ja mängitud nende mänge. Viimasel päeval tehti ka väike ekskursioon pealinnas Helsinkis ja nauditi kunsti Soome nimekaimas kunstimuuseumis Ateneum.

Edasiste kohtumiste teemad on seotud rahvuskeeltega Euroopas, majanduse, õppimis- ja töötamisvõimalustega Euroopa neis riikides, kes projektis osalevad. See on vaid väga üldine ülevaade pikast ja põhjalikust programmist. Lisaks tegevustele koolis, toimuvad ühised ettevõtmised ka õhtustel aegadel ja keeleõppe süvendamiseks ning kohaliku kultuuri paremaks mõistmiseks elavad õpilased alati peredes.

Järgnevalt räägivad oma kogemusest Tamperes käinud õpilased.

Randar Nõva, 10. kl

Mina elasin nädal aega perekonnas, kus oli ema, isa ja üks laps. Nädala jooksul käisin mitmes tunnis ja sain jälgida, kuidas Soomes õppetöö toimub. See oli palju vabam kui Eestis, aga tundide ülesehitus oli minu arvates kehvem kui siin (vähemalt nii palju, kui mina nägin).

Mina osalesin kolmel päeval väitlemise töötoas, mis oli väga raske, aga samas ka väga huvitav kogemus. Enamus, kes seal väitlemise töötoas olid, polnud mitte kunagi varem väitlemisega tegelenud ja see oli paljude jaoks uus kogemus. Selle nädala jooksul suhtlesin erinevate inimestega inglise keeles ja ma arvan, et see tõstis mu inglise keele taset märgatavalt. Õppisin lisaks inglise keelele ka sõnu teistest keeltest. Samuti andis see nädal mulle juurde esinemisjulgust, sest pidime ka teiste ees üles astuma. Selle nädalaga sain endale uusi sõpru nii välismaalt kui ka oma koolist, sest meie kooli 11ndikke ma varem ei tundnud.

Minu arvates on sellised projektid hädavajalikud ja neid peaks olema rohkem, sest tänu sellele saab tutvuda teiste riikide kultuuriga, saada uusi sõpru, harjutada inglise keelt ja samuti avardab see õpilaste silmaringi.

Henri Jakobson, 11. kl

Tegu on väga humanitaarse kallakuga kooliga, kus inimesed on imekspandavalt positiivsed ja vabad. Sain kaasa lüüa ka improklassis, kuhu mu võõrustaja mind viis, käisin ka vaatamas, milline on nende draamatund. Projekti raames osalesin aga draama töötoas (teatri töötoas). Töötoa teemaks olid erinevad kultuurid ning raskused, mis võivad ilmneda eri kultuuridest pärit inimeste kokkupuutel. Erinevate harjutuste käigus ilmnes, et soomlaste, rootslaste ja eestlaste jaoks on ebamugavad samad asjad – näiteks tervitamine, silmside ja komplimendi tegemine. Saksalaste ja hispaanlaste jaoks ei tekitanud see mingit probleemi. Töötoas tegime algul minietüüde – anti koht, tegevus ja tegelased ning meie pidime looma sellest etüüdi. Algmaterjali saime koos TYK-i õpilastega improklassis, kus kõik said teatud osa meie loost – kas siis lõpu, alguse, haripunkti vms. Lõpuks valmis sellest materjalist terviknäidend.

Kõige tähtsamaks ma peaksin ikkagi eri rahvustest inimestega tutvumist, mistõttu see projekt täitis minu puhul kindlasti oma ülesande. Ilmnes, et me võime olla pärit väga erinevatest kohtadest, aga tegelikult oleme kõik väga sarnased, tehtud lihast ja luust. Mina isiklikult olen valmis kõigist sellistest projektidest osa võtma ka tulevikus. See, mida me koju kaasa toome, arendab meid ja ka meie sõpru. Tagasi Eestis märkasin korraga teistsugust Eestit – inimesed on nii kinnised, oleksid nagu kaitsepositsioonis. Siis tulingi mõttele, et kui me kõik prooviks olla iga päev natukenegi avatumad, ning kui näeme võimalust kellelegi head teha või ütelda midagi ilusat, siis tehkem seda, sest see on ju täiesti tasuta ja ei tee kellelegi liiga, see teeb tegelikult elu lihtsamaks ja ilusamaks.

Karl Gregor Jakk, 10. kl

Minu kogemus oli väga meeldiv, kogu aeg oli midagi teha ja igav ei hakanud hetkekski. Minu töötuba oli keskendunud populismile ning pidime tegema selle kohta esitluse. Tänu sellele projektile sain endale juurde sõpru, sain lähemalt tutvuda Soome haridussüsteemiga ja hakkasin inglise keelt palju enesekindlamalt rääkima. Minu meelest on sellised projektid väga vajalikud, kuna see arendab julgust ennast väljendada võõras keeles ja keskkonnas ning võib luua väga häid tutvusi.

Siim Pikkaro, 11. kl

Taolised projektid on tegelikult enamat kui ainult töötoad. Tuleb kokku hulk huvitavaid, motiveerituid inimesi, kes jätavad endast midagi maha. Ma olen skeptiline, kas ma oma uusi sõpru eriti veel näen, aga kindlasti oli nendega kokkupuude tõesti n-ö life changing experience. Soomest tulin ülimotiveeritult ja olin nagu endas rohkem selgusele jõudnud.

