Üritused

2017/18 õa

Eesti diplomaatia 100. aastapäevale pühendatud loengud

Seoses Eesti diplomaatia 100. aastapäevaga esinesid meie koolis 17. novembril välisministeeriumi esindajad. Diplomaat Jüri Trei pidas loengu Eesti välispoliitika ajaloost ning diplomaatilisest protokollist ja etiketist. Teda assisteeris välisministri nõunik Madis Roodla.

Tiina Kallasmaa, konsulaarabi büroost, esines teemal „Reisi targalt“.

Jüri Trei alustas enda loengut ülevaatega sündmustest Petrogradis 1917-1918 ja Eesti välisteenistuse sünnist. Diplomaatilise etiketi osas anti ülevaade erinevatest valdkondadest: kätlemine, riietumine kutsele vastavalt, kehaasend, lipuasendid jms. Loengut ilmestasid  Jüri Trei isiklikud meenutused koostööst Lennart Merega ja pikaajalise diplomaadikarjääri jooksul kogetud juhtumitest.

Tiina Kallasmaa loeng keskendus Eesti kodanikega välismaal ettetulevatele probleemidele ja nende lahendamise võimalustele. Iga nädal vajab mõni Eesti kodanik välimaal ajutist reisidokumenti, raha kodumaale sõitmiseks või abi arstiabi saamiseks. Samuti käsitleti erinevate riikide seadusandlust, töötamist välisriikides, fiktiivabieludga kaasnevaid negatiivseid tagajärgi.

Soovijatel võimalik end panna proovile minikursusega „Reisi targalt“

Kalle Lõuna, ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja, sotsiaalsuuna juht

  

 

Väitlusklubi jõudis Presidenditurniiri finaali

Läänemaa Ühisgümnaasiumi Väitlusklubi osales 5. novembril 2017 Kadrioru Saksa Gümnaasiumis toimunud Presidendi väitlusturniiril. Turniiril väideldi teemal “Poliitilised kampaaniad koolides peaksid olema keelatud”. Võistluse viisid läbi Eesti Väitlusselts ja Vabariigi Presidendi Kantselei. Meie kooli esindasid Helen Lember (12.H kl), Kristiina Köster (12.M), Jarita Maaria Rintamäki (11.M) ja varumängija Rachel Sarapuu (10.M). Tegemist oli noorte esimese võistlusväitlusega.

Kokkuvõtvalt saavutati meeskondlikult kõrge 5. koht, mis tagas pääsu finaalvõistlusele, mille üks kohtunik on president Kersti Kaljulaid. Spiikrite arvestuses saavutas Kristiina 6. koha, Helen 10. koha ja Jarita Maaria 15. koha (50 spiikrist).

Keskkoolide väitlusformaadis on kaks võistkonda – jaatus ja eitus. Võistkonnas on kolm liiget ja üks varuvõistleja. Väitlust kuulab kohtunik või kohtunike paneel, kes väitluse põhjal otsustab, kumb pool väitluse võitis ning annab pärast väitlust ka tagasisidet. Üks väitlusvoor kestab umbes 1,5-2 tundi.

Esimeses voorus meie võistkonnal loosiga ei vedanud, vastaseks tuli Tallinna Inglise Kolledži I võistkond. Meie noortel õnnestus mängleva kergusega kaitsta jaataja poole plaani õigsust. Teises voorus oli meie vastaseks Gustav Adolfi Gümnaasium. Tegemist oli ääretult pingelise ja põneva väitlusega, mõlemad osapooled olid väga heas hoos. Peakohtunik hindas toimunu taset kõrgemaks äsajanähtud USA üliõpilasväitlusest. Kohtunike häältega saime 3:0 võidu. Kolmandas voorus oli meie vastasteks Tallinna Inglise Kolledži, VHG-i ja Reaalkooli õpilaste liitvõistkond. Ka selles matšis evisime võiduvõimalusi, ent päeva lõpus andis tunda väsimus. Saime napi kaotuse tulevaselt turniiri võitjalt. Sellele vaatamata jõudsime viie parima võistkonna hulka, mis tagab pääsu Presidenditurniiri finaali. Finaal toimub järgmise nädala laupäeval teemal „Võrdõiguslikkusesse uskuv Eesti naine peaks minema vabatahtlikult ajateenistusse“.

Kristiina Kösteri mõtteid väitlusturniirist.

Arvestades, et meil oli esimene turniir, siis läks meil üle ootuste hästi. Võitsime tuntud koole nagu GAG ja TIK, mis näitab, et me oleme väga tasemel ja kõik sõltub ikka inimestest, mitte kooli mainest. 

Väitluse juures on oluline ettevalmistus ja arvan, et see oli meil suureks trumbiks. Saime kohtunikelt isiklikku tagasisidet, mis aitas igas järgnevas voorus õppida eelnevast.

Kogu väitluse aja olin ärevil ja pinget oli õhus tunda, eriti 3. vooru ajal, kus oli otsustav see, kas saame finaali või mitte. Lõpuks kaotasime, ent  kõigis voorudes saadud kõrged punktisummad viisid meid finalistide sekka.

Ootan põnevusega järgmist turniiri ja arvan, et kui väitlusesse käe sisse saad, siis satub sellest kiiresti hasarti ja keeruline on lõpetada. Tunnen, et väitlus on minus arendanud mitmeid külgi, eriti esinemisjulgust, väljendamisoskust, mõtlemist ja palju muud. Tunnen, et väitlus on minu jaoks, kõik sai alguse proovimisest. 

Kalle Lõuna, ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja

 

Säutsupääsuke Keiti Vilms esines Läänemaa ühisgümnaasiumi õpilastele

Läänemaa ühisgümnaasiumi külastas 31. oktoobril Keiti Vilms, kes 2016. aastal pälvis keeleteo rahvaauhinna Facebookis ja Twitteris avaldatud kalambuuride (mäng kõlaliselt sarnaste, kuid tähenduselt erinevate sõnadega) eest ning kellelt on ilmunud Eesti esimene säutsukogumik „@keitivilms”. Kokku on Keiti Vilms kirjutanud umbes 11 000 säutsu.

Kes on Keiti Vilms? President Toomas Hendrik Ilves on tõdenud: „Keiti Vilms on meie aja Aavik ehk Aaviku Avatar, õigemini vist Avatarlanna ehk Avatartar, kokku siis Aaviktar. Nagu Johannes Aavik ja Ilmar Laaban evib ta imepärast keeletunnetust.“

Lisaks on Vilmsi nimetatud ka digiajastu Koidulaks. Koidulat kutsuti Emajõe ööbikuks, Vilmsi aga nimetatakse säutsupääsukeseks, sest ta on kirjutanud, et e-Eesti rahvuslind on säutsupääsuke.

Vilms on naine, kelle käekotis leidub alati raamat, ka Haapsalusse tulles oli tal paar raamatut kotis. Nagu Vilms ei väsi kordamast: lugemus on tähtis, lugemus loeb. Vilmsi raamatukogu on aukartustäratavalt suur: kodus on tal tuhandeid raamatuid. Eriti armastab Vilms lugeda luulekogusid. Nagu ta ise ütles, siis ta põeb luulerõugeid.

Vilmsi kalambuurid on tabavad ja päevakajalised, need on tema jaoks kui emotsioonide päevikud, näiteks tuulega ei mängita. Peale kalambuuride kirjutab Vilms ka palindroome (sõna, lause või luuletus, mis jääb samaks ka tagant ettepoole lugedes), näiteks keelesuvede edevuseleek, ja spoonerisme (sõnamäng, mille puhul vahetatakse sõnade esitähed), näiteks saamatu rabas raamatusabas.

Eestlastele on tavaliselt omane midagi koguda. Keiti Vilms kogub ka – eestikeelseid sõnu. Vilms püüab õppida iga päev ühe uue eestikeelse sõna. Selleks töötab ta läbi erinevaid sõnaraamatuid. Üks tema seni avastatud lemmiksõnadest on klimbimm, mis tähendab pidu, pillekaart.

Vilmsi eesmärgiks on saada Johannes Aaviku vääriliseks keeleuuendajaks. Teisipäeviti, kolmapäeviti ja neljapäeviti on „Vikerhommikus“ eetris „Sõnasäuts“, mille saatejuht Keiti Vilms tutvustab unar- ja uudissõnu.

Vilms rõhutas õpilastele, et eesti keel on üks rikkamaid keeli maailmas, Keiti Vilmsi näited kõnelesid tegelikult enda eest. Vilms pani ka mõtlema kirjanduse olemuse üle.

Kohtumine Keiti Vilmsiga leidis aset kultuuriministeeriumi toetusel Viljandi gümnaasiumi koordineeritava projekti „Kirjanik (ja keegi veel)” raames.

Monika Undo, eesti keele ja kirjanduse õpetaja

 

Hõimunädal tõi Läänemaa ühisgümnaasiumisse Soome kultuuri

Läänemaa ühisgümnaasiumis lõppes hõimunädal, mis tänavu oli pühendatud soomlastele. Nii pakuti sööklas Karjala pirukaid, üleval oli näitus muumitrollide loojast Tove Janssonist, avati koomiksinäitus „Meie naaber Soome“.

Hõimunädalal külastas kooli Eestis õppiv Soome tudeng Venla Rantanen. Kuigi Rantanen on eesti keelt õppinud vaid pisut rohkem kui kolm aastat, on tema eesti keele oskus suurepärane. Rantanen pani gümnasistid nii jenkat tantsima kui ka laulma. Ta õpetas soomekeelseid väljendeid ning õpilased said kohe omavahel soome keeles dialoogi pidada.

Rantanen tutvustas gümnasistidele Soomet ja Soomega seotud märksõnu. Näiteks said õpilased teada, et soome keeles puudub õ-täht ja soomlastele ei meeldi teietada. Rantanen tõi välja põnevaid fakte, näiteks et Soomes on rohkem kui 34 000 järve. Rantanen tutvustas põgusalt ka Soome ajalugu. Kuulata sai soome muusikat.

Lisaks külastas Läänemaa ühisgümnaasiumi Soomes elav ajakirjanik Enriika Vunk, kes rääkis oma tähelepanekutest Soome kohta. Juttu oli nii Soome koolisüsteemist, arstiabist, palkadest, liikluskultuurist ja paljust muust. Vungi jutust jäi kõlama aga mõte, et teise riiki kolides on oluline eelkõige lugupidamine selle riigi ja rahva vastu.

Hõimunädal tõi Soome õpilastele lähemale.

Monika Undo, eesti keele ja kirjanduse õpetaja

   

 

Kätte on jõudnud LÜGi V monarhi aeg

Alates möödunud nädala kolmapäevast, 4. oktoobrist, kui kuulutati välja LÜGi õplasesinduse VÕLVi juhiks pürgijad, on kooli uksi ja seinu kaunistanud erinäolised afiššid. Valimisnädal ise sai stardipaugu esmaspäeval, 9. oktoobril, mil esimese ülesandena tuli kandidaatidel esitleda oma tutvustusvideot. Järgnevatel päevadel oli kohataotlejatel võimalus endid eri külgedest demonstreerida. Vahetunde sisustati lustakate ülesannetega, kus proovile pandi nii reageerimisvõime, loomingulisus ja ka jõud. Teisipäeval ja kolmapäeval toimusid tavakohased debatid, esimese läbiviijaks auväärne õpetaja Kalle Lõuna ning teist juhatas Kristjan Tedremaa, LÜGi esimene monarh.
Hääletamine, otsene ning vabatahtlik (õpilaste valimisaktiivsuseks 76,4%), sai toimuma neljapäeval.

Läänemaa Ühisgümnaasiumi V monarh on Hanna-Liina Salumets.
Asepäälikuks valiti Liivia Lints.
Monarhi teatepulga andis üle LÜGi IV monarh Andree Prees.

Lisett Loderaud, 12.M õpilane

Vaata pildigaleriid siit

Fotod Emma Katariina Paajanen

      

 

Sinilindudeks saamise nädal

Eelmisel koolinädalal (26.-28.09) said tuule tiibadesse meie sinilinnud. Alates teisipäevast, mil nn ristitavatele teatati nende ristijad ja hoole alla anti muna, kostitati kümnendikke erinevate ülesannetega. Kolmapäeval ehk esimesel teemapäeval „Harilik maaelu“  korrastasid uued õpilased üheskoos kooli aulas näiteks kartulivagusid ning neljapäeval stiilsete sinilindudena tutvuti mänguliselt kooli reeglitega. Õhtul toimus traditsioonile värvikas nö katsumuste rada, mis kulmineerus vande andmisega. Reedel kinnitasid galantsed ja pidulikud kümnendikud allkirjaga oma Sinilinnunädalast osavõttu ja vandes antud lubadusi. Kogu ettevõtmisest ei puudunud ka “Munatants” ja ,,kommirünnak”!

projektijuht Liina Salumets ja meediajuht Lisett Loderaud

Vaata pildigaleriid siit

   

 

Spordinädal LÜGis

Üle-eestilist spordinädalat korraldasid Eesti Olümpiakomitee ja Ühendus Sport Kõigile kolmandat korda. Nädala eesmärgiks on pakkuda võimalikult paljudele Eesti elanikele toredaid ja positiivseid liikumisega seotud kogemusi. Spordinädal leiab aset kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides. 2017. aasta spordinädala üle-Euroopaline avamisüritus toimus Tartus, 23. septembril, Tartu Rattamaratoni raames.

Meie kooli spordinädal algas 26. septembril hommikuse virgutusvõimlemisega kooli aulas. Sama päeva pikkadel vahetundidel võistlesid kõik klassid korvpallivisetes ja rennipallis, kus osales ka õpetajate-koolitöötajate võistkond.

Kehalise kasvatuse tundides jooksid kõik õpilased sügisjooksu Paralepa metsas. Tüdrukud jooksid 1000 m ja poisid 3000 m. Kooli rekordi 1000 m jooksus püstitas 12.SST õpilane Elen Radutski   ajaga 4.09 . Poistest jooksis kõige kiiremini 3000 m Raul Paju (11.LR) ajaga 13.05.

5. oktoobril toimus spordinädala raames ka orienteerumispäev Paralepa metsas, kus orienteerumisklubi „Okas“ aitas korraldada kogu kooli õpilaste orienteerumisvõistluse.

Spordinädala parimate autasustamine Coop auhindadega toimub I perioodi viimasel nädalal!

Leelo Paju, kehalise kasvatuse õpetaja, spordi- ja tervise suuna suunajuht

 

 

2016/17 õa

Kevadine spordipäev

Reedel, 26. mail oli LÜGis kevadine spordipäev, millest võtsid osa 10. ja 11. klasside õpilased. Haapsalu staadionil oli kavas pendelteatejooks, tuletõrjespordi võistlus, klassidevaheline jalgpall, saapavise ja 100 m jooks.

Spordipäeva üldvõitjaks kuulutati 10.H  klass (õpilaste osalusprotsent 100, võitsid tuletõrjespordi ja jalgpalli võistluse, pendelteatejooksus saavutati II koht).

Tulemused

Pendelteatejooks

10. klassid: I koht 10.M kl (ajaga 2.05,8); II koht 10.H kl (2.09,8), III koht 10.LR (2.11,7)

11. klassid: I koht 11.SST kl (ajaga 2.09,1), II koht 11.M kl (2.10,3), III kl 11.H kl (2.17,2)

Tuletõrjespordi võistlus

10. klassid: I koht 10.H kl (ajaga 5.54), II koht 10.RL (6.06), III koht 10.M kl (6.11)

11. klassid: I koht 11.M kl (ajaga 6.25), II koht 11.SST (6.28), III koht 11.R (6.32)

Klassidevaheline jalgpall

10. klassid: I koht 10.H, II koht 10.LR, III koht 10.M

11. klassid: I koht 11.SST, II koht 11.M, III koht 11.H

10.H ja 11.SST klassi vahel peeti superfinaal, mille võitis 11.SST.

100 m jooks

10. klassid: I koht Reneli Saumets (ajaga 14,26), II koht Myrell Kalda (14,53), III koht Adele Lass (15,00).

I koht Morten Saar (11,64), II koht  Karmo Einmann (11,86), III koht Ago Martin Mäesalu (12,28).

11. klassid: I-II koht Elen Radutski (13,90) ja Marie Urvik (13,90), III koht Lisett Loderaud (14,32).

I koht Kasper Vao (11,96), II Ben-Ranno Nõmmik (12,56), III koht Kaur Muuli (12,67).

Saapavise

10. klassid: I koht Riin Rosenberg (21 m), II koht Adele Lass (19 m), III koht Liisa Sadam (18,5 m)

I koht Gert Käsk (27,5 m), II koht Robin Ulla (27 m), III koht Rauno Tapner (26,5 m)

11. klassid: I koht Marie Urvik (23,5 m), II koht Maarja Kruuse (23 m), III koht Demi Link (22 m)

I koht Ben-Ranno Nõmmik (32 m), II koht Henri Jakobson (30 m), III koht Emil Laur (29 m)

   

 

Tagasi kooli Euroopa nädal

Tagasi kooli Euroopa nädala raames külastas meie kooli Kristi Täht (EL eesistumise projektijuht). 9. mail neljanda tunni ajal toimunud kohtumisel osalesid 10.M ja osaliselt 11.M klassi õpilased.

Kristi Täht andis ülevaate Euroopa Liidu (EL) institutsioonidest (Parlament, Nõukogu, Komisjon), EL eelistest ja kasulikkusest liikmesriikidele. Pikemalt peatuti Eesti eesistumise temaatikal. Eesti on EL eesistujamaa 2017. aasta juulist kuni detsembrini. Eesistujariigi ülesanne on korraldada EL Nõukogu istungeid, samuti töörühmade tööd. Saavutatud kokkuleppeid tuleb eesistujal esindada ja kaitsta läbirääkimistel Euroopa Komisjoni ja Parlamendiga. EL Nõukogu võtab koos Euroopa Parlamendiga vastu kõigi liikmesriikide jaoks siduvad otsused.

Lisaks andis lektor ülevaate oma ametist ja sellest, milline on eesistumise personalivajadus. Põhimõtteliselt jaguneb personal kaheks – sisupersonaliks ja tugipersonaliks.

Kohtumisel andis lektor sõna ka õpilastele, arutleti koos, õpilased said oma küsimustele vastused. Veel jagas Kristi Täht soovitusi tööintervjuude, kandideerimise ja CV kirjutamise osas ning julgustas õpilasi end proovile panama ja erinevates projektides/tegevustes osalema – lisaboonused CV-sse.

Kohtumise lõppedes tehti ühispilt ja maiustati kommidega 🙂

Imbi Raudkivi, geograafiaõpetaja

 

 

Kohtumine USA suursaadikuga

USA suursaatkond veetis 5. mail meeleoluka päeva Haapsalus ja Läänemaal tähistades koos kohalikega Läänemaa ja Haapsalu Ameerika päeva. Külalisi võõrustasid Haapsalu Linnavalitsuse liikmed ning kavas oli palju huvitavat, muu hulgas LÜGi õpilaste vestlusring suursaadiku James D. Melville´iga ning korvpallimäng USA saatkonna ja Haapsalu linna – Läänemaa Ühisgümnaasiumi esinduse vahel.

Fotod: Arvo Tarmula

     

 

Tutipidu

20. aprillil toimus Läänemaa Ühisgümnaasiumis Tutipidu, mille raames oli kooli peal näha lõbusates ja armsates riietes abituriente. Tutipidu alustati kogunemisega lindude all, kus tantsiti Sinilinnu-nädalast tuntud nn „munatantsu“ ning seejärel suundusid tutipeolised aulasse mängima. Aulas jagunesid abituriendid klassiti oma „kasvatajate“ juurde, kelleks olid üheteistkümnendate klasside õpilased. Rühmadena liiguti keskuste vahel, kus sai laulda, sõbrapaelu punuda ning oma isikliku linnu voltida. Tutipeo lõpetuseks vaadati õpilaste poolt tehtud videot, kus õpetajad ja õpilased meenutasid helgemaid mälestusi seoses abiturientidega, anti vanne ning iga lõpetaja sai kingituseks sinilinnuga küpsise. Tutipeo viimaseks elemendiks oli lõpukell, mille helina saatel ei suutnud paljud lõpetajad pisaraid tagasi hoida.

Hanna-Liina Salumets, Tutipeo projektijuht, 11.H õpilane

    

 

Lügnessi rekordid

4.-7. aprillini toimus Läänemaa Ühisgümnaasiumis järjekordne LÜGnessi rekordite nädal. Erinevatel aladel oli võimalik igaühel end proovile panna. Tänavu oli võimalik võistelda ka kahel uuel alal, milleks olid teki tekikoti sisse panemine ning pallikõks. Mõlemal uuel alal püstitati koolirekordid, mida on võimalik järgnevatel aastatel ületada. Varasemad rekordid purustati trepijooksus ning kätekõverdustes. Head harjutamist järgnevaks õppeaastaks nii uutel kui traditsioonilistel aladel ning olge valmis püstitama uusi rekordeid!

Käesoleva õppeaasta alavõitjad ja rekordipüstitajad:

Nööbikommide („Skittles“) söömine – Geerit Kikut (19 tk minuti jooksul)

100g sibula söömine – Erki Pajula (1 minut ja 6 sekundit)

Tagurpidi sõnade ütlemine – Andree Prees (21 sõna)

Pastaka pudelisse panemine – Eero Eks (18 pastakat minuti jooksul)

Pallikõks – Greete Tikerpuu (7 kõksu – kooli rekord!), Kristo Enn (35 kõksu – kooli rekord!)

Trepijooks – Johanna Maria Koplik (48.93 sekundit – kooli rekord!), Morten Saar ja Kristo Enn (43.65 sekundit – kooli rekord!)

Pastakate kokkupanek – Rahel Elisabeth Toffer (27.89 sekundit)

Rattal tasakaalu hoidmine – Greete Tikerpuu (4.49 sekundit), Karel Saarkopli (6.37 sekundit)

Kätekõverdused – Kaisa Valm (53 minuti jooksul), Johannes Schönberg (69 minuti jooksul – kooli rekord!)

Teki tekikoti sisse panemine – Birgita Käsk (8.79 sekundit – kooli rekord!)

Tekstisõnumi kirjutamine – Sandra Saarniit 4 minutit ja 41 sekundit.

LÜGnessi korraldustiimi juhid: Liivia Lints ja Anette Lunev

         

Kohtumine EKA moedisaini osakonna juhataja Piret Pupparti ja moe- ja tekstiilidisaini magistrandidega

13. aprillil 2017 kohtusid Haapsalu Linnagaleriis Läänemaa Ühisgümnaasiumi 10.Ü klassi õpilased Eesti Kunstiakadeemia moedisaini osakonnajuhataja ja professor Piret Pupparti ning  EKA moe- ja tekstiilidisaini magistrandidega. Eesti Kunstiakadeemia tutvustas oma näitust “Analoogist”. Möödunud sügisel võtsid EKA moe- ja tekstiilidisaini magistrandid mõtteliselt lahti analoog seadmeid, et uurida nende olemust ja hingeelu, et luua uusi funktsionaalseid materjale. Leidnud end inspireeriva funktsiooni või seadme katsetasid tudengid erinevate materjalide ning ideedega kuni jõudsid igaüks omanäolise materjali või kantava prototüübini.

Õpilased nägid linnagaleriis täiesti uusi lähenemisi moekunstile läbi analoog tehnoloogia – tõlkiv kaelarätik, pH mõõdik köögipõll, vokirattast inspireeritud seelik, DJ jope, mille sisse oli ehitatud mikrofon, pimedas helendav kangas, hologramm kaunistustega kleit. Kõige enam köitis tähelepanu LED valgustusega keep. Samuti said õpilased täpsemalt teada, mida saab kunstiakadeemias õppida.

Liisi Karydi, kunstiõpetaja

      

 

Mingi Muusika Üritus

Läänemaa Ühisgümnaasiumis toimus 28. märtsil Mingi Muusika Üritus. Mingi Muusika Ürituse näol on tegemist traditsiooniga, mis toimus sel aastal juba kolmandat korda ning kujutab endast võimalust (avastada enda sisemine harmoonia ja) tulla lavale muusikalise etteastega.

Nautida sai erinevaid stiile, hõimumuusikast rokkpaladeni. Õhkkond oli hubane ning lavale astuti lausa korduvalt. Esineti nii üksi, kahekesi, bändiga kui ka suurema seltskonnaga. Kokku oli 20 etteastet, lavalt käis läbi koguni 57 erinevat isikut. Vilistlaste lippu hoidis kõrgel Anita Rotberg. Õhtu lõpetas üllatusnumber õpetajatelt, millele järgnes palav aplaus.

Kogu õhtut oli saatmas bänd. Basskitarril Karel Rahu, klaveril Karin Lükk-Raudsepp, trummidel Kristjan Lepik Ja kitarril Kristo Kuuse. Ürituse heli ja valguse sättisid paika Tiit Maivel ja Karl Jakob Nöör.

Publikut naerutasid säravad õhtujuhid Andree Prees ja Gert Käsk.

MMÜ tiimi esindaja Lisett Loderaud, 11.M õpilane

Vaata Mingi Muusika Ürituse pilte siit

Mingi Muusika Üritus Mingi Muusika Üritus Mingi Muusika Üritus Mingi Muusika Üritus Mingi Muusika Üritus Mingi Muusika Üritus

 

Rahatarkuse loeng 11.R klassi õpilastele

Pangaliit korraldab rahatarkuse kuu raames koolitusi üldhariduskoolides. Meie koolis oli 17. märtsil külaliseks LÜGi vilistlane Aleks Korolenko (SEB), kes jagas rahatarkust 11. reaalklassis.

Loengu teemad olid seotud raha aruka “ümberkäimisega” – laenamine, maksud, säästmine, investeerimine, hoiused. Lisaks teooriale said  õpilased lahendada praktilisi/elulisi ülesandeid (kiirlaen, järelmaks, väikelaen, kogumine, eelarve – püsi- ja muutuvkulud). Loengul toodi välja põhisammud suuremate eesmärkideni jõudmiseks: unista, eesmärgista, planeeri rahaasju, ole rahatark, tegutse! 🙂 Lühidalt käsitleti kogumise ja investeerimise teemat – poolt ja vastu argumente.

11.R klassi õpilase Denis Salihovi mõtted  rahaloengust:

“Loengus proovisime koostada eelarvet justkui õppides juba ülikoolis. Selle käigus sain aru, et mul ei ole õrna aimugi, kui suured on näiteks üür ja kommunaalkulud ja kui palju kulub raha söögile. See andis mõtte, et pean vaikselt uurima hakkama, et olla valmis tulevikuks. Samuti pani mõtlema ka see, et raha kogumist vanaduseks tuleks alustada kohe pärast ülikooli lõppu. Enne mul ei olnud sellist mõtetki peas.”

Rahatarkus on eluks vajalik tarkus igale inimesele. 🙂

Imbi Raudkivi, geograafiaõpetaja, majandussuuna juht

Aleks Korolenko

 

Võõrkeelte päevad Läänemaa Ühisgümaasiumis

15. ja 16. märtsil olid Läänemaa Ühisgümnaasiumis keeltepäevad, mille raames toimus kaks huvitavat üritust: vene romansi kontsert ja võõrkeeltemängu teatejooks.
Vene romansi üritusel lauldi venekeelseid romansistiilis laule ning esitati instrumentaalpalasid. Kõlasid Šopeni, Zubovi, Bulahovi, Harito ja paljude teiste heliloojate teosed. Esinejaid oli peale Läänemaa Ühisgümnaasiumi tulnud ka Haapsalu Põhikoolist, Noarootsi Gümnaasiumist ja Tallinna Lasnamäe Vene Gümnaasiumist.

Romanss muusikastiilina jõudis Venemaale 19. sajandil ja muutus seal kiiresti populaarseks. Sarnase hooga levis huvi romansimuusika vastu ka siin, üritusesl osalenuid oli koguni viisteist: Johanna Liiv, Ilona Aasvere, Nele Lillemäe, Anastasija Vologžanina, Sandra Saarniit, Eva-Marie Alasi, Kerti Klaos, Maian Tohver, Helen Lember, Elina Orlova, Aveli Meeles, 11.M klass, Annabel Triebstock, Britta Sool ja Taniel Johan Eller. Õpilasi juhendasid Kadri Kelner, Jüri Ilves, Ruslana Kartsev ja Jelena Turevitš. Kontserdi juhatas sisse Marko Maisalu Puškini luuletusega “Ma armastasin teid”.
Igale esitusele eelnes helilooja ja teose tutvustus ürituse juhtide Viktoria Joonasingi ja Viktor Romanovi poolt, mis aitas teose sisu paremini mõista.
Ürituse peakorraldajateks olid Läänemaa Ühisgümnaasiumi vene keele õpetaja Tiiu Soostar ja muusikaõpetaja Karin Lükk-Raudsepp. Karin tegeles ürituse muusikalise poolega ning Tiiu õpetas osalejaid venekeelset teksti ladusalt ning õige hääldusega esitama. “Alguses me õppisimegi teksti lugema ja alles siis võisid lauluproovid alata,” jutustas Soostar, “ettevalmistused võtsid päris kaua aega.”
Ka üritusel osalenud õpilased pidasid vene keeles laulmise juures kõige pingutustnõudvamaks just sõnade õigesti hääldamist. “Häälduse õppimine oli alguses raske,” tõdesid 10.LR klassi õpilane Aveli Meeles ja 12.R klassi õpilane Eva-Marie Alasi. “Mulle meeldis, et sain end proovile panna,” ütles Aveli, kes on tegelenud laulmisega juba 11 aastat, kuid laulis vene keeles esimest korda. Eva-Marie Alasi õpib C. Kreegi nimelises Haapsalu Muusikakoolis klassikalist laulmist.