Osalesin draama töötoas, mis oli lõbus, huvitav ja hariv, aga tahan just rõhutada, et sellises projektis tasub osaleda juba ainuüksi seal olevate erinevate inimeste pärast. Mujal maailmas on kultuur ja käitumine hoopis teised ning see mõjutab, ma arvan, igaühte. Mina läheks 10/10 uuesti.

Madleen Vapper, 11. kl

Osalesin stereotüüpide töötoas. Minu jaoks oli aga kõige olulisem see, et kui puutuda kokku inimestega teisest kultuuriruumist ning ka ise viibida kodust eemal ja teha midagi sellist, mida varem ei ole teinud, siis on koju tagasi tulles nägemus oma kodust ka hoopis teistsugune, kui see oli enne, ning oluliselt on arenenud oskus vaadata asju suuremas pildis.

Kristiina Liiv, 11. kl

Minu jaoks oli kogemus äärmiselt positiivne. Vastuvõtja pere ning kõik, kellega tutvusin, olid vinged. Minu töötoaks oli väitlemine, kus tutvusime väitlemise põhitõdedega, saime ka praktilist koolitust omavahel väideldes. Enim hindan sealt saadud keelepraktikat, sest olla iga päev keskkonnas, kus suhtlemine toimub vaid inglise keeles, on väga arendav.

Tiina Brock, eesti keele ja kirjanduse õpetaja

Erasmus+ projektiga Soomes

 

11.M klass osales võistlusmängude sarjas “Tallinn – meie pealinn”

27. septembril 2016 osales 11.M klass Tallinna vanalinnas võistlusmängude sarjas “Tallinn – meie pealinn”. Analoogsed multikultuursed projektid on toimunud juba mitu aastat. Projekti eesmärk on tõhustada eesti ja vene keelt kõnelevate noorte kontaktide loomist, pakkuda keelepraktika võimalust, mitmekesistada koostegevusi ning laiendada osalejate silmaringi teadmistega Tallinna arengust, aja- ja kultuuriloost. Osalejaid on üle Eesti.

11.M kohtus sarja orienteerumismängus Lasnamäe Vene Gümnaasiumi õpilastega, kellega moodustati 7-8-liikmelised segavõistkonnad. Ülesandeks oli GPSi ja kaardi abil vanalinnas orienteeruda ning erinevaid ajaloolisi hooneid leida. Igas punktis lahendati mõistatus ning kuulati IPodidelt lugu antud koha ajaloost ja legendidest.

Pärast ülesannete täitmist koguneti vanalinna restorani Peppersack, kus lahendati veel ühiselt mõistatusi ning viktoriini eelnevalt omandatud teadmiste põhjal. Saadud punktide järgi anti välja ka kohad. Esimeseks tuli võistkond Pingviinid, kuhu 11.M klassist kuulusid Hanah Lahe ja Piia Tomingas.

Päeva kõige suuremad plussid olid uued põnevad teadmised, Tallinna vanalinna tundmaõppimine ja keelepraktika, sest vene noortega suheldi nii eesti, vene kui ka inglise keeles. Oli väga tore päev.

Piia Tomingas, 11.M õpilane

Tallinn - meie pealinn Tallinn - meie pealinn Tallinn - meie pealinn Tallinn - meie pealinn  Tallinn - meie pealinn  Hanah Lahe ja Piia Tomingas

 

2016 (2015/2016 õa)

LÜGis tehti pärisfilme

Valikkursuste nädala raames 6.-10. juunil 2016 toimus LÜGis filmitegemise kursus. Osalejaid oli lisaks Läänemaa Ühisgümnaasiumile (24 õpilast) ka  Jõgevamaa Gümnaasiumist (5 inimest) ja Noarootsi Gümnaasiumist (3 inimest). Õpilastel oli kursuse vastu väga suur huvi, soovijaid oli rohkem kui kohti, aga minul oli ka pisuke hirm, kuna olime esimest korda tegemas midagi sellelaadset. Kursuse põhiläbiviijaks oli Eero Talvistu, Exitfilmi produtsent, abiks Tiina Brock ja Henry Viiret.

Kursuse ülesehitus oli kõike muud kui tavaline. Esmaspäeval anti loengu vormis ülevaade filmitegemisest üleüldiselt – millised on filmitegemise etapid, millised eri rollid on filmitegijatel ja mida igaüks neist täpselt tegama peab.

Teisipäeval oli meeskonnakoolitus: matkatest ja seejärel jaguneti ametirühmadeks (režissöörid, produtsendid, stsenaristid, operaatorid, monteerijad, kunstiline meeskond) ja iga meeskond pidi lähtuvalt oma rollist filmi juures täitma loomingulise ülesande. Stsenaristid kirjutasid stsenaariumi, režissöörid otsisid lahendusi, kuidas lugu lavastada, monteerijad koostasid storyboard’i jne. Nende ülesannetega tuldi suurepäraselt toime!

Nüüd oli käes aeg moodustada juba töised tiimid, kellega hakati looma pärisfilmi. Igas rühmas jaotati ära ka rollid: produtsent, režissöör, stsenarist, operaator, monteerija, näitleja, kunstnik. Ühes rollis võis ka mitu inimest olla ja näitlejaid võis ka väljastpoolt leida. Väikseim meeskond oli 3-liikmeline ja suurim 7-liikmeline. Seejärel tutvustas Henry Viiret tehnikat ja jagas igale meeskonnale selle allkirja vastu kätte.

Täpselt kell 16.00 algas filmitegemise võistlus, mis kestis 48 tundi. Alguses öeldi välja kolm ”maagilist” märksõna, mis olid võistlusfilmide tuumaks. Iga õpetaja oli mõelnud ühe märksõna, mis  tehti täpselt kell 16.00 teatavaks. Need sõnad olid: PRAHT, INIMTÜHI TÄNAV, PILET. Tingimus oli, et kõik need sõnad pidid selgelt filmis välja tulema või näha olema, filmi žanr oli vaba. Film  pidi mälupulgal valmiskujul kokkulepitud kohas olema täpselt 48 tunni pärast ehk neljapäeval kell 16.00.

Eero Talvistu kui kogenud produtsent oli leidnud ka selle projekti jaoks sponsorid: Firma Paulig andis kohvimasinad koos jookidega ja firma Mars šokolaade, sponsoreeris ka Eero Talvistu isiklikut maiustusetega.

Töö algas kohe ja selles järjekorras, nagu eelnevalt õpitud oldi: esmalt stsenaarium, seejärel storybord  ja siis filmivõtted ja monteerimine. Osalt algasid filmivõtted ka juba samal õhtul, sest aega nappis.

Kolmapäeva hommikul tulid produtsendid ja režissöörid õpetajatele aru andma, kuidas on protsess  kulgenud, vaatasime koos stsenaariumi üle, andsime tagasisidet, et töö saaks jätkuda. Neljapäeva hommikul tuli ainult produtsent ja sai anda viimaseid juhtnööre. Siis olid jäänud vaid viimased tunnid… Kell 16.00 neljapäeval olid aga kõik filmid mälupulkadel laual.

Oli möödas 48 ülitihedat tundi, koolis oldi hommikutundideni, välivõtteid tehti külmas ja vihmas, oli pingeid ja erimeelsusi, aga kõik lahenes, kõigega saadi hakkama. Produtsendid imestasid, kui palju tööd on filmi ”ümber” – oli vaja teha kokkuleppeid kohtade omanikega, kus taheti filmida; leida sobiv näitleja; rahustada režissööri; otsida auto, et meeskond võttekohale sõidutada; leida puuduv tehnika; vaadata, et tähtajaks film valmis saaks…

Neljapäeva õhtul vaatas žürii (Eero Talvistu, Tiina Brock, Henry Viiret, Tiiu Randmann-Mihkla) filmid üle ja tegi oma otsused.

Reedel, 10.06 toimus LÜGi aulas väljakuulutatud filmikonkurss ehk valminud filmide vaatamine ja hindamine. Saal oli rahvast täis. Publikulemmik valiti moodsalt – nutitelefonidega. Seejärel kuulutati välja kõik preemiad ehk Sinilinnud. Õpilaste tagasisidest selgus, et see nädal oli olnud üliõpetlik, põnev, väljakutseid pakkuv ja väsitav, kuid igal võimalusel teeks igaüks neist seda uuesti. Loodame, et see juhtub kunagi taas!

Fotokokkuvõte nädalast on leitav LÜGi kunstilehelt

Filmid on leitavad LÜGi kunstilehelt

Valminud filmid ja saadud preemiad

“Cam”

Žürii Sinilind – parim film
Publiku Sinilind – publiku lemmik

Produtsent: Laura Kasepõld; režissöör: Maarja Konrad; operaatorid: Maarja Konrad, Simon Jakobson, Henri Jakobson; monteerijad: Simon Jakobson, Henri Jakobson; stsenaristid: Britta Sool, Maarja Konrad, Simon Jakobson, Henri Jakobson, Laura Kasepõld; kunstnikud: Britta Sool, Maarja Konrad.

“Pilet”    

Žürii Sinilind – suurim üllataja

Produtsent: Andres Dobõšev-Proosväli; stsenarist: Carmen Korjus; operaator: Hendrik Tann; monteerija: Kristjan Palmiste; kunstnik: Jessika Järvelt.

“Inimpraht”   

Žürii Sinilind  – suurim riskivõtja

Prdutsent/kunstnik: Kristiina Teinemaa; režissöör/stsenarist: Karl-Christoph Rebane; montaaž/heli: Katariin Aadman, Rauno Lipp; operaator: Katariin Aadman.

“Müüri taga”

Žürii Sinilind – parim märksõna kaader

Stsenaarium: Emma Kask, Nelli-Anett Klippberg, Cahra Krikk, Maris Meos, Kaisa Maria Sipelgas; kaamera: Emma Kask, Nelli-Anett Klippberg, Cahra Krikk, Maris Meos, Kaisa Maria Sipelgas; kunstnikud:  Cahra Krikk, Kaisa Maria Sipelgas; heli: Kaisa Maria Sipelgas.