Tallinna Lasnamäe Vene Gümnaasiumi eesti keele õpetajal Ruslana Kartsevil jagus ürituse kirjeldamiseks vaid kiidusõnu: “Väga meeldiv üritus oli. Nii andekad lapsed,” ütles ta. Tallinna Lasnamäe Vene Gümnaasiumi külalisesinejad Anastasija Vologžanina ja Elina Orlova, keda Ruslana Kartsev juhendas, olid üritust oodanud pikisilmi ning külastasid Haapsalut esimest korda.
Mõte korraldada vene romansi teemaline kontsert tuli Läänemaa Ühisgümnaasiumi vene keele õpetajal Tiiu Soostaril juba mitu aastat tagasi ning nüüd avanes tal võimalus see idee koos muusikaõpetajaga Karin Lükk-Raudsepaga ellu viia. “Meie koolis on nii palju andekaid ja musikaalseid õpilasi,” ütles Soostar. “Tänu nendele sai see üritus teoks.”

Seevastu neljapäeval, 16. märtsil võistlesid klassid võõrkeeleoskuses, toimus võõrkeeltemängu teatejooks. Koolis asus 11 tegevuspunkti, mille 6-liikmelised võistkonnad pidid läbima. Igas punktis oli erinev ülesanne, näiteks helisalvestuselt keelte ära tundmine, vanasõnadele võõrkeelsete vastete leidmine, ristsõna ja palju muud. Ülesanded mõtlesid välja ja viisid läbi kooli keeleõpetajad. Võõrkeeltemängu teatejooks oli õpilastele suurepärane võimalus tunnis omandatud keeltealased teadmised proovile panna.

Võõrkeeltemängu võitis 12.M klassi võistkond. II koha saavutas 11.M ja III koha 11.R esindus.

Jarita Maaria Rintamäki, 10.M õpilane

Aveli Meeles Eva-Marie Alasi Britta Sool ja Taniel Johan Eller Helisalvestuselt keelte ära tundmine Ristsõna lahendamine Sõnad lauses õigesse järjekorda

 

Kirjanikud noorte ees, noored kirjanduse ees

Läänemaa Ühisgümnaasium on juba kolm õppeaastat järjest osalenud riigigümnaasiumite ühisprojektis, mis toetab kirjanike esinemisi koolides. Eesti Emakeeleõpetajate Seltsil on sarnane projekt ”Kirjanik kooli”, mille kaudu samuti kirjanikke kooli kutsutud on.

LÜGi õpilased on kohtunud nende aastate jooksul tosina nimeka autoriga.

Sel õppeaastal on gümnaasiumi väisanud kokku 6 kirjanikku. See on alati suurendanud huvi autori loomingu vastu, toonud ta lugejale lähemale. Pärast igat kohtumist on õpilasi, kes kohe sooviks nähtud-kuuldud autori teoseid laenutada. Niiviisi astub kirjandus justkui pärisellu. Üks selline koolitunnipikkune kohtumine kirjanikuga on väga väärtuslik ja mõjus, jääb õpilastele meelde. Seda autorit ei unustata, elav inimene jääb meelde või tuleb taas meelde, kui tema nime raamatuletil või -kogus teose peal näha.

Kõik kohtumas käinud autorid rääkisid erinevatel teemadel, aga kõik nad on tähtsustasid ka lugemist ja kõnelesid sellest, miks lugemine nende meelest vajalik on – ja seda mitte emakeeleõpetajate tellimusel.

Doris Karevalt jäi kõlama selline mõte, et teatud värsside kirjapanemine on käsitööoskus, mis on õpitav ja mida võib teha kohe, kui palutakse, kuid see ei pruugi veel olla luule. Luule tuleb kuskilt kõrgemalt ja kaugemalt, kuid seda tulemist on vaja õppida tähele panema. Lugemise tähtsust näeb poetess selles, et mida rohkem lugeda, seda originaalsemaks muutuvad oma mõtted.

Mihkel Raud tõdes: “Raamatutest tuleb silmaring. Sellest, kas inimene on raamatuid lugenud, saab väga kiiresti aru – see on näost näha. Töövestlustel on üsna tavaline, et küsitakse lemmikraamatu kohta.” Raud lisas, et inimest mõjutavadki enim teised inimesed, kellega kokku puututakse, ja raamatud.

Jim Ashilevi ütles aga järgmised kuldsed sõnad: “Ainuke viis kirjutamist õppida on lugedes ja ise kirjutades.” Oma avatud oleku ja siirusega võlus ta publiku ning sellised mõtted lugemise tähtsusest on ka kordades veenvamad kui oma eesti keele õpetaja öeldu.

Jürgen Rooste tunnistas, et kirjutamine on tema jaoks kui krooniline haigus, mida välja ravida ei saa. Kunst ja kirjandus on tema meelest inimeseks olemise mõtestamise vahendid. Kunst ja kirjandus peavad hinge kriipima, valu tegema, mitte olema kui ilus tapeet seinal.

Andrus Kivirähk ütles, et Eesti parimateks kirjanikeks on Tammsaare ja Luts. Nende autorite tekstid on eesti kirjanduse tüvitekstid. Alati on ta nautinud ka Mihkel Mutti ja soovitas noortelgi Muti varasemat loomingut lugeda.

Tegu on väga tänuväärse ja vajaliku projektiga. Kohtumised kirjanikega on saanud osaks LÜGi traditsioonidest, LÜGi kultuurist. On suur asi, et ühel aastal külastavad kooli sellised kirjanduse suurkujud nagu Doris Kareva, Andrus Kivirähk, Jim Ashilevi, Jürgen Rooste, lisaks väga mitmes vallas tegutsev Mihkel Raud ja lavastaja-draamakirjanik Andres Noormets. Eelmistel aastatel on õpilaste ees käinud Mehis Heinsaar, Jan Kaus, Armin Kõomägi, Kristiina Ehin, Contra, Sveta Grigorjeva.

Autoritele on alati meeldinud Läänemaa Ühisgümnaasiumi publik – terane, tähelepanelik ja alati rohkelt küsimusi esitav. Õpilased ootavad kohtumisi kirjanikega, on tekkinud suisa kirjanike fänkond, kelle eesmärgiks on olla kuulajaks igal kohtumisel.

Selleaastased kohtumised on teoks saanud kõik  tänu EV Kultuuriministeeriumile ja Viljandi Gümnaasiumi koordineeritavale riigigümnaasiumite projektile  “Intriig eesti kirjandusest koolidesse”.

Tiina Brock ja Monika Undo, Läänemaa Ühisgümnaasiumi emakeeleõpetajad

Doris Kareva  Mihkel Raud   Jim Ashilevi Jürgen Rooste   Andrus Kivirähk Armin Kõomägi

Kultuuriminsteerium-logo 4 Viljandi

 

Läänemaa Ühisgümnaasiumis käis esinemas Mihkel Raud

6. märtsil 2017 külastas Läänemaa ühisgümnaasiumi kirjanik, muusik, saatejuht, ajakirjanik ja endine poliitik Mihkel Raud. Mihkel Rauda oli kuulama tulnud peaaegu kogu kool. Kohtumise juhatas sisse 11. M klassi õpilane Kaidi Liivamägi, kes luges ette katkendi Raua uusimast raamatust „Kus ma olen ja kuidas sina võid palju kaugemale jõuda“.

Mihkel Raua viimane raamat on elulooline eneseabiraamat (vähemalt nii Mihkel Raud ise väidab), mistõttu kujunes ka kohtumise peamiseks märksõnaks nõuanded. Raud rääkis lihtsalt ja ausalt oma elust ja tegemistest, kirjutamisest, mida noored peaks elus silmas pidama. Oma siirusega tabas Raud märki – ta suutis noori kõnetada.

Millest siis Raud rääkis? Näiteks tõi ta välja, kuidas iga sotsiaalmeedias tehtud postitus võib hiljem kirjutaja vastu töötama hakata, seega tuleb mitu korda läbi mõelda, enne kui midagi kuhugi postitada. Ka mõtleb Mihkel Raud igal hommikul, et tegu võib olla tema viimase päevaga – see aitab päeva ja oma aega rohkem väärtustada.

Raud rõhutas raamatute rolli inimeste elus. Raamatutest tuleb silmaring. Sellest, kas inimene on raamatuid lugenud, saab väga kiiresti aru. Töövestlustel on üsna tavaline, et küsitakse lemmikraamatu kohta. Raud lisas, et inimest mõjutavadki enim teised inimesed, kellega kokku puututakse, ja raamatud. Rauale endale meeldib lugeda näiteks elulooraamatuid ja näidendeid.

Küsimusi Mihkel Rauale oli õpilastel palju. Oleks veel olnud, aga 75-minutiline tund seadis raamid. Õpilased hinnangul oli kohtumine põnev ja hariv.

Kohtumine Mihkel Rauaga leidis aset kultuuriministeeriumi toetusel Viljandi gümnaasiumi koordineeritava projekti „Intriig eesti kirjandusest koolidesse” raames.

Monika Undo, eesti keele ja kirjanduse õpetaja

Mihkel Raud LÜGis Kaidi Liivamägi loeb katkendit Raua raamatust Mihkel Raud LÜGis Mihkel Raud LÜGis

Kultuuriminsteerium-logo 4 

 

Eesti Vabariigi 99. aastapäevale pühendatud kõnevõistlus

15. veebruaril 2017 toimus kooli aulas Eesti Vabariigi 99. aastapäevale pühendatud kõnevõistlus.

Paremad kõned selgitas välja žürii, kuhu kuulusid direktor Leidi Schmidt, ajalooõpetaja Kalle Lõuna, eesti keele ja kirjanduse õpetaja Tiina Brock, raamatukoguhoidja Anneli Ilves ja Lääne Elu ajakirjanik Lemmi Kann.

I koha vääriliseks tunnistati 10.H klassi õpilane Johanna Liiv kõnega „Eesti – rahu või mölluriik?“.

II koha sai Andree Prees (12.R) kõnega „2017 Anno Domini“.

III koha sai Marko Maisalu (11.H) kõnega „Pühendatud Eestile“.

Välja anti ka kaks eripreemiat.

Pidupäevakõne stiilipreemia sai Gert Käsk (10.H) kõne eest „Eesti kui väärtus“.

Eripreemia positiivsuse eest anti Liivia Lintsile (11.H) kõne eest „Minu kodumaa“.

Johanna Liiv Andree Prees Marko Maisalu Liivia Lints

 

Sõbrapäev

14. veebruaril 2017 tähistas meie kool sõbrapäeva, mille raames toimus mitu võistlust ning iga-aastane koogilaat. Kolmandat aastat toimus ka mäng, kus numbriliselt märgitud südamega õpilane peab otsima kooli pealt enesele sõbra, kellel ripub kaelas sama numbriga kaunistatud aksessuaar. Selle aasta võitjad valis välja õpetajate komisjon, kes andsid välja kaks eriauhinda ning esimese, teise ja kolmanda koha:

I koht Rasmus Räli ja Kriss-Lyna Prees

II koht Denis Salihov ja Anette Marilin Villand

III koht Kristjan Palmiste ja Morten Saar.

Eriauhinna said Johanna Maria Koplik ja Reneli Saumets. Teise eriauhinna sai Kristiina Köster, kes küll ei leidnud oma sõpra, aga sellest hoolimata osales võistlusel.

Paaride mängus särasid kõige enam Artur Matto ja Anette Marilin Villand.

Sõbrapäeva projektijuhid olid Marko Maisalu, Hendrik Murumägi ja Kriss-Lyna Prees.

Sõbrapäeva tiim

Vaata sõbrapäeva pilte siit

Kriss-Lyna Prees - Rasmus Räli Denis Salihov - Anette Marilin Villand Kristjan Palmiste ja Morten Saar Paaride mäng

 

Mudel-Euroopa Parlamendi piirkondlik sessioon LÜGis

10.-11. veebruaril 2017 toimus Läänemaa Ühisgümnaasiumis Mudel-Euroopa Parlamendi piirkondlik sessioon. Esimesel päeval tehti tööd komisjonides, teisel päeval kogunenud täiskogul arutleti, väideldi ideede poolt ja vastu.

Siseasjade komisjon keskendus oma reolutsioonis Brexitile ja püüdis pakkuda välja kompromisse suhete säilitamiseks Suurbitanniga. Esitatud vastukõnedes peeti esitatud varianti liialt leebeks ja resolutsioon ei leidnud täiskogu toetust. Hariduskomisjonis keskenduti eelkõige digipädevuse suurendamisele Euroopa koolides.

Keskkonnakomisjoni tööd juhtis Andree Prees, täiskogul heakskiidetud resolutsioon pakkus välja endapoolse nägemused pakendivaba kaubanduse arendamiseks, taastuvenergia osakaalu suurendamiseks ning tasuta ühistranspordi võimaldamiseks Euroopa Liidu kodanikele.

MEP-i presidendiks sai Andree Prees, komisjonides paistsid eriliselt silma Sandra Saarniit, Kaarel Koit, Grete-Liis Kalev, Kris-Marin Pals ja Ksenija Ivanova.

Kalle Lõuna, ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja

Andree Prees avamas Haapsalu MEPi Siseasjade komisjon arutamas Brexitit  Aleksander Allkivi kaitsmas keskkonnakomisjoni resolutsiooni

 

Teine Võlviõhtu

Teine Võlviõhtu toimus 9. veebruaril 2017 Võlvis, teemaks oli Eesti meesluuletajad. Esitati ka omaloominguna luuletusi ja laule. Esinejateks olid: Marita Türkson, Kristina Zubkova, Karl-Christoph Rebane, Kristiina Liiv, Kristiina Köster ja Piia Tomingas.

Võlviõhtu

 

Õpilaste kunstinäitus Haapsalu linnagaleriis

1. veebruaril 2017 avati LÜGi õpilaste kunstinäitus “Kummardus Andy Warholile” Haapsalu linnagaleriis.

Õpilased on saanud inspiratsiooni Andy Warholi kujutavast kunstist ning suhtumisest sellesse. Näitusel on üleval õpilaste autoportreed, kompositsioonid (kunstniku tsitaatidest), video, portreede seeria kooli kõige kuulsamast inimesest ning Andy Warholist endast.

Näitus on avatud kuni 26. veebruarini.

Loe Lääne Elu artiklit kunstinäituse avamise kohta siit ja Läänlase artiklit siit

Näitusest ülevaate annab Lääne Elu

Vaata näituse avamise pilte siit

Õpilaste kunstinäituse avamine linnagaleriis Õpilaste kunstinäituse avamine linnagaleriis Õpilaste kunstinäituse avamine linnaglaeriis Õpilaste kunstinäituse avamine linnagaleriis  Õpilaste kunstinäituse avamine linnagaleriis 

 

Tööturuteemasid käsitlev kohtumine 11. klasside õpilastele

31. jaanuaril 2017 kogunesid 11. klasside õpilased teise tunni ajal aulasse, kus toimus tööturuteemaline koolitund. Õpilastega käis kohtumas Eesti Töötukassa karjäärispetsialist Katri Buht.

Loengutunni teemad olid:

  • Millised muutused on toimumas tööturul ehk tööturu trendid ja suundumused.
  • Noorte töötus – mis see on ja kuidas tekib?
  • Seadusandlus – millised on noorte õigused tööturul?
  • Digitaalne jalajälg – kuidas see mõjutab minu töömaailma sisenemist.
  • Kuidas saab töötukassa olla kasulik noorele tööotsijale?
  • Suveks tööle! Miks ja kuidas? – tööotsingutega alustamine.
  • Targalt Euroopasse tööle – mida teada enne välisriiki tööleminekut?

Temaatika on aktuaalne, kuna Euroopas, sh Eestis, on töötus noorte hulgas suur. Lektor arutles noortega töötuse põhjuste üle (terviseprobleemid, hariduse ja kogemuse “puudumine” jne).  Lisaks eelpool toodud teemadele selgitas Katri Buht õpilastele töötuna arvele võtmise vajadust (haigekassa, rahaline toetus jne).

Seadusandluse teema juures peatus lektor noorte õigustel tööturul, lepingute sõlmimise küsimustel ning andis näpunäiteid, kuidas õigesti käituda võimaliku töösuhte lõppemise korral (nt pankroti puhul, töölepingu lõpetamise puhul jm). Ta toonitas noortele, et oma õiguste eest tuleb ise seista ja kuidas saab töötukassa noortele toeks olla tööturule sisenemisel.

Väga huvitav oli tööturutrendide tulevikumuutuste temaatika. Lähitulevik toob tänu ülikiiretele tehnoloogilistele muutustele kaasa töökohtade sisulise muutuse; töövormid muutuvad paindlikumaks; kaob kaks korda enam töökohti kui neid juurde tekib; tulevikutöö märksõnad on: inseneri- ja loodusteadused, arhitektuur, andmetöötlus. Tulevikuametite tasuvaimate töökohtadena tõi lektor välja näiteks: ajamaakler, digitaalne arhitekt, personaalne apteeker, mälu parandamise kirurg, eakate heaolu konsultant jpt.

Näpunäiteid said õpilased ka CV koostamise osas. Huvitavaks kujunes digijalajälje teema. Arutleti aktiivse (mina) ja passiivse (keegi teine) jälje juhtimise ning tagajärgede üle.

Loenguteemade vahele näitas lektor teemakohaseid videoklippe, mis tegi  loengu kuulamise/arutlemise põnevamaks 🙂

Oli igati kasulik ning õpetlik koolitund.

Imbi Raudkivi, geograafiaõpetja, majandussuuna juht

Tööturuteemad - Katri Puht Tööturuteemad - Katri Puht

 

EYP sessioon Kaunases

Samal ajal, kui enamus LÜGi õpilasi said õppida terve nädala detsembri lõpus natukese teise nurga alt ning koostada endale ise tunniplaani, osalesin mina Kaunases toimunud Leedu rahvuslikul Noorteparlamendi (European Youth Parliament ehk EYP) sessioonil, mis toimus 17.-21. detsember. Mis on EYP?

„Tänaseks on EYPst saanud Euroopa suurim mitteformaalse haridusega tegelev noorteorganisatsioon – platvorm noortele poliitiliseks debatiks, rahvusvaheliseks dialoogiks, eneseteostamiseks (nt korraldusvaldkonnas) ühiskonnateadlikkuse suurendamiseks ja ka ideede vahendamiseks. Igal aastal korraldatakse EYP liikmesriikides kokku üle 200 regionaal-, rahvus- ja rahvusvahelist sessiooni, kaasates tuhandeid noori üle Euroopa looma uusi sõprussidemeid ning arutlema sotsiaal-poliitilistel teemadel.“

Enne üritust pidime endale valima komisjonide eelistused, kus sooviksime tööd teha. Erinevaid komisjone oli 8. Minu esimeseks valikuks oli SEDE II (Security and defence), kuhu ma ka sain. Meie komisjon tegeles sisuliselt pagulaste diskrimineerimise peatamisega ning integreerimisega. Täpsemalt,  kuna viimasel ajal on Euroopas julgeolek tänu terrorirünnakutele suuresti tugevnenud, toob see kaasa mitte-eurooplaste (sh ja valdavalt rahumeelsete) „tagakiusamise“ ja etnilise profiilimise. Näiteks ametlikul tasandil – lennujaamades ning avalikes kohtades peetakse üldistavalt kõiki moslemeid julgeoleku ohuks. Samamoodi ka inimtasandil – kohalikud pigem tõrjuvad nad ühiskonnast välja.  Seda kasutavad edukalt ära terrorirühmitused, motiveerides valitsuse ning kohalike poolt tagakiusatuid radikaliseeruma. Meie eesmärk oli sõjapõgenikele pakkuda kaitset ja soodsat sissesulandumist Liikmesriikidesse, samal ajal silmas pidades jätkuvat julgeoleku taseme tõusu.

1. päev

Kohtusime esimest korda oma komisjoniga. Minu komisjonis oli 12 liiget, 8 erinevast riigist. Terve päev tegelesime me teambuilding-ga, mis sisaldab üksteise tundma õppimist, erinevaid meeskonnamänge ja palju suhtlemist, et komisjoni töö sujuks hästi.

2. päev

Teine päev algas Kaunase tehnikaülikooli auditooriumis avamistseremooniaga, seejärel suundusime tööruumidesse. Hakkasime tegelema oma teemaga. Panime kirja kõigi visioonid ning sõnastasime esmalt konkreetsed ja täpsed probleemid.

3. päev

Arutlesime ja otsisime lahendusi meie probleemidele terve päev, mis oli kõige väsitavam ja ajakulukam protsess, sest olid sattunud kokku väga erineva tausta, päritoluga ja kogemustega inimesed, siis arvamusi ja sellest lähtuvalt lahendusi oli väga palju. Pidime leidma siiski kompromissi.

4. päev

Tegelesime faktuaalse info otsimisega, erinevate uuringute analüüsimisega, et tugevdada meie seisukohti ning muuta resolutsiooni spetsiifilisemaks, seejuures täiendades pidevalt lahendusi. Vahepeal paar tundi tegelesime ka teiste komisjonide tööde kuulamisega ja nõuannete andmisega. Seejärel pidime kokku panema lõpliku resolutsiooni meie komisjoni teemast.

5. päev

Toimus General Assembly ehk sisuliselt Euroopa parlamendi istungi simulatsioon. Kõik komisjonid pidid esitama Kaunase omavalitsushoones oma resolutsioone ning kaitsma neid. Kuna kõik näevad teiste resolutsioone juba 4. päeva õhtul, on võimalik kirjutada vastukõnesid ja otsida erinevaid asju mille kallal „nokkida“. Viiendal päeval annavad eri komisjonide liikmed edasi oma arvamusi resolutsioonidest ning teised peavad oma kirjapandut kaitsma ja põhjendama, miks just neil on parimad ideed antud probleemi lahendamiseks. Peale debatti toimub hääletus. Kahjuks meie ning veel 4 komisjoni resolutsioonid lükati tagasi. Vaid kolm resolutsiooni võeti enamushäältega vastu.

Andree Prees 12.R

Andree Prees Leedu rahvuslikul Noorteparlamendi sessioonil  Andree Prees Leedu rahvuslikul Noorteparlamendi sessioonil  Andree Prees Leedu rahvuslikul Noorteparlamendi sessioonil

 

Nostalgiadisko

26. jaanuaril 2017 toimus Läänemaa Ühisgümnaasiumis nostalgiline videodisko. Selle aasta disko teemaks sai säravad kaheksakümnendad ning kõigil külalistel olid seljas tõetruud kostüümid. Õhtu jooksul oli osalistel võimalus tänu fotograaf Silver Raidlale end jäädvustada. Lisaks tantsimisele mängiti erinevaid mänge viktoriinist limboni ning kõige tublimad ja vastupidavamad said auhindu. Autasustati ka stiilseima kostüümi kandjat ja sel aastal läks tiitel Adeele Lassile.

Üritus kulges mõnusas ja hubases õhkkonnas.

Liina Salumets, 11.H

Nostalgiadisko Nostalgiadisko Nostalgiadisko Nostalgiadisko Nostalgiadisko Nostalgiadisko

 

12.M klass katsetas e-kirjandit

Haridusministeeriumil on plaan üle minna e-tasemetöödele ja e-riigieksamitele. Eesti keele e-riigieksami arendusega on jõutud nii kaugele, et  tehakse esimesi e-kirjandi katsetusi. Läänemaa Ühisgümnaasiumi 12.M klassil oli võimalus protsessis osaleda ja e-kirjandit kirjutada. Üldiselt olid 12.M klassi õpilaste muljed pärast e-kirjandit positiivsed.

Minule meeldis kirjandit kirjutada arvutis palju rohkem kui paberile, sest käed ei väsi 400 sõna kirjutamisest ära ja kui midagi läheb untsu, saab lihtsalt ära kustutada ja uuesti kirjutada. Samas on ÕSi arvutis palju mugavam kasutada kui paberkandjal. Üleüldiselt jäin väga rahule, teeks uuesti! Fred

Kirjandit kirjutada oli üpriski huvitav, sai palju kiiremini valmis. Samuti oli plussiks see, et kui tuli mõte, sai selle kiiresti kirja panna, paberil kirjutamine võtab nii kaua aega, et mõte jõuab vahepeal meelest ära minna. Kirjutasin esimest korda elus kirjandit arvutis ja võin öelda, et olen rahul ja teeksin seda teine kord ka uuesti. Palju mugavam ja kiirem variant. Ei olnud vaja kirjutada mustandit ja sõnad loeti ka minu ees ära. Birgita

Selline eksami sooritamise viis on väga mugav ning lihtne. Jäin ise selle testi tegemise viisiga väga rahule. Aimar

Minule isiklikult meeldis vastupidiselt ootustele kirjandi elektrooniline kirjutamine rohkem kui paberkandjal. Ma muudan tihti lausete sõnastust ning kuna eksamil on korrektori kasutamine keelatud, siis on inetu, kui puhtandis on mahatõmbamisi. Mul aga juhtub tihti nii, et mõtte kõige parem sõnastus tuleb viimastel minutitel, aga kui miski juba paberil on, siis naljalt seda sealt ära ei saa. Elektrooniliselt on kõik palju lihtsam – võin panna kirja kõik, mis pähe tuleb, ning hiljem saan sellest vajadusel lihtsalt vabaneda.

Üks väike negatiivne pool oli see, et ekraani pidev jälgimine väsitab kohutavalt silmi ning lõpus viimast korda kirjandit üle vaadates tundsin, et ma ei suuda enam loetavat efektiivselt analüüsida.

Sõnakorduste märkamine on paberile kirjutatult palju kergemini esiletulev kui elektrooniliselt.

Üldiselt aga olen peale tänast täielikult e-kirjandi pooldaja ning praegu on mul tunne, et oleksin valmis juba sel aastal  lõpukirjandi elektrooniliselt tegema. Janella

Mulle ei meeldinud antud üritus, sest mulle meeldib kirjutada paberil. Ma tundsin, et mu mõtted vajusid pidevalt laiali, pea hakkas tohutult valutama ja silmad väsisid ära. Ma avastasin mitmeid kordi, et ma ei mõtle kirjutatu peale, vaid lihtsalt kirjutan. Käsitsi kirjutades mõtlen ma kirjutatu üle rohkem.

Oli plusse ka, näiteks sain ma mõtteid lisada terve kirjutamise aja teksti vahele, käsi ei väsinud nii ära. Merili

Mulle väga meeldis arvutis teha. Palju kiiremini saab valmis ja palju kergem on vigu parandada, ei ole sodimist ega midagi. Alguses häiris ainult teiste õpilaste kirjutamise klõbin, aga sellega õnneks harjusin ära ja lõpus ei pannud isegi tähele. Lisete

Minule meeldis kirjutada kirjandit arvutis. See säästab palju aega, sest ei pea mustandit ümber kirjutama ja ka käsi ei väsi ära. Alustekstide lugemine ei olnud silmi väsitav, sest need oli piisavalt lühikesed. Arvan, et e-kirjandit võiks ka edaspidi teha. Laura

Kerge on arvutis kirjutada, sest saab kiiremini ja sodimist pole, käsi ei väsi ära. Samuti on ÕSi palju kergem kasutada, ei pea raamatust otsima, üleüldse on enda kontrollimisvõimalusi rohkem. Alustekstid olid ka täitsa okeid.

Arvutil kirjutamisel ei jälgi ma oma õigekirja nii palju, sest siiski on igapäevane suhtlus arvutis vabam ja käsi on harjunud tegema vigu, paberil on kergem näha ja aru saada, kus midagi olema peaks. Samas silmad väsivad veidi rohkem ära.

Väga hull polegi, ellu jäime.

Aa see kribamishääl, mis kõik teevad, ajab hulluks. Malin

Minu arvates oli kirjandit arvutis kirjutada mugav, kuna jutt sujus kiiremini ja mõtted ei läinud meelest ära (kuna jõudsin kiiresti kirja panna). Siiski minu arvates peaks säilima õpilaste mingi kirjaoskus, ehk et eksamid peaksid olema paberkandjal, kuna muidu me oleme kõik nii digitaalsed, et paha hakkab. Samuti on arvutis raskem jälgida kirjavigu ning keskenduda nende parandamisel. Muidu süsteem oli hästi kujundatud, kuigi tekstiosa võiks olla suurem, et oleks parem ülevaade enda kirjutatust. Alustekste oli mugav vaadata ning meeldis, et polnud üks pikk tekst, vaid väiksed lõigud (kuigi alustekste ei pea kasutama, siis siiski olid need täna abiks). Apsakaid ikka tuleb ette ning need saime kiiresti lahendatud, polnud üldse hullu! Carmen

Mulle meeldis e-eksam, sest käsitsi kirjutamine ei ole minu jaoks üldse meeldiv. Arvutis kirjutades saab ka kiiremini valmis. Ainuke negatiivne aspekt oli minu jaoks see, et silmad väsisid helendava ekraani vaatamisest lõpuks ära. E-eksami ülesehitus oli lihtne ja arusaadav, kuid pakutud juhiseid ma ei kasutanud, sest mõtlesin, et tahan pigem oma mõtteid kasutada. Sander

E-eksam oli palju mugavam, kuna sai kohe kirjutada n-ö puhtandit,  seda võis iga hetk muuta ehk aega hoiab sellega palju kokku. Samuti on arvutis kiirem kirjutada kui käsitsi. Miinuseks on see, et tihtipeale juhtub nii, et sõnas kas jääb täht puudu või kirjutad vale tähe juurde vms. Isegi kontrollides on keeruline selliseid asju tähele panna. Võib-olla võib miinuseks nimetada ka seda, et kui teised kirjutavad, siis nad klõbistavad samuti klahvidega ning see hääl veidi segab keskenduda. Andres

Mõtted kogus kokku eesti keele ja kirjanduse õpetaja Monika Undo

 

DESTROY TO CREATE

4. jaanuaril 2017 Haapsalu Linnagaleriis toimus Läänemaa Ühisgümnaasiumi abituriendi Karl-Christoph Rebase esimese isikunäituse avamine, mille pealkirjaks oli “DESTROY TO CREATE”. Näituse avapäeval sai näitusel nautida ka performance’it .