“Uus elu”

Žürii Sinilind – emotsionaalselt mõjusaim tervik
Filmigruppide Sinilind – konkurentide lemmik

Stsenaarium: Johanna Maria Vilgats; režissöör: Rico Rein Talvar, produtsent: Kriss-Lyna Prees, operaator: Katleen Noormägi; monteerija: Johanna Maria Vilgats; kunstnik: Hanna Kurg, kunsnik/assistent: Hanah Lahe.

“Edasi”

Žürii Sinilind – kõige noortepärasem film

Produtsent: Liis-Kerstin Aumere;  stsenarist: Marta Velda Loos, režissöör: Erki Pajula; operaator: Sander Jegorov; montaažEero Eks; grimm: Helmi Vainlu.

Tiina Brock, eesti keele ja kirjanduse õpetaja

Filmi tegemine Filmi tegemine Filmi tegemine Filmi tegemine

 

Rahvusvahelised suhted said jätku Tampere sõpruskooli külastades

2016. aasta aprilli lõpus käisid 15 Läänemaa Ühisgümnaasiumi õpilast ja 6 õpetajat Soomes Tamperes külas oma esimesel sõpruskoolil, milleks on Tampereen Yhteiskoulun Lukio ehk TYK. Osaleti  nende koolitundides, üritustel ja ühistel ettevõtmistel.

Alguse sai kõik 2015. a novembrist, mil  LÜGis käis neli Tampere õpetajat, kes olid siin meie inglise keele õpetaja Katja Mokhovikova kutsel. Tol korral pandi alus edaspidiseks, nii et 2016. kevadel toimus juba LÜGi vastuvisiit, kuid sedapuhku läksid õpetajad  koos õpilastega. Kohal oldi küll vaid 2 pikka päeva (27.– 30.aprill), aga selle ajaga jõuti palju teha ja näha.

TYK on kool,  mis on meie mõistes samuti puhas gümnaasium nagu LÜGki, kuid mitu korda suurem – õpilasi on umbes 850. Erandlik on see kool oma loovainete kallaku poolest (selliseid gümnaasiume on Soomes vaid kaks), seal saab süvitsi õppida kõike teatriga seonduvad (ka valgustust ja heli), muusikaloomist, laulu ja pillimängu, tantsu, filmitegemist jne, mistõttu on kooli suur konkurss ja sisse saavad vaid parimad. Riigieksamite tulemuste põhjal on tegemist seetõttu väga tugeva kooliga –  esikahekümnest pole nende tulemuste põhjal kunagi välja langetud.

Meie õpilased majutusid Soome õpilaste peredes, nii saavad sõprussuhted kiiremini alguse ja see on ka õpilaste jaoks soodne. Eestlased on ka ise võõrustajateks, kui soomlased siia tulevad. See on vana hea tava. Esimene õhtu pärast kohalejõudmist kulus iseenesestmõistetavalt tutvumisele.

Järgmine päev oli tihe ja algas see ajalookonverentsiga. Selleks olid kummagi kooli õpilased teinud kodus põhjalikke ettevalmistusi ajaloo- ja inglise keele õpetajate juhendamisel. Ettekanded olid Soome ja Eesti lähiajaloost (20. sajand), keskendudes nende kahe riigi ajaloo ühisosale, näiteks Soome televisioon Eestis, laulev revolutsioon, soomepoisid jne. Kokku esitati kümme ettekannet: viis eestlastelt, viis soomlastelt. Seda õpilaskonverentsi võib õigusega nimetada rahvusvaheliseks, osales ju kaks riiki ja toimus kõik  inglise keeles. Ettekanded olid äärmiselt huvitavad ja harivad, kuhu oli sisse pikitud maitsekalt huumoritki. Iga ettekande järel oli küsimuste ja kommentaaride voor, kuulajaid-huvilisi oli kogu suur auditoorium täis. Enamikule õpilastest oli selline konverents esmane kogemus ja korralik enese proovilepanek. Sellele ettevõtmisele ootaks kindlasti järge…

Sama päeva õhtul saadi osa võõrustajate aastasündmusest – koolimuusikalist. See on taas miski, mis meid ja neid ühendab, sest muusikalitraditsiooniga koole pole just palju. Kuna Tampere kool on palju suurem ja nende koolisüsteem ka teistsugune, siis neil valmis suur osa muusikalist n-ö kursuste käigus. Kuna muusikali lavastaja ja lavakunstiõpetaja  Marietta Kunnas on suur Shakespeare’i austaja ja aprillis möödus ka 400 aastat suurmehe surmast, siis oli libreto aluseks valitud kirjaniku legendaarne tragöödia ”Romeo ja Julia”. Muusika oli õpilaste endi poolt kirjutatud ja laval ette kantud. Esitati ka mitmeid eristiililisi tantsunumbreid ja loomulikult laule nii solistide kui koori esituses, ka kostüümid olid õpilaste endi õmmeldud. Laval käis kokku sadakond õpilast. Seega, igas mõttes suurprojekt!

Järgmisel päeval andsid meie õpilased ülevaate ka meie kooli muusikalist ”Valeühendus”, näidates lisaks mõningaid videokatkendeid. Kummaline oli see, et kuigi nii erinevad muusikalid, oli neis mitmeid sarnasusi, mis oli tore tõdemus. Seejärel toimus Eesti õpetajate poolt ette valmistatud Kuldvillaku mäng, kus teemadeks olid loodus, ajalugu, kirjandus ja teater, kunst ja varia. Moodustati segavõistkonnad (igas grupis oli mõlema kooli õpilasi) ja muidugi toimus kõik taas inglise keeles. Mäng pakkus väljakutseid ja tekitas palju elevust. Mõni vastus oli teada küll emakeeles, aga vastama pidi inglise keeles.

Seejärel toimus Soome õpilaste organiseeritud orienteerumismäng Tampere linnas ja õhtul oligi juba lõpupidu, kus mängulust ei tahtnud vaibuda. Oli näha, et julgusest ja näitlejameisterlikkusest polnud puudu kummagi kooli õpilastel ning keelebarjääri ei mingit – tehti etüüde ja mängiti muid loovaid mänge, ka selliseid, kus sugulaskeeltest emakeeli kasutada tuli. Väga lõbus õhtu oli!

Õpetajad jõudsid teha nende päevade jooksul juba ka tulevikuplaane, sest sügisel oodatakse Soome õpilasi külla Läänemaa Ühisgümnaasiumisse.

Need mõned päevad Tamperes olid väga sisukad ning tihedad ja loodetavasti oli see pikaajalise sõpruse ilus algus!

Tiina Brock, eesti keele ja kirjanduse õpetaja

Tamperes Tampere

 

Loovkunsti töötuba EKAlaste juhendamisel

10. veebruaril 2016 toimus 11.H õpilaste loovkunsti tunnis maali töötuba, mille viisid läbi Haapsalu Wiedemanni Gümnaasiumi vilistlased Helen Arov ja Liisa Jugapuu. Helen töötab Eesti Kunstiakadeemia kunstihariduse osakonna juhatajana ja Liisa õpib maalikunsti magistriõppes.

Alguses tutvustati EKAs õpetatavaid aineid ja mis on kaasaegne kunst. Esitlust oli väga mõnus jälgida, sest ei kasutatud spetsiifilist sõnavara. Et ergutada klassi kaasa mõtlema, oli kunstiakadeemia tutvustamine tehtud viktoriini vormis ja iga õige vastuse eest sai valida mõne EKA logoga meene või seal disainitud toote.

Teine tunni osa koosnes nii öelda praktilisest tööst, kus me ise pidime looma kaasaegse maali. Õpilastest moodustati meeskonnad ja anti ette teemad. Maalima pidime aga nii, et maalija taga olev inimene ütles maalijale ette, mida ja kuhu ma maalima peab. Kui tööd valmisid, siis tegid grupid väikese esitluse, kus selgitasid maalil oleva tähendust.

Töötuba oli väga lahe ja andis  hea kogemuse, sest mõlema meeskonna teos sõltus igast liikmest ja me töötasime kõik ühise eesmärgi nimel, mis on väga oluline. Õpilastel ja ka õpetajatel oli lõbus ja meil olid kogu aeg  käed tegevuses. Kokkuvõttes õpilastele tund väga meeldis ja kindlasti saime indu ja kogemusi juurde.

Mihkel Puhm. 11.H õpilane

Loovkunsti õpituba Loovkunsti õpituba Loovkunsti õpituba Loovkunsti õpituba Loovkusnti õpituba

 

11.M klass õppekäigul Lääne Elu toimetuses

2. veebruaril 2016 külastasid 11.M klassi õpilased meediakursuse raames Lääne Elu toimetust. Õpilastel oli võimalus tutvuda, kuidas ajakirjanikutöö päriselt välja näeb. Kaua ei lastud õpilastel aga mugavusstsoonis viibida. Nimelt jaotati klass rühmadeks ja tuli hakata ise lehte tegema. Pidi intervjuude jaoks küsimusi ette valmistama, intervjuusid läbi viima, sai tunda ka peatoimetaja karmi, kuid ausat kriitikat, kui kõik ei tulnud kohe välja nii, nagu peab. Mõni lugu tuli pikemaks kirjutada, mõne loo puhul tuli mahtu vähendada. Koos küljendajaga sai tehtud küljendustööd ja valida lehe jaoks pilte. Ja Lääne Elu esikülje saimegi lõpuks kamba peale valmis.

Monika Undo, eesti keele ja kirjanduse õpetaja

Lääne Elu avaldas LÜGi õpilaste külaskäigu kohta ka lehes artikli

Lääne Elu toimetuses Lääne Elu toimetuses

 

Haapsalu Põhikooli õpilased osalesid LÜGi töötubades

29. jaanuaril 2016 osalesid Haapsalu Põhikooli õpilased projektipäeva raames ka LÜGi töötubades. LÜGi töötoad olid jaotatud sügisel alustavate õppesuundade järgi.

Majandussuuna õpitoas said põhikooli õpilased kuulata LÜGi abiturientide Markus Lemberi ja Karel Nappuse huvitavat loengut. Ühiskonnaainete õpitoas korraldas ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Kalle Lõuna noortele kuldvillaku. Loodus-reaal suuna õpitoas õpetas programmeerimise õpetaja Jaan Koppe noortele programmeerimist. Humanitaarsuuna õpitoas osalesid õpilased muuhulgas huvijuhi Mairi Grossfeldti juhendamisel kooli kunstiprojektis “Kes ma olen?”