Kunstnik on iseloomustanud oma näitust järgnevalt: „Mu näituse mõtteks ning ühtlasi ka pealkirjaks on ”DESTROY TO CREATE” e. käsitlen läbi erinevate meediumite seda tunnet, kuidas inimestena on meil kõik tegelikult hästi, meil on kõik olemas, kuid seisame küsimuse ees, kas tahame, et meil oleks veel paremini või jääme rahule olemasolevaga.“

Näitusele on välja pandud kolm installatsiooni, film ning fotoseeria.
Kõige silmapaistvamaks teoseks on ilmselt installatsioon ’’Tsirkus’’, mida vaataja näeb kohe uksest sisse astudes. ’’Tegemist on loomatsirkuste vastuolu kajastava teosega, kus on kasutatud loomatsirkust reklaamivaid lipikuid ning plakateid, mida käisin oma sõbrannaga suvel Haapsalu tänavatelt eemaldamas. Mõelda nendele loomadele, keda tsirkustes sunnitakse nö nööri mööda käima, on südantlõhestav – tundsin, et pean seda emotsiooni vaatajaga jagama,’’ rääkis noor kunstnik isiklikult.

Näitus on avatud kuni 29. jaanuarini 2017.

Kristiina Teinemaa, 12.H õpilane

Piia Tomingas ja Karl-Christoph Rebane Karl-Christoph Rebase näitus

 

Jõuluball

22. detsembril 2016 toimus meie koolis iga-aastaselt särav jõuluball, kus osales ligi 200 õpilast, õpetajat, vilistlast ja esinejat. Sel aastal oodati kõiki osalejaid salapärasele Veneetsia maskeraadile, kus võis kohata igaühe maskitagust poolt. Üles astusid meie oma kooli andekad õpilased, kes tõid rahvani üllatava ja naerust pakatava programmi. Õhtut juhtis vilistlastrio: Elena Koit, Kaarel Koel ja Leonid Bragin. Tantsupõrandal hullutas rahvast James Werts World Project, kelle saatel sai õhtu läbi jalga keerutada. Fotonurgas jäädvustas kõik soovijad pildile Maarika Roosi ning särava programmi pildistas üles Markus Sein. Meeleolukale õhtule aitas punkti panna diskor Markus Sein, kes mängis kõigi lemmiklaule.

Peakorraldajad: Liivia Lints, Kriss-Lyna Prees, Hanna Kurg, Anette Lunev (11.H)

Vaata jõuluballi pilte siit

Jõuluball Jõuluball Jõuluball  Jõuluball Jõuluball Jõuluball Jõuluball Jõuluball

 

Üldoskuste nädal

Selle õppeaasta jõulueelsel nädalal jäeti Läänemaa Ühisgümnaasiumis aineõpetus kõrvale ning keskenduti gümnaasiumi õppekavas nimetatud üldpädevuste arendamisele. 19.-23. detsembril 2016 asendati kogu nädala tavaline tunniplaan kõikvõimalike erinevate töötubade, kohtumiste ja õppekäikudega.

Nädala kava kujunes õpilaste soove arvestades, õpetajate ja kogukonna koostöös. Päeva põhitegevusi silmas pidades said nädalapäevad nimedeks: suunavahetuspäev, karjääripäev, kodanikupäev, jõulupäev ja kokkuvõttepäev. Programmi kokkupanek ja kokkulepete sõlmimine võttis aega ligemale 3 kuud ja kaasas läbiviijatena lisaks oma kooli õpetajatele veel pea 60 inimest väljast poolt kooli.

Suunavahetuspäev andis õpilastele võimaluse proovida, millega tegeletakse teistes õppesuundades. Karjääripäeval kohtusid õpilased Elavas Raamatukogus 17 erineva elukutse esindajaga, kes jagasid omalt poolt väärt soovitusi ja kogemusi. Kodanikupäeval süveneti seadustesse, tarbija õigustesse, rahatarkusesse, politsei, päästeameti ja sotsiaalhoolekande töösse, harjutati esmaabi andmist, tutvuti Haapsalu kirikute ja kogudustega, räägiti sõltuvusainetest ja alkoholikultuurist ning sellest, kuidas olla õnnelik noor ja siia maailma oodatud. Neljapäev oli pühendatud jõulukommetele ja jõululauludele. Lõuna ajal toimus toomkirikus ühine jõulukontsert ja õhtul pidulik jõuluball teemal „Veneetsia maskeraad“. Reede ehk viimane päev jäi igale ühele kokkuvõtete tegemiseks ja vormistamiseks.

Nädalasse mahtusid veel peotantsuharjutused, jõulukontserdiks ja –balliks valmistumine, MTÜ Avatud Vabariigi seminar teemal “Haapsalu 20 aasta pärast. Miks tulla (tagasi) Läänemaale elama?” ning palju erinevaid töötubasid ja loenguid: psühhodraama, maailma mudeldamine, Eksperimenta!, kirjanduse töötuba koos Jürgen Rooste ja Krista Kumbergiga, maalimine, marmoreerimine ja klaasimaal, fotograafia, miniuurimistöö tegemine, maskitegemine, internetiturvalisus, suupistete valmistamine, lilleseade jpm.

Koolipere võib üldoskuste nädalaga igati rahul olla – õpilastele meeldis seesugune eluks vajalikke oskuseid arendav ja teistmoodi õppetööga sisustatud poolaasta lõpp. Puudumisi oli tavalisest vähem ning huvi tehtava vastu suur. Lisaks leidis tavaline aastalõpusündmuste- jõulukontserdi ja balli –  ettevalmistamine sobiva ajalise ja vormilise lahenduse. Nädala läbiviimisele kulutatud energia sai igati tasutud ja selline projekt võiks korduda vähemalt kolme aasta pärast.

Merilin Schults, õppekorraldaja

Vaata üldoskuste nädala pildigaleriid siit

Fotograafia töötuba - kollaaž Kadi Kärolis Elisabeth Lõhmus  Peotants - kollaaž Carmen Köster  Kohtumine linnavalitsuses Suunavahetuspäeval vehklemas

 

Kirjanduse töötuba raamatukogus

20. detsembril 2016 oli Läänemaa Ühisgümnaasiumi õpilastel teiste töötubade seas võimalik osaleda ka kirjanduse töötoas, mida viisid läbi tunnustatud raamatukoguhoidja, lastekirjanik ja kirjandusteadlane Krista Kumberg ning luuletaja Jürgen Rooste, keda Karl Martin Sinijärv on nimetanud käesoleva sajandi elava ja otsiva eesti luule lipulaevaks ja vapiloomaks. Töötuba ise toimus hubases ja sopilises Haapsalu lasteraamatukogus.

Nii Kumberg kui ka Rooste mõtisklesid kirjanduse üle ja  keskendusid erinevatele stiilivõtetele.

Kumberg tõi välja, et kirjandus on kui põgenemine argipäeva eest ja kirjandus aitab näha maailma ning inimesi laiemalt, kui oma elukogemus võimaldab. Kumberg tunnistas, et tänapäeva kirjandus on väga haruline ja raske on leida erinevate lugejate vahel  ühist puutepunkti.  Tänapäeval võib ka igaüks kirjutada raamatu ja selle välja anda. Ja teinekord võib raamatust palju olulisem olla just autori imago, nt Kaur Kenderi puhul on see nii juhtunud.

Krista Kumberg jagas ka õpilastele lugemissoovitusi.

Päeva teises pooles esines Jürgen Rooste. Rooste juhatas sisse 11.M klassi õpilane Kaidi Liivamägi, kes esitas Rooste „Koidulaga süvitsi“. Kaidi etteaste oli nii veenev, et naeru ei suutnud tagasi hoida isegi tekstide autor.

Jürgen Rooste tunnistas, et kirjutamine on tema jaoks kui krooniline haigus, mida välja ravida ei saa. Kunst ja kirjandus on tema meelest inimeseks olemise mõtestamise vahendid. Kunst ja kirjandus peavad  hinge kriipima, valu tegema, mitte olema kui ilus tapeet seinal.

Jürgen Rooste esitas nii enda kui ka teiste autorite luuletusi ning viimase osana viis läbi loovkirjutamise. Rooste antud ülesanne oli inspireeriv ja aitas lõhkuda piire, tulla välja stampidest. Õpilastega koos kirjutas ka Jürgen Rooste. Rooste andis õpilastele tagasisidet ja julgemad lugesid ka sündinud tekstid ette.

Kohtumine Jürgen Roostega leidis aset EV Kultuuriministeeriumi toetusel Viljandi Gümnaasiumi koordineeritava projekti „Intriig eesti kirjandusest koolidesse” raames.

Õpilased jäid raamatukogus toimunud kirjanduse töötoaga rahule. Oodatakse järgmisi kirjanduslikke kohtumisi ja võimalust veeta päev raamatukogus.

Õpilaste mõtteid:

„Krista Kumberg inspireeris mind täna hommikul kõvasti. Jürgen Rooste oli väga meeldiv esineja. Sain palju teadmisi loovkirjutamise kohta ning kasutan saadud teadmisi ka edaspidistes kirjutistes.“ (Kaidi)

„Mulle tohutult meeldis Jürgen Rooste olek, tema suhtlemine meiega kui võrdsetega. Loovkirjutamist kartsin tänases päevas enim. Õnneks ei olnudki nii hull. Õigemini ei olnud see minu jaoks üldse hull, vaid pigem nauditav. Tundsin enda kirjutades vabalt.“ (Kristiina)

„Jürgen Rooste on üks huvitavamaid inimesi, kellega olen kohtunud.“ (Myrell)

„Raamatukogu õppekeskkonnana on ideaalne loometegevuseks. Mugavas keskkonnas, põrandal omaette istudes ja avatud ruumis põnevaid asju silmitsedes on palju kergem inspiratsiooni leida kui ranges klassiruumis.

Hommikune loeng kaasaegsest kirjandusest meeldis mulle, sain täpsemalt aru, mis teeb kaasaegsest kirjandusest kaasaegse kirjanduse. Sain ka raamatusoovitusi.

Jürgen Roostega kohtumine oli inspireeriv, positiivne ja avas maailmapilti. Luuletusi kuulata oli huvitav, ise kirjutada veel põnevam.“ (Piia)

„Sellised üritused võiksid kindlasti toimuda raamatukogudes.“ (Eva-Marie)

„See, et päev toimus raamatukogus, on väga meeldiv ja vaheldust pakkuv. Siin on väga hea aura ja olemine, pole ka väsimust, nagu pärast tavalist koolipäeva koolimajas.“ (Kerstin)

„Jürgen Roostega tahaks kohtuda veel, tahaks kuulda tema mõtteid ja loomingut.“ (Jevgeni)

„Tänu Kumbergile sain uusi lugemisideid, seega minu jaoks igati korda läinud loeng. Üleüldse oli raamatute tutvustus huvitav ja silmaringi avardav.

Jürgen Rooste osa oli samuti paeluv ja hariv, sest Rooste valgustas meid kirjanduse ajaloost ning luges ette erinevaid luuletusi. Loovkirjutamine oli kasulik kogemus.“ (Karin)

„Mulle meeldis, et sain päris kirjanikult tagasisidet.“ (Jan)

„Loodan, et selliseid päevi tuleb veel.“ (Grete-Liis)

„Mulle meeldis Jürgen Rooste avatus ja ausus. Tema luuletustes oli irooniat ja huumorit ning neid oli huvitav kuulata.“ (Jarita Maaria)

„Jürgen Rooste oli mega äge.“ (Kris-Mariin)

Monika Undo, eesti keele ja kirjanduse õpetaja

Jürgen Rooste kirjandusest rääkimas Kaidi Liivamägi esitab Rooste tekste Krista Kumberg kirjandusest rääkimas Loovkirjutamine Loovkirjutamises osales ka Jürgen Rooste

Kultuuriminsteerium-logo 4 

Riina Reinersi isikunäitus 

LÜGi 11.SST õpilase Riina Reinersi isikunäitus „RAUAST SÜDA“ avati teisipäeval, 13. detsembril 2016 Haapsalu Kunstikooli galeriis.

Esimese koomiksi tegi Riina 8. klassis loovtööna (2014). Samal aastal asus ta õppima ka Haapsalu Kunstikoolis, kus ta on nüüd juba neljandal ehk viimasel kursusel. Tema koomiksid on ülesehitatud ühele peategelasele Anuškale. Näituse pealkiri on „Rauast Süda“, sest koomiksi peategelase Anuška üleelamised nõuavad rauast südant. Ta elab üle mälestustena kogu oma väga pikka elu, mis kestis 10 000 aastat.

Näitus jääb avatuks detsembri lõpuni.

Fotod Haapsalu Kunstikooli Facebook

   Riina Reinersi isikunäitus  Riina Reinersi isikunäitus Riina Reinersi isikunäitus Riina Reinersi isikunäitus Riina Reinersi isikunäitus Riina Reinersi isikunäitus

Võlviõhtu

8. detsembril 2016 toimus Võlviõhtu, mille teemaks olid Koidula luuletused. Õhtu esimesel poolel loeti Lydia Koidula luuletusi ning pärast seda esitasid LÜGi noored omaloomingut. Esinejateks olid Piia Tomingas, Kaidi Liivamägi, Kristiina Köster, Kristiina Liiv, Sirli Leesment, Marita Türkson, Lisete Ulla, Marta Velda Loos, Karl-Christoph Rebane ja Kristina Zubkova. Õhtu kujunes igati meeldivaks ja õdusaks. Järgmine Võlviõhtu on plaanis veebruaris.

Võlviõhtu Võlviõhtu Võlviõhtu

 

Kivirähk, Kivirähi, Kivirähu, Kiviräha – õige on  Kivirähki!

5. detsembril 2016 käis LÜGis õpilastega kohtumas kirjanik Andrus Kivirähk.

Kes tänapäeval ei teaks Andrus Kivirähki! Kes pole teda lugenud, on tema tekstidega tuttav  kas mõne telelavastuse, animafilmi  või teatrilavastuse kaudu. Ometi on ikka ja alati huvitav kohtuda silmast silma ja saada võimalus küsida seda, mis kuulajale parasjagu huvi pakub.

Sedapuhku saime teada, et menukirjaniku enda lemmikute hulka kuuluvad Mihkel Muti teosed ning kelle varasemat loomingut ta ka noortele soovitas. Loomulikult on üks vaieldamatu  Kivirähki meelisautor A. H. Tammsaare. Kuna hiljuti valis eesti rahvas oma lemmiktegelast „Tõest ja õigusest“, siis küsiti ka Andrus Kivirähki arvamust tema lemmiku kohta epopöast. Kuigi küsimus oli raske, sest romaanis on palju suurepäraseid karaktereid, jäid  sõelale Karin ja Peaaru – on nad ju ka  Kivirähki loomingus  ennegi figureerinud ja kirjaniku meeli oma edasipürgijaliku ning igapäevasega mitte leppiva olemusega köitnud. Suurimad lemmikud maailmakirjanduse autorite seas on Andrus Kivirähki jaoks Dostojevski, Tšehhov, Gulgakov, Gogol, Tolstoi ja teisedki vene kirjanduse esindajad.

End horoskoopide ja irratsionaalsete asjade mitteuskujaks nimetanud kirjanik peab aga 20. saj olulisimaiks autoreiks  lastekirjanikke Astrid Lindgrenit, Karlssoni jt tegelaste loojat,  ja Tove Janssonit, Muumitrollide loojat . Ise kirjutab Kivirähk lastele seetõttu, et liiga palju on raamatulettidel leida rämpsu…

Saime veel teada, et filmigurmaan Andrus Kivirähk pole ega kuula ta ka taustaks muusikat ning kirjutab ta just ennelõunasel ajal, mil kodus on rahu ja vaikus.

Küsimusi jätkunuks saalitäiel publikul kauemakski, aga koolitund pani kohtumisele piirid. Loomulikult küsiti lõpus hulgaliselt autogramme ja 10.M klassi tüdrukud Jarita Maaria Rintamägi ning Elis Aksli kinkisid kirjanikule oma õpilasfirma tootena valminud seebi. Kas vihje „Rehepapile“ või mitte, aga armas oli see kindlasti.

Kohtumine leidis aset EV Kultuuriministeeriumi toetusel Viljandi Gümnaasiumi koordineeritava projekti “Intriig eesti kirjandusest koolidesse” raames.

Tiina Brock, eesti keele ja kirjanduse õpetaja

Kohtumine Andrus Kivirähkiga Kohtumine Andrus Kivirähkiga Kohtumine Andrus Kivirähkiga Kohtumine Andrus Kivirähkiga

 

Tammsaare radadel

30. oktoobril 2016 möödus 90 aastat „Tõe ja õiguse“ ilmumisest (raamat tuli välja 30. oktoobril 1926 ning muutus kohe üheks loetavamaks teoseks lugejate seas). Seepärast on just 2016. aastal pööratud Tammsaare loomingu pärandile suurt tähelepanu. Nii ka Läänemaa Ühisgümnaasiumis.

30. novembril 2016 käisid 11. M ja 11. SST klassi õpilased Tammsaare radadel. Esmalt suundusime Kadriorus asuvasse Tammsaare muuseumisse. Maja ise (Tammsaared elasid korteris number 4) peaks meenutama piparkoogimaja. Vähemalt nii arvas Tammsaare abikaasa Käthe, kelle unistuseks oli elada kodus, mis meenutaks piparkoogimaja. Ja Käthe unistus täituski.

Kadrioru muuseumi teeb eriliseks kindlasti see, et kõik esemed, mööbel on originaalid. Kohati jääbki tunne, nagu oleks Tammsaare vaid hetk tagasi korraks välja läinud.

Kadriorus saime teada palju põnevaid fakte Tammsaare elu ja loomingu kohta.

  • Tammsaare elu oli kaks korda ohus. Esimesel korral siis, kui ta põdes tuberkuloosi (tuberkuloosi tõttu jäi Tammsaarel ka juristidiplom saamata), ja teisel korral siis, kui ta pidi minema kaksteistsõrmiksoole lõikusele. Operatsiooni õnnestumise tõenäosuseks pidasid arstid vaid 2%.
  • Tammsaare probleemid siseministeeriumiga (nagu Tammsaare tavatses öelda) ehk siis sooltega jäid püsima. Nii pidi ta pärast igat söögikorda pea kaks tundi poollamavalt olema, et toitu seedida.
  • Tammsaare oli sunnitud pidevalt jälgima toitumist. Näiteks ei tohtinud tema toidulauale kuuluda alkohol ja magus (Tammsaare aga armastas magusat). Küll lubas Tammsaare endale moosi, mida ta ise keetis. Tema lemmikmoos oli õunapohlamoos (mõjus hästi seedimisele).
  • Tammsaare oli musikaalne. Ta mängis viiulit.
  • Noorpõlves oli Tammsaare väga sotsiaalne, võiks öelda, et ta oli suisa seltskonnalõvi. Tagasi pidi ta hakkama end hoidma tuberkuloosi tõttu, sest rahmeldamine võis lõppeda vere köhimisega. Abielludes tõmbus Tammsaare sotsiaalsest elust täiesti tagasi.
  • Legendaarne on lugu sellest, kuidas Tammsaare naise võttis. Või õigem oleks öelda, kuidas Käth endale abikaasa kosis. Nimelt Tammsaare, kes enne abiellumist ei olnud tervislikel põhjustel majanduslikult kindlustatud ja elas Koitjärvel venna juures, ei söandanud naist võtta. Siis haaraski Käthe, kellega Tammsaare oli tutvunud Estonia teatris, ohjad: ta pani lehte kuulutuse, et Käthe ja Anton on abiellunud. Kui Käthe Tammsaare juurde Koitjärvele külla sõitis ja lehte näitas, ei öelnud Tammsaare midagi, vaid keeras Aegviidu raudteejaamas kannapealt ümber ja läks koju. Käthel ei jäänud muud üle, kui Tallinnasse tagasi sõita. Hiljem otsustas Tammsaare Käthe siiski naiseks võtta.
  • Tammsaare üheks kiindumuseks oli Leeni Ploompuu, kes elas Koitjärvel Tammsaare venna naabruses. Leeni oli haritud, ta oskas võõrkeeli. Tammsaare ja Leeni armastasid koos tantsida. Leeni on ühtlasi  „Kõrboja peremehes“ Kõrboja Anna prototüübiks.
  • Tammsaare abielu ei olnud roosiline. Nii magas abikaasa Käthe lastega ühes toas ja Tammsaare kabinetis. Tammsaare mattis end abielludes töösse ja nii sündisidki Tammsaare tippteosed.
  • Tammsaare kirjutas hiliste öötundideni ja alustas kirjutamist juba varavalges.
  • Suurt töövõimet näitab fakt, et romaan „Elu ja armastus“ valmis vaid kolme nädalaga. Romaani koondas Tammsaare kõik selle, mis „Tõesse ja õigusesse“ ei mahtunud.
  • Algselt ei plaaninud Tammsaare kirjutada „Tõe ja õiguse“ ilmumise järel veel nelja osa, kuid raamat osutus ülipopulaarseks ja niis sündiski kokku 5-osaline epopöaromaan.
  • Tammsaarele maksti honorari ridade arvu järgi.
  • Kirjanik võis teenida rohkem kui minister. Nii juhtus ka Tammsaarega.
  • Tammsaare kabinetti võis minna vaid koputades. Käthe kabinetti siseneda ei tohtinud.
  • Mõni teenija pidas Tammsaare juures Kadriorus vastu vaid ühe päeva. Näiteks oli teenijanna ülesandeks iga kord, kui keegi uksekella andis ja Tammsaarega kohtuda soovis, öelda: „Kirjanikuhärrat ei ole kodus.“
  • Tammsaare 50. sünnipäeva peeti Estonias, kahjuks ilma Tammsaare endata, sest Tammsaare ei tahtnud tähelepanu ja läks metsa lihtsalt jalutama. 60. sünnipäeva puhul ta küll võttis külalisi kodus vastu.
  • Tammsaare nautis seda, et ta võis segamatult igal pool käia, sest tema nägu ja nime ei viidud kokku. Näiteks meeldis talle turul käia. Turul armastas Tammsaare inimestega suhelda. Kui lõpuks tuli välja, et tegu oli Tammsaarega, kasutasid müüjad teda oma kauba reklaamimiseks, näiteks mõni hooples, et just tema müüb Tammsaarele kartuleid.
  • Tammsaarel oli väga täpne raamatupidamine kõigi väljaminekute kohta. Kuigi Tammsaare endale tihti midagi ei lubanud, siis laste arvelt ei hoidnud ta kunagi kokku.
  • Tammsaare suri südamerabandusse oma kabinetis. Tema viimased read, mis ta kirjutas vahetult enne surma, olid järgmised: „Jumala külaline asus koduteele. Kui ta oma maja juurde jõudis ja üle läve tahtis astuda, langes ta surnult maha.“
  • Pärast abikaasa surma nõudis Käthe, et teda kutsutaks proua Tammsaareks, nii võttis Käthe mehe kirjanikunime üle. Tammsaare kodanikunimi oli Anton Hansen.

Kui külaskäik Kadrioru muuseumis sai läbi, suundusime Koitjärvele, kus Tammsaare elas venna juures kokku 15 aastat. Edasi sõitsime aga Vargamäele – Tammsaare sünnikoju.

„Tõde ja õigus“ algab sõnadega: „See oli läinud aastasaja kolmanda veerandi lõpul.“ Tegelikult tekkiski tunne, nagu oleksime sattunud 19. sajandisse ja pidi täheldama nagu Andres omal ajal, kui ta Krõõdaga Vargamäele jõudis: „Seal ta ongi, see Vargamäe.“

Vargamäel saime teada, mida tähendas taluelu 19. sajandil. Saime katsuda, kui rasked olid toona veepanged tegelikult (ja need olid raskemad, kui arvata oskasime), saime ka teada, millised olid toonased pesemistingimused. Esmalt pesi end tünnis peremees (peremees oli peres kõige tähtsam, samas ka mustim, sest peremees tegi kodus kõige raskemaid töid), siis perenaine ja siis lapsed. Viimane pesija võis mustas pesuvees saada hoopis räpasemaks, kui ta enne oli.

Kuna Vargamäel oli lapsi palju, siis võis juhtuda, et mõni pidi lihtsalt võtma õlekoti alla ja söögilaual magama.

Laste elu ei olnud kerge. Talvel tuli põhiliselt toas olla, sest paljajalu õue ei saanud. Jalanõud said lapsed alles siis, kui nad kooli läksid.

Kui „Tões ja õiguses“ jagelesid Andres ja Pearu pidevalt, siis sama oli ka Põhja-Tammsaare ja Lõuna-Tammsaare talu peremeeste vahel, kusjuures Pearu prototüübi järeltulijad elavad Lõuna-Tammsaare talus edasi. Vargamäe on kasvanud romaanist välja ja nii näiteks on ühe Lõuna-Tammsaare talu järeltulija nimi Pearu!

Vargamäel oli võimalik näha ka aidas Krõõda kirstu, mis oli tulnud koos temaga Vargamäele ja mille najal nuttis Krõõt oma esimesed nutud Vargamäel. Päriselt oli aga tegu Tammsaare ema riidekirstuga, mille too Põhja-Tammsaare tallu abielludes kaasa tõi.

Ja kust on tulnud kohanimi Tammsaare? Arvatakse, et kunagi kasvanud tammede järgi sai koht ka väärika nime.

Tammsaare radadel olles  said toonased olud palju selgemaks ja praegused üheteistkümnendikud mõistavad palju paremini nii Tammsaare elu kui ka tema loomingut.

Monika Undo, eesti keele ja kirjanduse õpetaja

Tammsaare vahakuju Tammsaare turukott Tammsaare korter Kadriorus Tammsaare vahetult enne surma kirjutatud read Käthe abiellumise kuulutus lehes  Krõõda kirst

 

Kohtumine Andres Noormetsaga

Esmaspäeval, 28. novembril 2016 külastas 11.H lavakunsti tundi lavastaja Andres Noormets. Noormets on läbi elu tegelenud erinevate teatrialaste ametitega, teda saab nimetada lavastajaks, näitlejaks, teatripedagoogiks ja improvisaatoriks. Kirglikult suhtub ta ka kuuldemängudesse. Noormets viis läbi paaritunnise loengu, kus arutleti peamiselt teatrist, selle erinevatest variatsioonidest, kirjandusest ning lavastaja elust. Läbi kogu kohtumise püsis õhus uudishimu ning hea meeleolu. 11.H õpilased said ka oma küsimustele vastused ning uusi ideid tuleviku suhtes tekkis nii mõnelgi.

Hanna-Liina Salumets, 11.H õpilane

Andres Noormets

 

Etluskonkursi „Koidulauliku valgel“ maakondlik eelvoor

24. novembril 2016 toimus etluskonkursi „Koidulauliku valgel“ maakondlik eelvoor, kus osalesid nii põhikooliõpilased kui ka gümnasistid. Esitada tuli üks Lydia Koidula luuletus, lisaks vabalt valitud Eesti autori luuletus või proosakatkend.

Vabariiklikusse vooru pääses Läänemaa gümnasistidest Kristiina Köster 11.M klassist.

Kristiina esitatud Koidula luuletuses „Kevade on sala tulnud“ oli tunda ootusärevust, pingestatust, vastukaaluks Ilmi Kolla luuletus „Nukrad hetked“ puges Kristiina esituses tohutult hinge ning puudutas. Kristiina esitused olid niivõrd mõjuvad ja siirad, aga just mõjuvuses ja siiruses, samas lihtsuses peitus Kristiina võidu võti.

Maakondlikus voorus jagati ka eriauhindu. Kokku anti välja 4 eriauhinda ja 3 neist said Läänemaa Ühisgümnaasiumi õpilased. Tunnustati Piia Tomingat 11.M klassist, Kaidi Liivamäge 11.M  klassist ja Lisete Ullat 12.M klassist.

Piia esitas Koidula luuletuse „Mälestus“, lisaks luuletuse „Olen tüdruk sukasilmne“, mille autoriks Eda Ahi. Piia suutis edasi anda emotsiooni, tema esitustes oli malbust, kindlust, midagi ürgeestlaslikku, midagi soomeugrilikku, Piia lihtsalt lummas.

Lisete  püüdis tabada armastuse eri tahke. Koidula luuletuste seast oli ta valinud „Tee lahti“, vastukaaluks oli aga suurepärane leid Juhan Smuuli „Mälestusi isast“. Lisete suutis tabada väikese lapse muret isa pärast.