Majandussuuna õpituba Ühiskonnaainete suuna õpituba Loodus-reaal suuna õpituba Humantiaarsuuna õpituba

 

2015 (2015/2016 õa)

LÜG on esindatud rahvusvahelistel hariduskonverentsidel ning projektides

Läänemaa Ühisgümnaasium pöörab suurt tähelepanu õpetaja professionaalse arengu toetamisele ning LÜGi tegevuste ja kogemuste tutvustamisele ka rahvusvahelisel tasandil. 2015. aastal osales LÜGi majanduse ning inglise keele õpetaja Rea Raus peaesinejana mitmetel rahvusvahelistel hariduskonverentsidel, kus ettekannete teemad käsitlesid uue õpikäsitusega seonduvalt holistilise pedagoogika ja jätkusuutlikku arengut toetava hariduse (ESD) küsimusi.

  • Journal of Teacher Education for Sustainability /Baltic and Black Sea Circle Consortium in Educational Research ja Unesco Jätkusuutlikku arengut toetava õpetajahariduse võrgustiku 13. rahvusvaheline konverents “Sustainable Development. Culture. Education”, 5.-8. mail  2015, Riias. Täpsem info: https://du.lv/en/News/Conference2
  • Rahvusvaheline ESD konverents “Pathways to the future”, Tallinn, 22.04-24.04.2015 http://www.esdconference2015.eu/
  • Baltic University Programme (BUP) “Jätkusuutlikku arengut toetav haridus” Õpetajate konverents. 25.-28. oktoobril 2015 Rogówis, Poolas. Täpsemalt: http://www.bup.fi/phocadownload/Conferences/teachers-conference-rogow-2015/preliminary-program-teachers-conference-rogow-2015.pdf
  • Rahvusvaheline UNESCO jätkusuutlikku arengut toetava hariduse konverents „Bridging Education and Science for Sustainable Development” 2-3. detsember 2015, Daugavpils. Täpsem info: http://unesco.du.lv/en

1-5. veebruar 2016 on õpetaja Rea Raus kutsutud külalisteadlasena viima läbi jätkusuutlikku arengut toetavaid seminare ja loenguid Uppsala Ülikooli Rootsi Kuningriiki. Kavas on teha edasist koostööd ka Tampere Ülikooliga, tutvustades kunstiõpetaja Tiiu Randmann-Mihkla poolt juhendatud kunstiprojekte.

Rea Raus arutamas haridusteemasid koos konverentsi kaasesinejate Prof. Arjen Walsi ja Natalia Eernstmaniga

 

LÜG alustas välissuhetega

Miks on ühel koolil vaja sõpruskooli piiri taga? Miks üldse arendada välissuhteid ja osaleda riikidevahelistes projektides? Ammu enam mitte selle tõttu, et siis saab reisida. Tegelikult toob igasugu projektides osalemine õpetajale ja õpilasele palju tööd juurde, aga põnevust  ja väljakutseid samuti, lisaks avardab silmaringi, arendab keeleoskust ja loob kes teab kui olulisi uusi sidemeid inimeste vahel. Pole kahtlustki, et suhteid välisriikide koolidega on vaja.

LÜG on esimesed sammud sel teel teinud. Inglise keele õpetaja Katja Mokhovikova eestvedamisel olid 24.-26. novembril meil külas neli õpetajat  Soomest Tamperest: Kristiina Leskinen, Jouko Sipari, Marietta Kunnas ja Harri Päiväsaari. Kool kannab nime Tampereen Yhteiskoulun Lukio (kooli koduleht) ja on nagu LÜGki puhas gümnaasium.

Nad käisid kahel päeval mitmetes tundides, suhtlesid õpetajatega. Samuti osalesid vestlusringis LÜGi õpetajate ja juhtkonnaga, kus mõlemad koolid teineteisele end tutvustasid. Loomulikult olid ühised lõuna- ja õhtusöögid, kus vabas õhkkonnas sõprussuhteid loodi. Kirsiks tordil oli aga neljapäevaõhtune Playback Show, mis külalisi vaimustas – neil midagi sellist ei toimu ja sellest tahavad nad tulevikus eeskuju võtta.

Kuigi Tampere kool on oma 850 õpilasega LÜGist oluliselt suurem kool, on sarnasusi mitmeid, näiteks nende teatriklass (ka neil on sel aastal valmimas muusikal), samad võõrkeeled ja loodusainete projektid. Mõlemate koolide õpilased võtavad ka osa simulatsioonimängust „Euroopa Parlament“ oma ühiskonnaõpetuse õpetajate käe all. Need kõik on puutepunktid, mille pinnalt saab koostööd arendama hakata.

Kevadel teeb LÜGi delegatsioon vastuvisiidi ja loodetavasti on selleks ajaks mõni väiksem koostööprojekt ka juba tuule tiibadesse saanud. Mõtted koostöövõimalustest said kirja pandud ja ideed idanema. Need kolm päeva olid väga tihedad ja põnevad. Loodame, et see väike visiit on millegi suure algus!

Tiina Brock, eesti keele ja kirjanduse õpetaja, humanitaarsuuna juht

 

Gümnasistid Grevenist

Läänemaa Ühisgümnaasiumi külastas 3. septembril 2015 20 õpilast Grevenist (Saksa LV). Sealse Gymnasium Augustianum´i vene ja ladina keele õpetaja Gesine Weidemanni ning direktor Volker Krobischi eestvedamisel toimunud õppereisi eesmärgiks oli lisaks Tallinnale ka tutvumine ühe Eesti väikelinnaga.