Hoopis eriilmeliselt mõjus Kaidi. Tema Koidula luuletus „Ise“ kõlas väga jõuliselt. Tähelepanuväärne on aga Kaidi võime 7 minuti jooksul näidata end täiesti erinevatest külgedest. Nimelt valis Kaidi esitamiseks ka Jürgen Rooste katked tsüklist „Koidulaga süvitsi“. Nii kehastus Kaidi 19. sajandi kriitikuks, järgmisel hetkel mängis aga tänapäeva tibi. Kõikide rollidega sai Kaidi suurepäraselt hakkama.

Monika Undo, eesti keele ja kirjanduse õpetaja

Piia Tomingas, Kristiina Köster , Kaidi Liivamägi

 

Läänemaa ühisgümnaasium tõi lavale järjekordse vaimustava Playback Show

17. novembril 2016 toimus Läänemaa ühisgümnaasiumis taas Playback, mis tõi lavale kuusteist vägevat staarijäljendusnumbrit.  Nende etteastete seast võis leida iga saalisistuja midagi meelepärast. Tänavu võis mitmes numbris näha peaaegu terve klassi jagu rahvast laval jalga keerutamas või kogu südamest rokkimas.

Õhtut viisid läbi Karel Rahu ja Sandra Saarniit. Nagu ühele Playbackile kohane, ei puudunud ka võistluselt auväärt žürii, kuhu kuulusid Liina Põld (Haapsalu aselinnapea), Kardo Ojassalu (vabakutseline koreograaf), Elena Koit (Viljandi kultuuriakadeemia teatrikunsti 12. lennu õpilane ja LÜG-i vilistlane), Grete Klein (näitleja ja laulja) ja Pirko Pärila (politseinik).

Pärast showd õnnestus kinni püüda Kardo ja Grete ning esitada neile paar küsimust. Kardo sõnul on ta varemgi olnud Playbackide žüriis, kuid märkis, et sellist taset pole ta enne kohanud. Gretegi on paar korda sattunud Playbacki žüriisse, kuigi tal olevat keeruline leida selle jaoks aega. Teda rõõmustas siiski väga, et ta oli kutsutud ka LÜGi. Samuti selgus, et Grete ja Kardo jagasid ühiseid lemmikuid, ning nende rõõmuks olid mõlemad lood ka esikolmikus.

Tõesti – professionaalne valgustus ja heli, vahelülitused green roomi ning autentsed kostüümid (mõne valmistamiseks läks vaja kotitäis vanu laserplaate ja kilo liimi ning kuu aega tööd!) jätsid kogu üritusest väga hea mulje. Sel aastal oli sisse viidud ka väike uuendus – publik sai valida samuti oma  lemmiku.

Esimest korda ei võitnud mitte klassikoosseis, vaid hoopis Rainis Altmere (11. kl) ja Kadi Elisabeth Lõhmuse (10. kl) tantsuline duett, kehastades Pinki ja tema tantsupartnerit loo “Try” saatel. Lisaks žürii südametele vallutasid nad täielikult ka publiku – tuldi publikulemmikuks. Elisabeth ja Rainis rääkisid põgusalt oma treeningutest ning sinistest puusadest.

Kas mõtlesite kohe, et teete sel aastal midagi kahekesi või avastasite kõigepealt laulu ja siis leidsite, et võiks seekord ühe dueti rahvani tuua?

Algul mõtlesime teha midagi pool naljaga, kuid mõne aja möödudes avastasime selle loo ning leidsime, et võiks proovida.

Lavale toodud tants oli üpriski keerukas ja nõudis kindlasti palju prooviaega. Kui tihti ja kui pikalt proove tegite?

Algul võtsime lõdvemalt, tegime proove mõni kord nädalas, kuid mida lähemale tuli Playback, seda tihedamaks läksid ka proovid. Viimasel nädalal olid proovid lausa iga päev ja vähemalt 2-3 tundi. Tihti lõpetasime alles hilisõhtul.

Kasutasite kohati ekstreemseid trikke ja poose, kas läksite tihti proovist koju sinise puusa või küünarnukiga?

Jah, seda tuli ette peaaegu et iga proov. Jalad on praegugi veel katki.

Nii Rainis kui ka Elisabeth osalesid mõlemad ka oma klassi etteastetes, nii et neid võis õhtu jooksul laval näha üpris mitu korda.

Lisaks esikohale andis žürii välja veel neli järgnevat kohta, kes kõik said auhinnaks diplomi ning suure kringli. Esiviisik kujunes tänavu järgnevaks:

I koht – Elisabeth ja Rainis (Pink „Try“)
II koht – 11.H (Alice Cooper „Poison“)
III koht – Kuumliim ehk peaaegu 11.R (Verka Serduchka „Dancing Lasha Tumbai“)
IV koht – 10.H (Filip Kirkorov „Indigo“)
V koht – 12.M (Grease „We go together“)

Peale selle jagas žürii välja eripreemiaid järgmistele inimestele: Mikk Päeske, Vadim Konov, Denis Salihov, Erki Pajula, Raul Paju, Ago Martin Mäesalu. Eripreemiaid jagati laval eriliselt silmapaistnud isikutele. Parimaks meesstaariks osutus Taniel Johan Eller, kes tõi lavale Alice Cooperi, ning parimaks naisstaariks osutus Kriss-Lyna Prees, kes oli solist T-Stuudio tantsulises numbris “Glee”.

Ettevõtmise heale õnnestumisele aitas kaasa Haapsalu ettevõtted ning mitmed vägevad inimesed. Playback 2016 toetajad olid AC Sport, ToGo Sushi, Miku ja Mia maiustused, Salong Plus, Herman Bistroo & Baar, Toupie, Pizza Grande, Markus Sein, Egon Erkmann, Tiit Maivel, Henry Viiret, Indrek Viiret.

Samal ajal kui žürii otsust langetas, sai saalis puusa nõksutada Kristo Allika keerutatud plaatide saatel.

Järgmise aastani, Playback!

Liivia Lints ja Madleen VapperLÜGi 11.H õpilased

Vaata Markus Seina tehtud pilte siit

Järelevaadata saad show´d siit

Playback Show 2016 Playback Show 2016 Playback Show 2016 Playback Show 2016 Playback Show 2016 Playback Show 2016

 

Läänemeremaade Mudel Euroopa Parlamendi sessioon Kaliningradis

Mudel Euroopa Parlament on simulatsioon Euroopa Parlamendi tööst, mille eesmärk on kaasata gümnaasiuminoori arutlema ja leidma lahendusi päevakajalistele probleemidele, mis puudutavad Euroopa Liitu.

Mul oli au olla osa Eesti delegatsioonist Läänemeremaade Mudel Euroopa Parlamendi (MEP) sessioonil, mis toimus 2.-9. oktoobril 2016 Kaliningradis. Delegatsioon oli kaheksaliikmeline ning sinna said noored, kes paistsid silma vabariiklikul MEPil. 7 päeva kestvast üritusest võtsid osa kümne riigi aktiivsed noored.

MEPil oli 6 erinevat komiteed. Mina olin komitees, mis keskendus haridusele ning kultuurile. Meie põhiprobleemideks olid näiteks rahvusvaheliste õpilasvahetusprogrammide vähene kättesaadavus; kõrged ülikooli tasud paljudes liikmesriikides; olukord, tänu millele ülikoolide poolt õpetatavad teemad ei ühti reaalsete tööturu ning tööandjate vajadustega, millest tingituna on noorte seas (isegi peale ülikooli lõpetamist) väga kõrge töötus jne.

MEP andis mulle võimaluse luua uusi tutvusi välisriikide aktiivsete noortega ning avardada tohutult oma silmaringi. Sellest kõigest aitas mul osa saada LÜG, kes toetas mind transpordi- ja osalustasu kompenseerimisel. Mul on au käia koolis, kus toetatakse õpilaste arenemist ka väljaspool kooli. Delegatsioonis olin üks väheseid, keda kool oli nõus toetama. Aitäh.

Andree Prees 12.R õpilane

Andree Prees Andree Prees MEPil

 

Kümnes vene keele festival

2016. aasta novembrikuus toimus Tallinnas Eesti Rahvusraamatukogus 10. vene keele festival. Iga-aastast festivali korraldab Puškini instituut, mis on suurim vene keele eraõppekeskus Eestis. Puškini instituut tegeleb vene keele ja kirjanduse toetamisega Eestis, vene keele riigieksami läbiviimisega, koolituste ja seminaride korraldamisega ning vene keele õpetamisega.

Vene keele festivalile kogunevad kõikjalt Eestist  9.-11. klasside õpilased, kes on huvitatud vene keelest ja kultuurist. Seekord esindasid Läänemaad Haapsalu Põhikooli õpilased Maian Tohver, Jelezaveta Salihova ja Aleksander Lukan, keda õpetab Jelena Turevitš, ning Läänemaa Ühisgümnaasiumi õpilased Viktoria Joonasing, Kenet Tõkke, Jaan Lilles ja Jarita Maaria Rintamäki, keda õpetab Tiiu Soostar. Festivalile mindi koos Haapsalu Põhikooli vene keele õpetaja Jelena Turevitšiga.

Festivalil osalejad jagati gruppidesse, ühte gruppi  kuulusid nii vene keelt rääkivad õpilased kui ka need, kelle emakeeleks on eesti keel. Võisteldi omavahel eesti- ja venekeelsete lausete lugemises ning teadmistes vene ja eesti kirjanduse kohta. Etendati venekeelseid muinasjutte, mõeldi välja lõbusaid reklaame igapäevaste tarbeesemete jaoks,  dubleeriti vene filme ja koostati kriminaaluudiseid tuntud muinasjututegelastest.

Festivali lõpuosas said kõik osalejad mälestuseks meened ja diplomid ning kuulutati välja „Valgustuse postihobused 2016“ võitjad. „Valgustuse postihobused“ on noorte tõlkijate konkurss, sel aastal olid tõlkimiseks antud Contra, Margus Karu, Andrei Astvatsaturovi ja Nikolai Zvjagintsevi teosed. Contra oli ka festivali külaliseks.

Läänemaa Ühisgümnaasiumi 10. klassi õpilane Viktoria Joonasing osales vene keele festivalil juba kolmandat korda. Festivalilt on ta saanud uusi tutvusi ja palju häid mälestusi.  Seekord meeldisid Viktoriale kõige rohkem viktoriin ja muinasjututegelasest Kakukesest kriminaaluudise koostamine. Kenet Tõkkele, kes õpib samuti  Läänemaa Ühisgümnaasiumi 10. klassis, meeldis enim filmi dubleerimise ülesanne. Ta polnud enda sõnul varem suur vene keele sõber, aga festivalil osalemine tekitas temas rohkem huvi vene keele õppimise vastu.

Keelt õpib kõige paremini seda aktiivselt kasutades. Festival andis suurepärase võimaluse praktiseerida vene keelt loomuliku suhtluse teel.

Jarita Maaria Rintamäki, 10.M õpilane

Vene keele festival

 

Jim Ashilevi tuli, rääkis ja võitis südamed

Esmaspäeval, 7. novembril 2016 andis Läänemaa Ühisgümnaasiumis umbes pooltele kooli õpilastest ühe 75-minutilise tunni või, nagu ta ise ütles, kehva stand up etenduse Jim Ashilevi. Viimast tuleb huumoriga muidugi võtta.

Kui nimi Jim Ashilevi enne kohtumist mõnele õpilasele midagi ei öelnud, siis nägu oli neile kõigile tuttav – mäletati veel kultuurisaadet „OP“ ja tundides on vaadatud ka sarja „Maa, armastan Sind“. Seda, et Jim on ka näitleja ja lavastaja, eriti vast ei teatud, nagu ka seda, et Jimi kohta võib öelda ka kirjanik.

Jim sai noored „enda kätte“ kohe, kui saali astus, ja suutis nende tähelepanu köita lõpuni ja oleks seda kauemgi teinud, kui aeg otsa poleks saanud. Millest ta siis rääkis? Pigem oleks õigem küsida, kuidas ta rääkis. Vahendan siinkohal õpilaste endi arvamusi.

„Jimi esinemises kogesin mingit moodi äratundmisrõõmu. Ta rääkis, kuidas temal samuti polnud kooliajal mingit aimu, mida ta tegema hakkab ja kuidas eesolevas elus üldse hakkama saab. Ta tundis, et on nii saamatu ega oska midagi teha ja arvatavasti ei leia kunagi tööd. Mul endal on üsna sama tunne. Aga tema leidis end lõppude lõpuks, küllap leian ka mina.

Jim on olnud siiani kõige huvitavam külaline meie koolis. Ta tundis end väga vabalt ja jutt oli humoorikas.“ (Karl Robert)

„Ashilevi jättis endast vägagi positiivse mulje. Mulle meeldis kõik – riietumisstiilist selleni, kuidas ta suutis kiirelt oma juttu naljapärleid sisse punuda. Meeldis tema ausus ja tõelisus.“ (Karl-Christoph)

„“Inspiratsioon tuleb töö käigus,“ kõlas Jimi suust, mis on minu arvates väga õige mõte. Jimi kuulaks hea meelega veel. Tal on mõnus hääl, arusaadav jutt, huumorimeel. Võib öelda, et ta inspireeris oma teoseid lugema.“ (Mikk)

„Kohtumine meeldis väga. Jim oskas publikuga suhelda. Mõjus väga inspireerivalt.“ (Pent)

„Minu jaoks jäid kõige rohkem kõlama tema värvikad lood.“ (Kaisa)

„Meeldis, et ta rääkis meiega nagu tavaliste inimestega ega olnud üleolev. Tegi palju nalja ja eriti meeldis, et ta suudab ka enda üle naerda. Ta ei tulnud eputama ega end näitama. Ta tundis meie vastu siiralt huvi – tahtis, et kõik saaks oma küsimustele ammendavad vastused.“ (Caryna)

„Mulle meeldis tema esinemine väga, oli meiega samal tasemel. Kõige enam jäi meelde mõte, et ebaõnnestumistest peab üle saama ja uuesti proovima. See oli aegade lahedaim kohtumine. Ei tulnud kordagi soovi võtta telefoni kätte.“ (Greete)

„Ta rääkis, kuidas ta koolis ei olnud eriti tubli, tal oli alati midagi tähtsamat teha. See meenutab mind ennast… Jim ütles, et hinded polegi ehk kõige olulisemad, tähtis on see, kui väga sa midagi teha tahad ja et alati tuleks püüelda unistuste poole. See tõstis motivatsiooni õppida koolis nii hästi kui saan, kui aga välja ei tule, siis pole hullu.“ (Sandra)

„Mulle meeldis, et ta oli eriliselt nooruslik ja aus ning tema huumor meeldis mulle samuti väga. Ta esines väga loomulikult, pani end kuulama.“ (Kertu)

„Oli huvitav, kuidas noor inimene rääkis elus hakkama saamisest, kuna see on ka minu lähitulevik. Hästi mõjus see, et ta ei teinud endast sellist kunstnikku või tähtsat isikut, vaid oli lihtsalt noor eesti mees.“ (Kristiina)

„Ta oli väga huvitav inimene ja nii mitmekülgne. Ja see tema positiivsus kiirgas ikka väga kaugele, tegi isegi mul tuju paremaks.“(Elina)

„Ma ei osanud arvata, et ta nii äge inimene on. Televiisorist ta paistab neutraalne, tasakaalukas, emotsioonideta. Reaalses elus on kõik teistmoodi – ta oli inspireeriv, naljaks, avardas mu silmaringi. Väga lahe!“ (Kristina)

„Kohe kindlasti inspireeris ta mind oma raamatuid lugema.“ (Anette)

„Ta oli väga elav ja humoorikas, oletan, et ka tema raamatud on sellised.“ (Sandra)

„Ta oli nii lahe inimene, seega usun, et tema raamatud võivad ka väga head olla ja mul on plaan tema raamat lähiajal kätte võtta.“ (Getter)

Ideid, julgustust, inspiratsiooni ja motivatsiooni jättis ta kuhjaga meie majja maha. Loodan, et see esimene kord meie koolis ei jää viimaseks!

Kohtumine leidis aset EV Kultuuriministeeriumi toetusel Viljandi Gümnaasiumi koordineeritava projekti “Intriig eesti kirjandusest koolidesse” raames.

Meediaklubi kajastus on leitav siit

Tiina Brock, eesti keele ja kirjanduse õpetaja, humanitaarsuuna juht

Kohtumine Jim Ashileviga  Kohtumine Jim Ashileviga Kohtumine Jim Ashileviga Kohtumine Jim Ashileviga

 

 

LÜGi IV monarh on Andree Prees

Läänemaa Ühisgümnaasiumis toimus 10.-14. oktoobril 2016 õpilasesinduse VÕLV juhi – monarhi –valimisnädal.

Valimisnädala raames korraldati erinevaid tegevusi tutvustamaks kooliperele, monarhi valijaskonnale, kandidaate. Näiteks pandi kandidaadid proovile kahes mängus, mis näitasid nende reageerimisvõimet ja loomingulisust. Tiitlitaotlejad praktiseerisid ka väitlemist. Kahel debatil oli neil võimalus tutvustada oma nägemust ametikohast, lubadusi ning näidata oma olemust ja kõnelemisoskust. Ühe diskussiooni läbiviijaks oli kooli esimene monarh Kristjan Tedremaa, teist aga juhatas õpetaja Kalle Lõuna.

Hääletamine toimus vabatahtlikkuse alusel ja seda suurem on rõõm kõrge valimisaktiivsuse protsendi üle – 83,3!

Läänemaa Ühisgümnaasiumi IV monarh on Andree Prees.

Asepäälikuks valiti Jasper Vimm.

VÕLVi juhatuse liikmeteks valiti Britta Sool ja Martin Nerman ning infopäälikuks Rahel Elisabeth Toffer.

Vaata monarhi valimisnädala pilte siit

Monarhi valimisnädal Monarhi valimisnädal Monarhi valimisnädal Monarhi valimisnädal Monarhi valimisnädal Monarh Andree Prees

 

Hõimunädal

Läänemaa Ühisgümnaasiumis on saanud traditsiooniks oma sugulasi meeles pidada hõimunädalaga. Varem on räägitud vadjalastest ja õpitud vadja keelt, pööratud tähelepanu meie oma murdealadele. Tänavusel hõimunädalal uurisime lapitekil aga mari mustreid ehk pühendasime hõimunädala maridele. Sai teha nädala jooksul maride kohta e-viktoriini,  proovida koolisööklas toite maride köögist, koolis oli üleval fotonäitus maridest, ei puudunud ka infostend maride kohta. Külas käis Eestis elav mari Aleksei Aleksejev, kes tutvustas õpilastele oma maa keelt ja kultuuri, avanes võimalus vaadata Aleksejevi dokumentaalfilmi „Lõikuspüha“ ning õppida Aleksejevi juhendamisel mari rahvatantse.

Loe ka Monika Undo artiklit Õpetajate Lehest

Monika Undo, eesti keele ja kirjanduse õpetaja

Aleksei Aleksejev Mari rahvatantse õppimas  Hõimupäevade viktoriin

 

Doris Kareva Läänemaa Ühisgümnaasiumis

Esmaspäeval, 3. oktoobril 2016 külastas meie kooli luuletaja Doris Kareva. On saanud juba heaks tavaks, et kirjanikud meie õpilastega kohtumas käivad. See on alati suurendanud huvi autori loomingu vastu, toonud ta lugejale lähemale.

Doris Kareva on olnud paljude lemmik ja ei olegi vast uskumatu, et ta on seda ka paljude tänaste noorte jaoks, seetõttu võeti poetess suure aplausiga juba saabudes vastu. Kuulama olid tulnud nii omaaegsed Kareva luule austajad õpetajate näol kui ka uus põlvkond noori, keda kirjaniku aegumatu luule samuti ükskõikseks ei jäta. Vestlus arenes suuresti kuulajate küsimuste toel ja neid jagunuks kauemakski, kui oli ette antud koolitunni pikkus ehk 75 minutit.

Kirgastav oli kuuldu-nähtu kindlasti nende jaoks, kes ise loojanatuurid või suured luulehuvilised, elamuse said kindlasti kõik kohalolijad. Seda, mis puudutas, äratas või mõtlema panna võis, oli küllaga. Näiteks kõlas selline mõte, et teatud värsside kirjapanemine on käsitööoskus, mis on õpitav ja mida võib teha kohe, kui palutakse, kuid see ei pruugi veel olla luule. Luule tuleb kuskilt kõrgemalt ja kaugemalt, kuid seda tulemist on vaja õppida tähele panema.

Kohtumise lõpus, peale tulist aplausi ei lastud poetessi sugugi kohe minema: õpilaste hulgas oli autogrammisoovijaid, kingiti oma pilte ja isegi üks luulekogu. Pärast seda tegid Meediaklubi liikmed veel kaks lühiintervjuud: ühe blogi jaoks, teise televisiooni jaoks.

Doris Kareva sõnul oli kuulajaskond toetav ja terane. Meie nautisime esinejat ja tore, kui esineja sama tundis. Loodame, et inspiratsiooni uuteks üllitisteks said mõlemad osapooled.

Kohtumine leidis aset EV Kultuuriministeeriumi toetusel Viljandi Gümnaasiumi koordineeritava projekti “Intriig eesti kirjandusest koolidesse” raames.

Meediaklubi kajastus on leitav siit

Tiina Brock, eesti keele ja kirjanduse õpetaja, humanitaarsuuna juht

Doris Kareva Doris Kareva Doris Kareva Kohtumine Doris Karevaga

Kultuuriminsteerium-logo 4 

 

Kogumispraktika lasteaias

11. klassi õpilased käisid 30. septembril 2016 Tõrukese lasteaia koolieelikutelt uurimas, mida nad teavad arhetüüpsete tegelaste kohta.

Tihti ajas muutub arusaam, milline on haldjas, unemati, vampiir, libahunt vms tegelane. Ilmnes, et praeguseid lapsi mõjutab enim meedia ja filmimaailm, kui multifilmides on haldjad tiivulised ja libahundid sõbralikud, siis tekib ka väikestel säärane arusaam. Vanad arhetüüpsed tegelased on küll lastemaailmas olemas, aga need esinevad pisut teisel kujul. Juurde on tulnud ka uuemaid tegelasi, nt hambahaldjad.

Lapsed on aga väga õnnelikud, sest mõni on näinud haldjaid, mõni suisa vampiire.

Monika Undo, eesti keele ja kirjanduse õpetaja

Riina ja Moona

 

Sinilindudeks saamise nädal

27.-30. septembrini toimus Sinilindudeks saamise nädal ehk kümnendike kooli vastuvõtt abiturientide poolt. Nädal oli värviline ning sisaldas muu hulgas keedetud munade hellalt hoidmist ja viimastele pühendatud Munatantsu, mida esitati söögi alla ja peale. Teisipäeva teema oli ENSV ja kümnendikud riietati vastavalt, kolmapäeval muututi aga filmi- ja multikategelasteks. Loomulikult kaasnesid temaatilised tegevused. Traditsiooniliselt oli neljapäeva stiil sinine, mil kümnendikud pärast pikka ja lõbusat rituaalide kadalippu jõudsid vande andmiseni.

Vaata Sinilinude nädala galeriid siit

 

Sinilindude nädal Sinilindude nädal Sinilindude nädal Sinilindude nädal Sinilindude nädal Sinilindude nädal Sinilindude nädal

 

Läänemaa Ühisgümnaasiumi I tuleviku olümpiamängud

21. septembril 2016 toimusid Haapsalu Piiskopilinnuses Läänemaa Ühisgümnaasiumi esimesed tuleviku olümpiamängud. Osales 12 riiki – koolitöötajad ning kõik klassid. Iga riik valmistas omale lipu ning stendi, mida kanti rongkäigus.

Kommete kohaselt algasid olümpiamängud päikesekiirtest tule süütamisega kooli hoovis. Üritus jätkus rongkäiguga lossiparki. Eesti Olümpiaakadeemia lippu kandsid Knud Jessen, Robin Ulla, Caryna Bogdanov ja Reneli Saumets. Olümpiatuld kandsid Joosep Altmets, Carmen Köster, Kasper Vao, Andres Dobõšev-Proosväli, Marion Marjette Manni ning Elina Tammeleht.

Lipu heiskasid vehklejad Nelli Palju ja Katrina Lehis, tule süütas Eesti olümpiakomitee asepresident ning endine vasaraheitja Jüri Tamm. Kohtunike nimel andis vande Kaisa Valm, võistlejate eest Andres Dobõšev-Proosväli.

Võisteldi kuuel alal: vehklemine, hiidhüpped, ufode teatevõistlused mullipallide ja tandemsuuskadega, mobiilsed täpsusvisked, auto vedamine ning näidisalana reklaamis Monoratas segweysi ja monorattaid.

Üldvõitjaks tuli 12. humanitaarklass riigiga Equalia, kes sai preemiareisi “tulevikulinna“ Tartu, teiseks jäi Bukkakinton – 12. reaalklass ning kolmandad olid 10. humanitaarklass Slavislavia. Hõbe- ja pronksmedalile tulnud klass sai auhinnaks Haapsalu Veekeskuse külastuse.

Sportlikuma koolitöötaja konkursi võitis Knud Jessen.  Viktoriinis võidutses koolitöötajate võistkond Lügia. Mobiilide kogumisvõistluse võitis Bukkakinton /12 R.

Korraldajate nimel soovime tänada Eesti Olümpiaakadeemiat, Eesti Olümpiakomiteed, Hasatmängumaksu Nõukogu, Haapsalu Piiskopililinnust, Airfun-i Uuemõisa Autokeskust, Haapsalu Spordibaase,  Haapsalu Linna Algkooli ja Malle Õiglast, SL “Läänela” ja Ülle Lassi, Mai Jõeveed, Rivo Reinsalu, Kohtunikke Oru Koolist, Kelly Klippbergi, Kaisa Valmi, Karl-Jakob Nööri, Kaspar Karjat, Lisete Ullat, Greete Tikerpuud ja Kristjan Palmistet, kes võitis logokonkursi ja tegi reklaamplakatid ning kuulutused.

Kaitlyn Lääts ja Viktoria Tutuko, 11.SST õpilased

Vaata olümpiamängude galeriid siit

Tuleviku olümpiamängud Tuleviku olümpiamängud Tuleviku olümpiamängud Tuleviku olümpiamängud

 

Spordinädal

Läänemaa Ühisgümnaasiumi spordinädal toimus sel aastal 13.- 21. september. Spordinädala avas 11.SST õpilane Demi Link kooli aulas virgutusvõimlemisega ja spordinädala tutvustusega. Tundides tegid õpetajad õpilastele virgutusminuteid ja õpilased valmistusid kooli olümpiamängudeks, valmistades lippe, stende, ühtset riietust ja etteasteid esitamaks neid olümpiamängude kultuuriprogrammiks.

Spordi ja tervise suuna õpilased viisid suurtel vahetundidel läbi järgmiseid võistlusi:

  • köievedu (võistkonnas 3 tüdrukut + 3 poissi)
  • 10 klassidele „munakandmisvõistlus“, et selgitada olümpiatule kandja tüdruk ja noormees
  • „plangu“ võistlus – 2 paremat tüdrukut ja 2 paremat noormeest said õiguse kanda olümpiamängude rongkäigus EOA olümpialippu
  • „nael pakku“ võistles kogu klass
  • „hularõnga keerutamisvõistlus“ oli individuaalne ja võitja noormees sai kanda olümpiamängudel kooli lippu.
  • „rennipall“ võistkonnas 5 + 1 liiget
  • „korvpalliviske võistlused“ võistkonnas 4 noormeest ja 4 tüdrukut

15. septembril käis külas Eesti spordimuuseum. Muuseumi esindajad tutvustasid muuseumi tegevust, eksponaate ja olümpiamänge ning korraldasid 4-5 liikmelistele klassi võistkondadele viktoriini. Spordinädala võistluste võitjaid autasustas Jüri Tamm Eesti Olümpiakomiteest LÜGi I tuleviku olümpiamängudel, mis toimusid 21. septembril Haapsalu piiskopilinnuses.

Võistluste parimad:

Köievedu – I koht 11.H, II koht 12.H, III koht 12.M

Munajooks – I koht Carmen Köster 10.M, I koht Joosep Altmets 10.LR

„Plank“ – I koht Robin Ulla 10.M, II koht Knud Jessen – õpetaja;  I koht Carina Bogdanov 12.H; II koht Reneli Saumets 10.M

Hularõnga keerutamine – parim tüdruk Liisu Liiv 11.H; parim noormees Erki Pajula 11.H

„Nael pakku“ – I koht 11.R , II koht 10.LR, III koht 10.H

„Rennipall“ – I koht  11.SST, II koht  12.H, III koht – koolitöötajad

Korvpalli viskevõistlus – I koht koolitöötajad, II koht 10.M, III koht 10.H

Köievedu Nael pakku Rennipall Plank Viktoriin Korvpalli vabavisked

 

2015/16 õa

Koolinoorte kunstiprojekt „Kunst meres. Mida? Jaa!“ (10.06.-21.08.2016)

Muusikat ja teatrit peetakse tänapäeva kultuuri iseenesestmõistetavaks osaks. Ometi on seda ka kunst, mis mingil põhjusel näib Eestis olevat pigem teisejärguline. Sellise suhtumise muutmisel on koolidel oluline roll. Üks asi on saada teadmisi kunsti rollist ühiskonnas läbi sajandite, kuid vähemtähtis pole ka noortes kunstihuvi äratamine galeriides käies ja ise kunstiga kätt proovides.