Hommikupoolik möödus ringkäiguga LÜGi ruumides. Ilm soosis igati suurepärast vaadet tornist, ohtralt kiidusõnu jagus ka maitsvale toidule kooli sööklas.

Pärastlõunal jätkus õppekäik Haapsalut avastades. Suureks abiks päeva sisustamisel olid meie kooli õpilased Maria Velikanova (12 H) ja Margit Paat (11 M).

Embi Hunt, saksa keele õpetaja

 

2014 (2014/2015 õa)

Õpetajad on valmis kooli huvitavaks muutma

2014. a septembris tuli Haapsalus kokku grupp haridustöötajaid, kes Läänemaa Arenduskeskuse eestvedamisel ja TLÜ Kasvatusteaduste Instituudi direktor Kristi Vinteri juhtimisel hakkas koostama haridusuuenduse tegevuskava aastateks 2015-2020.

Selles töörühmas kuulsingi Innove ja Huvitava Kooli konkursist  „Üldõpetus ja ainetevaheline lõiming kooli õppekava rakendamisel“. Kuna Läänemaa Ühisgümnaasium, kus ma töötan on väga uus kool – õppetööd alustanud 2013 septembris – , mis on loodud riigigümnaasiumina kahest varasemast linna gümnaasiumist, siis tundsin, et igasugused projektid, mis nõuavad õpetajatelt koostööd, aitavad tegelikult kujundada harmoonilist  kollektiivi. Olime kooli rajades teinud juba mitmeid uuenduslikke muudatusi (näiteks tunnipikkus 75 min, 6 õppesuunda jne) ning meil oli ja on endiselt soov kujuneda tugevaks kooliks, kus õpilane tahab õppida ja õpetaja õpetada. Seepärast olime/oleme valmis teiste innovaatilistest kogemustest  õppima. See projekt sobis meile seetõttu suurepäraselt. Projekti julgustas kirjutama ka meeldiv kogemus sügisesel koolivaheajal toimunud riigigümnaasiumite õpetajate koostööpäevast, millega emakeeleõpetajad jäid väga rahule – sündis hulganisti ideid, antagu ainult aega neid ellu viia. Tundsime, et üksteise kogemustest on väga hea õppida ja sellelaadset koostööd oleks veelgi rohkem vaja. Pärast seda  ei olnud enam kahtlust, et projektikonkursil tuleb osaleda.

Projekti taotluses kirjutasime eesmärgi lahtrisse järgmist: „Kavandatavate koolituste eesmärk on aidata kaasa gümnaasiumi kujundamisel avatud keskkonnaks, kus õpilasel on võimalus valikuteks, oma loovuse väljendamiseks ning ühtlasi võimalus intellektuaalseks pingutuseks. Teine eesmärk on teha koostööd erinevate gümnaasiumite (nii munitsipaal- kui riigigümnaasiumite) vahel: õpetajad kogemuste saamise ja professionaalsuse tõstmise eesmärgil ja seda nii koolitajatena kui õppeprotsessi arendajatena.“

Eesmärkidest lähtuvalt otsisime endale partnereid. Riigigümnaasiumitest valisime partneriks Viljandi Gümnaasiumi, sest nemad on meist aasta vanemad ja neil on uue kooli kogemusi aasta võrra rohkem, samuti on neil lõimitud õpetamise alal oma spetsialist – direktor Ülle Luisk.

Teiseks partneriks valisime Põltsamaa Ühisgümnaasiumi, kuna neil on Samsungi Digitaalklass, mida tahtsime tänasel koolide digipöörde ajastul näha ja selle toimimist ise kogeda.

Kolmanda partneri valisime oma maakonnast, Lihula Gümnaasiumi, kuna leidsime, et ühe maakonna koolid peaks tegema suuremat koostööd, mille eelduseks on suhtlemine, mida oleks aga palju loota, kui inimesed pole  tutvunudki. Lihula Gümnaasiumi kolleege me peaaegu ei tundnudki ja seda lootsime antud koolitusreisiga parandada. Pealegi on ökonoomne teha pikemaid väljasõite võimalikult suure grupiga ja pakkuda huvitavaid kogemusi ja koolitusi nii paljudele  õpetajatele kui võimalik.

Projekti viisime ellu kahepäevase koolitusreisina – 16.-17. veebruaril.  Esimesel päeval sõitsime Põltsamaa Ühisgümnaasiumisse, kus direktor Aimar Arula ja IT-juht Janel Palm tutvustasid meile digiklassi. Saime osaleda ka näidistunnis, mille viis läbi õpetaja Margit Uus. Samuti nägime muid uuenduslikke tehnilisi vahendeid, mis neil koolis kasutusel, neist huvitavamad 3D-printer, projitseeritav tarktahvel matemaatikaklassis.

Ööbima sõitsime Viljandisse, kuna teine õppepäev pidi sealses gümnaasiumis toimuma. Lisaboonusena külastasid Haapsalu ja Lihula õpetajad Ugala teatrit, kus sel õhtul Rakvere teater esines. Mõnus meelelahutus ja suhtlemine vabas õhkkonnas on vahel vajalikumadki, kui ametlikus õhkkonnas töökoosolekud. Igatahes oli kõigil hea tuju.