Läänemaa Ühisgümnaasium võttis sel aastal, lisaks järjepidevatele näitustele kooliruumides ja aastanäitustele Haapsalu Linnagaleriis, ette  suurema kunstiprojekti, kaasamaks riiklike gümnaasiumide õpilasi.

Mõte oli erinevate koolide õpilaste valmistatud kunstiobjektid Haapsalu Tagalahe merevette paigutada.

Eesmärke sellise projekti elluviimiseks oli mitu:

  • väärtustada noorte inimeste loomingulisust ja eneseväljendamise püüdu
  • väärtustada kunsti
  • harida vaatajat, tuues kunst käidavasse avalikku ruumi
  • tutvustada avalikkusele riigigümnaasiumide kontseptsiooni läbi kunstiprojekti
  • väärtustada Haapsalut merelinnana (kunsti meres saab eksponeerida vaid merega piirnevas linnas)
  • pöörata tähelepanu Haapsalu rannapromenaadi merevee olukorrale (madalat ja seisvat vett ähvardab kinnikasvamine ja roostumine)
  • anda oma rahvale ja külalistele veel üks põhjus, miks tulla jalutama kaunile Promenaadile

Tänase seisuga on Eestis riigigümnaasiume üheksa. Osalemisest teatasid kuus gümnaasiumit: Jõgevamaa Gümnaasium, Pärnu Koidula Gümnaasium, Viljandi Gümnaasium, Võru Gümnaasium, Noarootsi Gümnaasium ja Läänemaa Ühisgümnaasium. Ühtne teema teoste loomiseks puudus, tingimuseks oli vaid, et kunstnikul on oma tööga mingi sõnum edastada, et see vee peal püsib ja ilmastikuoludele vastu peab. Oma pealkirjastatud töö kohta tuli autoritel eelnevalt saata lühitutvustus  ja kasutatud materjalide loetelu.

Kümnendal juunil saabus promenaadile kümme väga eripalgelist tööd, mis paadi sleppis oma kindlaksmääratud kohale  aerutati ja raskuste abil põhja kinnitati. Tööd jätkus kogu päevaks, vahetult enne avamist Haapsalu Kuursaalis sai oma koha veel viimane teos.

Avamisele oli tulnud rohkesti rahvast. Oma tervitused ja heakskiidu projektile edastasid Haridus-ja Teadusministeeriumi koolivõrgu osakonna asejuhataja Ruth Opmann, Haapsalu aselinnapea Kaja Rootare, LÜGi direktor Leidi Schmidt, projekti ellukutsuja ja läbiviija LÜGi kunstiõpetaja Tiiu Randmann-Mihkla, aga ka osalenud koolide kunstiõpetajad ja nende tublid õpilased.

Milliseid ootamatusi/üllatusi kaasnes?

  • Paari päeva pärast peale avamist saabus esimene tormine päev ja igale tööle tuli lisaks paigalda päris paadi ankur.
  • Teise tormiga lagunes töö „Katastroof“, mis tuli kaldale tuua, seal lahti võtta ja uuesti kokku panna.
  • Akvaariumit kujutava töö „Meri merel“ lõi lainetus kahel korral kummuli, mille tulemusel tuli see mõlemal korral täiesti lahti kruvida ja selle paneelid kodus veesurvega mudast puhastada. Taastamist vajas ka akvaariumis ujuv kuldkala, mis niiskuses koost lagunes.

Projektijuhina loen projekti „Kunst meres. Mida? Jaa!“ väga õnnestunuks. Tööd, nende asupaik ja näituse kestvus tekitasid erinevaid seisukohti ja kohati ka tulisemaid arvamuseavaldusi.

Merenäitus: ebaõnnestunud kunstiprojekt ja noorte inimeste appikarje

Kindlasti võib väita, et tegemist oli Haapsalus ja ka kogu  Eestis esimese omataolise kunstinäitusega, mis asus vees  ja kestis kaks kuud.

Koolinoored avavad promenaadil mereskulptuuride näituse

Haapsalu promenaadil saab näha kuue riigigümnaasiumi õpilaste skulptuure

Fotogalerii: promenaadil hulbivad meres laip, hobune, akvaarium

Üheme uudised. Eduard Laur

Fotokonkurss Merekunst

Et veelgi propageerida seda kunstiprojekti ja väärtustada noorte loomingut viis projektijuht läbi ka fotokonkursi, mille ainus tingimus oli, et fotol peab mõni kunstiobjekt näha olema. Laekus 71 tööd, mille valikust on plaanis veel sel aastal fotonäitus korraldada.

Fotokonkurss Merekunst

Projekti toetajad: Haapsalu Linnavalitsus, Läänemaa Ühisgümnaasium, Karel Rahu ja Siim Jürise, Heiki Noot, Matten ja Markus Randmann.

Projektist sai muuhulgas innustust ka Pärnu Koidula gümnaasium, kes soovib samasugust projekti tuleval aastal Pärnus läbi viia. Läbirääkimised selleks on juba alanud.

Tänan südamest kõiki, kes projekti õnnestumisse oma panuse andsid!

Tiiu Randmann-Mihkla, kunstiõpetja, projekti idee autor ja läbiviija

Kunstiprojekt Kunstiprojekt  Kunstiprojekt   Kunstiprojekt Kunstiprojekt

 

Kevadine spordipäev

26. mail toimus LÜGis spordipäev, kus osalesid 10. ja 11. klasside õpilased. Võisteldi  4 x 100 m teatejooksus, 100 m jooksus, kaugushüppes ja kuulitõukes ning toimus klassidevaheline jalgpallivõistlus. Spordipäeva raames tutvustati õpilastele ja koolitöötajatele golfi Niitvälja golfitreeneritelt.

Võitjad alade kaupa:

10. klassid

Tüdrukute 100m jooks: 1. koht Marion Marjette Manni 10.M – 13,7 sek

Tüdrukute kaugushüpe: 1. Demi Link 10.SST – 4,22 m

Tüdrukute kuulitõuge: 1. Marie Urvik 10.SST – 9,38 m

Tüdrukute 4x100m teatejooks: 1. 10.SST Demi Link, Marsella Tammes, Kaitlyn Lääts, Marie Urvik – 1.00,3

Poiste 100m jooks: 1. Kaspar Vao 10.SST – 12,2 sek

Poiste kaugushüpe: 1. Tambet Kuimet 10.SST – 5,23 m

Poiste kuulitõuge:  1. Tambet Kuimet 10.SST – 12,13 m

Poiste 4x100m teatejooks 1. 10.H Marko Maisalu, Henri Jakobson, Taniel Johan Eller, Erki Pajula – 51,8

11. klassid

Tüdrukute 100m jooks: 1. Elina Tammeleht 11.H – 14,6 sek

Tüdrukute kuulitõuge: 1. Malin Kisant 11.M – 10,45 m

Tüdrukute kaugushüpe: 1. Lisete Ulla 11.M – 4,25 m

Tüdrukute 4x100m teatejooks: 1. 11.M Sigrid Loost, Carmen Korjus, Malin Kisant, Lisete Ulla – 1.00.5

Poiste 100m jooks: 1. Andres Dobõšev-Proosväli 11.M – 11,3 sek (uus kooli rekord)

Poiste kaugushüpe: 1. Andres Dobõšev-Proosväli 11.M – 5,60 m

Poiste kuulitõuge:1. Egert Jakobi 11.R – 11,22 m

Poiste 4x100m teatejooks: 1. 11.M Jan Rosenberg, Sander Pihlak, Aimar Alton, Andres Dobõšev-Proosväli – 50,4

Klassidevaheline jalgpall: 11, klassi tüdrukud: 11.M, 11. klassi poisid: 11.R, 10. klassi poisid: 10.M, 10. klassi tüdrukud: 10.SST

Poiste superfinaal: 10.M 1-1 PEN (4:3)

Tüdrukute superfinaal: 10.SST 1-0

Spordipäevast valmis ligi 20-minutiline videoreportaaž, mille tegi 11.R õpilane Kristjan Palmiste. Videost näeb nii intervjuusid kui ka kaadreid spordikatsetest. Vaata videot siit

Spordipäev Spordipäev Spordipäev Spordipäev  

 

Meie koolis käis külas noor välistudeng Kristel Moor USAst

Mai teisel nädalal oli meie koolis tundides külalisesinejaks noor välistudeng Kristel Moor. Tema loengutest said kolmel päeval osa 11.M, 10.M ja 10.SST klasside õpilased. Kristel on praegu praktikal Lääne Maavalitsuses.

Kristel Moor õpib kolmandat aastat USA-s. 2013–2015 õppis Kristel Auburni Ülikoolis ärikorraldust. Praegu õpib ta George Washingtoni Ülikoolis rahvusvahelist äri ja psühholoogiat. Eestis õppis Kristel enne välismaale õppima asumist Audentese Sprordigümnaasiumis. Kristel on USA-s ülikooli võrkpalli naiskonna liige. Alates 2011. aastast on Kristel Moor Eesti naiste võrkpalli rahvuskoondise liige.

Tundides õpilastega arutledes keskendus lektor oma kogemustele ja jagas infot USA-s elamise ja õppimise kohta. Samuti võrdles ta toidukultuuri erinevusi meil ja USA-s, rääkis tervishoiusüsteemist USA-s ja üldse igapäevase eluolu erinevustest. Spordi roll Kristeli elus on tähtsal kohal, seega jagas ta oma kogemusi meie noortele.

Õpilased kuulsid ka maksu- ja palgaerinevuste kohta meil ja USA-s, aruteluks tulid veel järgmised teemad: Miks on oluline õppida hästi?; Kuidas siduda õpingud, sport ja töölkäimine?; Miks minna välismaale õppima ja miks tulla Eestisse tagasi?; haridussüsteemist ja loengutest/e-õppe toimimisest; ettevõtlikkuse ja töökogemuse kasulikkusest tööturule sisenedes, hariduse globaliseerumine jpm.

Meie õpilased olid aktiivsed arutlejad ja küsijad ja nad jäid külalisesineja tundidega väga rahule. Väga hästi toimis põhimõte “noorelt noorele” – vaba ja mõnus õhkkond, küsiti palju ja mitmetest erinevatest valdkondadest.

Imbi Raudkivi, geograafiaõpetaja

Kristel Moor

 

Meediast pungil!

Neljanda perioodi lõpus osalesid meie kooli 5 õpilast multimeedialaagris Rakveres. Järgnevalt nende muljed.

Aprilli kolmandal nädalavahetusel harisime end meediahuviliste noortega multimeedialaagris, mis seekord toimus Rakveres. Laagrisse oli kohale tulnud noori mitmest Eesti maakonnast ning kõigi pilgud väljendasid janu meedia järele. Läänemaa Ühisgümnaasiumi 10.H klassist osales laagris viis inimest: Liisa Rootare, Hanna Kurg, Kristiina Liiv, Karl Jakob Nöör ja Eero Eks.

Traditsiooni kohaselt avati esimesel päeval üheskoos nii laager kui jäätised ning juba hetk pärast avamist oli lavalaudadel tarkusi jagamas Heidy Purga. Teisel päeval tuli meediahuvilistele teletöö saladusi paljastama TV3 reporter Keili Sükijainen, kes andis laagrilistele ka veidi nõu ning rääkis oma kogemustest meedias. Päevakava pakatas erinevatest meediategevustest ja kasulikku informatsiooni ei saa kokku lugeda isegi kahe käe sõrmedel.

Laagrilisi oli palju ning seepärast jaotati noored eraldi gruppidesse. Igal rühmal oli erinev nimi ning nende kolme päevaga said kõik grupiliikmed justkui üheks suureks pereks. Rühmad jagunesid üldiselt tele-, raadio- ja blogirühmaks ning siis veel omakorda väiksemateks gruppideks. Kõigil olid erinevad ülesanded ning laagri lõpuks tuli kokku panna tele- või raadiosaade. Ülesannete täitmisel olid abiks tudengitest juhendajad, kes olid igati abivalmid ning rõõmsameelsed. Blogirühm kirjutas kogu nädalavahetuse jooksul blogisse erinevatest sündmustest, mis nende päevade jooksul aset leidsid. Viimasel päeval õnnestus kuulata, lugeda ning vaadata kõike seda, mille kallal olid laagrilised eelnevatel päevadel vaeva näinud.

Meedialaagrid toimuvad kaks korda aastas, sügisel ja kevadel ning sellest on oodatud osa võtma absoluutselt kõik 8.-12. klassi meediahuvilised noored!

Hanna Kurg 10.H, Liisa Rootare 10,H, Kristiina Liiv 10.H

Valminud raadiosaadet saad vaadata siit

Valminud telesaadet saad vaadata siit

Multimeedialaager Rakveres

 

Tutipidu
15. aprillil 2016 toimus meie koolis tutipidu. Koguneti Wiedemanni Spordihoonesse, kus alustuseks mängiti mitmeid meeskonnamänge. Seejärel liikus iga klass eraldi keskustes, kus neile tuletati meelde algkooliaegseid tunde: kunsti, rütmikat, söögivahetundi ja klassijuhataja tundi. Kõikides neis olid lõpetajatele mõeldud välja ülesanded ja tegevused, mida nad hea meelega tegid. Tutipeo lõpetuseks kogunesid kõik klassid aulasse, kus neile esinesid Päikesejänku lasteaia 5-6 aastased laululapsed, mängiti koos ringmängu “Kes aias?” ja abituriendid said ka tapeedile joonistada enda mälestusi LÜGis veedetud ajast. Üheteistkümnendikud meisterdasid igale tutipeolisele nimelise purgi, kuhu sisse said klassikaaslased ilusaid mõtteid kirjutada. Selle nimel anti ka vanne. Seejärel toimus suur pildistamine ja lõpukell heliseski.

Britta Sool, 11.M õpilane

Tutipidu Tutipidu Tutipidu Tutipidu Tutipidu Tutipidu

 

Muusikal „Valeühendus“

  • Libreto: Eva-Maria Brock
  • Lavastaja: Kai Tarmula
  • Bänd: Anti Kammiste, Mattias Mutso, Karel Rahu, Tõnis Soots, Kristo Kuuse.
  • Laulusõnad: Anneli Aken
  • Laulujuhid: Karin Lükk-Raudsepp ja Ilona Aasvere
  • Koreograafia: Kai Tarmula, Annika Viibus, Karoline Suhhov, Agnes Ihoma.
  • Osatäitjad: Taniel Johan Eller, Henri Jakobson, Siim Jürise, Brita Kaljuvere, Geerit Kikut, Kaarel Koel, Carmen Korjus, Grete Lehemaa, Kaidi Liivamägi, Liivia Lints, Carolin Loik, Anette Lunev, Iris Marleen, Karmel Naudre, Martin Nerman, Sander Otsa, Erki Pajula, Andree Prees, Kriss-Lyna Prees, Joanna Rosenfeld, Sandra Saarniit, Hanna-Liina Salumets, Britta Sool, Jelizaveta Zikunova, Marsella Tammes, Greete Tikerpuu, Rahel Elisabeth Toffer, Lisete Ulla.
  • Videokunstnik: Anti Rannus
  • Heli- ja valgustehnika: Tiit Maivel, Tanel Palmroos
  • Videoarhiivi jäädvustaja: Henry Viiret
  • Make-up: Elis Niils, Kelli Neitsov
  • Juuksur: Marje Päeske
  • Kostüümid ja rekvisiidid: Janne Muuli, lapsevanemad
  • Projektijuht: Mairi Grossfeldt

2016. aastal viis Läänemaa Ühisgümnaasium ellu suurejoonelise projekti – lavale toodi koolimuusikal “Valeühendus”.

Ettevalmistused selleks võtsid aega aasta. Muusikali idee tuli vilistlaselt Kai Tarmulalt 2015. aasta kevadel, kes on varemgi Haapsalus õpilastega muusikali lavastanud. Hea koostöö ja pikaaegne tutvus kooli huvijuhi Mairi Grossfeldtiga oli suurepärane pinnas idee idanema panemiseks. Nendest kahest saidki muusikali eestvedajad – Kai lavastajana ja Mairi projektijuhina.

Käesoleva muusikali sünni juures olid tähtsad kolm asjaolu: koolimuusikali ja kooliteatri pikk traditsioon Haapsalus (algus juba 1960-ndatel), entusiastlikud eestvedajad ja tugev meeskond. Suur meeskonnatöö haaras lisaks kooliperele vilistlasi, lapsevanemaid, sponsoreid ja sõpru-tuttavaid.

Järgmise olulise etapina valmisid 2015. aasta suvel libreto ja laulusõnad tuntud pophittide meloodiatele. 17. septembril toimus casting, kus osales üle 50 õpilase, kellest lavale jõudis lõpuks 28. Edasine pooleaastane prooviperiood tähendas õpilastele igal nädalal kolme proovi, kus ühes lauldi, teises tantsiti ja kolmandas tegeldi teksti ja rolliloomega. Proovideks kulus ka kaks koolivaheaega, mil iga päev viis-kuus tundi koolis veedeti.

Esietendus leidis aset temaatiliselt sobival ajal – 2016. aasta teatrikuu 10. päeval Haapsalu Kultuurikeskuses.

Muusikal rääkis noorte suhetest, mis tihti algavad või kulgevad virtuaalselt, kuid siinkohal ei tahetud näppu viibutada noorte suunas nende nutiarmastust silmas pidades. See juhib tähelepanu pigem noore hinge haavatavusele ja hirmudele haiget saamise ees, mille puhul virtuaalsuhtlusest abi otsitakse. Võrgusuhtlusele järgneb ka kõik päris. Miski pole möödas, on vaid muutunud. Muutunud oli ka laval kajastatud õpetajatüüp. „Valeühenduse” õpetaja riietus ja soeng olid nooruslikud ning ta suhtles õpilastega vabalt, kaasas neid arutellu ja sidus teemasid. Niisugune oli õpetaja tänaste õpilaste vaatepunktist ning see on rõõmustav, et stereotüübid on muutumas.

Kogu muusikali lavastamise protsessi kirjeldas hästi sõnapaar kaasaegne õppimine. Kui tänasel päeval rõhutatakse üldpädevuste kujundamise ja lõimingu tähtsust õppetegevuses, siis selle projekti kaudu arendati absoluutselt kõiki üldpädevusi. Näiteks hakkasid õpilased ise märkama, mida nad saavad ära teha ja toimima hakkas üksteise loomulik korrale kutsumine. Kõik olid ühel hetkel võrdsed, iseseisvad ja vastutavad. Kujunes välja täielik teistega arvestamine, mil sageli tuli loobuda oma soovidest kollektiivi huvides.

Õpilastega selle perioodi vältel toimunud muutused olid märgatavad. Mõnigi lapsevanem või endine õpetaja imestas, kuidas vaiksest müürilillest või märkamatust noormehest on saanud temperamentne ja publikut naerutav tegelane. Projekti kaudu avastati endas uusi andeid ja seeläbi tekkisid ka uued hobid.

Üht õpetas see projekt veel – lõimitult õppima. Mitut asja koos tehes sündis sümbioos paljudest õppeainetest: muusikaõpetus, lavakunst, kirjandus, tantsuõpetus, eesti keel, matemaatika, inglise keel, psühholoogia. Lavastus lõimus kõikepidi päris kooli ja õppetööga.

„Valeühendus” lõimis igas mõttes – kümnendikke abiturientidega, huvitegevust tundidega, aineid ja õpetajaid omavahel. Tekkis tõeline koolipere tunne: ka need, kes muusikalis kaasa ei löönud, elasid kaasa, kõik õpetajad toetasid hea sõnaga, näitasid üles huvi ning olid mõistvad ka siis, kui viimaste proovide ajal mõnest õppetunnist puududa tuli. Kui kolmanda täissaalile läinud etenduse järel saal püsti seistes aplodeeris, said kõik aru, milles seisneb kunsti ja loomingu väärtus – „Valeühendus” puudutas, ühendas, lõi otseühenduse.

Kokku anti 7 etendust: 3 täisaalile Haapsalu Kultuurikeskuses, lisaks etendused Pärnu Kontserdimajas, Kuressaare Kultuurikeskuses, Rakvere Teatrimajas ja Viljandis Koidu Seltsimajas.

Muusikal saavutas lisaks suurele publikumenule mitmeid auhindu:

  • Kooliteatrite festivali laureaat 2016. Festivali lavastusi hindas žürii koosseisus Eva Koldits (Teater NO99), Anneli Rahkema (Rakvere Teater), Toomas Lõhmuste (näitleja ja lavakõne õppejõud), Madis Kolk (Teater.Kino.Muusika. peatoimetaja) ja Maret Oomer (teatriõpetaja).
  • Osalemine rahvusvahelise festivali Noorte NOTAFE programmis Viljandis 2016
  • Läänemaa aasta tegu hariduses 2016
  • Läänemaa Kultuuritegija 2016
  • Üle-eestilisel koolide edulugude konkursil 1. koht kategoorias „koostöö partneritega“ 2016
  • Haapsalu säravaim kultuurisündmus 2016

Saavutuseks on ka see, kui ettevõtmine ületab uudiskünnise riigitelevisiooni jaoks. ETV kajastas muusikali tegemisi saatelõikudena Ringvaates ja Terevisioonis. Kooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja Tiina Brock kirjutas muusikalist Õpetajate Lehes. Palju tähelepanu ja kajastamist pälvis ettevõtmine kohalikus ajalehes Lääne Elu.

Sponsorid ja toetajad

Läänemaa Ühisgümnaasium, Haapsalu Linnavalitsus, Eesti Kultuurkapital, Haridus- ja Teadusministeerium, näitlejate soengud – Marje Päeske (Salong Pluss), dekoratsioonid laval (ehitustellingud) AS Cramo, Maivel OÜ.

Esietenduse pilte vaata siit

Arvamused muusikali kohta:

Eesti keele ja kirjanduse õpetaja Tiina Brocki artikkel Õpetajate Lehes Koolimuusikal „Valeühendus” lõi otseühenduse

Eesti Harrastusteatrite Liidu tegevjuhi Kristiina Oomeri arvamus

Lääne Elus ilmunud Aivo Paljasmaa artikkel

Muusikal Valeühendus  Muusikal Valeühendus Muusikal Valeühendus  Muusikal Valeühendus Muusikal Valeühendus  Muusikal Valeühendus  Muusikal Valeühendus  Muusikal Valeühendus

 

Meediamull

5. aprillil 2016.a. toimus LÜGis esimest korda meediatundmise võistlus. Idee jõudis meieni Viljandi Gümnaasiumist, kus seda võistlust juba aastaid korraldatud. Kaks aastat tagasi, kui kokku said tollaste riigigümnaasiumite õpetajad, et teha koostööplaane, tekkis idee sellele võistlusele uus elu sisse puhuda ja kaasata kõiki riigigümnaasiume. Idee vajas settimist ja teostamiseni jõudsime alles nüüd, mil toimus LÜGi eelvoor.

Milles võistlus seisneb?

Õpilased pidid jälgima kolme nädala jooksul enne võistlust  uudiseid Postimehes, Lääne Elus ja ETV uudistesaates „Aktuaalne kaamera“. Võisteldi kolmeliikmeliste võistkondadena ja seetõttu oli võimalus omavahel meediumid ära jagada. Küsimused jagunesid viide vooru: tuli leida üles faktiviga uudisest, hääletut teleuudist vaadates sõnastada uudise põhisisu, leida valikuvariantide seast  pealkirjast puuduv sõna, tunda ära tsitaadi autor, vastata sisulistele küsimustele uudiste kohta. Lisaks oli voorude vahel  kaks pildivooru tuntud isikute fotodega, mis olid sel perioodil eespool nimetatud ajalehtedes ilmunud. Pilte avati ruut haaval. Mingil põhjusel ei tuntud naisterahvaid ära ka siis, kui kogu foto oli avatud – endine poliitik Maret Maripuu ja Läänemaalt pärit kirjanik Eia Uus jäid noortele võõraks. Seevastu Jaanus Karilaid ja Tõnis Siir tunti ruttu ära. Kokku oli 27 küsimust ja 4 fotot pildivoorudes. Küsimused koostas õp Tiina Brock ja mõne küsimusega aitas ka Lääne Elu. Žüriisse kuulusid Tiina Brock, Anneli Ilves ja Lääne Elu ajakirjanik Lemmi Kann.

Osalejad ja tulemused

Kokku osales võistlusel 11 võistkonda, millest mõned olid segavõistkonnad (võistlejad eri klassidest). Võitjaks osutus 11.R võistkond, kuhu kuulusid Raivo Roos, Andree Prees ja Karin Veide. Teise koha saavutas 10.SST võistkond, kuhu kuulusid Kaarel Koit, Kaitlyn Lääts ja Ketter Paat. Kolmandaks tuli 10.M võistkond, kuhu kuulusid Lisett Loderaud, Piia Tomingas ja Kelly-Karen Jõeleht.

Tagasisidest tuli välja, et võistlus oli pea kõigi jaoks keskmise raskusastmega või pigem raske, vaid üks võistkond nimetas seda kergeks. Võistlust peeti ka arendavaks ja huvitavaks, mille üle on siiralt hea meel.

Võitja võistkond sõidab sügisel riigigümnaasiumite vahelisse lõppvooru Viljandisse. Edaspidi hakkab lõppvoor käima nii-öelda külakorda ehk toimuma igal aastal erinevas riigigümnaasiumis (kes ka ise võistlusest osa võtab). Loodame, et alguse on saanud uus traditsioon!

Tiina Brock, eesti keele ja kirjanduse õpetaja, humanitaarsuuna juht

11.R võistkond  10.SST võistkond  10.M võistkond  Meediamull

 

Kristiina Teinemaa isikunäituse avamine

29. märtsil 2016 avati LÜGis 11.H klassi õpilase Kristiina Teinemaa isikunäitus. Kristiina tööd valmivad arvutis, kasutades digilauda ja digipliiatsit.

Kristiina Teinemaa isikunäitus Kristiina Teinemaa isikunäitus  Kristiina Teinemaa isikunäitus Kristiina Teinemaa isikunäitus

 

Lügnessi rekordid 2016

Läänemaa Ühisgümnaasiumi 3. Lügnessi rekordid toimusid 29. märtsist kuni 1. aprillini. Kokku said õpilased võistelda nelja päeva jooksul 11 alal.
Sel aastal oli enim registreerunuid vahukommide suhumahutamisele ning selle ala võitis Mihkel Sinikas, kes mahutas suhu 35 vahukommi. Enim segadust tekitas trepijooks – jooksma pidi kõige alumiselt korruselt kõige ülemisele ja sealt tagasi alla, kuid sealjuures ei tohtinud katsuda trepi käsipuud ega jätta vahele ühtegi astet, mida paljud siiski tegid. Sellest hoolimata püstitasid uued rekordid Greete Tikerpuu (49,64 sekundit) ja Andres Proosväli (45,02 sekundit). Viimane sai alavõidu ka kätekõverdustes, kus ta poiste arvestuses 65 kätekõverdusega esikoha võttis, samal ajal, kui neidudest tegi neid enim Kaisa Valm – 46 tükki.
Pastapliiatsi kokkupanemise võitis teist aastat järjest Karl Robert Konrad (26 sekundit), kes küll ei ületanud oma eelmise aasta rekordit, kuna seekord tuli kokku panna kaks pastakat, mitte üks nagu eelmisel aastal. Oma eelmise aasta rekordi sõnade tagurpidi ütlemises ületas aga Kaarel Koel, lausudes ühe minuti jooksul 28 sõna tagurpidi.
Uued rekordid püstitati ka 100 g sibula söömises (Markus Metsalu 35 sekundit) ning nina ja huulte abil pastaka pudelisse panemises (Erki Pajula 18 tükki). Teistel aladel, nagu tekstisõnumi kirjutamine, sinilindude voltimine, nööbikommide söömine pulkadega ja rattal tasakaalu hoidmine, uusi rekordeid tänavu ei sündinud. Abiturient Grete Lehemaa osales sel aastal igal alal, kuigi võitu ühelgi alal ei tulnud.
Kokku võistlesid Lügnessi rekorditel 63 Läänemaa Ühisgümnaasiumi õpilast, kellest paljud võtsid osa mitmest alast. Rekordite sponsoriteks olid Rondo, Miku ja Mia maiustused, Pariisi vesi, AC Sport, Haapsalu Kultuurimaja ja Q Catering.

Carmen Korjus, 11.M õpilane

Lügnessi võistluste pilte saad vaadata siit

Nööbikommide söömine Sõnade tagurpidi ütlemine Vahukommide suhumahutamine Jalgrattal tasakaalu hoidmine Tekstisõnumi kirjutamine Lügnessi rekordid

 

Keeltenädal

Märtsi kolmandal nädalal toimus LÜGis keeltenädal.

Emakeelepäeval, 14. märtsil 2016 toimus traditsiooniline e-etteütlus, mida juba üheksandat korda korraldab ja vahendab Vikerraadio. Läänemaa Ühisgümnaasiumist osales etteütluse kirjutamisel 16 õpilast – poole rohkem kui eelmisel aastal. Kirjutamise juures mängib rolli nii teksti õigsus kui kiirus. Aega töö kirjutamiseks ja ärasaatmiseks on 30 minutit. Sel aastal laekus kokku 5573 tööd, mis on uus rekord.

15.-18. märtsil, frankofoonia kuu raames andis meie koolis prantsuse kultuuri, ajaloo ja keele teemalisi tunde Stéphane Clavel. Meile on ta tuntud kui prantsuse keele õpetaja, aga need tunni olid mõeldud kõigile, ka prantsuse keeles võhikutele. Hämmastav oli see, et Stéphane viis tunnid läbi eesti keeles, mida ta rikastas ilmeka kehakeelega, kui sõnadest puudus tuli. Õpilased said tead, et meile tuntud prantsuse keel on vaid väikese piirkonna Prantsusmaa keel ja teistes piirkondades räägitakse sootuks erinevat dialekti. Humoorikalt joonistus õpilastele ka pilt “tõelisest prantslasest”, kelle jaoks hea tuju, suhtlemine ja muusika on ellujäämiseks hädavajalikud. Kindlasti suutis  Stéphane tekitada huvi prantsuse kultuuri vastu ka neis, kes seni sellesse  üsna külmalt  suhtunud olid.

15. märtsil toimus laululuule võistlus. Õpilased esitasid võõrkeelsete (sel korral vaid ingliskeelsete) laulude tekste, mille olid ise eesti keelde tõlkinud.

Nominendid: 11.H – Sandra Saarniit ja Carina Bogdanov ja 12.H ja 12.SST võistkond – Maarja Konrad ja Grete Lehemaa

Eripreemiad: lootruu esituse ja jamesbondilikkuse eest – Kaarel Koel; dramaatilisuse ja sisemise põlemise eest – Demi Link, heade tekstirõhkude ja suurepärase kontakti eest publikuga – Grete Põlluste; stiilipuhta rõõmu ja parima tõlke eest – Andree Prees.

16. märts oli võõrkeeltepäev, mille raames toimus võõrkeeltevõistlus – Kuldvillak. Küsimused olid vene, inglise, saksa, hispaania, soome, prantsuse ja rootsi keeles. Keeltes, mida koolis õpetatakse. Kuldvillaku võitis 11.M klassi võistkond koosseisus Andres Dobõšev-Proosväli, Lisette Aro, Margit Paat ja Jan Rosenberg. II koha saavutas 10.M võistkond koosseisus Birgit Loiguste, Artur Laursoo, Kaur Muuli ja Piia Tomingas. III koha sai 12.M – Karel Nappus, Markus Lember ja Daniil Andrianov.

Maarja Konrad ja Grete Lehemaa Sandra Saarniit ja Caryna Bogdanov Kuldvillak  11.M võistkond 10.M võistkond

 

Inglisekeelne giidimine Haapsalus

15. märtsil 2016 käisid LÜG’i õpilased Karmel Naudre, Maarja Konrad, Diana Lints ja Siim Jürise tutvustamas oma kodulinna, Haapsalut, rahvusvahelise koolituse „U-turn – learning journey for trainers in the youth field“ osalejatele. Kuna osalejad oli Eestist, Lätist, Hollandist, Saksamaalt ja Sloveeniast said noored praktseerida inglise keelt. Kokku saadi Haapsalu Noorte Huvikeskuse ees ning sealt said noored ise otsustada, kuidas ja mida külalistele näidatakse.
Külalised soovisid, et LÜG’i õpilased Haapsalut tutvustaksid selleks, et näha linna läbi kohaliku silmade ehk „like a local“. Kuna tegemist oli noortega tegelevate koolitajatega, siis tekkis olukord, kus külalised huvitusid pigem sellest, millega tegelevad meie kooli noored vabal ajal ja mida plaanivad teha peale kooli lõppu, mitte ainult Haapsalu linna ajaloost. Külaliste sõnul oli äärmiselt tore ja meeldiv pooleteist tunni pikkune jalutuskäiks ja noored said väga hästi hakkama. LÜGi õpilasi juhendas projektis inglise keele õpetaja Ekaterina Mokhovikova.

Diana Lints, 12.H õpilane

Inglisekeelne giidimine Haapsalus

 

Olivier Tallec´i workshop

10. märtsil 2016 külastas LÜGi prantsuse illustraator Olivier Tallec, kelle workshopis sai osaleda 20 õnnelikku õpilast. Klassi sisenenud, nägime laudadele tutvumiseks laotatud Tallec´i illustreeritud ja kirjutatud teosed ning siis läks asi huvitavaks. Kunstnik tegi pooleteise tunni jooksul nii mõndagi: tutvustas enda tööd, pani õpilased kunsti tegema ning lõpuks lõi isegi ühe huvitava pildi, mida said kohalviibijad oma silmaga kaeda. Kuna härral oli palju teha ning paljusid kohti oli vaja veel väisata, ei saanud kahjuks õpilased palju küsimusi küsidagi, kuid mõnedele  kiiruga esitatud küsimustele saime vastused küll:
Kas Pariisis on raskem kunstnikuna läbi lüüa kui mujal, arvestades seda, et tegemist on maailma ühe suurima kunstilinnaga?
On raske küll, kuid samas, eks ole kõikjal omad raskused. Ega siin Eestiski tõenäoliselt kergem ei ole.

Kelleks tahtsid saada nooremas eas?
Ma ei oskagi öelda, kuid kindlasti mitte illustraatoriks. See idee tuli alles 20-aastasena.

Millised raamatud on jäänud kõige paremini meelde või mida on olnud kõige huvitavam illustreerida?
Raamatuid ’’Michka’’ ning ’’Blob’’.

Kuidas või millest saad sa enamasti oma inspiratsiooni?
Enamasti saan inspiratsiooni igapäevastest asjadest, kõigest. mis mind ümbritseb. Tihti kritseldan oma märkmete äärtesse, mis vahel kujunevad ka kindlateks piltideks, lugudeks.

Kas oskad midagi väga-väga hästi ka peale illustreerimise?
Ei-ei, kahjuks mitte.

Kas teile meeldivad kassid?
Kassid? Nad ei ole kindlasti mu lemmikud, aga muidu meeldivad küll.

Karl-Christoph Rebane, 11.H õpilane

Olivier Tallec Olivier Tallec´i workshop Olivier Tallec´i workshop Olivier Tallec´i workshop Olivier Tallec´i workshop Olivier Tallec´i joonistus

 

Sõbrapäev LÜGis

12. veebruaril 2016 võttis LÜG-i koridorides võimust plahvatuslik sõprust ja helgemaid tundeid ülistav epideemia, muutes koridorid päevapealt roosa-punasekirjuks. Nimelt leidis 12. veebruaril aset koolis sõbrapäeva tähistamine, mille raames peeti maha mitu võistlust, mis liitsid meie südamliku koolipere veelgi enam ühte ja tõid ka kõige kivisema näoga indiviidile muige suunurka. Tolle kauni päeva alguses võeti õpilased soojalt trepi peal vastu, jagades numbriliselt tähistatud kaelas kantavaid kahes eri toonis südameid – tegemist oli mänguga, mida korraldatakse meie koolis juba teist aastat. Nimelt peab numbriliselt märgitud südamega õpilane otsima kooli pealt enesele sõbra, kellel ripub kaelas sama numbriga kaunistatud aksessuaar. Selle tähistamiseks tuli teha oma kohtumisest pilt ning laadida see Instagrami kõikidele nägemiseks. Kõik huvilised võivad piltidele pilgu peale visata, kasutades Instagramis hashtag’i #lygsobrapaev. Kõige lahedam pilt sai auhinnatud Pizza Grande kinkekaartidega ning need õnnelikud olid Rainis Altmeri ja Helen Lember 10.H klassist, kelle lavastatud südantlõhestav Titanicu-stiilis armulugu pälvis žüriiliikmete ohtrad pisarad ja heakskiidu. Kuid peale pildikonkursi toimus ka muud põnevat: esimese söögivahetunni aegu täitus Lennula all paiknev ala õpilastega, kes elasid innukalt kaasa traditsiooniks saanud küsimustemängule. Mängu mängiti paarikaupa, istudes seljad vastamisi ning vastates küsimustele, mis käisid paariliste kohta. Üksmeel vastuste puhul andis punkti. Kõige paremad üksteise tundjad olid tol päeval Mikk Sikemäe ja Geerit Kikut.

Teisel söögivahetunnil kuulutati aga välja meie kooli kõige sõbralikumad inimesed. Nendeks olid:

10.H klassist Carolin Loik ja Kristiina Liiv,

10.M klassist Siim Pikkaro,

10.R klassist Anette Lunev,

10.SST klassist Kaarel Koit,

11.H klassist Karl Robert Konrad,

11.M klassist Kristiina Peterson,

11.R klassist Grete-Liis Kalev,

12.H klassist Maria Võrklaev, Mark Tunikov ja Sander Otsa,

12.M klassist Katja Trõnova ja Markus Lember,

12.RL klassist Ketter-Helery Nau,

12.SST klassist Maarja Konrad.

Ülekooliliselt sõbralikuks saavad sel aastal tituleerida end järgmised: Karl-Robert Konrad, Kaarel Koel, Kärt Pihlak, Mati Hunt, Aavo Toimingas, Jaana Maripuu, Katrin Seppel, Karl Hein, Malle Rebane, Marika Roosi, Anneli Ilves, Grete Lehemaa, Knud Jessen, Kadri Mitt, Rea Raus, Mairi Grossfeldt, Maarja Konrad ja Tiina Brock.

Aset leidis ka pealtvaatajaid krampideni naerutav kotijooks paarilistega, mille panid edukalt kinni 11.M klassi noormehed Andres Proosväli ja Aimar Alton. Lisaks toimetasid vahetundide ajal ka meie kooli pisikondiitrid, müües esimesel korrusel soovijatele maitsvaid suupisteid. Valikus oli nii vahvleid, koogikesi, soolaseid muffineid kui ka küpsiseid – iga LÜG-i magusalembelise paradiis. Märkimist väärib ka kunstiõpetaja Tiiu Randmann-Mihkla organiseeritud kile-pabersüdamete sümbioos kolmandal korrusel, mis pälvis kaunikesti kajastust õpilaste Instagrami postituste ja ohtrate selfie’de näol. Tagantjärele vaadates on too õnnis üritus igati õnnestunud, andes mõnusa tõuke Valentinide-Valentiinade roosamannalise nädalavahetuse algamiseks. Täname korraldajaid ja kõiki, kes tol päeval teistesse positiivset emotsiooni süstisid oma siiruse, sõbralikkuse ja avarate naeratustega.

Grete Põlluste, 12.M õpilane

Sõbrapäeva pilte saab vaadata siit

Helen Lember ja Rainis Altmeri selfie Sõbrapäev Sõbrapäev Sõbrapäev

 

Nostalgiadisko

Üks nendest neljapäeva õhtutest, mil kool täitub rahvaga, et koos midagi absoluutselt õppetöövälist teha – veebruari kuu teine neljapäev, vahetult enne sõbrapäeva, kell 19:00 oligi just see aeg. Hilinemist ei pandud kellelegi pahaks, kuna hilinejatel oli stiili. Nimelt kõik osalejad olid riietanud end disko teema järgi – Pöörased 90ndad.

Stiili oli kõigil, ilma ilustamata. Maitset oli igaühel, ilma maitsestamata. Õhtut dirigeerisid 10.M klassi elegantsed noormehed Siim Pikkaro ja Hendrik Murumägi. Toimusid ringmängud, limbo, Kuldvillak ja pöörane tantsimine 90ndate muusika saatel. Muusika eest tuleb tänada Dj Siimsalabim’i, kes pani õhtu vältel muusikat kõigi 90ndate seinte vahelt ja põranda laudade alt.

Tähelepanu ei saa pööramata jätta ka pööraselt lahedale fotonurgale, kus klõpsutas Silver Raidla isiklikult ning aksessuaarideks oli võimalik enda tantsimisest õhetav nägu varjata kas teletups Tipsiga või lõpuks ometi Oscari võitja Leonardo DiCaprioga.

Lõbu ja rõõmu jätkus õhtu lõpuni. Välja kuulutati erinevaid tiitleid, kes pälvisid ka väärtuslikud auhinnad. Stiilseimaks naiseks pärjati Johanna Lamp ning moekaim mees oli Andree Prees. Tantsuässa tiitli noppis endale terve õhtu vältel elegantselt tantsupõrandat vallutanud Piia Toomingas. Ei saa ka mainimata jätta õpetajate esindajaid, kes tegid nii tantsuplatsil kui ka fotonurgas poseerimisega nii mõnelegi õpilasele silmad ette.

Teinekord tule ka ise ja kae, mis üritus see selline üritab olla!

Grete Lehemaa, 12.H õpilane

Nostalgiadisko Nostalgiadisko Nostalgiadisko Nostalgiadisko

 

MEP Läänemaa Ühisgümnaasiumis

5.-6. veebruaril 2016 toimus LÜGis Lääne-Eesti piirkondlik MEP (Mudel Euroopa Parlament). MEP on simulatsioonimäng, mille eesmärkideks on teadvustada läbi praktiliste tegevuste, kuidas toimub töö Euroopa Parlamendis. Esimesel päeval toimusid arutelud välis-, sotsiaal- ja maaelukomisjonides, laupäeval üldkogu. Haapsalu MEP-i üldkogu asepresidendiks oli 12.SST õpilane Richard Urma. Ürituse sujuva kulgemise tagas õpetaja Karl Hein.

MEP MEP 

 

Tartu rahu 96.  ja  Eesti Vabariigi 98. aastapäevale pühendatud kõnevõistlus

2. veebruaril 2016 peeti Läänemaa Ühisgümnaasiumis Tartu rahu 96. ja Eesti Vabariigi 98. aastapäevale pühendatud kõnevõistlust. Kõnevõistlusel osales 13 gümnasisti. Žürii hindas esinejate kõne vastavusest žanrile, selle isamaalisust, kõne terviklikkust, argumentide ja faktide löövust, kõne stiili ja esitust. Parimaid premeeritakse Heino Noore stipendiumifondi poolt rahaliste autasudega.

Andree Prees (11.R) – “Mis maa see on” – peapreemia, tervikliku kõne preemia, ettepanek esineda üleriigilisel kõnevõistlusel „Kuldsuud“.

Kaidi Liivamägi (10.M) – “Eestimaa meie väikene kodukene”esimene preemia, kodumaa armastuse parim visualiseerija, ettepanek esineda üleriigilisel kõnevõistlusel „Kuldsuud“.

Liivia Lints (10.H) – “Minu oma Eesti”esimene preemia, isamaa-armastuse preemia, Lääne Elu eripreemia, ettepanek esineda 24. veebruaril Toomkirikus.

Marko Maisalu (10.H) – “Mis maa see selline küll on?” – teine preemia, poeetilisuse preemia.

Karl-Christoph Rebane (11.H) – “Minu Eesti suure tähega, suure tähendusega” – teine preemia, originaalse lähenemise preemia.

Hanna-Liina Salumets (10.H) – “Minu Eesti tahab” – teine preemia, julge väljaütlemise preemia, ettepanek esineda üleriigilisel kõnevõistlusel „Kuldsuud“.

Taniel Johan Eller (10.H) – “Prioriteedid” – sihikindluse preemia.

Grete Lehemaa (12.H) – „See ei ole vihakõne, see on lihtsalt kõne.“ – vaba sõna preemia.

Martin Nerman (11.H) – “Tahtsime head aga läks nagu ikka.”hea tahte preemia.

Kriss-Lyna Prees (10.H) – „Aitäh, Eesti!“ – sisemise sära preemia.

Liisa Rootare (10.H) – “Enne mõtle, siis ütle” – narratiivse kõne preemia.

Greete Tikerpuu (11.H) – “Keeleprobleem” – lingvistika preemia.

Marita Türkson (10.H) – “Eesti kui e-riik” – ilmeka esituse preemia.

Andree Prees Kaidi Liivamägi  Liivia LintsHanna-Liina Salumets  Karl-Christoph Rebane  Marko Maisalu

 

Oscarite gala Läänemaa Ühisgümnaasiumis

22. detsembril 2015. aastal toimus Läänemaa Ühisgümnaasiumis suurejooneline jõuluball, mis oli Oscarite gala teemaline. Oscarite gala õhtujuhtideks olid kooliõpilased – Karmel Naudre ja Andree Prees.
Õhtul avati uksed kell 20.00. Kooli esimesel korrusel ootasid punasel vaibal Grete Lehemaa ja Maarja Konrad, et intervjueerida saabuvaid külalisi.  Gala ise algas Helen Lemberi esitatud klaverilooga „See you again“. Järgmisena tulid lavale balliks kokku pandud a capella laulugrupp LÜGian Voices. Nemad esitasid õhtu jooksul kaks laulu. Oscarite galal sai näha veel mitmeid võimsaid tantsu- ja laulunumbreid, samuti nomineeritud filmide treilereid. Osaleda sai ka mitmes mängus ja võita märkimisväärseid auhindu.  Programmi lõpus ootas kõiki ees suur üllatus, kui tehti lennupulma abieluettepanek Laura Talvele. Saalis oli valmis esinema M-Stuudio ja tantsu lõpus laskus Markus Rouhiainen põlvele ja palus Laura endale naiseks.  Galal esines ka bänd nimega Lexsoul Dancemachine. Selles bändis on midagi erilist, sest nad tõmbasid rahva kohe esimese seti ajal nii käima, et keegi ei tahtnud tantsuplatsilt lahkuda. Pärast südaööd kandis muusika eest hoolt Kristo Allikas.
Teemale kohaselt jagati välja ka Oscareid. Kategooriaid oli seitse.
Parim visuaalefekt – Kaarel Koel efektselt loomuliku põsepuna eest
Parim heliefekt  Lisete Ulla efektse aevastuse eest
Parim rekvisiit – Martin Jaanus efektse sinise Žiguli eest
Parim režissöör – Maret Järveots filmi „Süü on tähestikul“ eest
Parim film – „Karlson tembutab jälle“ (peaosas Kalle Lõuna), filmitiim: Maarja Konrad, Grete Lehemaa ja Siim Jürise
Parim naisstaar – Piia Katharina Vaan
Parim meesstaar – Hardi Roosi

Suur tänu ka meie koostööpartneritele: Maivel OÜ, Rannarootsi keskus, Fra Mare Thalasso Spa, Spa Hotel Laine, Cafe Tallinn, Kärme Küülik, Haapsalu kultuurikeskus, AC Sport, Carp Stuudio, Pizza, Grande, Leibur, fotograaf Silver Raidla, fotograaf Markus Sein, T-Stuudio (Karoline Suhhov ja Annika Viibus), Haapsalu Tarbijate Ühistu, Rannarootsi Lihatööstus, Restoran Margot, Sportland, Flamingo lillepood.

Sandra Saarniit, 11.H õpilane

Jõuluballi pilte saab vaadata siit

Oscarite gala Oscarite gala Oscarite gala Oscarite gala

 

Võlvi õhtu

Neljapäeval, 3. detsembril 2015 toimus Võlvis hubane ja mõnus omaloominguõhtu. Pisikese seltskonnaga tekkis ruumis väga kiiresti soe ja õdus õhkkond. Maiustada sai piparkookide ja kommidega. Siim Jürise ja Marsella Tammes alustasid õhtut meeldiva muusikaga ning pärast jätkati luuletuste ja juttudega. Kelly Hiiemäe esituses sai kuulda luuletusi, mis sobisid hästi talve ja jõulude algusesse. Karl Christoph Rebane esitas vabavärssi. Kohale olid ka Karmel Naudre ja Maarja Konrad,  kes esitasid omakirjutatud luulet. Ka siinkirjutaja esitas omakirjutatud luuletusi. Tiina Brock luges ette erinevaid humanitaarklassi kirjutatud luuletusi teemal „Autoportree“. Mõned olid helgemad ja mõned pisut süngemad. Õhtu lõppedes laulis vilistlane Anita Rotberg omakirjutatud laulu, saates end klaveril. Inimesed muutusid julgemaks ja nii mõnigi leidis veel tekste, mida teistega jagada. Kohal oli ka inimesi, kes sel korral ise midagi ei esitanud, vaid nautisid teiste esitusi, võibolla ehk järgmisel korral…

Caryna Bogdanov, 11.H klassi õpilane

Võlvi õhtu Võlvi õhtu

 

Armin Kõomägi ei palka oma firmasse puhtaid viielisi

Reedel, 27. novembril 2015 külastas meie kooli ärimehest kirjanik või kirjanikust ärimees Armin Kõomägi. Kui neid tiitleid nime ees järjestada selle põhjal, kumb oli enne, siis ikka ärimehest kirjanik.

Reede viimaseks tunniks olid saali kogunenud ainult huvilised, sest kirjandustundides oli kirjaniku loomingut pisut nuusutatud. Kohtumisel aga kuulsime kirjaniku enese lugu: mis oli tema elus enne kirjutamist ja millised on tema enda elutõed ja arusaamad maailmast. Nii palju küsimusi pole ammu külalisele esitatud kui sel korral ja üritus võinuks kesta ilmselt kauemgi kui 75 min – suuremad huvilised jäid jutlema veel 30 minutiks, kuni kirjanik tõesti oli sunnitud lahkuma.

Mis siis võlus kuulajaid? Armin Kõomägi ei armastanudki kooli ajal suurt lugeda, jõudis selleni alles küpses vanuses, kui mõni oma teos oli juba avaldatud. Viimased 10 aastat aga loeb ligi 50 raamatut aastas. Ta on suur ärimees, aga samas nii lihtne ja egovaba. Ta ei uhkusta oma saavutustega  ega häbene oma puudusi: julgeb rääkida ka tabuteemadel, näiteks valetamisest ja varastamisest ja ebaedust. Ta oli erakordselt avameelne, mis julgustas õpilasi sama avameelseid küsimusi esitama.

Selle 75 minuti jooksul jõuti vestelda väga paljudel teemadel, ka haridusest. Siit tuli üks õhtu suuremaid üllatusi: Armin Kõomägi ei usalda omast kogemustest ainult viitele õppivaid inimesi, sest see ei ole tema meelest usutav, et inimene oskab kõike maksimaalselt. Sellistel inimestel võib olla liiga kõrge ego, mis teinekord rängalt  kätte maksab. Ka ei pea ta edukaks äritegevuseks esmavajalikuks majandusõpinguid, vaid julgust, loovust ja sihikindlust, et ebaedu korral mitte lõpetada.

Loometegevuse osas leidis ta nüüd juba seda, et liigne lugemine hakkab pärssima kirjutamist, sest liiga palju võib kohata  suurepäraseid suleseppasid, mistõttu enda tekstide väärtuses tekivad sügavad kahtlused.

Viimased sõnad, mida üks noormees Armin Kõomäe kohta ütles, olid järgmised: „Ta on nii mees!“. See on suurepärane, kui meie liigselt feminiinsesse kooli satuvad ka sellised inimesed.

Tiina Brock, eesti keele ja kirjanduse õpetaja, humanitaarsuuna juht

Kohtumine Armin Kõomäega Kohtumine Armin Kõomäega

 

Playback Show 2015

Novembrikuu viimasel neljapäeval leidis kolmandat korda Läänemaa ühisgümnaasiumis aset meeleolukas Playback Show.

Esitusele tulid palad igast maailmanurgast ning laval oli näha kostüüme, mille peale Estonia ooperiteatri kostüümikunstnikudki kadedusest suud maigutaks.

Õhtu algas emotsiooniderikkalt, nimelt avati üritus Grete Lehemaa ja Kaarel Koeli ühisnumbriga “Hello”, kus noorte lavastatud hingemattev armulugu andis ürituse alustamiseks hea tõuke. Show vältel käisid lavalt läbi nii kodumaised bändid, Disney kangelased, külalised Lähis-Idast kui ka muud maailmanimed, kelle kallihinnaliste kontsertide asemel oli võimalus nautida nende jäljendajaid taskukohasema hinna eest. Viimastena astusid üles ka õpetajad, kes selgi aastal olid oma numbri videosse võtnud. Lavastati ülevõlli keeratult ansambel Kontori „Koristajatädi töölauluke“, kus õpetajad olid kehastunud pahelisteks õpilasteks ja peaosas säras koolitädi Malle Rebane.

Ka sel aastal viidi üritus läbi publikut naerutades, mille eest tuleb tänada LÜG-i vilistlastest õhtujuhte Rivo Reinsalu ja Villu Mustkivi, kes on samuti eelnevalt aktiivselt Playbackist osa võtnud. Huumorit sai ka muul moel: aeg-ajalt, peale mõnd järjekordset esitust avanes lava ees valge ekraan ja publik nägi otselülitust Green Koridori, kus reporterid õpilased Sander Otsa ja Erki Pajula intervjueerisid lavalt tulnuid ning panid neid proovile oma ootamatute küsimustega. Nalja jagus!

Žürii oli seekord seitsmeliikmeline: meie kooli esimese lennu vilistlased Laura Väli ja Roger Tibar, eelmise PB Show õhtujuht Kreidy Naudre, Haapsalu Põhikooli huvijuht Siim Birk, meie linna värskelt ametisse astunud kultuurijuht Teele Jurtom, Power Hit Radio hommikuprogrammi tegija Andres Puusepp ja neidude silmarõõmust superstaar Ott Lepland.

Kuigi tase oli kõrge kõikide esituste puhul, ei esinenud žüriiliikme Teele Jurtomi sõnul auhinnaliste kohtade jagamise puhul probleeme. “Oli fantastiline näha korraga nii palju noori ja ilusaid inimesi laval. See sära, mida neljapäeval laval nägime, tähendab, kui oluline üritus see noorte jaoks on. Playback loob ja ühendab ning on puhas rõõm ning meelelahutus seda kõike näha. Silma jäid detailid, mis tähendab, et midagi ei jäetud juhuse hooleks ja kõigele oldi mõeldud. Žürii oli oma otsustes üsna üksmeelne ja imestama pani kõige rohkem, kui suure massiga lavale tuldi ning kostüümide kirevus. Aitäh, Läänemaa Ühisgümnaasium, te olete ägedad!”

Seekordse esikoha napsas 12. humanitaarklass looga “King” (Years and Years). Teel Jurtom sõnas järgmist: „Kujutan ette, et selle lavastuse taga on väga palju tööd ja seda oli ka näha- kogu tegevus, mis laval toimus oli nii ühtlane, muusikasse ja ääretult hea meeskonnatöö vili. Hästi jäid meelde diivani tagant tulevad käed, tõsted ja tõeliselt usutav laulja. Aitäh selle tantsulise etenduse eest!

Teine auhinnaline koht läks 10. humanitaarile, kes esitasid Mika loo “Rain”. Endine vilistlane ja seekordne žüriiliige Laura Väli silmis vääris tohutut kiitust Mika-osatäitja (ühtlasi parim meesstaar) Rainis Altmeri. Laura sõnul oli Rainis väga sarnane jäljendaja, oskas üksinda täita kogu lava ja tekitas tõesti illusiooni, et vihma hakkab kohe tõesti sadama. Teele Jurtom lisas: „Mõtlesin, et laulja jääb lavale üksi ja nii ootasin, et mis edasi saab. Kogu lava oli tema oma ja mina ei tundnud puudust ka, et sinna keegi veel tulla võiks. Kiidan teda, ta oli väga usutav. Järsku moodustus lavale muinasjutuline mets – vähemalt nii kujutasin seda ette. Asi läks veel põnevamaks, kogu lavastus paelus vaatama, tegevust ja tegelasi oli palju, keda jälgida. “

Kolmanda koha teenis ära 12.RL selleaastase Suurbritannia eurovisioonilauluga “Still in love with you” (Electro Velvet). Teele Jurtom kommenteeris: „Terviklik lavastus, mida oli huvitav jälgida. Kogu lava oli kenasti ära kasutatud. Valged kindad ja UV valgus töötasid efektselt. Kuna lugu on ise juba mõnus ja hoogne, oli tore vaadata kogu kompotti. Märksõnad: hoogne, kerge ja rõõmus.“

Anti välja ka hulgaliselt eripreemiaid. Neist märkimisväärseimad on ilmselt publiku lemmikuteks kroonitud Martin Nerman ja Markus Rouhiainen, kes esitasid loo “Allakäinud ühiskond” ja kes osutuks valituks kõrgeimate  aplausi detsibellide põhjal, õhtu silmapaistvaimaks meesstaariks kuulutati Rainis Altmeri (Mika) ning parima naispaari tiitliga said pärjatud Maarja Konrad ja Kelly Klippberg (Jordan Fisher ja Chrissie Fit).

Kogu õhtu sai ka mitme kaameraga videosse võetud, mille eest  tuleb tänada Henry ja Indrek Viiretit. Selleks aastaks on otsad õpilaste poolt ägedalt kokku tõmmatud, mis muud, kui jääme ootama järgmist aastat!