Teisel päeval liitus 32 Läänemaa Ühisgümnaasiumi ja Lihula  Gümnaasiumi õpetajale veel 16 Viljandi Gümnaasiumi kolleegi. See päev Viljandi Gümnaasiumis oli pühendatud ainetevahelisele lõimingule. Selleteemalise teooriat puudutava loengu pidas alustuseks direktor Ülle Luisk ja oma tööalastest kogemustest loodusainete lõimimisel pidas loengu loodusainete valdkonnajuht Ave Vitsut. Muusikaõpetaja Pille Kährik andis ülevaate  nende koolis väljamõeldud kursusest „Eesti pärimuslugu“, kus on lõimitud kunsti-, muusika- ja tantsuõpetus.

Pärast loenguid jagunesid õpetajad kaheksasse rühma, kus pidid olema kõik eri ainete õpetajad, ka koolid said segatud. Iga rühm sai teema, mille kohta tuli välja mõelda lõimitud käsitluse võimalusi kõigis neis ainetes, mille õpetajad olid esindatud.  Teemad olid järgmised: tehnoloogia, ümbritsev keskkond, ajalooline areng, õigusruum, inimsuhted, geograafiline asend, arhitektuur, ETNO. 1,5-tunnine mõttetöö vormistasid kõik rühmad ka  esitlusena  ja kandsid ette. Tundus uskumatu, kui palju ideid – mõned lausa põhjalikult viimistletud – sündis nii lühikese ajaga! See näitab, et meie õpetajad on valmis muutusteks, on valmis tegema koostööd, et kool oleks huvitav, et õpetajal endal ka oleks seal huvitav, lastest rääkimata.

See oli tõeline koostöö eri koolide ja ainete vahel. Kõigi arvamus oli, et see oli rikastav ja huvitav päev ning sooviti sellelaadseid koosõppimise ja kogemuste jagamise õppepäevi veel teha. Ülle Luisk pidas valminud loomepagasit lõiminguprojektidest suurepäraseks algmaterjaliks, millest edasi minna, millega edasi töötada.

Kuulanud-vaadanud Viljandi Gümnaasiumi õpetajate  ettekandeid, tekkis Läänemaa Ühisgümnaasiumi õpetajatel soov ka omi kogemusi jagada, sest on meiegi koolis tegelikult lõimitud kursusi, mis väga populaarseteks saanud . Selles osas täitis projekt oma eesmärgi: õpetajate professionaalsus arenes, kuna osa õpetajaid sai end proovile panna koolitajatena,  aga osa sai innustust ise koolitajana tulevikus üles astuda.  Loodetavasti Läänemaa Ühisgümnaasiumi õpetajatel see ka juba sel kevadel õnnestub, kui Viljandi Gümnaasium Läänemaale koole külastama tuleb.

Usume, et meie koostöö jätkub edaspidigi, sest paljud aineõpetajad on saanud häid kontakte kolleegidega partnerkoolidest. Kõik algab siiski inimestest ja nendevahelistest suhetest. Selleks ongi sääraseid projekte vaja, et esmalt saaks loodud suhted ja siis tuleb kõik muu juba oluliselt lihtsamalt. Selle projekti abil soovivad osalenud koolid õppimist ja õpetamist huvitavamaks muuta, õpetajaid motiveerida kaasaegsemaks õpetamiseks ja õppimiseks. Ühe pika sammu võrra lähemal sellele eesmärgile ollakse nüüd kindlasti.

Täname Huvitavat Kooli, kes omapoolse rahastusega selle projekti võimalikuks tegi!

Tiina Brock, eesti keele ja kirjanduse õpetaja

     

 

2014

Riigigümnaasiumite emakeeleõpetajate kohtumine Läänemaa Ühisgümnaasiumis

Koolivaheajal, 22. oktoobril 2014 leidis aset ideedest pakatav ja meeleolukas riigigümnaasiumite emakeeleõpetajate koostööpäev. Sel päeval olid sarnased  kokkusaamised kõigis viies riigigümnaasiumis, Läänemaa Ühisgümnaasium võõrustas  emakeeleõpetajaid.

Neljatunnine tööpäev möödus kiiremini, kui tahtnuks, rääkida ja arutada oli palju. Pärast koolimajaga tutvumist said kõik koolid  sõna, et rääkida, mida  huvitavat, eripärast ja teiselaadset nende koolis tehakse. Pärast arutati võimalusi koostööks. Neid leidus nõnda palju, et kohati tekkis tunne, kas enam oma igapäevatöö jaoks aega jagubki, kui kõik need ideed ellu viia. Näiteks oli elevust tekitav idee õpetajate vahetus riigigümnaasiumite vahel. Miks mitte nädal aega teises koolis tunde anda!  Teise kooli kogemus oleks väga rikastav.

Igatahes oli see koostööpäev inspireeriv, hingekosutav ja möödus väga meeldivas õhkkonnas. Rahule jäid nii vastuvõtjad ja tundus, et ka külalised. Ühiselt leiti, et sellised koostööpäevad võiks saada traditsiooniks, kuid olla  veidi pikemad ja sisaldada ka mõnd erialast koolitust.