Grete Põlluste, 12.M klassi õpilane

Playback Show saad järelvaadata siit ja pilte siit

Tulemused:

I koht12.H (King „Years And Years“)
II koht10.H (Mika „Rain“)
III koht12.RL (Electro Velvet „Still In Love With You“)

Publiku preemiaMarkus Rouhiainen ja Martin Nerman (Täielik error „Allakäinud ühiskond“ )

Parim meesstaarRainis Altmeri (Mika)
Parim naispaarMaarja Konrad ja Kelly Klippberg (Jordan Fisher ja Chrissie Fit)

EripreemiadCaryna Bogdanov, Elina Tammeleht, Richard Urma, Andres Proosväli, Siim Jürise, Jasper Vimm, Tom-Tristan Ots, Kristjan Palmiste, Hendry Viira, Denis Salihov, Aleksander Sits

Žürii: Ott Lepland, Andres Puusepp, Teele Jurtom, Laura Väli, Siim Birk, Kreidy Naudre ja Roger Tibar

Õhtujuhid: Rivo Reinsalu ja Villu Mustkivi
Greenkoridor: Sander Otsa ja Erki Pajula

Heli, valgus, video: Tiit Maivel, Karl Jakob Nöör, Henry Viiret, Indrek Viiret

Fotograaf Markus Sein

I koht - 12.H II koht - 10.H III koht - 12.RL Parim naispaar – Maarja Konrad ja Kelly Klippberg  Parim meesstaar - Rainis Altmeri (Mika) Publiku eripreemia - Markus Rouhiainen ja Martin Nerman

 

Meediaõhtu avas silmi ja haris

Neljapäeval, 5. novembril 2015 kogunes punt meediahuvilisi VÕLVi ruumidesse, kohtumaks Ivar Soopani ja Tarmo Õuemaaga. Mõlemad mehed on veebiajalehe Läänlane omanikud ja toimetajad, viimasel ajal tegeleb sellega põhiliselt Tarmo Õuemaa, sest Ivar Soopan töötab ka Maalehe juures.

Kuulda sai nii huvitavaid lugusid ajakirjaniku tööst kriisikolletes kui kohalikul meediamaastikul. Arutleti tele-, raadio-, kirjutava- ja internetimeedia plusside ja miinuste üle ning Eesti meedia kvaliteedi üle. Jututeemadeks said ka mõneti filosoofilised teemad, nagu meediaeetika, tõde ja vale meedias.  Selgeks sai ka see, et heaks ajakirjanikuks teeb ainult praktika, praktika  ja veel kord praktika.

Samas olulisem ajakirjanikutööst on meediatekstide tark ehk  kriitiline tarbimine, ka sellest räägiti. On ülitähtis tänases infost üleküllastunud maailmas osata vahet teha olulisel ja ebaolulisel.

Lõpuks jõuti ka ideeni teha koostööd meie kooli meediaklubiga. Loodame, et ideest kasvab midagi vahvat ja viljakandvat!

Tiina Brock, eesti keele ja kirjanduse õpetaja

Kohtumine Ivar Soopani ja Tarmo Õuemaaga

 

Kohtumine kirjanik Jan Kausiga ehk lugemine õppus, kirjutamine lahing

3. novembril 2015 väisas Läänemaa Ühisgümnaasiumit Jan Kaus, kelle kohta võiks täpsustavalt öelda nii luuletaja, novellist, romaanikirjanik, miniatuuride nokitseja, õpikute autor, filmistsenarist, libretist, illustraator, tõlkija kui ka bändimees. Mees nagu orkester mõjus kuulajaskonnale ka just sedamoodi – paljuhäälselt ja vahel ka valjuhäälselt.

Saime teada nii mõndagi pikantset. Näiteks ei meeldinud Jan Kausile keskkooli ajal mitte sugugi raamatuid lugeda, ta ei lugenud peaaegu üldse (välja arvatud „Pal-tänava poisid“), kirjutamisest rääkimata. Ta hoopis joonistas, see oli tema suur hobi. Hiljem muidugi kõik muutus, lugemisest sai kirg ning alustala kirjutamisele. Lausa nii, et Jan Kaus lugemist raskeks õppuseks on pidanud, selleks et kirjutamist kerge lahinguna võtta saaks.

Kohaletulnuile oli üllatuseks ka see, et pealtnäha tagasihoidlik kirjanikuhärra erakordse näitlejameisterlikkusega jutte ja luuletusi ette kanda oskab – saal lausa rõkkas naerust kohati. Lisaks oma tekstidele võttis ta vaevaks ka kuulajaskonda harida, lugedes ette katkendeid Raymond Queneau’ „Stiiliharjutustest“, kuna juttu tuli žanripaljususest tema loomingus. Seega sai nõnda kenasti põhjendatud, miks erinevad kirjandusliigid vajalikud ja kõik omal moel paeluvad on.

Lemmikžanriks tunnistas Jan Kaus ikkagi romaani. Kuidagi meeldiv kokkusattumus on, et just tänavu , mil Jan Kaus lõpuks meie kooli külastas, kuulutati ta Juhan Liivi muuseumis aasta kirjanikuks romaaniga „Ma olen elus“ (mis sai ka kultuurkapitali proosapreemia), ja mille tegevuspaigaks on Läänemaa, ka Haapsalu.

Põnev teadasaamine nii mõnelegi oli, et kirjanik enne oma teoste kirjutamist (ilmselt ka vajadusel kirjutamise ajal) teeb hulganisti eeltööd kas siis taimestikku, mullastikku või mõnd teemat põhjalikult uurides, et teos usutavalt mõjuks. Kõik, mida ta uurib, teda ka huvitab sügavuti. See on täiuslikem õppimisviis!

Lõpuks jõudis jutt kosmosesse, seda sõna otseses mõttes. Jan Kaus jõudis 75 min jooksul kogu maailmaruumi läbi võtta – rohujuurest inimeseni, inimesest astrofüüsikani. Jälle jõudis kirjandus lähemale, mis sest et seekord kaugete tähtede kaudu.

Tiina Brock, eesti keele ja kirjanduse õpetaja

Kohtumine Jan Kausiga  Kohtumine Jan Kausiga  Kohtumine Jan Kausiga

Kultuuriminsteerium-logo 4 

 

Hõimupäevad 2015

Hõimunädala raames võis 12. oktoobril kuulda Contra luuletusi Läänemaa Ühisgümnaasiumi õpilaste esituses. Contra on pretensioonikas autor ning tema tekste ei ole lihtne esitada. Seetõttu olid väga tublid need, kes Contra luulet esitada proovisid. Žürii üksmeelne otsus oli, et võitjateks kuulutada Grete Lehemaa (12.H), Piia Tomingas (10.M) ja Kaidi Liivamägi(10.M). Pingeritta neid kolme õpilast ei pandud. Pikemalt saad luulevõistlusest lugeda eesti keele ja kirjanduse lehelt

Grete Lehemaa Piia Tomingas Kaidi Liivamägi

13. oktoobril käis hõimupäevade raames LÜGis esinemas üks meie omanäolisemaid luuletajaid Contra ehk Margus Konnula, kellest on ajapikku saanud tõeline rahvalaulik. On ääretult tore, et Contra leidis mahti Haapsallu põigata, sest Contra saabus just Saksamaalt, kus ta muuhulgas jooksis oma tänavust kahekümnendat maratoni.

Contra autasustas Contra luuletuste esitamise võistluse võitjaid ja paremaid palasid sai Contra ka ise kuulata ja kommenteerida. Põhiliselt aga Contra luges oma luulet, laulis, vastas küsimustele. Selgus, et Contra on kirjutanud umbes 5000-6000 luuletust, paljud on tal peas. Tema produktiivsuse rekordiks on 50 luuletust öö jooksul. Aga üldiselt kirjutab Contra pea iga päev mõne luuletuse. Ka selgus, et Contra lemmikluuletajaks on … Contra. Samas jäi kõlama, et teda on mõjutanud näiteks Hando Runnel, Tõnu Trubetsky.

Contra rääkis vaid Võru murdes ja paljud kuulsid nähtavasti nii pikalt kedagi murdekeeles rääkimas esimest korda. Contra esinemine oli ühele rahvalaulikule kohaselt väga ehe. Contra suudab haarata saalitäie publikut mõne hetkega ja nii juhtus ka Läänemaa ühisgümnaasiumis. Ei ole väga tavapärane, et kui koolikell pärast 75-minutilist tundi päeva lõpus heliseb, ei tahagi õpilased ära minna. Siis läks alles ühislaulmiseks lahti, õpilased tellisid Contralt Nokia laulu ja refrääni laulis saal kaasa.

Pärast esinemist oli tunglemist Contra juurde palju: kes soovis intervjuud, kes soovis esitada küsimus, kes ootas kannatlikult autogrammi saamiseks oma korda.

Contra esinemine oli meeleolukas ja mõjus inspireerivalt, mida tõestas ka 12.H klassi õpilase Karmel Naudre luuletus, mis valmis pärast Contra külaskäiku:

Contra paneb luule sisse
ühiskonda, poliitikat ja tisse.
Contra paneb luule sisse elu
muutes värvikaks väiksemagi lelu.
Contra paneb luules helisema
ka halva muusiku või esineja.
Contra luules ebapopulaarse muudab
populaarseks, sest ta suudab.
Contra hullumeelselt riime taob,
taob hullemalt, kui omal ajal Meelis Lao.
Contra luuletab söögi alla ja pääle,
luuletab seina, lae või paberi pääle.
Contra luule lendab kõrgemalt kui oda,
aga te ju teate … ma ei jälgi toda,
Contra kuulama end paneb
olgu publikuks lapsed, sepad või haned.
Contra pole tulnud lihtsalt nina nokkima
vaid selleks, et täiega rokkida!

Luulevõistluse autasustamine Contrat kuulamas Contra Contra

15. oktoobril külastas kooli sootska (setode jumala Peko eestkõneleja) Annela Laaneots, kes tutvustas Setomaad, setode traditsioone, keelt ja Obinitsat kui 2015. aasta soome-ugri kultuuripealinna.

Setode ja Setomaa kohta sai teada palju põnevat. Nii näiteks selgus, et lisaks lipule on setodel olemas oma TV, oma hümn, oma leht, isegi oma raha – Seto kroon (tegu pole mitte üksnes toreda meenega, vaid Seto kroon on Setomaa ametlik maksevahend euro kõrval). Seto leelo on aga kantud UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja. Kuulda sai ehedat seto keelt, mis Annela Laaneotsa sõnul kõlab igas Setomaa külas pisut isemoodi.

Setomaa ise aga asub geograafiliselt väga huvitavas piirkonnas: Setomaa on Euroopa Liidu piiriks, Setomaa asub kahe riigi (Eestimaa ja Venemaa) territooriumil, Setomaal on neli valda ja ajalooliselt 12 nurka. Setomaa on kirev nagu lapitekk.

Taas sai selgeks, et Eesti on küll imeväike maa, kuid kultuuriliselt on see nagu lapitekk – kirju, mitmekülgne ja kordumatu.

Sootska Annela Laaneots Sootska külaskäik

Pikemalt saab lugeda sootska külaskäigust Läänlasest

Monika Undo, eesti keele ja kirjanduse õpetaja

 

Läänemaa Ühisgümnaasiumis valiti uus monarh ja uus asepäälik

Reedel, 9. oktoobril 2015 lõppes Läänemaa Ühisgümnaasiumis terve nädala kestnud monarhivalimisnädal, mille jooksul valiti Läänemaa Ühisgümnaasiumile uus monarh. Monarhikandidaatidel tuli nädala jooksul end proovile panna mitmetes tegevustes.

Esmaspäevaks olid kõik kandidaadid ette valmistanud neid tutvustava video, mis rääkis sellest, miks peaksid just nemad olema monarhid. Sellele järgnes ka kohe räpivõitlus, kus kandidaadid räppisid hetkel ühiskonnas või kogukonnas teravate teemade üle. Teisipäeval toimus esimene debatt, mida viis läbi endine monarh Siim Jürise. Kolmapäeval oli järgmine debatt, mida juhtis ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Kalle Lõuna. Neljapäeval toimus aga hääletamine, kus käidi klassides ja kõik said hääletada enda lemmikkandidaadi poolt.

Monarh on Läänemaa Ühisgümnaasiumi õpilaste, õpetajate ja töötajate poolt valitud õpilasomavalitsuse juht ning kooli esindaja väljaspool kooli ning ka muudel koolidele suunatud üritustel. Asepäälikuks saab teise koha hääli saanud kandidaat. Asepääliku ülesanneteks on vajadusel monarhi asendada ning aidata monarhi valitsemisajal.

Selle aasta monarhivalimistel oli võit ülimalt napp, vaid üks hääl otsustas seekordse võitja. Peab mainima ka, et rikutud sedeleid oli sellel aastal neli tükki, mis võisid tulemust mõjutada.

Uueks monarhiks krooniti Kaarel Koel 12.rl klassist. Asepääliku ameti sai endale Grete Lehemaa 12.h klassist.

Väljakuulutamistseremoonial hääletas õpilaskond VÕLVi põhimääruse punkti 4.3 muudatuste poolt. Põhimäärusega saab tutvuda kooli kodulehel.

Martin Nerman, 11H õpilane

Monarhi valimise pilte saab vaadata siit

Debatt Monarhi väljakuulutamine Monarh Kaarel Koel Maarja Konrad, Kaarel Koel, Grete lehemaa, Aleksander Viiret

 

Uued sinilinnud on sündinud!

21.-25. septembrini 2015 oli koolis Sinilindude nädal. Esmaspäeval rivistati aulas üles kõik uued kümnendikud, kes anti edasi abiturientidele. Teisipäev algas hommikuse virgutusvõimlemisega korvpalliplatsil, kus muusika saatel võimeldi lihased soojaks, et valmis olla olümpiamängudeks. Kolmapäeval sai kool väga puhtaks, sest sportlased muutusid koristushaldjateks. Aulas olid ka toredad koristusteemalised mängud. Neljapäeval koorusid kümnendikest väikesed sinilinnud, kes peale pikka ja lõbusat päeva pidid läbima kadalipu, millele järgnes vande andmine. Sinilindude nädal lõppes reedel pidulikult aulas, kus Läänemaa Ühisgümnaasiumi uued kümnendikud ristiti monarhi ja asepääliku poolt ametlikult Sinilindudeks.

Maarja Konrad, 12SST õpilane

Sinilindude nädala pilte saab vaadata siit

Sinilinnu nädal  Sinilinnu nädal

Sinilinnu nädal Sinilinnu nädal Sinilinnu nädal

 

Teadlaste öö festival

Teadlaste Öö Festivali raames käis LÜGi õpilastega 22. septembril 2015 kohtumas bioloog Jaan Liira. Tunni teemaks oli  „Elurikkus ja ökosüsteemi pakutavad hüved“.

Kogu kooliperel oli  võimalus käia 25. septembril messil  Haapsalu kultuurikeskuses ning tutvuda huvitavate väljapanekutega ja kuulata loenguid. Meie õpilased olid abilisteks messi korraldamisel.

Teadlaste öö festival, Karmel Naudre  Teadlaste öö festival, Sander Otsa ja Jelizaveta Zikunova

Teadlaste öö festival - Sandra Saarniit ja Greete Tikerpuu  

 

2014/15 õa

Riigigümnaasiumide antiikolümpiamängud

22.05.2015 toimusid Nõo Reaalgümnaasiumis riigigümnaasiumide antiikolümpiamängud, kus Läänemaa Ühisgümnaasium esindas Korinthose linnriiki.

Olümpiamängudele kohaselt algasid mängud piduliku sissemarsi ja avatseremooniaga tõeliselt antiiksel staadionil.  Avakõne pidas kooli direktor Jaanus Järveoja, olümpiatule süütas Baruto (Kaido Höövelson), olümpialipu heiskas Nõo RG õpilane, Eesti noorte meister sulgpallis. Sellele järgnesid kohtuniku ja sportlase vanne. Kultuuriprogrammi täitsid Nõo RG õpilased ning etteaste tegi ka Noarootsi Gümnaasium, kellega koos sõidetigi varahommikul Tartumaale.  Ladusa korralduse tagas hästi läbimõeldud ajakava.  Kavas olid järgmised alad:

  • riikidevahelised teatevõistlused, kus noormeestel tuli puupakke veeretada ja neidudel pushpalle veeretada. Korinthose linnriik jäi kahjuks ebaõnnestunud pakuveeretamisele 4. kohale
  • vibulaskmine  tuli kõige paremini välja Lisete Ullal, Mikk Sikemäel ja Eva-Marie Alasil
  • raskusheide  – neidudest võitis Lisete Ulla ja noormeestest saavutas II koha Egert Jakobi
  • kaarikute võistluses saavutati  tubli III koht (Indrek Tsimmer, Mikk Sikemäe ja kaarikus istus Karin Veide)
  • 300 m kilbiga jooksus saavutas II koha Caryna  Bogdanov ja Andres Dobõšev-Proosväli
  • „riikidevahelises“ sumos saavutati tubli III koht (Caryna Bogdanov, Egert Jakobi ja Andres Dobõšev-Proosväli)
  • staadionijooksus (192,27 m)  noormeestest võitis Andres Dobõšev-Proosväli, Lisete Ulla saavutas III koha
  • „riikidevaheline“ köievedu lõppes Korinthosele 4. kohaga
  • „riikidevahelises“ antiikteemalises viktoriinis saavutasid Karin Veide, Eva-Marie Alasi ja Mikk Sikemäe tubli II koha

Olümpiamängude lõpetamisel autasustati parimaid, kustutati olümpiatuli, langetati olümpialipp ning kooli direktori lõpukõnega kutsuti kõiki  kahe aasta pärast 10ndatele Nõo RG antiikolümpiamängudele tagasi.

Oli tore ja kauaks meeldejääv päev!

Leelo Paju, kehalise kasvatuse õpetaja

Riigigümnaasiumide olümpiamängud Riigigümnaasiumide olümpiamängud Riigigümnaasiumide olümpiamängud Riigigümnaasiumide olümpiamängud

 

Läänemaa Ühisgümnaasiumis toimus emadepäevale pühendatud kirjandite konkurss

Emadepäevale pühendatud kirjandite konkurss on ilus pika ajalooga traditsioon, mis kanda kinnitanud ka LÜGis. Selle konkursi ellukutsuja on Läänemaa Ühisgümnaasiumi vilistlane Heino Noor, kellenimelisest stipendiumifondist saavad parimad ka rahalise preemia. Selleaastane konkurss toimus vaid  10. klasside vahel, kuna vähene osavõtt eelmisel aastal andis alust arvata, et vanemate õpilaste jaoks ei ole see enam huvipakkuv. See aga ei tähenda, et vanemate klasside osavõtt oleks keelatud.

Tulemused on järgmised:

Peapreemiad:

Brigita Põld 10R

Andree Prees 10R

Eripreemiad:

Pent Uustalu 10H

Kaisa Kuusik 10H

Kaisa Valm 10H

Kertu Nõmm 10H

Eva-Marie Alasi 10R

Karin Talving 10R

Margit Paat 10M

Emakeeleõpetajad tänavad tublisid kirjutaid ja žüriiliikmeid Anneli Ilvest ja Annika Rouhiainenit!

Tiina Brock, eesti keele ja kirjanduse õpetaja

 

LÜGi väisasid Jürgen Rooste ja Sveta Grigorjeva

Teisipäeval, 2015. aasta 5. mai keskpäeval täitus LÜGi aula õpilastega – tuldi oma silmaga vaatama ja oma kõrvaga kuulama luuletajaid, keda seni nähtud-kuuldud televisioonis, raadios või kelle luulet loetud raamatuist.

Jürgen Rooste, kelle nägu  paljudele tuttav „Jüri Üdi klubist“ või häält kuuldud luuledirigendi-saatejuhi rollis „ Luulelahingus“, mida peetakse Vikerraadios, või  kelle artikleid loetud Maalehest, Sirbist või Õpetajate Lehest. Tema ei šokeeri enam vist kedagi oma julgete ütlemistega, küll aga nooruke Sveta Grigorjeva, kes töötades koreograafina ka ühe küllalt sensatsioonilise luulekogu avaldanud.

Alustuseks esitaski 11.H klassi õpilane Grete Lehemaa nimiluuletuse Sveta Grigorjeva luulekogust „Kes kardab Sveta Grigorjevat?“ Edasi jätkus luule lugemine-esitamine juba vaheldumisi kahe kirjanike esituses.

Rooste ja Grigorjeva tulid ja valgustasid – lugesid, selgitasid ja jagasid oma ja võõrast luulet.  Või hoopis ärritasid-vihastasid, panid piinlikkust tundma? Igal juhul, ükskõikseks ei jätnud nii atraktiivsed esinejad vast kedagi. Kuigi nende luule pealispind kubiseb vulgarismidest, on selle all intellektuaalsusest tiine kultuurkiht. Kui kõik kuuldu veel kohale ei jõudnud, pole üldse probleem, vagu on sisse aetud ja pinnas kevadkülviks tehtud. Eks elu näitab, kas ja kust seeme tärkab J

Kohtumine kirjanikega sai teoks tänu Viljandi Gümnaasiumi projektile “Elav raamat = kirjanik koolis”, mida toetab EV Kultuuriministeerium.

Tiina Brock, eesti keele ja kirjanduse õpetaja

    

Grete Lehemaa Sveta Grigorjeva  Jürgen Rooste ja Sveta Grigorjeva Kohtumine Jürgen Rooste ja Sveta Grigorjevaga

 

Tutipidu 2015

Tutipidu ehk abiturientide lõpukella-päev oli üheteistkümnendike aktiivi poolt korraldatuna üles ehitatud töötubadena. Soojendusena alustati üheskoos võimlas, kus sai end proovile panna lõbusas teatevõistluses, mis sisaldas ülesandeid „muna lusikal jooksust“ „naisekandmiseni“.

Seejärel jätkatigi klasside kaupa neljas töötoas: Pildimiim, Anagramm, Numbrid ja Voltimine. Kolmes nimetatus käis toimetamine Brita Kaljuvere idee ja juhtnööride järgi, Voltimise töötuba kandis aga eelmisel aastal alguse saanud kunstiõpetaja Tiiu Randmann-Mihkla ideed volditud paberiruudust lindudest (meie kooli logo), millest valmib kunstiteos kooli koridori.

Programm lõppes aulas, kus võisteldi lapsepõlvepiltidel lennukaaslaste äratundmises, sõna said klassijuhatajad ja anti lõpuvanne. Sündmuse südamliku lõpu vormistasid üheteistkümnendike kingitused – nimelised õhupallid, mille sees oli väike sedel, kuhu oli kirjutatud teiste õpilaste muljed nendest.

Rohkem pilte galeriis

 

Tutipidu Tutipidu Tutipidu Tutipidu   Tutipidu Tutipidu

 

LÜGNESSI rekordid 2015

30. märtsist 2. aprillini leidis aset Lügnessi Rekordite nädal. Tegemist on ettevõtmisega, kus saab proovile panna oma oskusi ning võrrelda enda rekordisooritust teiste kaasõpilaste ja/või eelmisel aastal sooritatud rekorditega. Nelja päeva vahetundide jooksul toimusid individuaalsed alad, mida oli kokku 12, kaks neist päris uut – trepijooks ja rattaga paigalseismine (ellukutsujad Siim Jürise ja Martin Nerman). Ülejäänud rekordialadega jätkati eelmise aasta teetähiste püüdmistega.

Eelmisel õppeaastal õpilaste poolt loodud sündmus ja alad võeti koheselt omaks ning sel aastal oli huvi veel suurem. Lügnessi Rekordite nädal oli populaarne ja meeleolukas.

Kõik rekordiomanikud saavad koha Lügnessi Rekordiraamatus, kuhu iga-aastaselt märgitakse üles uued sooritused.

UUED PÜSTITATUD KOOLIREKORDID

Nööbikommide söömine – Rahel Elisabeth Toffer (33 tk)

100g sibula söömine – Egert Jakobi (42,2 sek)

Tagurpidi sõnade ütlemine – Kaarel Koel (27 sõna)

Sinilindude voltimine – Brita Kaljuvere (4 tk)

Kätekõverdused – Liis Võsa (37 tk)

Vahukommide suhu mahutamine – Mihkel Sinikas (27 tk)

Pastaka kokkupanek – Karl Robert Konrad (14,7 sek)

TEISTE ALADE VÕITJAD (ei ületanud eelmise aasta rekordit)

Pastakate pudelisse panek – Rivo Reinsalu (16 tk)

Kätekõverdused – Karel Nappus (75 tk)

Paberlennuki lennutamine – Karl Robert Konrad (12,1 m)

UUTE  ALADE VÕITJAD

Trepijooks – Caryna Bogdanov (39,4 sek) ja Andres Proosväli (27,76 sek)

Rattaga paigalseismine – Martin Nerman (2.05.6 min) ja Regina Lukk (3.04 sek)

Rohkem pilte vaata galeriist

  Nööbikommide söömineVahukommide suhu mahutamine  Pastakate pudelisse panek  Rattaga paigalseismine   Trepijooks Paberlennuki lennutamine

 

Mingi Muusika Üritus

26. märtsil 2015 toimus LÜGis taas  Mingi Muusika Üritus. Kogu ettevõtmise eesmärk – pakkuda ehedat muusikategemise rõõmu nii algajatele kui ka kogenud muusikutele – sai uhkelt täidetud. Kokkutulnud rahvas võis Grete ja Kaarli lahkel juhtimisel ühtmoodi kaasa elada nii esmakordselt lauljana üles astunud Rivole kui ka aastaid edukalt laulnud Kellile. Publikul oli võimalus nautida väiksemate ja suuremate ansamblite koostööd (Sandra ja Mihkel, Rivo ja Sass, Niine Õlleka Bänd, Prostamol Uno, 10M poistetrio, LÜGi ansambel), samuti kaasa elada kogu lava täitnud klassikollektiivide esinemisele (10R, 11RL, 11H, 12R, 12H). Kuigi enamik esinejatest olid valinud turvalise eestikeelse laulu, leidus ka seekord inglisekeelset repertuaari ning üllatusena tuli 12R lavale venekeelse lauluga.

Seekordne Mingi Muusika Üritus pakkus ka väikest mõõduvõtmise võimalust. Nimelt astusid  mitmed andekad  noored seekord lavale solistidena. Kui Paula Palmiste, Anita Rotberg, Merily Kisant, Siim Jürise, Martin Karu, Mai-Liis Põlder ja Kelli Kibar on meie kooli rahva ees ka varem laulnud, siis Kaspar Sireli ja Markus Lemberi esinemised olid paljude jaoks suureks üllatuseks. Solistide saatmiseks kogunes lavale ka spetsiaalselt selleks ürituseks kokku pandud bänd koosseisus: Karel Rahu, Kristjan Lepik, Kristo Kuuse ja Karin Lükk-Raudsepp.

Õhtu lõpunumbriks jäi õpetajate versioon Vaiko Epliku laulust „Veel 15 minutit sessiooni lõpuni“, mis koolinoorte poolt tormilise aplausiga vastu võeti.

Oma hinnangu õhtu jooksul kuuldule-nähtule andis žürii (Kai Tarmula, Ilona Aasvere, Kadi Kaja). Ei saa mainimata jätta, et Kai Tarmula sõnavõtt oma stiili, väljendite ja huumoriga mõjus lausa omaette esinemisnumbrina. Olgu siis lõpetusena nimetatud  žürii poolt äramärgitud numbrid:

GRAND PRIX – Kelli Kibar

Kauneim armastuslaul – Martin Karu

Lavalise sära eripreemia – Merily Kisant

Mees, kes kahe jalaga maas – Siim Jürise

Lang Langi eripreemia – Raido Valgenberg

Maleva eripreemia – 11RL

Karin Lükk-Raudsepp, muusikaõpetaja

Rohkem pilte leiad galeriist

Kelli Kibar Martin Karu Merily Kisant Siim Jürise LÜGi kammeransambel

 

Keelte Paabel 

LÜGis pakutakse traditsioonilisele õppetunnile lisaks erinevaid õppimisvõimalusi. Üheks võimaluseks muuta õppeprotsess mitmekesisemaks on korraldada ühistegevusi, kus õpilased saavad kasutada tunnis omandatud oskusi. Võõrkeelte rakendamiseks väljaspool klassiruumi toimus 11-13. märtsil 2015 Keelte Paabel. Keelte Paabel on üritus, mis kasvas välja kahe kooli traditsioonidest- HG Keelte Paabelist ja HWG Wiedemanni Päevadest. Kui esimesel tegutsemisaastal jäi üritus tagasihoidlikuks, siis sel aastal sai sellest osa terve kool.

Avapaugu andis Laululuule, kus õpilased olid valinud populaarse võõrkeelse muusikapala, tõlkinud sõnad ning esitasid seda luule vormis nii ilmekalt ja veenvalt kui võimalik. Laululuules peab sõnade tõlkimisega vaeva nägema, sest ilma muusikata kuulatakse sõnu rohkem ja hea tõlge tuleb esitajatele kindlasti kasuks. Lisaks hindas žürii esinemisoskust, kehakeelt, silmavaadet, diktsiooni – ühesõnaga teatraalsust. Sel korral osutuks parimaks 12H klass, kuid välja anti ka hulgaliselt eripreemiaid.

Akadeemilisem oli kolmapäeval toimunud loeng, kus huvilistele esinesid Eesti Kirjanike Liitu kuuluvad tõlkijad Indrek Koff ja Triinu Tamm. Räägiti sellest, kuidas nad tõlkimiseni jõudsid ning mille poolest on tõlkija ja tõlgi töö erinev. Lisaks pöörasid nad õpilaste tähelepanu sellele, et aastal 2018 on Eesti Euroopa Liidu eesistuja ning selleks ajaks on kindlasti palju tõlkijaid vaja.

Neljapäeval toimus teadmiste mäng ehk nn jaamade mäng, kust võttis osa igast klassist viieliikmeline võistkond. Keeleõpetajad olid palju vaeva näinud ning kokku sai üks sisukas ja mitmekesine mäng. Kolmandale korrusele oli üles pandud üksteist jaama ning võistkonnad pidid kindlas järjekorras kõik jaamad läbi käima ja seal ülesandeid lahendama. Tegevused varieerusid viktoriinist, eri keeltes vanasõnadele vastete leidmisest ja mitmekeelsest ristsõnast kuni laulusõnade kuulamise ja tantsimiseni. Igas jaamas hinnati võistkonna sooritust ning kolm parimat gruppi said autasud. Parim tulemus oli 12LM klassil.

Väiksem hulk keelehuvilisi võttis osa tõlkevõistlusest, kus sel aastal tõlgiti populaarteaduslikke tekste muusika valdkonnast. Lisaks proovisid mitmed õpilased kätt Vikerraadio korraldatud e-etteütluses.

Keelte Paabel kulmineerus reedel toimunud Keelte kontserdiga, mida käis vaatamas kogu kool. Kontserdil esitati muu hulgas Juhan Smuuli, Andrus Kivirähki ja Triin Tasuja loomingut, inglise kirjandusest kõlas Shakespeare, saksa keeles loeti Bosse luuletust ning esitati ka üks venekeelne valm. Laule kuulsime inglise, vene ja rootsi keeles. Lisaks esitas Läki Laulule ühe Aafrikast inspireeritud loo ning LÜG Kammeransambel pala muusikalist Mees La Manchast. Tantsu lõi Läki Tantsule.

Keelte päevad on leidnud kindla koha LÜGi ürituste seas ning pole kahtlustki, et ka järgmisel õppeaastal toome võõrkeeled klassiruumist välja ja saame kokku Keelte Paabelis.

Jaana Maripuu, inglise keele õpetaja

 

Laululuule võitjad:

I koht – 12H (Elena Koit ja Paula Palmiste)

II koht – 11H (Grete Lehemaa ja Adele Rass)

III koht – 12LM (Kaspar Sirel)

III koht – Hardi Roosi ja Raido Valgenberg

Eripreemiad: Grete-Liis Kalev, Hans Joosep Jõgisalu, Maarja Konrad, Aleksander Viiret ja 11M (Grete Põlluste, Jaanika Treial, Markus Lember ja Karel Nappus) parima tiimitöö eest.

Teadmiste ehk nn jaamade mängu võitjad:

I  koht – 11LM

II koht – 10M

III- koht – 11RL

Inglise keelest eesti keelde tõlke võistluse võitis Eva-Maria Brock

Vene keelest eesti keelde ja eesti keelest vene keelde tõlke võistluse võitis Jelizaveta Zikunova

Rohkem pilte leiad galeriist

Laululuule - 12H Elena Koit ja Jaana Schmidt Laululuule - Hardi Roosi ja Raido Valgenberg Teadmiste mäng  Teadmiste mäng Keeltekontsert Keeltekontsert - kammeransambel

 

Tartu rahu 95. ja  Eesti Vabariigi 97. aastapäevale pühendatud kõnevõistlus (2015)

Tartu rahu 95. ja Eesti Vabariigi 97. aastapäevale pühendatud kõnevõistlusel osales 20 õpilast. Žürii valis osalejate seast välja seitse õpilast, keda autasustati 25. veebruari aktusel  Heino Noore stipendiumifondi rahaliste autasudega

Eva-Maria Brock, 12H, “Ma olen veel väike” – preemia kõne terviklikkuse eest

Grete Grauberg, 12H, “Olles osa oma maast” preemia läbitunnetatud isamaalisuse eest

Karl Peetris, 12H, “Kõik on hästi” –ühiskondliku satiiri preemia

Andree Prees, 10R, “Eesti – väike suurriik” – preemia kõne sisukuse eest

Rivo Reinsalu, 12SST, “Isamaaline hing mu rinnus” – preemia kõne veenvuse eest

Britta Sool, 10M, “Eesti on muusika” –preemia originaalse lähenemise eest

Lisete Ulla, 10M,  „Milline on Sinu Eesti?“ – preemia mõjuva esituse eest

Grete Graubergi kõne Vabariigi aastapäeval. Foto Arvo Tarmula Lisete Ulla. Foto Arvo Tarmula Rivo Reinsalu. Foto Arvo Tarmula

 

Sõbrapäev

13. veebruaril 2015 toimus sõbrapäeva-hõnguline koolipäev, mil oli võimalus kasutada sõbraliku postkasti teenuseid, maiustada ja juua teed või võtta osa mängudest. Kunstiõpetaja Tiiu Randmann-Mihkla eestvedamisel valmis kogu kooli kunstiteos – soovide ja unistuste kast. Soovid kirjutati punasele paberile, mis seejärel spiraalina lahti lõigati – nii muutus kirjutatud soov teistele nähtamatuks. Ühest otsast tagurpidi pööratud kastipõhja kinnitatud soovispiraalid moodustasid ühtekokku efektse installatsiooni.

 

    

                                                                                  

 

Võlvis kõlas taas õpilaste omalooming

5. veebruaril 2015 toimus meie koolis taas Võlvi õhtu, kus õpilased esitasid oma loomingut.

Luulet Caryna Bogdanov, Martin Nerman, Eva-Maria Brock, Grete Põlluste  ja Kelly-Tonili Hiiemäe. Paula Palmiste esitas lisaks luulele ka proosat. Omakirjutatud laulu esitas Anita Rotberg. Vahepaladeks laulsid Martin Karu ja Johanna Õun. Suure üllatusena oli kohale tulnud ka kooli vilistlane Kaarel Mihk, kelle luuletusi eelmisel Võlvi õhtul ette loeti. Nüüd oli võimalik üht tema parimat luuletust autori enda esituses kuulda, mille Kaarel suisa peast deklameeris.

Tunne oli sel õhtul väga kodune ja hubane. Vaatama-kuulama oli tulnud paarkümmend huvilist, mis on täiesti piisav, et luua õdune õhustik. Kui üritus tunnikese pärast lõppes, ei tahetudki koju minna. Loodame, et see traditsioon  jätkub ja hea eeskuju julgustab teisigi sahtlist oma tekste üles otsima ja neid mõnel järgneval Võlvi õhtul jagama. Muusikutele on see aga suurepärane võimalus esinemiseks.

Anita Rotbergi omakirjutatud laulu kuula siit

Martin Karu ja Johanna Õuna vahelugu kuula siit

Martin Karu vahelugu kuula siit

         

 

70ndate stiilipäev ja -õhtu

2015. aasta 29. jaanuari koolipäev oli 70ndate hõnguline. Tuletati meelde, jagati mälestusi, saadi teadmisi ja tegutseti stiilile vastavalt. Päev lõppes videodiskol jalga keerutades. Diskot ja stiilseid inimesi jäädvustas Markus Sein.

Virgutusvõimlemine Nostalgiadisko Nostalgiadisko Nostalgiadisko

 

Jõuluball

19. detsembril 2014 toimus jõuluball, mis oli glamuurne 1920ndate Gatsby pidu. Peo programm sisaldas etteasteid imelistest võimlejatest ja mehistest püramiididest kõhutantsijate ja maotaltsutajani. Varuks oli rohkelt üllatusi ja mänge ning jagati välja hurmavaid auhindu. Fotograaf Markus jäädvustas kauneid hetki.

Jõuluball 2014Jõuluball 2014Jõuluball 2014Jõuluball 2014

 

Playback Show 2014

13. novembril 2014 toimus Läänemaa Ühisgümnaasiumi Playback Show. Värvilise, ägeda ja emotsionaalse show seekordsed pärjatud:

I koht – 12H (Laine + Eesti Raadio Meeskvartett „Kui neis kingades sa tantsid“ ja „Imeilus suvepäev“)
II koht – 11H (Stromae „Tous Les Mêmes“)
III koht – 10ndate ühistiim (Fergie „A Little Party Never Killed Nobody“)
IV koht – Mömmikud ehk Siim Jürise, Kaupo Muuli ja Rivo Reinsalu (Dreambears „It’s Raining Men“)

Parim naisstaar – Britta Sool
Parim meesstaar – Kaupo Muuli

Eripreemiad: Andres Proosväli, Johanna Õun, Siim Jürise, Grete Lehemaa, Kert Aavere ja Merili Kisant

Žürii: Kai Tarmula, Triin Jugapuu, Liisa Jugapuu, Agnes Ihoma, Aleksander Otsa, Anti Rannus, Tarvo Tromp

Fotod: Markus Sein Rohkem pilte leiad galeriist. Playback´i salvestust vaata siit

PlaybackPlaybackPlaybackPlaybackPlaybackPlayback

 

Võlvi õhtu

Neljapäeval, 30. oktoobril 2014 kogunesid luule- ja muusikahuvilised Võlvi hubastesse ruumidesse, et lugeda ette oma luulet ja laulda teistele või kuulata teiste loodut.

Kohal oli täpselt parasjagu inimesi, et õhtu saaks piisavalt hubane ja intiimne. Oma luuletusi lugesid Karmel Naudre (11.H)  ja  Caryna Bogdanov (10.H), kuulda sai ka Paula Palmiste (12.H) ja vilistlane Kaarel Mihki värsse. Noored poetessid said ka võimaluse rääkida, kuidas nende looming sünnib.

Muusikaliselt rikastas seda õhtut Anita Rotberg (12.H), kes esitas end klaveril saates eelmisel õhtul sündinud laulu. Õhtu lõpetas meie noortekoor imekauni lauluga „Kus kulgeb kuu“.

Sellest õhtust jäi südamesse soe tunne, hing sai puudutatud. Kaunis algus rahulikule hingedeajale. Loodetavasti said järgmisteks kordadeks julgust needki, kes sel õhtul ise  üles astuda ei julgenud.

VÕLVI ÕHTUVÕLVI ÕHTUVÕLVI ÕHTUVÕLVI ÕHTUVÕLVI ÕHTU

 

Läänemaa Ühisgümnaasiumi uued õpilased ristiti sinilindudeks.

9. oktoobril 2014 toimus Läänemaa Ühisgümnaasiumis uute õpilaste ristimine sinilindudeks. Õpilased, kes astusid kümnendasse klassi, ristiti kooli abiturientide poolt ametlikult sinilindudeks.

Uute õpilaste ristimine on omane peaaegu  igale koolile Eestis, nii ka teist aastat tegutsevale Läänemaa Ühisgümnaasiumile.

Sinilinnuks ristimine tuleneb Läänemaa Ühisgümnaasiumi kooli sümbolist, milleks on sinilind. See omamoodi rituaalne ettevõtmine tekitab uutes õpilastes tunde, et nemadki on üks osa koolist. Samuti annab see üritus võimaluse abiturientidel ja uutel õpilastel omavahel tuttavaks saada. 10. klassi õpilastel oli erinevaid katsumusi  kokku kolmel päeval  (07.10 – 09.10), mis päädis pühaliku vande andmisega koolimajas.

Tänavu kümnendasse klassi astunud Sandra Saarniit kommenteeris üritus nii: “Ristimine oli väga-väga tore ja vahva, hea oli vahetundide ajal tegutseda ja koolipõrandal pikutada. Kindlasti on järgmisel aastal ristimist korraldavatel abiturientidel arenguruumi, kuid siiski väga tore üritus kümnendikele.”.

Elena Koit, LÜGi õpilane

Vaata Markus Seina tehtud pilte siit

Sinilinnuks saamine. Foto Lora-Liza ParvSinilinnuks saamine. Foto Lora-Liza ParvSinilinnuks saamine. Foto Lora-Liza ParvSinilinnuks saamine. Foto Lora-Liza ParvSinilinnuks saamine. Foto Lora-Liza ParvSinilinnuks saamine. Foto Markus SeinSinilinnuks saamine. Foto Markus Sein

 

2013/14 õa

Tutipidu 2014

Kooli esimene Tutipidu ehk abiturientide lõpukella-päev oli üheteistkümnendike poolt korraldatuna üles ehitatud keskuste hommikuna. Alustati üheskoos liikumiskeskusest, mis toimus võimlas ja liiguti sealt klasside kaupa edasi matemaatika-, lugemis-, lõika-kleebi- ja loovkunsti-keskustesse. Loovkunsti keskuses osaleti ühisloomingus – installatsiooni valmistamisel. Abiturientidel tuli voltida paberiruudust lind (meie kooli logo) ja see nö “lendu lasta”. Toreda ühistegevuse tulemusel valmis teos, mis endas sügavamat tähendust kannab – raamat sümboliseerib kooliaastate raamatu- ja elutarkust  aga ka suurekskasvamise aega. Raamatust väljalendavad linnud ongi õpilased ise, kes kogu seda kogemust endas kannavad ja oma äranägemise järgi elus kasutavad.

Programm lõppes aulas, kus lauldi lastelaulude karaoket, näidati videosalvestusi, kus lõpuklasside klassijuhatajad oma õpilaste lapsepõlvepiltide taustal neid hea sõnaga meenutasid ja anti lõpuvanne.Traditsiooniliselt järgnes viimasele koolikellale õues veesõda.

Vaata  pilte ja loe abiturientide tehtud installatsioonist “Väljalend” kooli kunstilehelt, tutipeo pilte galeriist.

LiikumiskeskusLõika-kleebi keskusTutipiduVeesõdaLoovkunsti keskusInstallatsioon

 

LÜGNESSI rekordid 2014

14.-17. aprillini leidis meie koolis aset üritus Lügnessi Rekordid. Tegemist on ettevõtmisega, kus saab proovile panna oma oskusi ja võrrelda enda rekordisooritust teiste kaasõpilastega. Kolme päeva vahetundide jooksul toimusid individuaalsed alad, mida oli kokku 15, ühe päeva vahetundidel selgitati välja klassidevaheliste alade võitjad. Rekordialad valiti välja õpilaste ettepanekutele tuginedes. Ettevõtmine võeti õpilaste seas kiiresti omaks ning muutus paljude jaoks paeluvaks, sest sooritatud rekordeid sai trumbata üle. Rekordiomanikud saavad koha Lügnessi Rekordiraamatus, kuhu iga-aastaselt märgitakse üles uued sooritused.

Laura Väli, VÕLVi asepäälik

Esimesed võitjad:

1. Paberlennuki lennutamine – 12,46 m Kevin Hiiemäe, 12M

2. Nööbikommide söömine – 22 tk/1 min Kristel Sims, 12M

3. Seotud käte ületõmbamine –16 tk/1 min Tõnu Heinorg, 12M

4. Pastakate kokkupanemine –55,14 s Tõnu Heinorg, 12M

5. Kätelseis – 58,9 s Karel Nappus, 10M

6. Minesweeperi lahendamine – 03:09 min Jürgen Hints, 12M

7. 100 g sibula söömine – 56,44 s Markus Metsalu, 10M

8. Kätekõverdused – 89 tk/1 min Kristjan Tedremaa, 12B; 10 tk/1 min õp Annika Rouhiainen

9. Vahukommide mahutamine suhu – 20 tk Kevin Hiiemäe, 12M

10. Tagurpidi sõnade ütlemine – 20 tk/1 min Kaarel Koel, 10RL

11. Nina ja huultega pastaka pudelisse panemine – 21 tk/1 min Hendrik Siht, 12Ü

12. Tekstisõnumi kirjutamine – 2:18:85 min Karina Kirs, 11H

13. Kuuli veeretamine – 0,810 sek 10 RL (5 in)

14. Kotis hüppamine – 2:03 min 11 SST

Pastaka pudelisse paneminePastaka pudelise panemine

 

Mingi Muusika Üritus

27. märtsil 2014 toimus Mingi Muusika  Üritus, mis tähendab klassimuusikute kontsertõhtut, kus puhastest nootidest on olulisem rõõm koostegutsemisest ja muusikalistest avastustest. Lavale jõudsid nii duetid kui rohkearvulised kooslused, kus osalemas peaaegu terve klass (10RL, 10H, 11SST).  Kuulda sai etteasteid ballaadidest kaanoniteni ning kitarride ja viiulite kõrvale näiteks plasttopside rütmi. Muusikaliste numbrite vahele esitasid iseenda või Contra luulet Eva-Maria Brock, Elena Koit, Kaarel Mihk ja Kristo Allikas.

   

Fotod Lora-Liza Parv

 

Saksa keele päev 26.03.2014

Kolmapäeval, kui tänu Saksa saatkonnale ning teistele Saksa organisatsioonidele Haapsalu Põhikoolis ning Läänemaa Ühisgümnaasiumis kõik Saksamaa ja saksa keele ümber keerles, täitis vastutusrikast rolli meie 12. klassi õpilane Hanna Sein:

„Minu ülesandeks oli rääkida põhikooliealistele õpilastele oma saksa keele õppimisega seotud kogemustest ja saavutustest. Kuna olen tänu erinevatele programmidele ja auhindadele veetnud suurepäraselt aega nii Saksamaal kui ka erinevatel koolitustel Eestis ja Lätis, kasutasin juhust, et midagi enda poolt ka tagasi anda ning saksa keele oskusega seotud võimalusi ka teistele tutvustada. Minu üllatuseks kuulas publik mind suure huviga ning ka Goethe Instituudilt sain oma ettekande kohta vaid positiivset tagasisidet. Loodan väga, et minu saksamaised jutud olid Haapsalu Põhikooli lastele inspireerivad ning kui nende tahe saksa keelt õppida peale minu esitlust kasvõi veidi kasvas, võin ma oma päevaga vägagi rahule jääda.“

Hommikul põhikoolis alguse saanud saksa keele päev jätkus keskpäeval ühisgümnaasiumis Saksa suursaadiku Christian Matthias Schlaga ringkäiguga mööda koolimaja. Lisaks vastremonditud omanäolisele hoonele ning suurepärasele vaatele tornist köitsid suursaadiku tähelepanu võõrkeelsed vanas trükikirjas teosed kooli raamatukogus ning õpilaste kunstilooming koridoride seintel.

Päev jätkus filmiprogrammiga. Sel õppeaastal saksa keele õppimist alustanud rühmad said ingliskeelsete subtiitrite abil vaadata mängufilmi „Goethe!“, mis peaks olema igati sobiv täiendus väliskirjanduse kursusele.

Samal ajal rääkis Christian Matthias Schlaga saksa keelt teise võõrkeelena õppivatele õpilastele oma tööst ja poliitikast. Esitati ka mitmeid teemakohaseid küsimusi. Kuigi kohtumisele kutsutud gümnasistidest paljud jäid tulemata, vaimustas osalenud huvilisi suursaadiku avatud ja osavõtlik suhtlemisviis.

Embi Hunt, saksa keele õpetaja

Saksamaa suursaadikKohtumine õpilastega Kohtumine õpilastega

 

Keelte paabel

12.–14. märtsil 2014 toimusid Läänemaa Ühisgümnaasiumis keelte päevad.

Esimesel päeval võtsid õpilased mõõtu lindude all laululuulet esitades. Võõrkeelsete (sel korral vaid ingliskeelsete) laulude sõnad kõlavad emakeeles kohati tõeliselt naljakalt ja kui esitusse veel omajagu näitlejameisterlikkust lisati, sai luuletus minisketši mõõdu. Võitjaks osutusid žürii üksmeelse arvamuse põhjal 12B poisid Kristjan Tedremaa ja Kristo Allikas. Lisaks jagati välja veel 4 eripreemiat, mille said Elena Koit, Kaspar Sirel, 11R ja 12M. Vahetundides said õpilased samas vaadata võõrkeelseid multifilme.

Teisel päeval toimus aulas kontsert, kus esitati laule ja luuletusi inglise, vene ja prantsuse keeles. Samuti võis näha vene tantsu. Kontserdi lõpetas  eesti luule ja tants. Tehnilistele viperustele vaatamata andis kontsert hingekosutava elamuse. Samal päeval said õpilased end proovile panna ka ilukirjanduse tõlkijatena. Populaarseim keel oli küll inglise keel (16 osalejat), kuid leidus ka vene ja saksa keele huvilisi. Nii mõnigi õpilane võttis vaevaks lausa kahest keelest tõlkida. Tõlkevõistluse inglise keelest eesti keelde võitis 12A kl õpilane Raivo Riiel. 2.-3. kohta jagasid 12M kl õpilane Piibe Bianka Sau ja 11H kl õpilane Eva-Maria Brock. Vene keelest eesti keelde tõlkimisel oli parim 10H kl õpilane Jelizaveta Zikunova. Saksa keelest eesti keelde tõlkimise võitis 12M kl õpilane Hanna Sein, 2. koha sai 11LM õpilane Tanel-Sigmar Sildoja. Võidu puhul sai määravaks tõlke täpsus ja kaunis emakeel.

Kolmandal päeval, emakeelepäeval osalesid soovijad e-etteütlusel. Need tulemused on teada igale osalejale individuaalselt. Auhinnaks on puhas rõõm õnnestumisest!

Laululuule Kristjan Tedremaa ja Kristo Allikas 11H venekeelne laulJohanna Ilves ja Tanel-Sigmar Sildoja prantsusekeelne luuletus "Läki tantsule" - vene tants10H venekeelne laul "Läki tantsule" - eesti tants

Fotod Lora-Liza Parv

 

Eesti Vabariigi 96. aastapäevale pühendatud kõnevõistlus (2014)

Eesti Vabariigi 96. aastapäevale pühendatud kõnevõistlus toimus 18. veebruaril. Žürii esimeheks oli Lääne maavanem Innar Mäesalu, žüriisse kuulusid veel Marika Matvei, Karel Rahu, Tiina Brock, Karl Hein ja Kalle Lõuna.

Peapreemia jäi seekord välja andmata. Meie kõnevõistluse au päästis I koha pälvinud Merilin Urb oma kõnega „Noortest sõltub Eesti püsimine“.  Tegemist oli tervikliku struktuuri ja hea stiiliga kõnega. II koha saavutas Markus Lemberi  „Neljas isamaaline kõne“  ja III koha Kertu Ilvese  kõne „Noor Eesti ehk Eesti noored“. Mõlemad kõned sisaldasid värskeid ja huvitavaid mõtteid. IV koha saavutas  Karl Peetris.

Kõnevõistlust toetab Heino Noore stipendiumifond alates 1999. aastast.

Heino Noor  lõpetas 1940. aasta kevadel Haapsalu Gümnaasiumi humanitaarsuuna cum laude.  Kavandatud õpingutele Tartu ülikooli õigusteaduskonnas  tõmbas kriipsu peale toimunud juunipööre ja Nõukogude okupatsioon. Teises maailmasõjas hukati nii tema isa kui ka ema, Heino Noor vangistati. Vabanedes pürgis ta uuesti ülikooli ja lõpetas 1961 arstiteaduskonna cum laude. Heino Noor on tunnustatud arst ja õppejõud.

Heino Noor on meie kooli vilistlane, kes aktiivselt elab kaasa meie edusammudele ja muredele.  Loodan, et järgmisel aastal võime koos Heino Noorega rõõmustada paljude kõrgetasemeliste kõnede üle.  Kõnevõistluse traditsioon peab kindlasti jätkuma.

Kalle Lõuna, ajalooõpetaja

 

Sussisõbrapäev

14. veebruaril 2014 toimus sussisõbrapäev, mil lisaks märkamisele ja hoolimisele olid märksõnadeks ka sussid ja sokid. Väga suur osa õpilastest ja õpetajatest kandsidki sel päeval stiilselt punast või roosat ja komplekti täiendavaid susse või sokke. Fuajees oli võimalus kasutada sõbrapäeva-postkasti teenuseid ning aulas maiustada ja juua teed. Romantilises valguses esinesid Brita Kaljuvere ja Aleksander Viiret. Toimus kõige pikema sussiliu võistlus ja auhinnamäng sõpradele. Kunstiõpetaja Tiiu Randmann-Mihkla eestvedamisel valmis kogu kooli kunstiteos – heade soovide ja mõtete süda.

Sussiliu võistlusSussiliu võistlus   Sussiliu võistlusKaasaelajad Heade soovide ja mõtete süda Heade soovide ja mõtete süda Heade soovide ja mõtete süda Roosas maiustusi pakkumas

 

USA suursaadik Haapsalus

 4. veebruaril 2014 külastas Haapsalut ja Läänemaa Ühisgümnaasiumi Ameerika Ühendriikide suursaadik Eestis härra Jeffrey D. Levine.

Kutsusin suursaadiku Jeffrey D. Levine oma kooli, sest käies eelmisel aastal tema töövarjuks, kogesin kui avatud silmaringiga ta on. Härra Levine on olnud Ameerika Ühendriikide välisteenistuses üle kahekümne aasta. Soovisin suursaadikule näidata, milline on üks tüüpiline Eesti koolipäev ja anda talle võimaluse võrrelda seda Ameerika Ühendriikide haridussüsteemiga.

Ametlikul visiidil Haapsalus käis suursaadik esmakordselt. Visiidi alustuseks külastas suursaadik Läänemaa Ühisgümnaasiumi, kus kohtus kooli aulas õpilastega ja vastas nende küsimustele. Küsimused olid erinevad, näiteks sooviti teada saada saadiku arvamust Ameerika Ühendriikide relvapoliitikast ja Obama uuest tervishoiureformist. Peale küsimustele vastamist tehti suursaadikule ekskursioon värskelt valminud riigigümnaasiumis. Saadikule näidati ka vastpaigaldatud moodsat kunsti – laevalgustit “Lennula”, mille kohta saadik ütles: “Üsna kallis.” Suursaadik külastas ka linnavalitsust ja muuseume.

Kristjan Tedremaa, Läänemaa Ühisgümnaasiumi monarh

USA suursaadik ja monarh Kristjan TedremaaUSA suursaadikUSA suursaadikUSA suursaadikUSA suursaadik ja direktor Leidi Schmidt

 

Jõuluball 2013

Läänemaa Ühisgümnaasiumi esimene jõuluball toimus broadwaylikult stiilses hoones 19. detsembril 2013.

Broadway kuulus tänav pakkus muusikuid ja kohvikuid, pildistamisvõimalust, kino ning loomulikult säravat programmi, millest ei puudunud populaarseimad muusikalid “Ooperifantoomist” “Mamma Miani”.

Keskööl kuulutati välja balli Drama Queen, Drama King ja Drag Queen.

Õhtu peaesineja oli ansambel DAGÖ.

11839398745_89fcb573be_b 11839652193_366c3d0a0a_b 11840056826_a416b1d12a_b 11857159856_fdce7c0289_b 11840117606_838d24a3cb_b

Kohtumine nagu novellis

Reedel, 29. novembril 2013kogunes seltskond huvilisi Läänema Ühisgümnaasiumi Võlvi ruumidesse kohtumaks kirjanik Mehis Heinsaarega.

See oli kahe riigigümnaasiumi, Läänemaa Ühisgümnaasiumi ja Noarootsi Gümnaasiumi, esimene ühisüritus. Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi projekti „Kirjanik kooli“ raames avanes  tore võimalus kohtuda ühe kirjanikuga. Eesti keele ja kirjanduse õpetajad Anita Arst (NGst) ning Tiina Brock (LÜGist) otsustasid ühise kohtumisõhtu korraldada ning valisid õpilaste ette kutsumiseks välja  just selle väga omanäolise ja rohkelt tunnustatud kirjaniku.

Kohtumisõhtu ise kujunes aga üsna heinsaarelikuks novelliks. Kui kõik huvilised kokkulepitud ajaks kohale olid jõudnud, polnud kirjanik veel saabunud. Aga hubastes paekiviseintega Võlvi ruumides istuti ja või pikutati mõnusalt ja kuulati Heinsaare novelle ning jagati lugemismuljeid. Eelhäälestus oli seda väärt, sest  peale tunniajast ootamist jõudis Mehis Heinsaar kohale. Kellaajad lähevad ikka sassi…

Selle humoorikate vahejuhtumitega kohtumisõhtu lõpetas ootamatult tuletõrjehäire, nagu oleks see tellitud puänt olnud. Nii see siiski polnud ja ka tõsist tuleohtu ennast tegelikult polnud. Kui  olukorra turvalisus oli selgunud, jagas kirjanik veel autogramme ja soovijad võisid otse Mehis Heinsaare käest soetada omale trükisooja  jutukogu „Ülikond“.

Oli tõeliselt meeleolukas ja meeldejääv kohtumisõhtu.

Tiina Brock, eesti keele ja kirjanduse õpetaja

Kohtumine 5Kohtumine 2Kohtumine 3Kohtumine 4

 

Playback Show 2013

14. novembril toimus Läänemaa Ühisgümnaasiumis  Playback Show, millest võttis osa 12 gruppi, üks külalisesineja (Haapsalu Põhikooli sama ürituse publiku lemmik) ja õpetajad. Esinejate tase oli erakordselt kõrge ja samuti oli laitmatu ürituse tehniline teostus – toimus otseülekanne internetis ja otselülitused green room’i. Seitsmeliikmeline žürii, kuhu kuulus nii näitlejaid kui tantsuõpetajaid Tallinnast ja Pärnust, jagas välja 5 kohta ja mitmeid eripreemiaid.

Võitjad:

I koht 11H – Chicago „Cell Block Tango”

II koht 12M – Marianas Strench  „Stutter”

III koht 10H – Will I Am „Bang Bang”

IV koht Päästame Konnad – Rihanna „Stay”

V koht 11SST – Kuldne Trio „Sirje”

Publiku preemia: Päästame Konnad – Rihanna „Stay”

Parim naisstaar: Eva-Maria Brock

Parim meesstaar: Kaarel Mihk

Hurmurite eripreemia: Fantastico Quintento (Roger Tibar, Rauno Lepp, Kaupo Muuli, Sandor Köster, Markus Lember)  – Westlife „I Lay My Love On You”

Eripreemiad: Kristjan Tedremaa, Kristo Allikas, Ana Laura Kaasik, Markus Metsalu ja Aavo Tomingas

http://www.lyg.edu.ee/koolielu/pildid/

10866988833_166c04fc7f_zPlay BackPlay Back